Rubriik: Erialad

Filmilinastus: Harun Farocki, In Comparison (Zum Vergleich), (2009) 

Teisipäeval 23. mail kell 18.00 EKA aulas 

Filmi kestus 61 minutit.

“Tellised loovad ruume, korraldavad sotsiaalseid suhteid ja talletavad teadmisi sotsiaalsete struktuuride kohta. […] Tellised edastavad meie ühiskondade heli, kuid me ei ole õppinud veel seda kuulama. Farocki film avab meie silmad ja kõrvad erinevatele tellise tootmise traditsioonidele võrdlevalt […]” (Ute Holl)

Harun Farocki film “Võrdlevalt” (Zum Vergleich) (2009) näitab telliste valmistamist globaalses perspektiivis ning võrdleb nende tootmistingimusi, alates täielikust automatiseerimisest kuni käsitööni. Filmilinastus on ajendiks rääkida tänapäeva tööprotsessidest arhitektuuris ning see toimub seoses Arhitektuuriteaduskonna töötubadega “Ehitatud informatsioon” ja “Kes ehitab su arhitektuuri”.

Filmi juhatavad sisse Kadambari Baxi, Klaus Platzgummer ja Lennart Wolff, tutvustades oma käimasolevat projekti Building Information (2022 -). Projekt tegeleb tööprotsessiga arhitektuuris kaasaja digitaalsete ökosüsteemide kontekstis, mis korraldavad inim- ja tehiskomponentide vahelisi suhteid. Projekt oli väljas Berliini tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumis ning selle väljundiks olid mitmed ettevõtmised koostöös ajakirjaga ARCH+.

Original title: Zum Vergleich. Director Harun Farocki; Script Harun Farocki, Matthias Rajmann; Cinematographer Ingo Kratisch; Sound Matthias Rajmann; Editor Meggie Schneider; Drawings Andreas Siekmann; Collaboration Antje Ehmann, Anand Narayan Damle, Michael Knauss, Regina Krotil, Iyamperumal Mannankatti, Mamta Murthy, Markus Nechleba, Jan Ralske, Yukara Shimizu, Isabelle Verreet. Format 16mm, col. Length 61 min. Year 2009.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

25. mail kell 18.00 uurib Kadambari Baxi loengus “Ehitades aktivismi: arhitektuuri uus tegevuskava” arhitektuuri suhteid aktivismi, geopoliitika ja propagandaga.

Ta jagab oma koostööprojekte, kus mured inimõiguste ja kliima tuleviku pärast õhutavad erinevaid arhitektuurilise aktivismi vorme. Uurides sisserändajate tööjõu ekspluateerimist ehitusplatsidel, reproduktiivõiguste poliitikat, riikidevahelist õhusaastet ja vastupidavust kliimale, seob ta arhitektuuri geopoliitika ja propageerimisega. Loengus arutletakse selle üle, kuidas erinevate projektidega ühiselt visandada uut tegevuskava arhitektuuris.

Kadambari Baxi on New Yorgis resideeruv arhitekt ja koolitaja, kes töötab projektipõhiselt rahvusvahelistes koostööprojektides. Tema disaini-, uurimis- ja meediaprojektid on tuntud rahvusvahelistel foorumitel. Columbia ülikooli Barnard College’i arhitektuuriosakonna praktikaprofessorina juhendab ta disainistuudioid ja keskkonna visualiseerimise seminare. Hiljutine tegevus hõlmab grupi “Kes ehitab teie arhitektuuri?” kaasasutamist ning töötamist “The Architecture Lobby” nõuandekogus.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Kas soovid olla kursis Eesti urbanismi viimaste arutelude ja teemadega?

Urbanistika ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid kutsuvad näituse teekonnale.

Kohtume 16. mail, kell 15.00 EKA peasissepääsu ees. Tegemist on eluaseme kursuse “Linna mudelid” lõpuhindamisega, mida juhendasid urbanistid Kristi Grišakov ja Keiti Kljavin.

Päike tõuseb Ida-Virust, nagu pealkiri viitab, on silmapiiril lootus paremale ja õiglasemale tulevikule. Esitatud katsetuste ja projektide eesmärk on kajastada Eestimaa serval asuva maakonna arenguväljavaateid. Tutvume Ahtme ja Järve linnaosade ning Kiviõli linnaga, kus ekstraktivistliku tootmise monofunktsionaalsus on põhjustanud väljakutset  väljarändest tingitud elamispindade ülejäägile tähelepanu pöörama. Uurides erinevaid Ida-Virumaa asulate (mitte)materiaalsete aspektidega seotud teemasid, põhinevad meie projektid kohapealsel analüüsil ja uurimusel, asulate taasleiutamisel ning kahanemise, kohanemise ja taaskasutamise lähenemisviiside ümbermõtestamisel.

Mõned meist tegelevad olemasolevatele ruumi tüpoloogiatele ja vormidele uute lähenemisviiside otsimisega, sidudes rajatisi vastavalt praeguste elanike tegelikele vajadustele. Teised üritavad linnades peatunud aega taaskäivitada või näha uusi elamisviise hargmaiste kogukondade jaoks.

Tudengid:

Aleyna Canpolat, Alp Eren Özap, Axelle Boireau, Diana Drobot, Ishrat Shaheen, Jim Wolff, Kalina Trajanovska, Larisa Illetterati, Maria Laura Bendezu Ulloa, Martin Sepp, Noa Ruijten, Simon Baguette.

18. mail avatakse Pika jala väravatornis Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise II kursuse tudengite grupinäitus “Säile_21:12”. 

19. mai–4. juuni 

Näitus peegeldab kaheksa noore kunstniku kaemust millegi säilitamisest – seda, mis on nende arvates väärt hoidmist ja edasi kandmist ning mil moel. Inimeses on alati eksisteerinud soov endale olulist säilitada. Säilitatu tekitab meis turvatunnet, et kuigi maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega, on midagi, mis püsib muutumatuna. Ent kas midagi talletada üritades ei teisene ka selle olemus, kas millegi muutumatuna hoidmine pole ehk juba algusest peale läbikukkunud ettevõtmine?

Aastatega muutuvad nii meie väärtushinnangud kui ka pühaks peetu, samas algolemuses olev teave millestki eelnevalt olulisest jääb alati alles. Tarkusi eluks kantakse edasi läbi teadmiste ja oskuste, lootuses jätkata nende toel senisest paremana. Kõik eelnev on mingil moel meie DNAsse kinnistunud ja avaldub teatud tingimustel, kui meid on tarvis hävingust päästa. Hoolimata meie eneste vastuolulisusest ja enesehävituslikkusest on meisse sisse kodeeritud ka ellujäämismehhanism. Selle käivitumiseks on meil vaja lihtsalt teada õiget koodi ja sobivat hetke – olgu selleks siis näiteks 21:12.

Näitusel astuvad oma teostega üles Aleš Rezler, Elis Liivo, Lara Herrmann, Maarja Hallika, Madlen Hirtentreu, Madli Pajos, Helen Tiits, Paul Aadam Mikson

Näitus on osa TASE ’23 satelliitprogrammist.

Tudengite töid on juhendanud Eve Margus ja Nils Hint.

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Bruno Lillemets, Jens Andreas Clausen, Kristo Pachel, Taavi Teevet, Sander Haugas, Villu Mustkivi

Näitus “SÄILE_21:12” on avatud Pika jala väravatornis iga päev kell 14-20.

Lisainfo: Elis Liivo

elis.liivo@artun.ee

Tel: +37256916474

Ürituse link Facebook`is: https://www.facebook.com/events/1374579526667212/

Lara Žagari isikunäitus “Herbaryum 2188” VENT Space galeriis avaneb reedel 19. mail kell 19.00

Näitus on avatud 25. maini, iga päev kell 12.00-17.00

Lara Žagar (1993) on Ljubljanast pärit visuaalne ja kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud loodusteaduste ja tehnikateaduskonna moedisaini osakonna (2018) ning õpib Ljubljana kaunite kunstide ja disainiakadeemia magistriõppes (2021-) – video ja uue meedia osakonnas.

Lara loob pikaajalisi projekte, mille käigus uurib keskkonna visuaalset kogemust ja oma suhet sellega. Teda huvitavad erinevad lähenemised uue meedia kunstile ning ühendab endas installatsiooni, video, fotograafia, valguse ja heli.

See uurimus avab tuleviku ökosüsteemi ja analüüsib üksikasjalikult üht osa sellest. Need on orgaanilise aine jäänused, mis on kivistumisprotsessi käigus muutunud anorgaanilisteks vormideks, jättes jäljed, mis kõnelevad konkreetsest perioodist ja kohast ajaloos. Vaatleme fossiilide ülestähendust ehk fossiilherbaariumit, ülestähendust elusorganismist, mis eksisteerib maailmas, mis pole veel tekkinud, kuid mis peegeldab pilti suhteliselt praegusest maailmast, mis hakkab lõppema. sellisel kujul ja esitlusel

17. mail kell 19.00 toimub EKA aulas Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) fimiõhtu.

Näidatakse Agnes Varda filmi ,,Vagabond” (1985).

Linateose juhatab sisse noor filmientusiast Mark Kristjan Laanet.

Sissejuhatus on küll eesti keeles, kuid filmil on inglise keelsed.

Laupäeval, 13. mail avati Noblessneri linnakus uus Eesti kaasaegse kunsti esindusgalerii Tütar, mille avanäituseks on nägemisvõimet proovile panev Katrin Piile „Idülli otsingud“. 

Tütar galerii asutaja ja juhi Mailis Timmi sõnul hakkab peagi avatav galerii esindama peamiselt noorema põlvkonna Eesti kunstnikke, aidates kaasa nende loomingu tutvustamisele eestisiseselt ning rahvusvaheliselt. „Noored kunstnikud on professionaalsed ja ambitsioonikad ning on koostöös toimiva ja nende eesmärke toetava galeriiga võimelised paistma silma ka rahvusvahelisel kunstiväljal. Tütar galerii täiustab Eesti galeriide maastikku, pakkudes just noorema põlvkonna silmapaistvatele tegijatele võimalust ennast nii Eestis kui ka väljaspool näidata ning seeläbi oma karjääris sammu edasi teha,“ selgitas Timmi. Tema sõnul on ka galerii nimi Tütar justkui metafoor kunstniku ja galerii teineteist täiendavast koostööst sündivale uuele väärtusele.

Tütar galerii avaneb Katrin Piile näitusega, mis pühendub intensiivselt otsingutele, mis ei jõua tõenäoliselt kunagi sihile. Otsingute käigus püüab kunstnik leida ja jäädvustada puhkepausi, hetke, mil keskenduda hingamisele, vaikusele ja rahule. Kunstikirjutaja Laura De Jaegeri sõnul on see lahutamatult seotud maalikunstiga, mille üks väljund on vaikelu kujutamine ehk nature morte. „Ometi ei ole miski kunagi täiesti paigal. Iga elutu ese kannab endas ühel või teisel moel mingisugust tegevust: sel on oma ajalugu, seda sorteeritakse, eksponeeritakse ja taasavastatakse. Piile näitus kombineerib erinevaid teoseid, et kujutada aktiivset loomeprotsessi.

„Idülli otsides“ mõjub rahuoaasina, milles võib aimata teatavat püsimatust. See väljendab seost praktiseerimise ja eksponeerimise vahel. Piile annab vaatajale võimaluse peatuda ja puhata, aga see paus sünnib lakkamatu ja lõputu (lõppu soovimatagi) loomistsükli tulemusena ning kahekõnes maalimiseks kasutatavate vahenditega. Kokkuvõttes on Piile kogu näituse üles ehitanud vaikeluna,“ kirjutab De Jaeger.

Katrin Piile (1987) on vabakutseline maalikunstnik ja joonistaja. 2010. aastal lõpetas Piile  Eesti Kunstiakadeemia maali erialal. Näitusetel on kunstnik esinenud aastast 2006 ja 2019. aastast kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu. 2020. aastal pälvis Piile Malle Leisi kunstipreemia. Piile looming tegeleb peamiselt maalikunsti tehniliste oskuste, värvikompositsiooni, maaliajaloo ja erinevate kujutamisviisidega.

Katrin Piile isikunäitus jääb Tütar galeriis avatuks 1. juulini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud kolmapäevast laupäevani.

Suvisel perioodil on galerii avatud ka pühapäeviti.

Tütar galerii tegemisi toetavad EAS ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

25. mail kell 17.30 toimub fotomuuseumis Fotografiska Tallinn FOKU uue veebimüügi keskkonna esitlus ning Eesti kaasaegsele fotokunstile pühendatud väljapaneku avamine.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Hedi Jaansoo, Cloe Jancis, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Birgit Püve, Silvia Sosaar, Ruudu Ulas

Kuraator: Kaisa Maasik

Kell 18.00 algab näituse avamise raames vestlusring teemal „Kaasaegse fotokunsti väärtustamisest”. Fotografiska Tallinn esimese korruse seminarialal vestlevad omavahel kuraator ja kunstiagent Lilian Hiob, fotokunstnik Tanja Muravskaja, kunstnik ja Filmiarhiivi juhtivspetsialist Aap Tepper ning Foto Tallinn kunstimessi korraldaja Kadi-Ell Tähiste. Vestlust modereerib Aleksander Eeri Laupmaa.

Pärast vestlust ootame Sind mõnusalt aega veetma Fotografiska Tallinn tagahoovis, kus pakutakse muuseumi välihooaja alustamise puhul jätkusuutlikke kokteile ja suupisteid ning meeleolu loovad DJd. Õues toimuv sündmus on tasuta, kuid palume end eelnevalt registreerida Fientas.

Väljapanek “FOKU esitleb: valik Eesti kaasaegset fotokunsti” Fotografiska Tallinn kohviku ja restorani aladel jääb avatuks kuni 6. septembrini, 2023. Lisaks väljapandud teostele on veebis müügiks üleval ka laiem valik FOKU kunstnike loomingut. Huvi korral võta ühendust.  

Foku veebimüügi keskkond

Tallinna loomaaia tühjaks jäänud karupuuris saab alates 19. maist näha Eesti Kunstiakadeemia klaasi ja keraamika eriala tudengite näitust “Piiritu loomus”.

Kümme Eesti Kunstiakadeemia II kursuse tudengit avavad 18. mail kell 17.00 Tallinna Loomaaia vanas karupuuris ühisnäituse “Piiritu loomus”, mis tõstatab küsimusi elusolendite loomuomastest suhetest ümbritseva keskkonnaga ja kohanemisest harjumuspäratute olukordadega. Sealjuures uurivad alustavad kunstnikud ka loomapuuri kui näitusepaiga mõju kunstiteoste tähendusele ja tõlgendamisele.

Näituse tööd käsitlevad inimolemuse muutumist ajal, mil ürgne loodus meie ümber on kadumas ja tehislikkus võtab võimust. Kas elu kaotab oma loomuliku olemuse, kui saame seda hakata tehnoloogiliselt manipuleerima? Või nagu küsib oma skulptuuridega üks autoreid Sara Kyllönen: “Kas kõige süütumatute olendite ärakasutamine on tsiviliseeritud ühiskonna loomupärane osa või saaks ka toimida teisiti?

Näitusel astuvad oma teostega üles Annali Kruusamägi, Annika Luhaäär, Erko Lill, Helen Tiits, Kätriin Reinart, Laura Stina Parri, Marta Vikentjeva, Sara Kyllönen, Valeria Poljakova ja Õnne Paulus. Igaüks neist läheneb teemale oma isiklikult autoripositsioonilt.

Nii meenutab Annika Luhaäär peaaegu väljasurnud meriliiliaid neist uute fossiilide tegemise kaudu. Annali Kruusamägi tuhandest võtmest koosnev teos aga uurib võimaluste rohkust meie eludes ning sedagi, kui harva me neid ära kasutame.

Näitus “Piiritu loomus” on avatud 19. maist kuni 18. juunini iga päev 9–19. Sissepääs loomaaia piletiga.

Autorid tänavad Tallinna loomaaeda vastutuleliku ja sõbraliku koostöö eest. Samuti juhendajaid Laura Põldu ja Kateriin Rikkenit, EKA klaasikunsti, keraamika ja sepise osakondasid ning Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindust ja OÜ Kerakot.

Krulli kvartal, Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgusinstallatsioonid
11.–14.05.2023

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avavad Tallinn Music Week´i linna programmi raames valgusinstallatsioonide näituse Kalamajas asuvas Krulli kvartalis, sissepääsuga Kopli tänav 70a. Kvartal on oma nime saanud seal pikalt tegutsenud a Franz Krull´i metalli- ja masinatööstusettevõttelt, mille tootevalik oli väga mitmekesine. Sinna  kuulusid näiteks malm- ja terasvalutooted, aurukatlad, -masinad, ja isegi auruvedurid ning rahva seas populaarsust kogunud tootlikuks disainitud viinatootmisaparatuur. 

EKA tudengite valgusinstallatsioonid hingestavad kunagi elus olnud  ja oma peatset uut funktsiooni ootavaid mastaapseid ja sakraalselt mõjuvaid muinsuskaitse all olevaid endise tehase hooneid. 

Krulli kvartal oma põnevas arendusfaasis on ärkamas taas ellu. TMW algusega juhatatakse sisse esimene hooaeg, mil kvartal on oma terviklikkuses üldsusele esmakordselt avatud. Spetsiaalselt Krullile loodud valguse ja heli integratsioonis sünnib kogemus, kus külastaja rändab läbi terve Krulli kvartali ning samal ajal oma elu mälestuste. Nende kuma võtab kuju, imendub, aurab, voolab, lainetab, sillerdab, helgib ja paistab läbi. Unustamatu tuleb ilmsiks, selle hoidja akendesse tekib taas elu. Aegadetagune lugu helendab kui valgusallikas, hoides ja kaitstes nii sisemisi kui väliseid peegeldusi, valgustades põnevat teed tulevikku.

Osalevad tudengid: Saskia Krautman, Frank Kuresaar, Karl Perens, Triin Indlo, Madli Rööp, Eva Maria Põldmäe, Triinu Väikmeri, Kadri Vahar, Anna Minchenkov, Aasa Ruukel, Elle Lepik, Vivian Ilves, Katriin Maitsalu, Laura Susanna Lätte ja Annika Emilie Viigand.

Kursuse juhendaja: Elo Liiv

Valgusraja arhitektuurse valgustuse on loonud MTÜ Valgusklubi

Näituse avamine toimub 11.05.2023 kell 21:00
Installatsioonid on nähtavad öisel ajal, peale päikese loojangut

Täname toetajaid: KULKA, Tallinn Music Week, MTÜ Valgusklubi, MicroWatt OÜ, Meeskond OÜ, Krulli Kvartal AS.