Rubriik: Erialad

04.05.2023

Avatud arhitektuuriloeng: Klaske Havik

Klaske Den Haag Hofvijver

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

4. mail kell 18 analüüsib kirjanduse ja arhitektuuri seoseid Klaske Havik loenguga “Ridade vahel. Poeetiline kujutlusvõime arhitektuuris”. Loominguline kujutlusvõime on iga looja, ka arhitekti üks olulisi tööriistu. Klaske Havik uurib näidete varal, kuidas selline poeetiline vahend töötab, kuidas mõned võtmemõtlejad ja arhitektuur seda kontseptualiseerivad.

 

Klaske Havik on arhitekt, teadlane ja kirjanik. Ta on Delfti TU arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Soodustades ühiskondlike probleemide lahendamiseks arhitektuuri kirjanduslikku lähenemist, on ta avaldanud paljude muude toimetatud raamatute ja artiklite hulgas ka raamatu Urban Literacy. Reading and Writing Architecture  (2014). Ta oli arhitektuuriajakirjade de Architect ja OASE toimetaja ning algatanud ajakirja Writingplace Journal for Architecture and Literature väljaandmise. Haviku kirjanduslooming on ilmunud luulekogudes ja kirjandusajakirjades.

Ta juhatab rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset võrgustikku EU COST Action Writing Urban Places. New Narratives for the European City, mis otsib kohalike narratiivide uurimise kaudu sotsiaalselt kaasavamaid linnapaiku. Eestis on Klaske kirjutanud ajakirjadele Maja ja Ehituskunst ning kuulunud ka EKA lõputööde komisjoni.

 

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

 

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Klaske Havik

Neljapäev 04 mai, 2023

Klaske Den Haag Hofvijver

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

4. mail kell 18 analüüsib kirjanduse ja arhitektuuri seoseid Klaske Havik loenguga “Ridade vahel. Poeetiline kujutlusvõime arhitektuuris”. Loominguline kujutlusvõime on iga looja, ka arhitekti üks olulisi tööriistu. Klaske Havik uurib näidete varal, kuidas selline poeetiline vahend töötab, kuidas mõned võtmemõtlejad ja arhitektuur seda kontseptualiseerivad.

 

Klaske Havik on arhitekt, teadlane ja kirjanik. Ta on Delfti TU arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Soodustades ühiskondlike probleemide lahendamiseks arhitektuuri kirjanduslikku lähenemist, on ta avaldanud paljude muude toimetatud raamatute ja artiklite hulgas ka raamatu Urban Literacy. Reading and Writing Architecture  (2014). Ta oli arhitektuuriajakirjade de Architect ja OASE toimetaja ning algatanud ajakirja Writingplace Journal for Architecture and Literature väljaandmise. Haviku kirjanduslooming on ilmunud luulekogudes ja kirjandusajakirjades.

Ta juhatab rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset võrgustikku EU COST Action Writing Urban Places. New Narratives for the European City, mis otsib kohalike narratiivide uurimise kaudu sotsiaalselt kaasavamaid linnapaiku. Eestis on Klaske kirjutanud ajakirjadele Maja ja Ehituskunst ning kuulunud ka EKA lõputööde komisjoni.

 

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

 

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

18.03.2023 — 27.10.2023

Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja TartMusis

Maastik kulgeb läbi maja

Paul Kuimeti (EKA fotograafia) ja Tõnis Saadoja (EKA joonistamise õppetool) näitus „Maastik kulgeb läbi maja“ ühendab erinevad vahendid, ajastud ja lähenemised, et küsida, mil moel ja kas üldse on võimalik rääkida maastiku kogemisest kunsti kaudu.

Jah, muidugi on – kuid on see kogemine? Või juba kogemuse vahendamine? Või kujutamine? Paul Kuimeti fotod ja filmid, Tõnis Saadoja maalid ning kunstimuuseumite vähetuntud nurkadest leitud teosed koondavad mittepidulikke vaateid, kus oluline on hetke jäädvustamine ja selle kasvatamine kujundiks. Vaiksed momendid eeslinna taevas. Hääletult liikuvad puud maantee serval. Loojuv või tõusev päike eksinud pilvedes, lõpetamata porilomp, nimetu puu.

Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja on töötanud aastaid lähedaste mõtetega ning sarnasel moel, kuid käesolev näitus on nende esimene ühine väljapanek. Ettevalmistava dialoogi käigus puudutati küsimusi maastiku tajumise võimalikkusest tänases maailmas, pildi tähenduse ammutoimunud nihet, mille järeltõuked alles hakkavad kohale jõudma, ning klassikalisi küsimusi nagu „miks?“. Kaks viimistletud käekirjaga autorit tegelesid nii maastiku enesega kui ka maastiku kujutamise traditsioonidega: ühelt poolt maastike inimesest sõltumatud dünaamikad, teiselt poolt sajandeid kestnud katsed kehtestada kunsti kaudu kindlad maastiku vaatamise ning tajumise režiimid. Töötati nii kaameraga kui pintsliga, nii analoogfoto laboris kui ateljees, nii kodusel rõdul kui tundmatutes paikades Pärnumaal.

Lisaks eraldi loodud uutele fotodele, maalidele ja filmidele pöörduti kunstimuuseumite arhiivide poole, otsides riimuvaid meeleolusid ja vaatenurki teoste hulgast, mida üldiselt pole näitustele pandud. Seni on neid peetud liialt tähelepandamatuteks ja ilmetuteks, kuid tänases kontekstis tõuseb esile nende alandlikkus motiivi ees, soovimatus vallutada maastikku.

Tõnis Saadoja sõnul on selle näitusekomplekti kokkupanemine olnud tema jaoks üsna sentimentaalse alatooniga. „Need vanad leiud on kõik väga poeetilised ning paljud oma poolikuse tõttu ka tahes-tahtmata õrnad,“ ütleb Saadoja. „Materjaliga suhestumiseks olen ma katsunud end maalitehniliselt vanade võtetega kohakuti seada, et tunda mingit vana sentimenti nii autentselt, kui ma suudan. Olles kulutanud selleks väga palju aega, on kohati tunne, et see  polnudki töö, vaid mingi isiklik harjutus, mille nähtav osa on pigem väike.“

Paul Kuimet rõhutab teatud nukruse ja melanhoolia kõrval ka tööde teostusega kaasnevat tähendusvälja. „Minu jaoks on oluline pimiku ja analoogsuurenduse aspekt,“ ütleb Kuimet. „Antud tööd toetuvad valgusele ja värvusele ning võimalustele ja piirangutele, mis analoogtehnikaga kaasnevad. Lõpuks taandub kõik sellele, mis vaataja jaoks on kohal teose ees seistes, ning seda ei ole võimalik reprodutseerida ühelgi ekraanil.“ Tõnis Saadoja sõnul võib näha ühisosa maalimise ning analooglaboris fotodega töötamise vahel, kuna värviliste filtritega kujutise manipuleerimine laboris on sarnane maalimisega – ja maalid omakorda toetuvad sageli fotograafilistele kujutistele.

Paul Kuimet (s 1984) on fotokunstnik, kelle loodud filmid ja fotod on rahustava melanhoolia võtmes kõnelenud olukordadest, ajast ja ruumidest. Tema teravama tähelepanu all on olnud modernistlik arhitektuur ja see, kuidas me nõnda korrastatud ruume tajume.

Tõnis Saadoja (s 1980) on maalikunstnik, kelle viimaste aastate maaliseeriad on käsitlenud inimese ja ruumi suhteid, küsides samas maalikunsti koha ja võimaluste järele pärast pildipööret, mil maailma tajutakse esmajoones läbi piltide. Näitusele on kaasatud teoseid Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonidest.

Kunstnikud: Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja
Kuraator:  Eero Epner
Graafiline kujundaja: Kersti Heile
Koordinaator:  Kristlyn Liier

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja TartMusis

Laupäev 18 märts, 2023 — Reede 27 oktoober, 2023

Maastik kulgeb läbi maja

Paul Kuimeti (EKA fotograafia) ja Tõnis Saadoja (EKA joonistamise õppetool) näitus „Maastik kulgeb läbi maja“ ühendab erinevad vahendid, ajastud ja lähenemised, et küsida, mil moel ja kas üldse on võimalik rääkida maastiku kogemisest kunsti kaudu.

Jah, muidugi on – kuid on see kogemine? Või juba kogemuse vahendamine? Või kujutamine? Paul Kuimeti fotod ja filmid, Tõnis Saadoja maalid ning kunstimuuseumite vähetuntud nurkadest leitud teosed koondavad mittepidulikke vaateid, kus oluline on hetke jäädvustamine ja selle kasvatamine kujundiks. Vaiksed momendid eeslinna taevas. Hääletult liikuvad puud maantee serval. Loojuv või tõusev päike eksinud pilvedes, lõpetamata porilomp, nimetu puu.

Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja on töötanud aastaid lähedaste mõtetega ning sarnasel moel, kuid käesolev näitus on nende esimene ühine väljapanek. Ettevalmistava dialoogi käigus puudutati küsimusi maastiku tajumise võimalikkusest tänases maailmas, pildi tähenduse ammutoimunud nihet, mille järeltõuked alles hakkavad kohale jõudma, ning klassikalisi küsimusi nagu „miks?“. Kaks viimistletud käekirjaga autorit tegelesid nii maastiku enesega kui ka maastiku kujutamise traditsioonidega: ühelt poolt maastike inimesest sõltumatud dünaamikad, teiselt poolt sajandeid kestnud katsed kehtestada kunsti kaudu kindlad maastiku vaatamise ning tajumise režiimid. Töötati nii kaameraga kui pintsliga, nii analoogfoto laboris kui ateljees, nii kodusel rõdul kui tundmatutes paikades Pärnumaal.

Lisaks eraldi loodud uutele fotodele, maalidele ja filmidele pöörduti kunstimuuseumite arhiivide poole, otsides riimuvaid meeleolusid ja vaatenurki teoste hulgast, mida üldiselt pole näitustele pandud. Seni on neid peetud liialt tähelepandamatuteks ja ilmetuteks, kuid tänases kontekstis tõuseb esile nende alandlikkus motiivi ees, soovimatus vallutada maastikku.

Tõnis Saadoja sõnul on selle näitusekomplekti kokkupanemine olnud tema jaoks üsna sentimentaalse alatooniga. „Need vanad leiud on kõik väga poeetilised ning paljud oma poolikuse tõttu ka tahes-tahtmata õrnad,“ ütleb Saadoja. „Materjaliga suhestumiseks olen ma katsunud end maalitehniliselt vanade võtetega kohakuti seada, et tunda mingit vana sentimenti nii autentselt, kui ma suudan. Olles kulutanud selleks väga palju aega, on kohati tunne, et see  polnudki töö, vaid mingi isiklik harjutus, mille nähtav osa on pigem väike.“

Paul Kuimet rõhutab teatud nukruse ja melanhoolia kõrval ka tööde teostusega kaasnevat tähendusvälja. „Minu jaoks on oluline pimiku ja analoogsuurenduse aspekt,“ ütleb Kuimet. „Antud tööd toetuvad valgusele ja värvusele ning võimalustele ja piirangutele, mis analoogtehnikaga kaasnevad. Lõpuks taandub kõik sellele, mis vaataja jaoks on kohal teose ees seistes, ning seda ei ole võimalik reprodutseerida ühelgi ekraanil.“ Tõnis Saadoja sõnul võib näha ühisosa maalimise ning analooglaboris fotodega töötamise vahel, kuna värviliste filtritega kujutise manipuleerimine laboris on sarnane maalimisega – ja maalid omakorda toetuvad sageli fotograafilistele kujutistele.

Paul Kuimet (s 1984) on fotokunstnik, kelle loodud filmid ja fotod on rahustava melanhoolia võtmes kõnelenud olukordadest, ajast ja ruumidest. Tema teravama tähelepanu all on olnud modernistlik arhitektuur ja see, kuidas me nõnda korrastatud ruume tajume.

Tõnis Saadoja (s 1980) on maalikunstnik, kelle viimaste aastate maaliseeriad on käsitlenud inimese ja ruumi suhteid, küsides samas maalikunsti koha ja võimaluste järele pärast pildipööret, mil maailma tajutakse esmajoones läbi piltide. Näitusele on kaasatud teoseid Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonidest.

Kunstnikud: Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja
Kuraator:  Eero Epner
Graafiline kujundaja: Kersti Heile
Koordinaator:  Kristlyn Liier

Postitas Andres Lõo — Püsilink

28.04.2023 — 05.05.2023

Venia legendi loengud jätkuvad

Venia-legendi-loengud-1200x600-2

Jätkuvad 2023. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud. 

Esmaspäeval, 24. aprillil ja reedel 28. aprillil jätkavad avalike loengutega disainiteaduskonna kandidaadid:

Taidestuudiumi dotsent, õppekava juht (1,0 ametikohta)
Juss Heinsalu
24. aprillil kell 15.00 EKA aulas loeng  “Loomisloo materiaalsus”.
Parool on VLloeng2023!

Visuaalse kommunikatsiooni dotsent, eriala juht (0,5 ametikohta)
Ionel Lehari
24. aprillil kell 16.00 loeng  “Visuaalne kommunikatsioon kultuuripärandis”.
Parool on VLloeng2023!

Graafilise disaini professor, BA õppekava juht, osakonna juhataja (1,0 ametikohta)
Ott Kagovere
28. aprillil kell 13.00 loeng “Praktika tähendusest graafilises disainis ja disainihariduses”.
Parool on VLloeng2023!

Brit Pavelson
28. aprillil kell 14.00 loeng “Sõlmed meie silmades: visuaalsest suhtlusoskusest”.
Parool on VLloeng2023! Brit alustab 59:52

Graafilise disaini professor, MA õppekava juht
Sean Yendys
28. aprillil kell 15.00 loeng “Establishing a new MA Curriculum in Graphic Design”

Parool on VLloeng2023!

Loeng on inglise keeles.

Graafikaosakonna dotsent (0,5 ametikohta)
Lilli-Krõõt Repnau
3. mai kell 13.00 loeng “Materiaalsuse serval”

Parool on VLloeng2023!

Maaliosakonna dotsent (0,5 ametikohta)
Sirja-Liisa Eelma
5. mai kell 10.00 loeng “Karussellihobune, peegel ja elevandiluust torn. Märkmeid maalipäevikust”

Parool on VLloeng2023!

Holger Loodus
5. mai kell 11.00 loeng “Udu sees kobades”

Parool on VLloeng2023!

Rait Rosin
5. mai kell 12.00 loeng “Kogukondlik maal kui maalikunstniku kogemuse laiendus”

Parool on VLloeng2023!

Fotograafia osakonna dotsent (0,5 ametikohta)
Paul Kuimet
5. mai kell 14.00 loeng “Nimeta”

Parool on VLloeng2023!

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Venia legendi loengud jätkuvad

Reede 28 aprill, 2023 — Reede 05 mai, 2023

Venia-legendi-loengud-1200x600-2

Jätkuvad 2023. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud. 

Esmaspäeval, 24. aprillil ja reedel 28. aprillil jätkavad avalike loengutega disainiteaduskonna kandidaadid:

Taidestuudiumi dotsent, õppekava juht (1,0 ametikohta)
Juss Heinsalu
24. aprillil kell 15.00 EKA aulas loeng  “Loomisloo materiaalsus”.
Parool on VLloeng2023!

Visuaalse kommunikatsiooni dotsent, eriala juht (0,5 ametikohta)
Ionel Lehari
24. aprillil kell 16.00 loeng  “Visuaalne kommunikatsioon kultuuripärandis”.
Parool on VLloeng2023!

Graafilise disaini professor, BA õppekava juht, osakonna juhataja (1,0 ametikohta)
Ott Kagovere
28. aprillil kell 13.00 loeng “Praktika tähendusest graafilises disainis ja disainihariduses”.
Parool on VLloeng2023!

Brit Pavelson
28. aprillil kell 14.00 loeng “Sõlmed meie silmades: visuaalsest suhtlusoskusest”.
Parool on VLloeng2023! Brit alustab 59:52

Graafilise disaini professor, MA õppekava juht
Sean Yendys
28. aprillil kell 15.00 loeng “Establishing a new MA Curriculum in Graphic Design”

Parool on VLloeng2023!

Loeng on inglise keeles.

Graafikaosakonna dotsent (0,5 ametikohta)
Lilli-Krõõt Repnau
3. mai kell 13.00 loeng “Materiaalsuse serval”

Parool on VLloeng2023!

Maaliosakonna dotsent (0,5 ametikohta)
Sirja-Liisa Eelma
5. mai kell 10.00 loeng “Karussellihobune, peegel ja elevandiluust torn. Märkmeid maalipäevikust”

Parool on VLloeng2023!

Holger Loodus
5. mai kell 11.00 loeng “Udu sees kobades”

Parool on VLloeng2023!

Rait Rosin
5. mai kell 12.00 loeng “Kogukondlik maal kui maalikunstniku kogemuse laiendus”

Parool on VLloeng2023!

Fotograafia osakonna dotsent (0,5 ametikohta)
Paul Kuimet
5. mai kell 14.00 loeng “Nimeta”

Parool on VLloeng2023!

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.04.2023 — 19.05.2023

Eesti Kujurite Ühenduse grupinäitus ARSi projektiruumis

Kujurite ühisnäitus pressiteade

19. aprillil kell 18.00 avatakse ARSi projektiruumis Eesti Kujurite Ühenduse grupinäitus „Iga inimene on sündides kildudena laiali“. 

Näitus vaatleb inimkeha kui orgaanilist, muutuvat, habrast ja samas vastupidavat mateeriat, mis on keerulises suhtes inimese sisemaailma ja seda ümbritseva keskkonnaga. Tuues kokku eesti vanema ja noorema põlvkonna skulptorite teosed, milles kehal on oluline roll kanda, esitavad kuraatorid küsimusi: “Millistel kehadel on ühiskonnas koht ja mis rolli mängib visuaalkultuur selle kujundamisel? Miks peab tihti maailmaga kohanduma indiviid ja mitte vastupidi? Kuidas suhestuda iseenda ja ümbritseva maailmaga tervislikult?”

Näitusel osalevad kunstnikud Johannes Luik, Kert Elliott Mägi, Sarah Nõmm, Terje Ojaver, René Reinumäe, Paul Rodgers & Anne Daniela Rodgers, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Nele Tiidelepp ja Marta Vaarik.

Näituse kuraatoriteks on Mikk Lahesalu ja Kerly Ritval.

Ülemaailmsele skulptuuripäevale 29. aprillil on oodatud vormi võtmise töötuppa igas vanuses kunstihuvilised. 19. mail Arsi päevadel olete oodatud kuraatori tuuridele.

Näitus jääb avatuks 19. maini. 

Mikk Lahesalu on vabakutseline kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab tihti sotsiaalselt laetud kaasaegse kunstiga. Ta on lõpetanud kunstiteaduse eriala Leideni ülikoolis Hollandis. Viimati on ta kureerinud KKEKi videokunsti üritust „Spiraalköites“.

Kerly Ritval on vabakutseline kuraator ja kultuurikriitik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse – ja visuaalkultuuri bakalaureuse ning omandab samas ülikoolis magistrikraadi. Hiljuti on ta kureerinud grupinäituse “Ükssarvik” Rüki galeriis Viljandis ja Islandi kunsntiku Katrin Inga Jonsdottir Hjordisardottir soolonäituse “Welcome to the Land of Love” Listvali galeriis Reykjavikis.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstnike Liit ja EKA Üliõpilasesindus

Lisainfo:
Mikk Lahesalu
Kuraator
+372 53004171
mikk.lahes@gmail.com

Kerly Ritval
Kuraator
+372 55669831
kritval@gmail.com

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Eesti Kujurite Ühenduse grupinäitus ARSi projektiruumis

Kolmapäev 19 aprill, 2023 — Reede 19 mai, 2023

Kujurite ühisnäitus pressiteade

19. aprillil kell 18.00 avatakse ARSi projektiruumis Eesti Kujurite Ühenduse grupinäitus „Iga inimene on sündides kildudena laiali“. 

Näitus vaatleb inimkeha kui orgaanilist, muutuvat, habrast ja samas vastupidavat mateeriat, mis on keerulises suhtes inimese sisemaailma ja seda ümbritseva keskkonnaga. Tuues kokku eesti vanema ja noorema põlvkonna skulptorite teosed, milles kehal on oluline roll kanda, esitavad kuraatorid küsimusi: “Millistel kehadel on ühiskonnas koht ja mis rolli mängib visuaalkultuur selle kujundamisel? Miks peab tihti maailmaga kohanduma indiviid ja mitte vastupidi? Kuidas suhestuda iseenda ja ümbritseva maailmaga tervislikult?”

Näitusel osalevad kunstnikud Johannes Luik, Kert Elliott Mägi, Sarah Nõmm, Terje Ojaver, René Reinumäe, Paul Rodgers & Anne Daniela Rodgers, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Nele Tiidelepp ja Marta Vaarik.

Näituse kuraatoriteks on Mikk Lahesalu ja Kerly Ritval.

Ülemaailmsele skulptuuripäevale 29. aprillil on oodatud vormi võtmise töötuppa igas vanuses kunstihuvilised. 19. mail Arsi päevadel olete oodatud kuraatori tuuridele.

Näitus jääb avatuks 19. maini. 

Mikk Lahesalu on vabakutseline kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab tihti sotsiaalselt laetud kaasaegse kunstiga. Ta on lõpetanud kunstiteaduse eriala Leideni ülikoolis Hollandis. Viimati on ta kureerinud KKEKi videokunsti üritust „Spiraalköites“.

Kerly Ritval on vabakutseline kuraator ja kultuurikriitik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse – ja visuaalkultuuri bakalaureuse ning omandab samas ülikoolis magistrikraadi. Hiljuti on ta kureerinud grupinäituse “Ükssarvik” Rüki galeriis Viljandis ja Islandi kunsntiku Katrin Inga Jonsdottir Hjordisardottir soolonäituse “Welcome to the Land of Love” Listvali galeriis Reykjavikis.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstnike Liit ja EKA Üliõpilasesindus

Lisainfo:
Mikk Lahesalu
Kuraator
+372 53004171
mikk.lahes@gmail.com

Kerly Ritval
Kuraator
+372 55669831
kritval@gmail.com

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.04.2023

Tõnis Saadoja kunstnikuvestlus Kumus

Kunstnik, EKA joonistamise õppetooli juhataja, dotsent Tõnis Saadoja kunstnikuvestlus Kumus toimub 20. aprillil kell 18.00. 

Kumu 3. korruse projektiruumis näitusel „Tõnis Saadoja. Kõrgus merepinnast“ vestlevad maalikunstnik Tõnis Saadoja ja kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner.

Tõnis Saadoja värske isikunäitus „Kõrgus merepinnast“ Kumu projektiruumides on osa muuseumi keskkonnateemalisest programmist „Kunst antropotseeni ajastul“ 2023. aasta kevadel ja suvel. Näituse pealkiri viitab meie valulävele nii ökoloogilises kui ka eksistentsiaalses tunnetuses ja küsimustele, mis end iga päev vaikselt meelde tuletavad. Kas nina on veel vee peal? Kas jätkub hapnikku, mida hingata? Kas on piisavalt kütust? Kui kaua kestab täna? Milline maailm meid ees ootab ning kas seniste võtete ja teadmistega saab selle olemust kirjeldada?

Sümmeetriliselt paiknevad projektiruumid on kui avarad kõlakastid Kumu püsinäituse kahes otsas, mida põhiteljena ühendab vanema Eesti kunsti väljapanek „Identiteedimaastikud“. Ajaloolist konteksti arvestades on ka Saadoja uued teosed oma meelelaadilt pigem nostalgilised, koondades eri ajastute maalilisi kogemusi ning otsides tuge seljataha vaatamisest.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tõnis Saadoja kunstnikuvestlus Kumus

Neljapäev 20 aprill, 2023

Kunstnik, EKA joonistamise õppetooli juhataja, dotsent Tõnis Saadoja kunstnikuvestlus Kumus toimub 20. aprillil kell 18.00. 

Kumu 3. korruse projektiruumis näitusel „Tõnis Saadoja. Kõrgus merepinnast“ vestlevad maalikunstnik Tõnis Saadoja ja kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner.

Tõnis Saadoja värske isikunäitus „Kõrgus merepinnast“ Kumu projektiruumides on osa muuseumi keskkonnateemalisest programmist „Kunst antropotseeni ajastul“ 2023. aasta kevadel ja suvel. Näituse pealkiri viitab meie valulävele nii ökoloogilises kui ka eksistentsiaalses tunnetuses ja küsimustele, mis end iga päev vaikselt meelde tuletavad. Kas nina on veel vee peal? Kas jätkub hapnikku, mida hingata? Kas on piisavalt kütust? Kui kaua kestab täna? Milline maailm meid ees ootab ning kas seniste võtete ja teadmistega saab selle olemust kirjeldada?

Sümmeetriliselt paiknevad projektiruumid on kui avarad kõlakastid Kumu püsinäituse kahes otsas, mida põhiteljena ühendab vanema Eesti kunsti väljapanek „Identiteedimaastikud“. Ajaloolist konteksti arvestades on ka Saadoja uued teosed oma meelelaadilt pigem nostalgilised, koondades eri ajastute maalilisi kogemusi ning otsides tuge seljataha vaatamisest.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

11.04.2023 — 24.09.2023

Tõnis Saadoja Kumus

Tõnis Saadoja maal 2023

EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja näitus “Kõrgus merepinnast” Kumus on avatud 24. septembrini, 2023. 

Näituse pealkiri viitab meie valulävele nii ökoloogilises kui ka eksistentsiaalses tunnetuses ja küsimustele, mis end iga päev vaikselt meelde tuletavad. Kas nina on veel vee peal? Kas jätkub hapnikku, mida hingata – kas on piisavalt kütust? Kui kaua kestab täna? Milline maailm meid ees ootab ning kas seniste võtete ja teadmistega üldse saab selle olemust kirjeldada?

Muuseum loob väljapanekule vaikimisi turvalise ja minevikuga suhestuva taustsüsteemi. Ajateljele asetatud maalid, kontrollitud kliima ja ohutu kõrgus merepinnast on märgid eilse ja tänase maailma rahuleppest. Reaalaja hüsteerilisena mõjuv foon jääb eemale, ent ometi on muuseumi aegruum tinglik ning erinevad kujutlus- ja lugemisviisid teineteisele väga lähedal.

Teosed muuseumi püsiekspositsioonis on kui aknad eri aegruumidesse, kus avanevad üksikud kaadrid mitmekihilistest maailmadest. Kunsti on alati ümbritsenud keeruline ja vastuoluline olustik. Samas kaardistame me möödunud aegu suuresti läbi tasapinnaliste kujutiste. Maalid muuseumiseinal on ühtlasi ka mälupildid, mälumärgid. Need on kui majakad, mille järgi oleme õppinud teed leidma. Majakatena – orientiiridena – toimisid need maalid ka omas, pildikülluse-eelses ajas.

Siinsed teosed on suuresti loodud nende mälumärkide pinnalt: maalimine kui kordus, maalimine kui traditsiooni hoidmine, maalimine kui eri pildirežiimide ühendamine, maalimine kui viis rahuneda.

Minu maalid, mis koondavad eri ajastute kogemusi, on meelelaadilt pigem nostalgilised. Teemadelt lähtuvad need päevakajalist mõtteruumi läbivatest motiividest ning vaadetest maastikule ja ümbritsevale keskkonnale, kõrvutades ja liites kokku maastikumaali ja vaikelu traditsioone.

See väljapanek kahes projektiruumis on rännak isiklikus maaliarsenalis, mis koosneb kiirematest improvisatsioonidest ning tihedama kompositsiooni otsingutest. Sümmeetriliselt paiknevad projektiruumid on kui avarad kõlakastid, mida põhiteljena ühendab Eesti kunsti püsinäitus „Identiteedimaastikud“.

Maalikunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „Kõrgus merepinnast“ on osa muuseumi keskkonnateemalisest programmist „Kunst antropotseeni ajastul“ 2023. aasta suvel.

Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Tehniline tugi: Tõnis Medri, Allan Talu

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tõnis Saadoja Kumus

Teisipäev 11 aprill, 2023 — Pühapäev 24 september, 2023

Tõnis Saadoja maal 2023

EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja näitus “Kõrgus merepinnast” Kumus on avatud 24. septembrini, 2023. 

Näituse pealkiri viitab meie valulävele nii ökoloogilises kui ka eksistentsiaalses tunnetuses ja küsimustele, mis end iga päev vaikselt meelde tuletavad. Kas nina on veel vee peal? Kas jätkub hapnikku, mida hingata – kas on piisavalt kütust? Kui kaua kestab täna? Milline maailm meid ees ootab ning kas seniste võtete ja teadmistega üldse saab selle olemust kirjeldada?

Muuseum loob väljapanekule vaikimisi turvalise ja minevikuga suhestuva taustsüsteemi. Ajateljele asetatud maalid, kontrollitud kliima ja ohutu kõrgus merepinnast on märgid eilse ja tänase maailma rahuleppest. Reaalaja hüsteerilisena mõjuv foon jääb eemale, ent ometi on muuseumi aegruum tinglik ning erinevad kujutlus- ja lugemisviisid teineteisele väga lähedal.

Teosed muuseumi püsiekspositsioonis on kui aknad eri aegruumidesse, kus avanevad üksikud kaadrid mitmekihilistest maailmadest. Kunsti on alati ümbritsenud keeruline ja vastuoluline olustik. Samas kaardistame me möödunud aegu suuresti läbi tasapinnaliste kujutiste. Maalid muuseumiseinal on ühtlasi ka mälupildid, mälumärgid. Need on kui majakad, mille järgi oleme õppinud teed leidma. Majakatena – orientiiridena – toimisid need maalid ka omas, pildikülluse-eelses ajas.

Siinsed teosed on suuresti loodud nende mälumärkide pinnalt: maalimine kui kordus, maalimine kui traditsiooni hoidmine, maalimine kui eri pildirežiimide ühendamine, maalimine kui viis rahuneda.

Minu maalid, mis koondavad eri ajastute kogemusi, on meelelaadilt pigem nostalgilised. Teemadelt lähtuvad need päevakajalist mõtteruumi läbivatest motiividest ning vaadetest maastikule ja ümbritsevale keskkonnale, kõrvutades ja liites kokku maastikumaali ja vaikelu traditsioone.

See väljapanek kahes projektiruumis on rännak isiklikus maaliarsenalis, mis koosneb kiirematest improvisatsioonidest ning tihedama kompositsiooni otsingutest. Sümmeetriliselt paiknevad projektiruumid on kui avarad kõlakastid, mida põhiteljena ühendab Eesti kunsti püsinäitus „Identiteedimaastikud“.

Maalikunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „Kõrgus merepinnast“ on osa muuseumi keskkonnateemalisest programmist „Kunst antropotseeni ajastul“ 2023. aasta suvel.

Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Tehniline tugi: Tõnis Medri, Allan Talu

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.04.2023 — 28.04.2023

Elis-Hetty Leppik ja Rebeka Kruus Vent Space galeriis

Come_on_in_Plakat.1920x1080 copy

22. aprillil kell 18.00 avavad EKA animatsiooni tudengid, Elis-Hetty Leppik ja Rebeka Kruus, Vent Space galeriis näituse “Come on in, coffee is still hot”.

Näitus kutsub vaatajaid sisenema animaatori korterisse, kus argielu on läbi põimunud kirju loominguga.

Näitus jääb avatuks 28. aprillini. Iga päev, 14.00-19.00.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Elis-Hetty Leppik ja Rebeka Kruus Vent Space galeriis

Laupäev 22 aprill, 2023 — Reede 28 aprill, 2023

Come_on_in_Plakat.1920x1080 copy

22. aprillil kell 18.00 avavad EKA animatsiooni tudengid, Elis-Hetty Leppik ja Rebeka Kruus, Vent Space galeriis näituse “Come on in, coffee is still hot”.

Näitus kutsub vaatajaid sisenema animaatori korterisse, kus argielu on läbi põimunud kirju loominguga.

Näitus jääb avatuks 28. aprillini. Iga päev, 14.00-19.00.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.04.2023 — 03.06.2023

Sidney Lepa residentuur-näitus Kanal galeriis

Sidney Lepp 1
Sidney Lepp 2
Sidney Lepp 3
Sidney Lepp 4
Sidney Lepp 5
Sidney Lepp 6
Sidney Lepp 7
Sidney Lepp 8
Sidney Lepp 9
Sidney Lepp 10

Sidney Lepa residentuur-näitus Jätke võtmed väljapoole..ma tean neid uksi, ma tean neid aknaid..uksed, aknad..avatud uste päev..lahtiste uste päev..aken kinni – uks lahti, uks kinni – aken lahti..iga aken on uks?”

4.04–3.06.2023

Kanal galeriis on kohal interdistsiplinaarne kunstnik Sidney Lepp, kes alustas aprilli alguses Liiva-ATE ruumides terve kuu kestva residentuuriga. Näituse protsessi kogemiseks on kõigil huvilistel võimalik aprillis Kanal galeriis kunstnikuga kohtuda. Näitus eksponeerib kunstivaldkonna telgitaguseid ja avab vaatajatele, kuidas näituse või projekti produktsioon toimub – miks ja mille baasilt tehakse valikuid, kuidas galeriisse näitust saada, kuidas toimub kunstniku areng protsessis.

Kunstnik peab kõige olulisemaks osaks näidata muidu näitusekülastajatele tihti nähtamatuks jäävat osa näitusest – protsess, ettevalmistused, produktsioon. Tavaliselt suunatakse publik kunstniku lõplikku loomingut tarbima ning ilma konteksti ja mahukate kaastekstideta on seda keeruline lugeda. Sellel korral avatakse aken otse loomingulise protsessi keskele. Võimalus on näha, kuidas tekivad ideed ning nüansse, mis tulemust mõjutavad. Saades osa protsessist, on võimalik suhestuda nii galerii toimimise kui ka kunstniku tegevusega.

Näituse fookusesse on toodud kunstniku ideed, diskussioonid, installeerijate ja galeristi tegevus ning inimestevaheline dünaamika. Näituse eksponaatideks vormuvad arvamused, mis protsessi mõjutavad. Projekt annab võimaluse osalistel näha näitust selle tekke erietappides, sattudes tunnistama võimalikku motivatsioonipuudust või teisalt loomepuhangut. Igal juhul võib soovi korral olustikku sekkuda. Püüe on näidata siiralt ja ausalt, kui palju tööd, ebaõnnestumisi ja õnnestumisi, ühe näituse produktsiooni juures kaasas käib.

Kahekuulise protsessi dokumentatsiooni talletuvad sellel perioodil ühiskonnas aktuaalseks osutunud teemad, olles hiljem ajakapslina meenutuseks antud hetkest.

Idee on inspireeritud William Grieve’i kultus(dokumentaal)filmi seeriatest “Symbiopsychotaxiplasm 1-3”.

Näituse visuaalne sissejuhatus.

Sidney Lepp (1994) on fluidum, kes (kunsti)maastikul väga kiiresti adapteerub. Enamasti käsitleb ruumi installatiivselt ning poogib teostele külge selliseid omadusi, et need oleksid võimalikult interaktiivsed. Sidney on lõpetanud EKA vabade kunstide BA ja kaasaegse kunsti MA. Tema seniseks mängumaaks on olnud Tallinn, Riia, Berliin, Kiiev ja Brüssel.

http://sidneylepp.com/

8.04 Kunstiministeerium

https://cca.ee/ajakiri/mida-motlevad-noored-kunstnikud

Näitus jääb avatuks 3. juunini 2023.

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Võru linn

Kanal galerii

Liiva 11a, Võru, 65609

E–R 12–17 L 12–15

FB: Kanal galerii

IG: Kanal galerii

Rohkem teavet:

Mari Škerin / galerist

mariskerin@gmail.com

+372 53449447

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Sidney Lepa residentuur-näitus Kanal galeriis

Teisipäev 04 aprill, 2023 — Laupäev 03 juuni, 2023

Sidney Lepp 1
Sidney Lepp 2
Sidney Lepp 3
Sidney Lepp 4
Sidney Lepp 5
Sidney Lepp 6
Sidney Lepp 7
Sidney Lepp 8
Sidney Lepp 9
Sidney Lepp 10

Sidney Lepa residentuur-näitus Jätke võtmed väljapoole..ma tean neid uksi, ma tean neid aknaid..uksed, aknad..avatud uste päev..lahtiste uste päev..aken kinni – uks lahti, uks kinni – aken lahti..iga aken on uks?”

4.04–3.06.2023

Kanal galeriis on kohal interdistsiplinaarne kunstnik Sidney Lepp, kes alustas aprilli alguses Liiva-ATE ruumides terve kuu kestva residentuuriga. Näituse protsessi kogemiseks on kõigil huvilistel võimalik aprillis Kanal galeriis kunstnikuga kohtuda. Näitus eksponeerib kunstivaldkonna telgitaguseid ja avab vaatajatele, kuidas näituse või projekti produktsioon toimub – miks ja mille baasilt tehakse valikuid, kuidas galeriisse näitust saada, kuidas toimub kunstniku areng protsessis.

Kunstnik peab kõige olulisemaks osaks näidata muidu näitusekülastajatele tihti nähtamatuks jäävat osa näitusest – protsess, ettevalmistused, produktsioon. Tavaliselt suunatakse publik kunstniku lõplikku loomingut tarbima ning ilma konteksti ja mahukate kaastekstideta on seda keeruline lugeda. Sellel korral avatakse aken otse loomingulise protsessi keskele. Võimalus on näha, kuidas tekivad ideed ning nüansse, mis tulemust mõjutavad. Saades osa protsessist, on võimalik suhestuda nii galerii toimimise kui ka kunstniku tegevusega.

Näituse fookusesse on toodud kunstniku ideed, diskussioonid, installeerijate ja galeristi tegevus ning inimestevaheline dünaamika. Näituse eksponaatideks vormuvad arvamused, mis protsessi mõjutavad. Projekt annab võimaluse osalistel näha näitust selle tekke erietappides, sattudes tunnistama võimalikku motivatsioonipuudust või teisalt loomepuhangut. Igal juhul võib soovi korral olustikku sekkuda. Püüe on näidata siiralt ja ausalt, kui palju tööd, ebaõnnestumisi ja õnnestumisi, ühe näituse produktsiooni juures kaasas käib.

Kahekuulise protsessi dokumentatsiooni talletuvad sellel perioodil ühiskonnas aktuaalseks osutunud teemad, olles hiljem ajakapslina meenutuseks antud hetkest.

Idee on inspireeritud William Grieve’i kultus(dokumentaal)filmi seeriatest “Symbiopsychotaxiplasm 1-3”.

Näituse visuaalne sissejuhatus.

Sidney Lepp (1994) on fluidum, kes (kunsti)maastikul väga kiiresti adapteerub. Enamasti käsitleb ruumi installatiivselt ning poogib teostele külge selliseid omadusi, et need oleksid võimalikult interaktiivsed. Sidney on lõpetanud EKA vabade kunstide BA ja kaasaegse kunsti MA. Tema seniseks mängumaaks on olnud Tallinn, Riia, Berliin, Kiiev ja Brüssel.

http://sidneylepp.com/

8.04 Kunstiministeerium

https://cca.ee/ajakiri/mida-motlevad-noored-kunstnikud

Näitus jääb avatuks 3. juunini 2023.

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Võru linn

Kanal galerii

Liiva 11a, Võru, 65609

E–R 12–17 L 12–15

FB: Kanal galerii

IG: Kanal galerii

Rohkem teavet:

Mari Škerin / galerist

mariskerin@gmail.com

+372 53449447

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.04.2023 — 04.06.2023

Grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ EKKMis

Kirill Tulin : Laura Toots. Foto „IDA“ sildi püstitamisest EKKMi katusele novembris 2017 näituse „Abiks keskküttekatla kütjale“ raames
Aliaxey Talstou. Videodokumentatsioon performance’ist „Õnne jaoks!“ : Видеодокументация перформанса «К счастью!» : Video documentation of the performance For Happiness! (2016)
Kateryna Lysovenko. „Süütus“ : «Невиннсоть» : Innocence (2022)
Kirill Tulin : Laura Toots. Foto „IDA“ sildi püstitamisest EKKMi katusele novembris 2017 näituse „Abiks keskküttekatla kütjale“ raames
Stiftung Berliner Leben, Fresh A.I.R., Fresh A.I.R. #8 Porträts
Videodokumentatsioon performance’ist „Kui minevik ei saa otsa“. 2020

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) Tanel Randeri kureeritud rahvusvaheline grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“.

Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Ukrainast, Valgevenest, Leedust: 

Svitlana Biedarieva (Ukraina/Mehhiko), Elo Liiv (Eesti), Holger Loodus (Eesti), Kateryna Lysovenko (Ukraina/Austria), Paulina Pukytė (Leedu/Inglismaa), Aliaxey Talstou (Valgevene/Saksamaa), Kirill Tulin (Ida/Lääs)

Lähtudes praegusest poliitilisest olukorrast Euroopas, mida kujundab Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, keskendub näitus Ida-Euroopale kui kollektiivsele teadvusele, mis on kaassõltuvuslikus suhtes nartsissistliku väärkohtlejaga. Seitsme kunstniku tööde kaudu avab näitus nii seda probleemset suhet kui ka nartsissistliku suhtekonstellatsiooni olemust.

„Ida-Euroopa identiteet, mis põhineb vaid ühel lühikesel ajaloolisel episoodil – Nõukogude okupatsioonil – takistab meil traumadest paranemist ja meie vaimset arengut ühiskonnana. Ligi 34 aastat on möödunud Berliini müüri langemisest ning vähem kui 20 aasta pärast on Eesti olnud iseseisev sama pikalt kui kestis okupatsioon, mille alusel meid siiani idaeurooplasteks peetakse,“ selgitab kuraator. Praegu toimuv sõda Ukrainas näitab, et lahendamata jäänud minevikutraumad on hakanud end taastootma ja senised hirmud on tegelikkuseks saanud. Nii vaatab EKKMi hooaja avanäitus nendele hirmudele otsa ning mõtestab ümber kuuluvustunnet ja seost Ida-Euroopaga, et jätta hüvasti selle identiteediga, mis hoiab minevikku elus ega lase sel lõppeda. „Ida-Euroopa on kollektiivse identiteedina meid kahjustav ning ühtlustab liiga suure osa meie planeedist,“ täiendab Rander.

Näituse keskseks kujundiks on suursugune ent habras kristallvaas, mille muster ning struktuur sümboliseerivad eespool mainitud probleemset suhtevõrgustikku. Nõukogude ajal masstootmises olnud kristallnõusid leidub siiani paljudes Ida-Euroopa kodudes. EKKMi ruumides näeb nii maale, installatsioone kui ka videoteoseid, mis käsitlevad Ida-Euroopa kollektiivse teadvusega seotud sümboleid, kujundeid ja arhetüüpe. Lisaks kristallidele on vaatluse all ka totalitaarse režiimiga seotud monumendid ja rituaalid, mille hävituslik ja ohtlik olemus möödunud aastal sõja eskaleerumisega ilmsiks tuli.

„Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ kutsub üles ümber kontekstualiseerima EKKMi katusel olevat „hol-IDA-y“ sõna sisse põimunud silti „IDA“, mis paigaldati sinna aastal 2017 pärast samalaadse sildi „OST“ (IDA) langemist Volksbühne katuselt Berliinis. Võimalik, et „IDA“ EKKMi katusel on terves maailmas ainus teadlikult pjedestaalile tõstetud Ida-Euroopa sümbol. Olukorras, kus nõukogude monumendid langevad, tuleks mõelda, mida hakata peale nii pjedestaalile tõstetud „IDAga“ muuseumi katusel kui ka Ida-Euroopaga, mille hulka meid meelevaldselt arvatud on või millega me end ise oleme seostanud.

Avamise õhtul, 14. aprillil, kell 17.00 toimub näitusel ingliskeelne kuraatorituur koos näitusel osalevate kunstnikega.

Pühapäeval, 16. aprillil kell 14.00 toimub eestikeelne kuraatorituur näitusel, millele järgneb vestlus kunstnikega inglise keeles.

Näitus on avatud 15. aprillist 4. juunini, K-P 12.00-19.00.

Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ EKKMis

Reede 14 aprill, 2023 — Pühapäev 04 juuni, 2023

Kirill Tulin : Laura Toots. Foto „IDA“ sildi püstitamisest EKKMi katusele novembris 2017 näituse „Abiks keskküttekatla kütjale“ raames
Aliaxey Talstou. Videodokumentatsioon performance’ist „Õnne jaoks!“ : Видеодокументация перформанса «К счастью!» : Video documentation of the performance For Happiness! (2016)
Kateryna Lysovenko. „Süütus“ : «Невиннсоть» : Innocence (2022)
Kirill Tulin : Laura Toots. Foto „IDA“ sildi püstitamisest EKKMi katusele novembris 2017 näituse „Abiks keskküttekatla kütjale“ raames
Stiftung Berliner Leben, Fresh A.I.R., Fresh A.I.R. #8 Porträts
Videodokumentatsioon performance’ist „Kui minevik ei saa otsa“. 2020

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) Tanel Randeri kureeritud rahvusvaheline grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“.

Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Ukrainast, Valgevenest, Leedust: 

Svitlana Biedarieva (Ukraina/Mehhiko), Elo Liiv (Eesti), Holger Loodus (Eesti), Kateryna Lysovenko (Ukraina/Austria), Paulina Pukytė (Leedu/Inglismaa), Aliaxey Talstou (Valgevene/Saksamaa), Kirill Tulin (Ida/Lääs)

Lähtudes praegusest poliitilisest olukorrast Euroopas, mida kujundab Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, keskendub näitus Ida-Euroopale kui kollektiivsele teadvusele, mis on kaassõltuvuslikus suhtes nartsissistliku väärkohtlejaga. Seitsme kunstniku tööde kaudu avab näitus nii seda probleemset suhet kui ka nartsissistliku suhtekonstellatsiooni olemust.

„Ida-Euroopa identiteet, mis põhineb vaid ühel lühikesel ajaloolisel episoodil – Nõukogude okupatsioonil – takistab meil traumadest paranemist ja meie vaimset arengut ühiskonnana. Ligi 34 aastat on möödunud Berliini müüri langemisest ning vähem kui 20 aasta pärast on Eesti olnud iseseisev sama pikalt kui kestis okupatsioon, mille alusel meid siiani idaeurooplasteks peetakse,“ selgitab kuraator. Praegu toimuv sõda Ukrainas näitab, et lahendamata jäänud minevikutraumad on hakanud end taastootma ja senised hirmud on tegelikkuseks saanud. Nii vaatab EKKMi hooaja avanäitus nendele hirmudele otsa ning mõtestab ümber kuuluvustunnet ja seost Ida-Euroopaga, et jätta hüvasti selle identiteediga, mis hoiab minevikku elus ega lase sel lõppeda. „Ida-Euroopa on kollektiivse identiteedina meid kahjustav ning ühtlustab liiga suure osa meie planeedist,“ täiendab Rander.

Näituse keskseks kujundiks on suursugune ent habras kristallvaas, mille muster ning struktuur sümboliseerivad eespool mainitud probleemset suhtevõrgustikku. Nõukogude ajal masstootmises olnud kristallnõusid leidub siiani paljudes Ida-Euroopa kodudes. EKKMi ruumides näeb nii maale, installatsioone kui ka videoteoseid, mis käsitlevad Ida-Euroopa kollektiivse teadvusega seotud sümboleid, kujundeid ja arhetüüpe. Lisaks kristallidele on vaatluse all ka totalitaarse režiimiga seotud monumendid ja rituaalid, mille hävituslik ja ohtlik olemus möödunud aastal sõja eskaleerumisega ilmsiks tuli.

„Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ kutsub üles ümber kontekstualiseerima EKKMi katusel olevat „hol-IDA-y“ sõna sisse põimunud silti „IDA“, mis paigaldati sinna aastal 2017 pärast samalaadse sildi „OST“ (IDA) langemist Volksbühne katuselt Berliinis. Võimalik, et „IDA“ EKKMi katusel on terves maailmas ainus teadlikult pjedestaalile tõstetud Ida-Euroopa sümbol. Olukorras, kus nõukogude monumendid langevad, tuleks mõelda, mida hakata peale nii pjedestaalile tõstetud „IDAga“ muuseumi katusel kui ka Ida-Euroopaga, mille hulka meid meelevaldselt arvatud on või millega me end ise oleme seostanud.

Avamise õhtul, 14. aprillil, kell 17.00 toimub näitusel ingliskeelne kuraatorituur koos näitusel osalevate kunstnikega.

Pühapäeval, 16. aprillil kell 14.00 toimub eestikeelne kuraatorituur näitusel, millele järgneb vestlus kunstnikega inglise keeles.

Näitus on avatud 15. aprillist 4. juunini, K-P 12.00-19.00.

Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.04.2023

Kunstnikuvestlus: Holger Loodus ja Elnara Taidre

Holger Loodus ja Elnara Taidre

22. aprillil kell 16.00 toimub Kai kunstikeskuse auditooriumis kunstnikuvestlus Holger Looduse ja kunstiteadlase Elnara Taidre vahel. 

 

Vestlusel tuleb juttu nii Holger Looduse interdistsiplinaarsest taustast kui tema jõudmisest visuaalse kunsti juurde, töötamisest erinevates kunstimeediumites, natuke filmidest ja muidugi näitusest ‘‘18 kevadist hetke‘‘.

 

Kunstnikuvestlusele pääseb näitusepiletiga (10€/6€).

 

Näitus ‘‘18 kevadist hetke‘‘ on avatud 23. aprillini.

 

Näituse kohta saab rohkem infot siit

 

Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikest maalidest enda loodud mehhanismide, videote ja ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).

Elnara Taidre on kunstiteadlane, -kriitik ja kuraator, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi graafikaosakonna juhatajana. Elnara kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd „Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis“ (2016) ja töötab Eesti Kunstimuuseumis graafikaosakonna juhatajana. Tema suuremate projektide hulka kuuluvad näituste „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” (2012) ja „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ (2019) kureerimine ning kaasnevate raamatute koostamine.

 

Elnara poolt on kirjutatud ka Holger Looduse näituse ‘‘18 kevadist hetke‘‘ essee.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstnikuvestlus: Holger Loodus ja Elnara Taidre

Laupäev 22 aprill, 2023

Holger Loodus ja Elnara Taidre

22. aprillil kell 16.00 toimub Kai kunstikeskuse auditooriumis kunstnikuvestlus Holger Looduse ja kunstiteadlase Elnara Taidre vahel. 

 

Vestlusel tuleb juttu nii Holger Looduse interdistsiplinaarsest taustast kui tema jõudmisest visuaalse kunsti juurde, töötamisest erinevates kunstimeediumites, natuke filmidest ja muidugi näitusest ‘‘18 kevadist hetke‘‘.

 

Kunstnikuvestlusele pääseb näitusepiletiga (10€/6€).

 

Näitus ‘‘18 kevadist hetke‘‘ on avatud 23. aprillini.

 

Näituse kohta saab rohkem infot siit

 

Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikest maalidest enda loodud mehhanismide, videote ja ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).

Elnara Taidre on kunstiteadlane, -kriitik ja kuraator, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi graafikaosakonna juhatajana. Elnara kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd „Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis“ (2016) ja töötab Eesti Kunstimuuseumis graafikaosakonna juhatajana. Tema suuremate projektide hulka kuuluvad näituste „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” (2012) ja „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ (2019) kureerimine ning kaasnevate raamatute koostamine.

 

Elnara poolt on kirjutatud ka Holger Looduse näituse ‘‘18 kevadist hetke‘‘ essee.

Postitas Andres Lõo — Püsilink