Rubriik: Erialad

Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.

Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.

Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.

Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle

Santa Zukkeri isikunäitus

“Nihutades piire”

24.08–01.11.2023

Kohtu 8, Tallinn

“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”

Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.

Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.

Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.

Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.

Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.

Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.

Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.

“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?

Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.

Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.

Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.

Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.

Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.

Cecilia Alemani

“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”

Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest. 

Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad. 

Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal  59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.

Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.

Loeng toimub inglise keeles.  

Registreerumine ei ole vajalik.

Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)

Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“. 

Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.

Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“

Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“

Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.

Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.

Info Galerii Positiiv veebis

Sündmus Facebookis

Konverents toimub 14. septembril Kumu auditooriumis ja 15. septembril Tallinna Ülikoolis.

Uued uurimused on tunduvalt avardanud meie teadmisi ja ettekujutusi keskkonnateadlikkuse viiside kohta, kirjeldades mitmesuguste keskkonnakaitse tavade ja ideede laialdast levikut erinevate ühiskondade ja režiimide, ideoloogiate ja uskumussüsteemide, tavade, diskursuste ja žanrite lõikes. Konverentsil küsime, kuidas viimase aja teaduslikud arutelud, aga ka loomepraktikad on muutnud vaadet kultuuri ja keskkonnakaitse kokkupuutepunktidele Ida- ja Põhja-Euroopas. Millega saavad neid regioone käsitlevad uued uuringud panustada laiematesse, globaalset keskkonnaliikumist puudutavatesse aruteludesse? Konverentsi eesmärk on luua võimalusi riikide- ja valdkondadevahelisteks võrdlusteks, mis seovad erinevaid kultuure ja žanre (visuaalkultuur, kirjandus jne) ning ulatuvad kaugemale nn metodoloogilise rahvusluse seatud piiridest. Kuidas on teadmised ja tavad levinud eripiirkondade ja sotsiaal-poliitiliste režiimide vahel? Kuidas mõtestada praeguse dekoloniseerimislaine taustal Ida ja Lääne suhteid ning Põhjamaade ja Ida-Euroopa suhteid põlisrahvastega?

Kahepäevane seminar on jaotatud kaheksaks sektsiooniks, kus eri valdkondade teadlased ja kunstnikud käsitlevad selliseid teemasid nagu keskkonnakaitse ja aktivismi globaalne ajalugu, põlisrahvad ja -kultuurid, soolisuse, spirituaalsuse ja looduskaitse suhted ning kunsti-, kirjandus- ja kultuuripraktikate rolli nendes valdkondades.

Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Tallinna Ülikool (uurimisprojekt „Keskkonnakaitse Eestis nn pikal 20. sajandil“) ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI)
Korralduskomitee: Maria Arusoo, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Elle-Mari Talivee, Eda Tuulberg, Kadri Tüür
Koordinaatorid: Magdaleena Maasik ja Annika Toots

Tutvu konverentsi programmiga.

Hea koostööpartner, kolleeg, kogukonnaliige!

Ootame Sind Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite, Antsla vallavalitsuse ja kogukonna koostöös valminud ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamisele teisipäeval, 29. augustil kell 14.00 Tsooru järve ääres Antsla vallas.

Avamisele sõidab buss, mis väljub Tallinnast EKA maja eest (Põhja pst 7) kell 09:00 ja jõuab tagasi Tallinnasse orienteeruvalt 19:00.

Palume teada anda oma tulekust või soovist tulla Antslasse EKA tellitud bussiga SIIN. Veel on mõned vabad kohad.

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond
Antsla Vallavalitsus

*

Lisainfo:

Annamari Nael
Õppeassistent-projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee
+372 53413970

Mariliis Rebase (EKA uusmeedia MA) kureeritud näitusel osalevad skulpturaalsete vormidega Touristes Tristes (Dylan Ray Arnold & Océane Bruel), postkaardiseeriaga Leena Kela, videoteostega Kristoffer Ala-Ketola ja Mika Taanila, ning loeng-performance’iga Shubhangi Singh. 

„Nagu tuuletu pilv“ on avatud 4. septembrini 2023.

Näitusel esitatud teosed põimuvad koosluseks mida seob ühine huvi aja kuhjumise vastu. Kuraatori eesmärgiks oli avada tühjuse, logelemise ja niisama olesklemisega seotud potentsiaali, teadvustades samas ka vastupanu, mida need tegevused esile kutsuvad. Kunstiteoste seltsis soovis ta tervitada puhkust, aja ja hoo maha võtmist ning tuuletu pilve kulgemist üle sinise taevalaotuse. Suutmatuse kõrval kaasaegse kiire elutempoga seotud ootustega sammu pidada, tõstsid protsessi käigus aga pead ka võimetus ja soovimatus rütmi aeglustada.

Näituse avaõhtul reedel, 11. augustil leidis aset Shubhangi Singh’ loeng-performance „Rest/Unrest: Notes on Loitering“.

Näituse raames tõlgiti nii inglise kui ka eesti keelde Soome ajakirjaniku Anton Vanha-Majamaa kolumn.

Näitust „Nagu tuuletu pilv“ toetavad Kone Foundation ja Arts Promotion Centre Finland. 

Sarja (H)ARUTUS sügishooaja esimene vestlus toimub 2. septembril kell 16.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Räägime betoonist, selle jätkusuutlikkusest ning uutest kasutusvõimalustest rohepöörde ajastul.

Arutlevad Kumu kunstimuuseumis betooni olemuse, eetika ja esteetika ning tulevikuvõimaluste üle arhitekt ja õppejõud Roland Reemaa, betooni- ja ehitusekspert Kalev Ramjalg ning kunstnik Edith Karlson. Vestlust modereerib arhitekt Ulla Alla. Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.

Moodne elu on saanud võimalikuks suuresti tänu betoonile, millele on raske, kohati lausa võimatu asendust leida. Samas nõuab kliimakriisis maailm kestlikumat eluviisi, mis hõlmab ka kogu ehitatud keskkonna ümbermõtestamist.

Kas ja kuidas on inimkonnal võimalik betoonisõltuvust enda kasuks pöörata? Materjalina on betoon kindel ja usaldusväärne, valmistamisel aga ettearvamatu, mis muudab selle kasutamise omamoodi kunstivormiks. Ent betooni süsinikujalajälg on tohutu: kasvuhoonegaasid eralduvad nii tsemendi valmistamiseks fossiilkütuste põletamisel kui ka selle töötlemisel looduslikult toimuvate keemiliste reaktsioonide käigus.

Betooni kasuks kõneleb selle vastupidavus, mis muudab materjali taaskasutuskõlblikuks – betoonelemente on võimalik lahti monteerida ning ära kasutada uue hoone ehitusel. See pikendab betooni olelusringi, nii et kasutatud materjali ei pea maha matma.
Vestlus on osa näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ publikuprogrammist. Näituse kohta saab põhjalikumalt lugeda siit.

Osalemine Kumu muuseumipiletiga.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.