Rubriik: Erialad

Teadus- ja arendusprojekti Life IP BuildEST raames korraldab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 27.–28. septembril konveretsi Ringmajanduspäev.

Seekordne konverents tegeleb ehitusmaterjalide korduskasutuse teemadega – vanade materjalide kasutamine uusehitistes ja maastikuarhitektuuris, hoonete ja ruumide kasutus uues funktsioonis, lammuatavatest hoonetest saadavate materjalide kaardistamine ning materjalipankade haldamine. Oma vaatenurka avavad arhitektid, projekteerijad, vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuste esindajad ning ehitajad. Konverentsi teine päev viib osalejad ringsõidule Patarei Merekindlusesse, Veerenni kvartalisse ning TalTechi materjaliuuringute töökotta. 

Perioodil 2022–2028 läbiviidava projekti Life IP BuildEST erinevate tööpakettide tegevustes osalevad mitmed Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning arhitektuuriteaduskonna doktorandid, teadurid ning õppejõud. 

Lähemalt Life IP BuildEST-ist 

Konverentsi kava 

Neljapäeval, 21. septembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taavi Teeveti näitus „Raamatukogu“. 

„Aga mulle tundub, et inimsugu — ainus omataoline — sureb välja ja et püsima jääb Raamatukogu: valgustatud, mahajäetud, lõpmatu, täielikult liikumatu, täis hinnalisi köiteid, kasutu, hävimatu, salapärane.” 

/Jorge Luis Borges „Paabeli raamatukogu” 1956/

Taavi Teeveti näitus loob ühtaegu vaadet ja kogemust. Galeriist saab Borgese ehk kuulsaimas novellis kirjeldatud raamatukogu kaugeim kamber, saal, kus lugejate ja raamatukoguhoidjate asemel valitseb aja kindlameelne juhuslikkus ja universumi ürgosa — kaos.

Borgese sõnades loodud mudelist saab tööriist, ehitub ruum ning vallandub võimaluste ahel. Taavi Teevet seiskab aja ning loob oma teosega võimaluse võtta ette jalutuskäik eksistentsi keskmesse, igaviku ja igavuse vahele, kus raamatute — lugude ja informatsiooni — avanemine ei juhtu mitte kerge ja harjunud käeliigutuse, vaid hulljulge kujutlushüppe läbi.

“Raamatukogu on täielik ja selle riiuleil on talletatud kõik kahekümne viie  kirjamärgi võimalikud kombinatsioonid(…).”  

Ruumis avaneb seisundipilt raamatukogu kaugematest nurkadest ühes teostega seeria “Pühendumine” kahest voolust:

1. Laserlõigatud piiblid ja lauluraamatud, mida on kasutatud pressvormidena. Neisse pressitud lehtmetall ja raamat moodustavad uue sõltumatu terviku.
2. Rauast valatud piiblid ja lauluraamatud.

Taavi Teevet on metallikunstnik, keda paeluvad materjalide ja tehnoloogiate sümbioos, klassikaliste tehnoloogiate eksperimentaalsed edasiarendused ja
mäng materjali mälu ning laetusega.Teevet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (2023) sepakunsti eriala MA cum laude ning töötab alates 2021. aastast osakonna ehe ja sepis töökodade meistri
ja juhatajana.
2023. aastal pälvis Teevet Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku preemia MA tasemel ja Marzee kaasaegse ehtekunsti galerii lõpetajate näituse preemia.
Teevet on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Itaalias, Ühendkuningriikides, Portugalis ja USA-s, olnud Bocuse d’Or rahvusvahelise gastronoomiavõistluse Eesti delegatsiooni serveerimiskomplektide autor 2021-2023 ning töötanud koos mitmete teatri- ja etenduskunstnikega, muuhulgas Paide Teatri, Ekspeditsiooni ning Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste
Instituudiga.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

28. septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.

Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.

Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus. 

ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.

TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised. 

MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada. 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)

– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

EKA keraamika osakond esitleb:
näitus „Transformatsioon“
Viimsi Kunstikooli galeriis
21.09.–19.10.2023

Avamine 20.09 kell 18.00

Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Näitus „Transformatsioon“ on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine.

Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna. Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd põletatakse maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva. 

Keraamika töökojas nädalate jooksul pehmest ja plastilisest savist vaeva ja rõõmuga sündinud töödest saavad põletuse käigus kuumuse ning leegi poolt vormitud kivikõvad keraamilised taiesed. 

See maikuu alguses hooaega alustav põletus juhatab sisse kevadised ja suvised sündmused, mille keskmeks ahi on.

Kuna põletus on pikk, siis hästi sujuv meeskonnatöö ja kõigi osalejate panus on väga oluline. Sama oluline kui põletus ise ja tööd, mis seal sünnivad, on üliõpilaste ning keraamikute omavaheline suhtlemine ahju ümber. Tohisoo ahi ja põletus toob keraamikuid kokku, on õppebaasiks  Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja skulptuuri erialade üliõpilastele ning koostöö ja kohtumiskohaks rahvusvahelisele kunstnikkonnale.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets. 

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman 

EKA keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Käesolev näitus, mis avatakse 20. septembril kell 18 Viimsi Kunstikooli galeriis, on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine. Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna.

Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd on põletatud maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets.

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini.

Näitus “Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus.
18. september – 15.november 2023

Alates 18. septembrist, saab EKA raamatukogus tutvuda loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Näitus jääb avatuks kuni 15.11. 2023

Lisateave Jaana Päeva:
jaana.paeva@artun.ee

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond:
Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI 

E-R 10.00–18.00
L 11.00–15.00

22. septembril 2023 avatakse Mexico Citys Casa Lü kunstikeskuses Kristi Kongi, Marit Mihklepa, Krista Mölderi ja Ann Mirjam Vaikla grupinäitus “Surm sai alguse sügisel” (“La muerte comenzó en otoño” / “The Death Began in Autumn”).

Näituse kuraatori Leslie Moody Castro pikaaegne soov on olnud kokku tuua eesti naiskunstnike looming. Selle raames näidatakse nii uusi teoseid kui ka olemasolevate teoste edasiarendusi. Teoseid saadab kuraatoritekst, mis seob omavahel mehhiko ja eesti kultuuriruumidele omaseid lähenemisi tsüklilisusest – nii inimelude kui neid ümbritseva keskkonna perspektiivist:

“Surm sai alguse sügisel, millele eelnes kevadine uuestisünd. See oli üks paljudest väikestest surmadest – tuhandetest väikestest surmadest – kõikidest hääbumise ja taassünni eluringidest ning sellega kaasnevast haprusest ja haavatavusest uueks saamise teekonnal.”

Kristi Kongi eksponeerib näitusel detaile oma uurimistööst “Tunnetada taevast”, milles esinevad sümbolid nii Yeatsilt kui ka eesti ja mehhiko rahvakultuurist, räägivad lugusid taeva värvidest, valgusest ja piirideta vabadusest. Koostöös vulkaaniliste tezontle kividega loob Marit Mihklepp näitusele teise peatüki videoinstallatsioonist “mineraalsed igaühed”, mis vaatleb inim- ja geoloogiliste kehade vahelisi suhteid ning kujutlusvõime võimalikku mineraalset päritolu. Krista Mölder on uue teose loomisel inspireerunud mehhiko luuletaja Octavio Pazi ideestikust, kus olemise kese on pidevas muutumises. Seda haprat olukorda on kunstnik kujutanud linnu või lennuki tiiva ristlõikeid kujutavate luminogrammidena. Ann Mirjam Vaikla teos “Agua Mansa”, koostöös kunstnikuga Sebastian Moske, seob visuaalseks esseeks kahe autori omavahelise kirjavahetuse. Häiritud maastikele ja ökosüsteemidele lähenetakse nii kväärteooria kui ka esivanematest teada- / või puuduolevate lugude kaudu.

Näitus on avatud 23. september – 15. oktoober, 2023 aadressil Correggio 42, Ciudad de los Deportes, CDMX.

Kunstnikud: Kristi Kongi, Marit Mihklepp, Krista Mölder, Ann Mirjam Vaikla

Kuraator: Leslie Moody Castro

Projekti koordineerimine: Vaikla Stuudio

Graafiline disain: Ott Kagovere

Tõlkija: Paty Siller

Casa Lü direktor ja asutaja: Guadalupe Quesada ja Vicente Quesada

Näituse toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Casa Lü

Casa Lü kunstikeskus loob näituste ja residentuuri programmide kaudu dialoogi rahvusvaheliste kunstnike ja Mexico City erinevate kogukondade vahel.

Tiia Roivanen ELE/ŽEST
15.–21.09.2023 Vent Space’is

Oma bakalaureuseõppe kunstiuuringutes uurib Tiia Roivanen oma praktikas, kuidas intuitsioon ja žestid toimivad meie enesetundes. Ta kutsub seda “kudumise praktikumiks”. Ta on iseõppinud sõnade autor ja helilooja. Oma töös kasutab ta laulu, laulutekste, orgaanilisi materjale ja esemeid, millest saavad osa nende loomingust. Oma projektidega teevab ta soolokontserte ja muusikaetendusi. Nüüd on ta lummatud oma muusikaloomingut kaasa võtma “Ele/Žest” installatsiooni, et avada selle esteetikaga uus mõttekiht.

“Ele/Žest” pakub liikumist. Žestid ja nende tõlgendused võivad erineda – nende seos inimkonnaga on kõikuv ja mõnikord keeruline. Iga žest lisab meie pinnale kihi. Need tungivad läbi meie varasemate viiside ja jätavad ruumi varieerumiseks. Mõnikord on liigutuste vahele tolm ja pinnad ei kleepu üksteise külge. Kas saate tähendusest aru? Jah – ei – vahel eksid ära. Nad annavad alati, jõuavad ja saavad. Saate valida, kuidas vastata.

Milliseid žeste olete harjutanud? Millised žestid viivad edasi? Mis žest sa oled?

Žest on enese paljastamise avaldus. Teose idee on toimida kirjana, nagu “romaan südamevalu kohta”. Lapsepõlvest saati on mind paelunud 1700. ja 1800. aastate epohhaalsed filmid. Ma arvan, et neis on midagi, mis ei muutu kunagi – romantilised stseenid ja pimestavad päikesekiired, mis on kootud nende tuuma, hägustab mu ümbrust. Romantiseeritud stseenid põldudelt ja viis, kuidas armastust esitatakse kui seda talumatut kannatuste allikat. Ruumid, mille oleme loonud, ruumid, millest oleme võtnud, ruumid, millest me tahan minna tagasi isegi pärast seda, kui oleme need kaotanud. See žest on tegu, mida tuleb näha leinas ja liikumises, et näha kihte – see püüab olla multimateriaalne kompositsioon.

Tiia Roivanen elab ja töötab Soomes Helsingis. Ta on lõpetanud Taidekoulu Maa kaasaegse kunsti õppeprogrammi (2022) ja valmistuvad bakalaureuseõppeks Aalto Ülikooli kujutava kunsti haridusprogrammis.

Kunstnik tänab oma lähemaid inimesi ja töökaaslasi ülima toetuse eest Ele valmimisel:

Aitäh Elias Riipinen Ele muusika produtseerimise eest, Ida Lindgren, Hele Okkonen ja Saija Lehtola videokoostöö tegemise eest ning Helmi Tikkanen, kes aitas ingliskeelse plakati kirjutada.

Manifest:
Oma praktikas olen pühendunud haavatavuse ja aususe küsimuste kahtluse alla seadmisele, mis mängu kaudu arenevad esmalt häbelikkusest usalduseks ja seejärel avanemiskogemuseks koos kohtumistega, mis peegeldavad teie teed. Püüan end sellele pidevalt alla anda.

Sündmus Facebookis

Fotograafia esimese kursuse tudengite näitus EKA Väligaleriis on avatud alates 11. septembrist.

Väljapanek hõlmab valikut Eesti Kunstiakadeemia fotgraafia esimese kursuse tudengite stuudiofotograafia kursuse raames valminud teostest.

Kunstnikud: Denise Damaso, Kristjan Glück, Irma Holm, Mari Karjus, Taavet Kirja, Elias Kuulmann, Karlotta Lainväe, Anna Urakhchina

Juhendaja: Madis Kurss