AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
29.03.2023 — 01.04.2023
Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”
Vabade kunstide teaduskond
Õhtupoolik müramuusika, nostalgilise iroonia ja tordiga.
Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” etendub taas.
Peamiselt EKA taustaga etendajatest, kunstnikest, muusikutest ja kunstitöötajatest koosnev fluiidse koosseisuga kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik – on Tiidelepa kaaslasteks sel teekonnal lause lõppu, kus valdavaks tegevuseks on proov minevikke unustada ning valdavaks meeleoluks selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus.
Lavastus: Nele Tiidelepp
Esitajad: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk
Kunstnik: Riin Maide
Dramaturgiline tugi: Oliver Issak
Valgustaja: Leon Allik
Koreograafia: Raul Markus Vaiksoo
Projektijuht: Kaie Küünal
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp
Toetus: Eesti Kultuurkapital
Etendused toimuvad 29., 30. märtsil ja 1. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu saalis. Kohtade arv on piiratud – haara pilet kohe!
Esimene mõte, mis mul tekkis, kui saali sisse astusin, oli tunne, nagu oleksin kellegi teise klassiõhtule sattunud. See on teatav pseudo-nostalgiline tunne, mis seostub klassiõhtu kogemusega. Kogemus, mis on kusagil kunagi varem olnud ja sa igatsed selle järele. – Karin Allik, Kultuur ERR
Ka mõni stseen mõjus peaaegu nagu tsitaat millestki varasemast ja kaugemast, justkui nostalgitseksid esinejad irooniaprismast hoolimata mingite vaid kaugemate, kaudselt kogetud aegade järele, mil moes oli neoon ja Janika Sillamaa laulis heledal häälel lootusest. – Brigitta Davidjants, Sirp
Info Kanuti Gildi SAALi veebis
Varasemad etendused EKA veebis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”
Kolmapäev 29 märts, 2023 — Laupäev 01 aprill, 2023
Vabade kunstide teaduskond
Õhtupoolik müramuusika, nostalgilise iroonia ja tordiga.
Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” etendub taas.
Peamiselt EKA taustaga etendajatest, kunstnikest, muusikutest ja kunstitöötajatest koosnev fluiidse koosseisuga kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik – on Tiidelepa kaaslasteks sel teekonnal lause lõppu, kus valdavaks tegevuseks on proov minevikke unustada ning valdavaks meeleoluks selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus.
Lavastus: Nele Tiidelepp
Esitajad: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk
Kunstnik: Riin Maide
Dramaturgiline tugi: Oliver Issak
Valgustaja: Leon Allik
Koreograafia: Raul Markus Vaiksoo
Projektijuht: Kaie Küünal
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp
Toetus: Eesti Kultuurkapital
Etendused toimuvad 29., 30. märtsil ja 1. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu saalis. Kohtade arv on piiratud – haara pilet kohe!
Esimene mõte, mis mul tekkis, kui saali sisse astusin, oli tunne, nagu oleksin kellegi teise klassiõhtule sattunud. See on teatav pseudo-nostalgiline tunne, mis seostub klassiõhtu kogemusega. Kogemus, mis on kusagil kunagi varem olnud ja sa igatsed selle järele. – Karin Allik, Kultuur ERR
Ka mõni stseen mõjus peaaegu nagu tsitaat millestki varasemast ja kaugemast, justkui nostalgitseksid esinejad irooniaprismast hoolimata mingite vaid kaugemate, kaudselt kogetud aegade järele, mil moes oli neoon ja Janika Sillamaa laulis heledal häälel lootusest. – Brigitta Davidjants, Sirp
Info Kanuti Gildi SAALi veebis
Varasemad etendused EKA veebis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.03.2023
KVI magistrikonverents
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Neljapäeval, 30. märtsil 2023 kell 11.00–15.30 toimub ruumis C204 KVI magistrikonverents.
Ettekanded:
Mailis Timmi, “Galerii – ärimaailma mõjuagent kunstiväljal või kunstniku loomekarjääri tugisammas?” Juhendaja Kaarin Kivirähk
Esitletava magistritöö põhiosa seisneb uue kaasaegse kunsti esindusgalerii loomises. Töö juurde kuuluvad ka teoreetiline raamistik galerii kui nähtuse paiknemise ja rolli kohta kunstiväljal ning põgus uurimus Eesti kunstnike seniste kogemuste kohta koostöödest galeriidega ja ootustest seoses tulevaste koostööstsenaariumidega. Kuigi galerii kui koht, kus kunstimaailm puutub kokku ärimaailmaga, on aja jooksul rohkelt kriitikat saanud, püüan oma töös välja selgitada, kas galerii võib olla ka positiivsete muutuste katalüsaatoriks kunstiväljal.
Saskia Lillepuu, “Tähelepanu ja kohalolu. Antropotseenist grupinäituse abil”. Juhendaja Anders Härm.
Minu magistritöö praktiline osa oli näitus “Taganemisteeta. Kohaoluharjutus”, mis oli avatud 2021. aasta kevadel Narva Kunstiresidentuuris. Näitusel osales 17 kunstnikku Eestist ja välismaalt ning kompas küsimusi inimeseks olemisest ökoloogilises rahutuses. Ettekandes keskendun näituse tegemise keskseks mõisteks kujunenud terminile “pühendunud tähelepanu”, mis oli oluline kriteerium kunstnike ja teoste valikul. Selle mõiste juured ulatuvad posthumanistlikest teooriatest kunstnike loome- ja uurimispraktikatesse. Avan termini teoreetilisi tagamaid, toetudes eelkõige Donna Haraway, Rosi Braidotti, T.J. Demose ja Deborah Bird Rose’i kirjutistele ning vaatlen, kuidas “pühendunud tähelepanu” suunas kuratoorseid otsuseid näituse ettevalmistuse ajal.
Reigo Kuivjõgi, “Kes on emerging artist?” Juhendajad Kristina Jõekalda, Triin Metsla.
Magistriprojekt keskendub enda teoreetilises osas rahvusvahelisel kunstiväljal sissejuurdunud terminile emerging artist sobiva vaste leidmisele eesti keeles ning segadusest termini ajaliste piiride seadmisel, mille järgi suudaks looja positsioneerida enda kohta kunstniku karjääri skaalal. Emerging artist’i mõiste kaudu määratletakse tavaliselt kunstnikku, kes on oma karjääri algfaasis ehk kes on haridusest või vanusest olenemata tegutsenud kunstnikuna vähem kui 10 aastat. Termini probleem seisneb selles, et mis hetke loetakse kunstniku alguseks? Teose praktilises osas vaadeldakse alustavate kunstnike teoste eksponeerimisele keskenduva galerii Art&Tonic näitusetegevuse kureerimist ning uusi algatusi kunstiväljal.
Mae Variksoo, “Kunstikogu arheoloogia: Näitust “Armistunud pale” ettevalmistavast uurimistööst”. Juhendaja Anu Allas.
Minu magistritöö keskseks ja praktiliseks osaks on näitus pealkirjaga “Armistunud pale”, mis kõnetab küll teadlikult praegust hetke ja Ukrainas kestvat sõda, kuid keskendub sellele osale Tartu Kunstimuuseumi ajaloolisest kunstikogust, mis asus 1943. aasta pommitamise ajal Lai tänav 17 majas, mis kokku varises ning kogu enda alla mattis. Magistrikonverentsi ettekanne avab näitust ettevalmistava uurimistöö käigus ilmnenud problemaatikat.
Ulla Väljaste, “Kas raamat peaks olema kaunis? Küsitledes ilu hindamiskriteeriumina raamatukujunduse kontekstis”. Juhendaja Mari Laanemets.
Uurin kauni raamatu diskursust, toetudes peamiselt selle globaalse nähtuse kohalikule väljendusele raamatukonkursi “25 kauneimat Eesti raamatut” ja ürituse kriitilise retseptsiooni näitel. Ettekandes käsitlen mõiste kaunis raamat kasutamist raamatukujundust kirjeldava väärtushinnanguna Eestis, toetudes kunstiajaloolase Rein Looduse tööle ning 20. sajandil avaldatud kauni raamatu kontseptsiooniga tegelevatele tekstidele.
Aleksander Zahharov, “Solovjov, Kojève ja situatsionism: spiritualismi roll sekulaarse ühiskonna kunstis”. Juhendaja kinnitamisel.
Uurin spiritualismi rolli kaasaegse kunsti kriitilise sotsiaalse ja poliitilise diskursuse tekkimisel. Keskendun Vladimir Solovjovi ideede pärandile Alexandre Kojève’i filosoofias, Vene avangardkunstis ning sürrealismis. Soovin näidata, kuidas spiritualism mõjutas nii II maailmasõja järgset prantsuse filosoofiat kui kunstilist väljendust. Tõlgendan Guy Debord’i teost “Vaatemänguühiskond” sekulaarse spiritualismi kriitikana.
Postitas Annika Toots — Püsilink
KVI magistrikonverents
Neljapäev 30 märts, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Neljapäeval, 30. märtsil 2023 kell 11.00–15.30 toimub ruumis C204 KVI magistrikonverents.
Ettekanded:
Mailis Timmi, “Galerii – ärimaailma mõjuagent kunstiväljal või kunstniku loomekarjääri tugisammas?” Juhendaja Kaarin Kivirähk
Esitletava magistritöö põhiosa seisneb uue kaasaegse kunsti esindusgalerii loomises. Töö juurde kuuluvad ka teoreetiline raamistik galerii kui nähtuse paiknemise ja rolli kohta kunstiväljal ning põgus uurimus Eesti kunstnike seniste kogemuste kohta koostöödest galeriidega ja ootustest seoses tulevaste koostööstsenaariumidega. Kuigi galerii kui koht, kus kunstimaailm puutub kokku ärimaailmaga, on aja jooksul rohkelt kriitikat saanud, püüan oma töös välja selgitada, kas galerii võib olla ka positiivsete muutuste katalüsaatoriks kunstiväljal.
Saskia Lillepuu, “Tähelepanu ja kohalolu. Antropotseenist grupinäituse abil”. Juhendaja Anders Härm.
Minu magistritöö praktiline osa oli näitus “Taganemisteeta. Kohaoluharjutus”, mis oli avatud 2021. aasta kevadel Narva Kunstiresidentuuris. Näitusel osales 17 kunstnikku Eestist ja välismaalt ning kompas küsimusi inimeseks olemisest ökoloogilises rahutuses. Ettekandes keskendun näituse tegemise keskseks mõisteks kujunenud terminile “pühendunud tähelepanu”, mis oli oluline kriteerium kunstnike ja teoste valikul. Selle mõiste juured ulatuvad posthumanistlikest teooriatest kunstnike loome- ja uurimispraktikatesse. Avan termini teoreetilisi tagamaid, toetudes eelkõige Donna Haraway, Rosi Braidotti, T.J. Demose ja Deborah Bird Rose’i kirjutistele ning vaatlen, kuidas “pühendunud tähelepanu” suunas kuratoorseid otsuseid näituse ettevalmistuse ajal.
Reigo Kuivjõgi, “Kes on emerging artist?” Juhendajad Kristina Jõekalda, Triin Metsla.
Magistriprojekt keskendub enda teoreetilises osas rahvusvahelisel kunstiväljal sissejuurdunud terminile emerging artist sobiva vaste leidmisele eesti keeles ning segadusest termini ajaliste piiride seadmisel, mille järgi suudaks looja positsioneerida enda kohta kunstniku karjääri skaalal. Emerging artist’i mõiste kaudu määratletakse tavaliselt kunstnikku, kes on oma karjääri algfaasis ehk kes on haridusest või vanusest olenemata tegutsenud kunstnikuna vähem kui 10 aastat. Termini probleem seisneb selles, et mis hetke loetakse kunstniku alguseks? Teose praktilises osas vaadeldakse alustavate kunstnike teoste eksponeerimisele keskenduva galerii Art&Tonic näitusetegevuse kureerimist ning uusi algatusi kunstiväljal.
Mae Variksoo, “Kunstikogu arheoloogia: Näitust “Armistunud pale” ettevalmistavast uurimistööst”. Juhendaja Anu Allas.
Minu magistritöö keskseks ja praktiliseks osaks on näitus pealkirjaga “Armistunud pale”, mis kõnetab küll teadlikult praegust hetke ja Ukrainas kestvat sõda, kuid keskendub sellele osale Tartu Kunstimuuseumi ajaloolisest kunstikogust, mis asus 1943. aasta pommitamise ajal Lai tänav 17 majas, mis kokku varises ning kogu enda alla mattis. Magistrikonverentsi ettekanne avab näitust ettevalmistava uurimistöö käigus ilmnenud problemaatikat.
Ulla Väljaste, “Kas raamat peaks olema kaunis? Küsitledes ilu hindamiskriteeriumina raamatukujunduse kontekstis”. Juhendaja Mari Laanemets.
Uurin kauni raamatu diskursust, toetudes peamiselt selle globaalse nähtuse kohalikule väljendusele raamatukonkursi “25 kauneimat Eesti raamatut” ja ürituse kriitilise retseptsiooni näitel. Ettekandes käsitlen mõiste kaunis raamat kasutamist raamatukujundust kirjeldava väärtushinnanguna Eestis, toetudes kunstiajaloolase Rein Looduse tööle ning 20. sajandil avaldatud kauni raamatu kontseptsiooniga tegelevatele tekstidele.
Aleksander Zahharov, “Solovjov, Kojève ja situatsionism: spiritualismi roll sekulaarse ühiskonna kunstis”. Juhendaja kinnitamisel.
Uurin spiritualismi rolli kaasaegse kunsti kriitilise sotsiaalse ja poliitilise diskursuse tekkimisel. Keskendun Vladimir Solovjovi ideede pärandile Alexandre Kojève’i filosoofias, Vene avangardkunstis ning sürrealismis. Soovin näidata, kuidas spiritualism mõjutas nii II maailmasõja järgset prantsuse filosoofiat kui kunstilist väljendust. Tõlgendan Guy Debord’i teost “Vaatemänguühiskond” sekulaarse spiritualismi kriitikana.
Postitas Annika Toots — Püsilink
10.03.2023 — 07.05.2023
Maria Kapajeva Võru muuseumis
Doktorikool
7. maini on Võru muuseumis, galerii suures saalis avatud Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“.
Näitus käsitleb Võrumaa inimeste lugusid ja peegeldavad seeläbi kogukonna ajalugu. Kunstnikku ühendab ka soov teemadega sügavuti minna, sestap on pealtnäha juhuslikest fotoleidudest rullunud välja üllatavad avastused. Millised täpsemalt, sellest juba näitusel.
Maria Kapajeva näituse puhul on tegemist kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Näituse idee hakkas idanema, kui Kapajeva sattus internetis portsu vanade fotode peale, mida müüs ameeriklasest kollektsionäär, kes arvas, et need fotod võivad olla seotud Eestiga. Kollektsioon seisis kaheksa aastat unustatuna ning kui Kapajeva püüdis talle fotosid müünud inimesega ühendust võtta, polnud see kahjuks enam võimalik. Edasi tuli hakata ise harutama ning näitus ongi selle uurimuse tulem. Uurimisel saladuseks jäänud osi on võimalik külastajatel endil tuvastada ja paljastada.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maria Kapajeva Võru muuseumis
Reede 10 märts, 2023 — Pühapäev 07 mai, 2023
Doktorikool
7. maini on Võru muuseumis, galerii suures saalis avatud Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“.
Näitus käsitleb Võrumaa inimeste lugusid ja peegeldavad seeläbi kogukonna ajalugu. Kunstnikku ühendab ka soov teemadega sügavuti minna, sestap on pealtnäha juhuslikest fotoleidudest rullunud välja üllatavad avastused. Millised täpsemalt, sellest juba näitusel.
Maria Kapajeva näituse puhul on tegemist kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Näituse idee hakkas idanema, kui Kapajeva sattus internetis portsu vanade fotode peale, mida müüs ameeriklasest kollektsionäär, kes arvas, et need fotod võivad olla seotud Eestiga. Kollektsioon seisis kaheksa aastat unustatuna ning kui Kapajeva püüdis talle fotosid müünud inimesega ühendust võtta, polnud see kahjuks enam võimalik. Edasi tuli hakata ise harutama ning näitus ongi selle uurimuse tulem. Uurimisel saladuseks jäänud osi on võimalik külastajatel endil tuvastada ja paljastada.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
23.03.2023
Andrus Laansalu loeng Kumus
Doktorikool
23. märtsil kell 18.00 peab Andrus Laansalu Kumus loengu „Kuidas kujutada lille? Looduse jäljendamine kunstis ja (digi)kultuuris“.
Inimene on looduse osa ja inimkultuur ei vastandu loodusele. Siiski on loodust sageli kujutatud pigem kui Teist. Loodus on võõras isegi siis, kui ta on oma. Inimese ja looduse vahel on keelebarjäär – meie räägime, nemad mitte. Või vähemalt on inimene ette kujutanud, et keel eristab teda kogu ülejäänud loodusest. On veel üks pöördpidisus – meie kujutame kõiki neid teisi, nemad meid aga ei kujuta. Ka see tundub kuidagi ebasümmeetriline ja eristav. Ja ikkagi on nüüd käes aeg, kus me tahaks liikuda pigem tagasi kunagise kokkukuuluvuse suunas. Kujutamisviiside muutumine on üks oluline osa selles lähemale liikumises.
Andrus Laansalu on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant, kelle tegevusvaldkondadeks on teater ja kunst. Nüüdseks on ta oma kunstiteooria alused toetanud biosemiootikale ja evolutsiooniteooriale ning kirjutab doktoritööd sellest, kuidas kunstiobjektid purunevad ja kuidas sellest purunemisest kultuuris aru saadakse. Ta kuulub voogteatri platvormi e¯lektron meeskonda ning oli ka Eesti teatriuuenduse ja tehnoloogilise teatri arengu seisukohalt olulise Tartu Teatrilabori (2000–2003) algataja ning vedaja.
Üritus on osa näituse „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ publikuprogrammist. 2001. aastal asutatud kunstirühmitus teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. teamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega.
Osalemine muuseumipiletiga.
Üritus Facebookis.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Andrus Laansalu loeng Kumus
Neljapäev 23 märts, 2023
Doktorikool
23. märtsil kell 18.00 peab Andrus Laansalu Kumus loengu „Kuidas kujutada lille? Looduse jäljendamine kunstis ja (digi)kultuuris“.
Inimene on looduse osa ja inimkultuur ei vastandu loodusele. Siiski on loodust sageli kujutatud pigem kui Teist. Loodus on võõras isegi siis, kui ta on oma. Inimese ja looduse vahel on keelebarjäär – meie räägime, nemad mitte. Või vähemalt on inimene ette kujutanud, et keel eristab teda kogu ülejäänud loodusest. On veel üks pöördpidisus – meie kujutame kõiki neid teisi, nemad meid aga ei kujuta. Ka see tundub kuidagi ebasümmeetriline ja eristav. Ja ikkagi on nüüd käes aeg, kus me tahaks liikuda pigem tagasi kunagise kokkukuuluvuse suunas. Kujutamisviiside muutumine on üks oluline osa selles lähemale liikumises.
Andrus Laansalu on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant, kelle tegevusvaldkondadeks on teater ja kunst. Nüüdseks on ta oma kunstiteooria alused toetanud biosemiootikale ja evolutsiooniteooriale ning kirjutab doktoritööd sellest, kuidas kunstiobjektid purunevad ja kuidas sellest purunemisest kultuuris aru saadakse. Ta kuulub voogteatri platvormi e¯lektron meeskonda ning oli ka Eesti teatriuuenduse ja tehnoloogilise teatri arengu seisukohalt olulise Tartu Teatrilabori (2000–2003) algataja ning vedaja.
Üritus on osa näituse „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ publikuprogrammist. 2001. aastal asutatud kunstirühmitus teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. teamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega.
Osalemine muuseumipiletiga.
Üritus Facebookis.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
13.03.2023 — 27.03.2023
Kas sul on see kodus?
Disainiteaduskond
Tule ja külasta näitust “Sissejuhatus Eesti disaini”! Kas mõned esemed tunduvad sulle kuidagi tuttavad? Jaga oma lugu meiega.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM) kutsub kõiki osalema installatsiooni loomises, kus esitletakse külastajate isiklikke fotosid ja lugusid disainiobjektidest, mida võib leida nii kodus kui ka muuseumis. Muud disainiesemed, mis seostuvad näitusel olevate objektidega on samuti oodatud.
Publikuprogramm ja installatsioon „Kas sul on see kodus?” uurib disainiesemete laiemat konteksti. Algatusega püüame tõsta teadlikkust kohaliku ajaloomälu osas ning luua sügavamaid isiklikke seoseid materiaalse kultuuriga.
Näidates, kuidas tavalised majapidamises leiduvad esemed võivad ajapikku muutuda muuseumi eksponaadiks, toetab „Kas sul on see kodus?” muuseumi kogudega tutvumist ning innustab dialoogi, mille abil erinevad grupid saavad edastada oma nägemuse kultuuriloost.
Juhised osalemiseks:
1. Vaata kodus ringi. Uuri välja, kas seal võib olla mõningaid disainiesemeid.
2. Tee esemest pilt.
3. Mõtle mõnele isiklikule mälestusele, mis on selle objektiga seotud. Äkki meenuvad sulle traditsioonid, rituaalid, kuidas ese sinuni jõudis? See võib olla midagi nostalgilist või pragmaatilist! Võid koguda lugusid ka oma sõpradelt ja perelt. Kirjuta oma lugu
üles.
4. Saada meile oma foto ja lugu e-mailile publik@etdm.ee või too see muuseumi
piletikassasse aadressil Lai 17, Tallinn
Valitud kaastöödest koostatakse püsinäituse projektialal installatsioon.
Publikuprogramm ning installatsioon valmivad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.
„Kas sul on see kodus?“ on loodud tudengite Ksenia Kovalenko, Maivi Kärginen-Kivi, Lilla Lukács, Paula Oberndorfer ja Johanna-Elisabeth Tärno poolt.
Erilised tänud: Agnes Aljas, Rebecca Duclos, Hanna-Liis Kont ja Sandra Nuut
Graafiline disain: Ott Kagovere
Näituse kujundus: Ulla Alla
Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseumis (ETDM) on tegeletud on disaini kogumise ja kontekstualiseerimisega viimased kakskümmend aastat.
ETDMi kogudes on ligi 18 000 museaali, mille põhjal koostatakse näitusi, publiku- ja haridusprogramme.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kas sul on see kodus?
Esmaspäev 13 märts, 2023 — Esmaspäev 27 märts, 2023
Disainiteaduskond
Tule ja külasta näitust “Sissejuhatus Eesti disaini”! Kas mõned esemed tunduvad sulle kuidagi tuttavad? Jaga oma lugu meiega.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM) kutsub kõiki osalema installatsiooni loomises, kus esitletakse külastajate isiklikke fotosid ja lugusid disainiobjektidest, mida võib leida nii kodus kui ka muuseumis. Muud disainiesemed, mis seostuvad näitusel olevate objektidega on samuti oodatud.
Publikuprogramm ja installatsioon „Kas sul on see kodus?” uurib disainiesemete laiemat konteksti. Algatusega püüame tõsta teadlikkust kohaliku ajaloomälu osas ning luua sügavamaid isiklikke seoseid materiaalse kultuuriga.
Näidates, kuidas tavalised majapidamises leiduvad esemed võivad ajapikku muutuda muuseumi eksponaadiks, toetab „Kas sul on see kodus?” muuseumi kogudega tutvumist ning innustab dialoogi, mille abil erinevad grupid saavad edastada oma nägemuse kultuuriloost.
Juhised osalemiseks:
1. Vaata kodus ringi. Uuri välja, kas seal võib olla mõningaid disainiesemeid.
2. Tee esemest pilt.
3. Mõtle mõnele isiklikule mälestusele, mis on selle objektiga seotud. Äkki meenuvad sulle traditsioonid, rituaalid, kuidas ese sinuni jõudis? See võib olla midagi nostalgilist või pragmaatilist! Võid koguda lugusid ka oma sõpradelt ja perelt. Kirjuta oma lugu
üles.
4. Saada meile oma foto ja lugu e-mailile publik@etdm.ee või too see muuseumi
piletikassasse aadressil Lai 17, Tallinn
Valitud kaastöödest koostatakse püsinäituse projektialal installatsioon.
Publikuprogramm ning installatsioon valmivad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.
„Kas sul on see kodus?“ on loodud tudengite Ksenia Kovalenko, Maivi Kärginen-Kivi, Lilla Lukács, Paula Oberndorfer ja Johanna-Elisabeth Tärno poolt.
Erilised tänud: Agnes Aljas, Rebecca Duclos, Hanna-Liis Kont ja Sandra Nuut
Graafiline disain: Ott Kagovere
Näituse kujundus: Ulla Alla
Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseumis (ETDM) on tegeletud on disaini kogumise ja kontekstualiseerimisega viimased kakskümmend aastat.
ETDMi kogudes on ligi 18 000 museaali, mille põhjal koostatakse näitusi, publiku- ja haridusprogramme.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.03.2023
Sirja-Liisa Eelma näituse eelretsenseerimine
Doktorikool
25. märtsil kell 12.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva kolmanda näituseprojekti „Peegelduste pealispind“ eelretsenseerimine Tartu Kunstimaja suures saalis.
Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Peeter Talvistu.
Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.
Näitus on avatud kuni 26.03.2023.
Sirja-Liisa Eelma autoetnograafiline loovuurimus uurib tühjuse (tunde) tekkimist läbi maalikunsti. Tühjust käsitleb autor kui loovat potentsiaali, mille paradoksaalsus väljendub mõiste hõlmamatuses, tühjuse ja täidetuse omavahelises dünaamikas ja seotuses, üleminekus ühest olekust teise.
Uurimisobjektiks on autori enda maalipraktika, mille vaatlemisel jälgib ta tühjuse ilmnemist maalimise protsessis, maali tajumisel ja ruumis, milles ta töötab. Kesksete metafoorsete märksõnadena kasutab Eelma karusselli, peegli ja isolaatori kujundit. Enesereflektsiooni najal tehtud tähelepanekuid raamistab filosoofiline dialoog erinevate autorite ja mõttevooludega.
Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad seeriatena, nende loomisel on oluliseks kujundi kordus ja aeglane muutumine. Kordust käsitleb ta kui võimalust tühistada tähendusi ja tekitada hierarhiavabu maalipindu: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“
Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel muutumisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste hõreduse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele. Eelma praktika toetub maalimise ajalise ja füüsilise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu. Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996). Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobel kunstipreemiale.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Sirja-Liisa Eelma näituse eelretsenseerimine
Laupäev 25 märts, 2023
Doktorikool
25. märtsil kell 12.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva kolmanda näituseprojekti „Peegelduste pealispind“ eelretsenseerimine Tartu Kunstimaja suures saalis.
Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Peeter Talvistu.
Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.
Näitus on avatud kuni 26.03.2023.
Sirja-Liisa Eelma autoetnograafiline loovuurimus uurib tühjuse (tunde) tekkimist läbi maalikunsti. Tühjust käsitleb autor kui loovat potentsiaali, mille paradoksaalsus väljendub mõiste hõlmamatuses, tühjuse ja täidetuse omavahelises dünaamikas ja seotuses, üleminekus ühest olekust teise.
Uurimisobjektiks on autori enda maalipraktika, mille vaatlemisel jälgib ta tühjuse ilmnemist maalimise protsessis, maali tajumisel ja ruumis, milles ta töötab. Kesksete metafoorsete märksõnadena kasutab Eelma karusselli, peegli ja isolaatori kujundit. Enesereflektsiooni najal tehtud tähelepanekuid raamistab filosoofiline dialoog erinevate autorite ja mõttevooludega.
Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad seeriatena, nende loomisel on oluliseks kujundi kordus ja aeglane muutumine. Kordust käsitleb ta kui võimalust tühistada tähendusi ja tekitada hierarhiavabu maalipindu: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“
Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel muutumisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste hõreduse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele. Eelma praktika toetub maalimise ajalise ja füüsilise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu. Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996). Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobel kunstipreemiale.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
18.03.2023
Noorte kunstnike sümpoosion “Eine murul”
Vabade kunstide teaduskond
18.03.2023 16:00
Vabaduse väljak 6
(Kunstihoone Galerii)
Hea kuni 26 a (k.a) noor
Oled kunstnik, kirjanik, muusik, näitleja, poeet, lavastaja, disainer, koreograaf, interpreet, kultuurikorraldaja, valgustaja, filosoof, kriitik, helilooja, filmitegija, dekoraator, arhitekt, etendaja, moelooja, tantsija, multimeedik või tunned huvi nende ja teiste sarnaste valdkondade vastu?
Ootame sind laupäeval, 18. märtsil Vabaduse väljakule Kunstihoone galeriisse Noorte kunstnike sümpoosionile ,,Eine murul” mõtestama kunsti tänast olemust ja tähendust. Kas ja kuidas saada kunstnikuks? Miks me teeme, mida me teeme, kust see tuleb, mida sellega peale hakata ning kuidas edasi minna?
Kavas on ettekanded kunsti ja kultuuriga seotud praktilistel teemadel, modereeritud diskussioon, kaasavad arutelud loomeinimeseks olemisest ning avatud formaadid ideede jagamiseks ning talletamiseks. Õhtu lõppeb vabas vormis koosviibimisega.
Esinejad ja täpsem ajakava on peagi leitav siitsamast.
Ürituse eesmärk on ühendada noori loomingulisi inimesi, pakkuda turvalist platvormi arutluseks habrastel teemadel ja kaardistada praeguse noore loomingu vaimu. Oodatud on kuni 26-aastased (k.a) kultuurist ja kunstist huvitatud inimesed. Kõigil teistel on võimalik üritusel toimunust osa saada järelkajastuse ning dokumentatsiooni kaudu.
Noorte kunstnike sümpoosion ,,Eine murul” on esimene üritus eksperimentaalsete näituste, kunstiaktsioonide ja sündmuste seerias ,,Varuväljapääs”, mis vältab kaks kuud (18.03-18.05.2023) Tallinnas Kunstihoone Galeriis.
Projekti korraldavad ja viivad läbi Linda Mai Kari, Anita Kremm, Riin Maide, Kristel Zimmer ja Liisamari Viik.
Vaata lisaks: Instagram @varu_valjapääs
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Noorte kunstnike sümpoosion “Eine murul”
Laupäev 18 märts, 2023
Vabade kunstide teaduskond
18.03.2023 16:00
Vabaduse väljak 6
(Kunstihoone Galerii)
Hea kuni 26 a (k.a) noor
Oled kunstnik, kirjanik, muusik, näitleja, poeet, lavastaja, disainer, koreograaf, interpreet, kultuurikorraldaja, valgustaja, filosoof, kriitik, helilooja, filmitegija, dekoraator, arhitekt, etendaja, moelooja, tantsija, multimeedik või tunned huvi nende ja teiste sarnaste valdkondade vastu?
Ootame sind laupäeval, 18. märtsil Vabaduse väljakule Kunstihoone galeriisse Noorte kunstnike sümpoosionile ,,Eine murul” mõtestama kunsti tänast olemust ja tähendust. Kas ja kuidas saada kunstnikuks? Miks me teeme, mida me teeme, kust see tuleb, mida sellega peale hakata ning kuidas edasi minna?
Kavas on ettekanded kunsti ja kultuuriga seotud praktilistel teemadel, modereeritud diskussioon, kaasavad arutelud loomeinimeseks olemisest ning avatud formaadid ideede jagamiseks ning talletamiseks. Õhtu lõppeb vabas vormis koosviibimisega.
Esinejad ja täpsem ajakava on peagi leitav siitsamast.
Ürituse eesmärk on ühendada noori loomingulisi inimesi, pakkuda turvalist platvormi arutluseks habrastel teemadel ja kaardistada praeguse noore loomingu vaimu. Oodatud on kuni 26-aastased (k.a) kultuurist ja kunstist huvitatud inimesed. Kõigil teistel on võimalik üritusel toimunust osa saada järelkajastuse ning dokumentatsiooni kaudu.
Noorte kunstnike sümpoosion ,,Eine murul” on esimene üritus eksperimentaalsete näituste, kunstiaktsioonide ja sündmuste seerias ,,Varuväljapääs”, mis vältab kaks kuud (18.03-18.05.2023) Tallinnas Kunstihoone Galeriis.
Projekti korraldavad ja viivad läbi Linda Mai Kari, Anita Kremm, Riin Maide, Kristel Zimmer ja Liisamari Viik.
Vaata lisaks: Instagram @varu_valjapääs
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.03.2023
Taavet Janseni lavastuse eelretsenseerimine
Doktorikool
21. märtsil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teise lavastuse „Memento“ eelretsenseerimine. Eelretsenseerimine toimub zoomis, osalemise link SIIN.
„Memento“ on füüsiline, poeetiline rännak kolme näitleja esituses läbi nende mineviku, oleviku ja tuleviku. Loe edasi: https://elektron.art/projects/memento
Eelretsensendid on dr Elen Lotman ja dr Raivo Kelomees.
Doktoritöö juhendaja on dr Anu Allas.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Taavet Janseni lavastuse eelretsenseerimine
Teisipäev 21 märts, 2023
Doktorikool
21. märtsil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teise lavastuse „Memento“ eelretsenseerimine. Eelretsenseerimine toimub zoomis, osalemise link SIIN.
„Memento“ on füüsiline, poeetiline rännak kolme näitleja esituses läbi nende mineviku, oleviku ja tuleviku. Loe edasi: https://elektron.art/projects/memento
Eelretsensendid on dr Elen Lotman ja dr Raivo Kelomees.
Doktoritöö juhendaja on dr Anu Allas.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
01.09.2022 — 02.01.2023
Tallinna Lastekodu teekonna- ja kodutunde disain
Disain ja innovatsioon
EKA disain ja innovatsiooni x Tallinna Lastekodu Mustamäe üksuse koostööprojektiga otsiti lahendusi kahele väljakutsele.
Esimene probleem seisnes selles, et maja külalistel, sageli ka erivajadusega inimestel, on mitme korpusega hoones keeruline orienteeruda. Teine väljakutse keskendus eesmärgile luua hoones laste ja noorte jaoks kodune ja lapsesõbralik õhkkond.
Projekti käigus oli tudengite poolt väljatöötatud Tallinna Lastekodu hoone inklusiivne majajuhi kontseptsioon, koos graafiliste lahendustega.
Samuti koostöö käigus olid disainkontseptsiooni kujul isikupärastatud ja täiendatud hoone olemasolevad sisearhitektuurilised lahendused.
Juhendajaks oli Raido Laasi.
Projektis osalenud tudengid:
Marju Randmer-Nellis, Birgit Paula Põder, Jane Tillmann, Johanna Põldemaa, Paula Valgus, Birgit Kala, Emilie Sibrits, Joanna Jürimäe, Kadriann Kuusemets
Postitas Andrei Špakovs — Püsilink
Tallinna Lastekodu teekonna- ja kodutunde disain
Neljapäev 01 september, 2022 — Esmaspäev 02 jaanuar, 2023
Disain ja innovatsioon
EKA disain ja innovatsiooni x Tallinna Lastekodu Mustamäe üksuse koostööprojektiga otsiti lahendusi kahele väljakutsele.
Esimene probleem seisnes selles, et maja külalistel, sageli ka erivajadusega inimestel, on mitme korpusega hoones keeruline orienteeruda. Teine väljakutse keskendus eesmärgile luua hoones laste ja noorte jaoks kodune ja lapsesõbralik õhkkond.
Projekti käigus oli tudengite poolt väljatöötatud Tallinna Lastekodu hoone inklusiivne majajuhi kontseptsioon, koos graafiliste lahendustega.
Samuti koostöö käigus olid disainkontseptsiooni kujul isikupärastatud ja täiendatud hoone olemasolevad sisearhitektuurilised lahendused.
Juhendajaks oli Raido Laasi.
Projektis osalenud tudengid:
Marju Randmer-Nellis, Birgit Paula Põder, Jane Tillmann, Johanna Põldemaa, Paula Valgus, Birgit Kala, Emilie Sibrits, Joanna Jürimäe, Kadriann Kuusemets
Postitas Andrei Špakovs — Püsilink
16.03.2023 — 19.03.2023
Juhuslik, kus?
Graafiline disain
Neljapäeval 16. märtsil kell 19.00 avaneb ARS Kunstilinnaku stuudios 53/98 EKA graafilise disaini ja tootedisaini 2. kursuse tudengite ühisnäituse “Juhuslik, kus?”
Näitusel osalevad enam kui 20. autorit, kes uurivad isiklike tähelepanekute kaudu juhuslikkust ja selle ilminguid ning määratlematuse võlu. Kas miski saab olla tõeliselt juhuslik, kas ettenägematu käitumine on inimlik mõõde, mis eristab meid algoritmidest ja millised mustrid sünnivad kui jälgida juhutegusid läbi aja. Teema lahtimõtestamiseks on kasutusele võetud erakordselt lai kunstimeedia valik – näitusel kohtame installatsioone, skulptuure, fotosid, interaktiivseid teoseid, valgusinstallatsioone, helisid ja palju teisi tehnikaid.
Näitus on lahti ainult kolm päeva: 17.- 19. märtsil kell 13.00 – 18.00.
Näitusel osalevad: Anette Jaaniso, Beata Batejev, Diana Tammets, Hannah Eliel Allmann, Ilia Rotar, Ines Maria Uudam, Kaisa Uik, Karl-Alder Kuivjõgi, Karl-Egert Kartau, Karolin Eks, Kasper Korsen, Katrin Selin, Ljubov Terukova, Mariann Hendrikson, Marie Soosaar, Mark Uustalu, Markus Laanisto, Nelli Viisimaa, Oliver Udeküll, Pille-Riin Valk, Rasmus Einman, Risto Tepper, Robin Raspel, Ronald Trei
Graafiline disain: Nelli Viisimaa, Diana Tammets
Juhendas: Sten Saarits
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
(ARS Kunstilinnak asub aadressil pärnu mnt. 154, Tallinn)
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Juhuslik, kus?
Neljapäev 16 märts, 2023 — Pühapäev 19 märts, 2023
Graafiline disain
Neljapäeval 16. märtsil kell 19.00 avaneb ARS Kunstilinnaku stuudios 53/98 EKA graafilise disaini ja tootedisaini 2. kursuse tudengite ühisnäituse “Juhuslik, kus?”
Näitusel osalevad enam kui 20. autorit, kes uurivad isiklike tähelepanekute kaudu juhuslikkust ja selle ilminguid ning määratlematuse võlu. Kas miski saab olla tõeliselt juhuslik, kas ettenägematu käitumine on inimlik mõõde, mis eristab meid algoritmidest ja millised mustrid sünnivad kui jälgida juhutegusid läbi aja. Teema lahtimõtestamiseks on kasutusele võetud erakordselt lai kunstimeedia valik – näitusel kohtame installatsioone, skulptuure, fotosid, interaktiivseid teoseid, valgusinstallatsioone, helisid ja palju teisi tehnikaid.
Näitus on lahti ainult kolm päeva: 17.- 19. märtsil kell 13.00 – 18.00.
Näitusel osalevad: Anette Jaaniso, Beata Batejev, Diana Tammets, Hannah Eliel Allmann, Ilia Rotar, Ines Maria Uudam, Kaisa Uik, Karl-Alder Kuivjõgi, Karl-Egert Kartau, Karolin Eks, Kasper Korsen, Katrin Selin, Ljubov Terukova, Mariann Hendrikson, Marie Soosaar, Mark Uustalu, Markus Laanisto, Nelli Viisimaa, Oliver Udeküll, Pille-Riin Valk, Rasmus Einman, Risto Tepper, Robin Raspel, Ronald Trei
Graafiline disain: Nelli Viisimaa, Diana Tammets
Juhendas: Sten Saarits
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
(ARS Kunstilinnak asub aadressil pärnu mnt. 154, Tallinn)
Postitas Andres Lõo — Püsilink