Rubriik: Erialad

Mihkel Ilus “für A. R.-S.”
GÜ galerii
20.04–06.05
E-R 12.00-18.00

“Kogujad on õnnelikud inimesed”
Stefan Zweig, Eilne maailm.

“Eelmisel suvel asendus mul teadmata põhjustel üks pool-obsessiivne kogumiskirg teisega. Järjest pikenev vinüülivirn läks teadmata ajaks puhkusele, asemele tuli aina kasvav lasu pruune TEKTi kanne. Praeguseks on neid peaaegu häirivalt palju. Samas puudub tunne, et neist veel küllalt saaks.. Varem mõtlesin vaasidest kui kosmoselaevast, kannud jäid mõistetamatuks. Nüüd on mul nendega oma suhe tekkinud. See nõuab omaette tähelepanu. Et neid segaseid tundeid kuidagi suunata, teen graafikateostega pühenduse TEKTi kannudele, mis ehk aitavad selgust luua, millega mind võlutud on.”

Mihkel Ilus eksponeerib GÜ galeriis ofset lito teoseid, mis otsivad dialoogi TEKTi, KFK ja ARSi keraamika vormikeelega. Lisaks printidele on näitusel eksponeeritud fragmendid ARSi kujundustööde ateljee ajaloolise maalrite ruumi põrandast. Tegemist on sama ruumiga, kus asub täna Mihkel Ilusa stuudio.

3. mail kell 18.00–19.00 toimub EKA esimesel korrusel Design for Play kursuse tudengite poolt loodud Mängukogemus.

Ürituse jooksul on võimalik mängida aine raames valminud mänge ja saada vaheldust pingelisest hindamisperioodist.

Oodatud on kõik EKA tudengid ja õppejõud!

3. maist alustavad avalike loengutega vabade kunstide teaduskonna kandidaadid:

Graafikaosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Lilli-Krõõt Repnau
3. mai kell 13.00 loeng “Materiaalsuse serval”

Loeng toimub ruumis A-501

Maaliosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Sirja-Liisa Eelma
5. mai kell 10.00 loeng “Karussellihobune, peegel ja elevandiluust torn. Märkmeid maalipäevikust”.

Holger Loodus
5. mai kell 11.00 loeng “Udu sees kobades”

Rait Rosin
5. mai kell 12.00 loeng “Kogukondlik maal kui maalikunstniku kogemuse laiendus”

Fotograafia osakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Paul Kuimet
5. mai kell 14.00 loeng “Nimeta”

Loengud toimuvad ruumis A-302

EKA fotoosakond kutsub kahe uue auhinnatud eesti filmi linastusele: “Hipodroom” (rez. Vladimir Loginov) ja “Kallid reisijad” (rez. Madli Lääne”) neljapäeval, 27. aprillil A-101 kell 18.00.

Filmide kogupikkus on 96 minutit. Linastusele järgneb inglisekeelne vestlus filmitegijatega. Filmidel on inglisekeelsed subtiitrid.

Kõik on oodatud ning linastus on tasuta!

EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semper tegi Helsinkis sealsete Teatriakadeemia lõpetajatega kohaliku Linnateatri (Kaupunginteatteri) Pasila black-box teatris projekti “Nimeta”.

Lavastaja assistendina lõid kaasa EKA stsenograafia tudengid Anita Kremm ja Liisamari Viik.

Lavastuse helilooja on Jakob Juhkam.

Tegemist originaallavastusega, mis Enel-Liis Semperi sõnul on teatud määral järjeks lavastusele “72 päeva”. Sarnasus seisneb selles, et töötati piltidega ja materjal ei sisalda verbaalset dialoogi.

Etendus “Nimeta” kestab umbes 1 ja 3/4 tundi, mis garanteerib autori sõnul Helsingist viimase laevaga Tallinna naasemise.

Etendust kaua ei mängita, sest “Nimeta” on diplomilavastus.

Lähem info

Treiler

Lavastajatekst: 

Aastate jooksul olen avastanud, et mind tõmbavad enamasti asjad, mis mingil põhjusel keelduvad nime panemast. Need asjad on minu jaoks huvitavad, sest nad keelduvad täielikult kirjeldamast või on liiga erilised või abstraktsed või ilmsed, et neid sõnadega tabada. Kunstnikuna on minu eesmärk tuua need nimetud hetked lavale ilma igasuguse selgituseta, nii nagu nad on, et inimesed saaksid neid kogeda nii nagu mina. Ootan huviga, kas ja kuidas teised neid hetki vastu võtavad ja tõlgendavad.

Minu jaoks peab esituskompositsioon vältima lineaarsust ja aja loomuliku kulgemise tunnet. Seetõttu kogun kokku fotograafiast, maalidest ja tardunud poosidest töömaterjali ning panen need siis erinevatel veidratel viisidel kokku, mis oma veidrusest hoolimata meenutavad mulle elu selle tooruses. Need nimetamata hetked, mille loon, tuletavad mulle meelde meie tegelikku seisundit inimestena. Mina kui subjekt eksisteerin lõputute lugude seas, mis juhtuvad samaaegselt praeguses hetkes. Lisaks minu subjektiivsetele piiratud vaatenurkadele ja pidevale pingutusele taandada elu millekski, mida saan loota mõtestada, ilmnevad kõik eksistentsi hetked äärmiselt veidrates, absurdsetes sügavalt puudutavates kujundites.

Reaalsus, mida ma otsin, on sageli valdav ja arusaamatu, kuid tekitab minus (ja loodetavasti ka publikus) tingimusteta empaatia, mis võib viia mind meditatiivsesse seisundisse, kus reaalsus ja selle muljed muutuvad mingil moel kättesaadavaks.

4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.

Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:

4. mail Eesti Teaduste Akadeemias

5. mail Eesti Kunstiakadeemias

6. mail Tallinna Ülikoolis

Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).

Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.

4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.

5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.

Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti

Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:

dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.

Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/

Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com

25. aprillil kell 16.30 teeb prof Andres Kurg EKA töötajatele ja tudengitele eraldi ekskursiooni Arhitektuurimuuseumi näitusel “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960-1980. aastatel”.

“Prognoos ja fantaasia” uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.-1980. aastatel. Näitusel on väljas tööd, mis tõukuvad uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viivad seda edasi ootamatutesse suundadesse: ennustavad arvutiseerunud ühiskondades töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduvad masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsivad kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehniseerunud maailma edasiarendused, iroonilised ja kohati absurdini viidud olukorrad, mis esitavad ratsionaalse maailma kriitikat ja kõnelevad modernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

Neljapäeval, 27. aprillil avaneb Tallinna Kunstihoone Galeriis Riin Maide näitus “Teistelt poolt, teistest asjadest”. Installatiivsed teosed keskenduvad olematute ruumide potentsiaalile ja ajutise ilule.

“Teiselt poolt, teistest asjadest” on visuaalne uurimus kohtadest, mida ei ole tegelikult olemas. Kasutades endale omaseid materjale nagu paber ja kangas, loob (ja taasloob) Maide neljal päeval keskkonda, läbi mille kogeda ruumilisi ääremärkusi.

“Iga hea vaatemängu juures on mind peaaegu alati paelunud rohkemgi see, mis jääb selle taha. Tühjaks jäänud poepindadelt leiab romantik minus, kapitalismi julmusele vaatamata, tühjuse nostalgiat ja nukrat ilu. Kaduva hetke, mille tahaks jäädvustada.”

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Oma kunstipraktikas käsitleb ta läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade mälu ja kohalolu. Maide loomingus on olulisel kohal kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Näitusetegevuse kõrval töötab ta ka kuraatori, etendajana ning on lavastuse kunstnikuna kaasa löönud mitmete etenduskunsti projektide juures, nii Eestis, kui välismaal. Maide lõpetas 2020 graafika eriala Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (BA) ning õpib praegu stsenograafia erialal (MA). Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas. Riini on pälvinud Edmund Valtmani ja Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid ning aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ja 2022 tiitli Uus Tulija Graafikas.

Kunstnik tänab:
Eesti Kultuurkapitali,
Eesti Kunstiakadeemiat, eesotsas Stsenograafia osakonda, Veidi Christot, aga rohkem Cristot
Sõpru, kes asju ellu aitavad viia
ja muidugi Tallinna Kunstihoonet

Näitus on avatud:
27.04-30.04.2023
14:00 – 19:00
Kunstihoone Galerii
Vabaduse väljak 6, Tallinn

Väljapanek on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03-18.05.2023.

Lisainfo:
Facebook: https://www.facebook.com/ornokevad

Instagram: https://www.instagram.com/p.o.r.n.o_k.e.v.a.d/

riin.maide@artun.ee
+372 5343 7533

Benjamin Moua on NYC-s tegutsev disainer ja loovisik, kes naaseb EKA-sse 25. aprillil 2023, et jagada oma vaateid teemadel nagu: tootedisaini hetkeseis ja tulevik, innovatsioon, tehisintellekt, 3D-tootmine, globaalne majandus, jätkusuutlikkus ja tarbijanõudlus.