Rubriik: Erialad

Tartu Kunstimaja suures saalis Sirja-Liisa Eelma isikunäitus „Peegelduste pealispind“.

Näitusel saab näha kunstniku kõige uuemat, käesoleval ja möödunud aastal valminud maaliloomingut. Teosed lähtuvad maaliseeriast „Must peegel“, mis oli osaliselt eksponeeritud Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu samanimelisel ühisel näitusel 2022. aasta suvel Draakoni galeriis.

Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad suurte seeriatena, mille juures on oluline kujundi kordus ja aeglane muutumine. Esmapilgul küll korduv, kuid alati unikaalne kujund tekib maalimise protsessi käigus, kus kunstnik täidab lõuendipindu ruutsentimeeterhaaval just nii laia pintsliga töötades. Käesolevas maaliseeriaski ei kordu ainult n-ö mustrivälju moodustav kujund, vaid ka maalid oma hierarhiavabas kompositsioonis on üksteisega kohati sarnased. Ometi on siingi sarnasus vaid näiline ning nii on maal ja iga kujund sellel teisest erinev, nagu erineb iga hingetõmme ja südamelöök talle eelnevast.

Autor lisab: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“

Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) maalikunsti eriala 1996. aastal. Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2017. aastal.

Kunstnik tänab: Kaarel Eelma, Maris Karjatse.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 26. märtsini.

Neljapäeval, 2. märtsil kell 18 toimub Kumu näitusel „Kunst või teadus“ loeng teemal „Kehad ja katsed. Meditsiin ja teaduspraktikad kunstiajaloos“, mida viib läbi Liisa-Helena Lumberg-Paramonova.

Alates renessansiajast süvenes tajutava maailma, sealhulgas inimese enda keha mõõtmise ja tundmaõppimise soov. 17. sajandil välja töötatud teaduslik meetod, valgustuslikud ideed ning piiritletumateks valdkondadeks jagunenud 19. sajandi teadusilm olid selle soovi edasi arendatud väljenduseks. Kuna visuaal (teadusjoonis) on teadmiste loomisel ja talletamisel mänginud väga vajalikku rolli, siis saab teadustegevust näha ka kunstiteostes, jõudes niiviisi potentsiaalselt laiema publikuni. Loengus vaadeldakse kunsti ja teaduse põimingut selliste kunstiteoste näitel, mille puhul ilmneb mõni teaduslik (meditsiiniline) praktika. Enamasti on need ühel või teisel moel seotud inimkehaga, mis võib avaneda ootamatust vaatenurgast.

Liisa-Helena Lumberg-Paramonova on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor ja doktorant. Loenguid peab ta põhiliselt Euroopa kunstiajaloost: renessansist 19. sajandi keskpaigani. Oma doktoritöös uurib ta 19. sajandi alguse baltisaksa kunsti ja kunstikirjutust kui teadmisloomet.

Näitus „Kunst või teadus“ võtab vaatluse alla kunsti seosed loodus- ja reaalteadustega 19. sajandil ja 20. sajandi alguses: kunstnike ja teadlaste panuse Eesti, aga ka laiemalt Vene impeeriumi botaanika, zooloogia, meditsiini, kliima, paleontoloogia jms uurimisel ja kujutamisel. Üldisem eesmärk on rõhutada pildi tähtsust teadmiste loomisel, kujundamisel ja kontrollimisel. Näitus on valminud Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös. Nüüdisaja kunstnikuna on kaasatud Kristina Norman.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus “Piirideta aed”

Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta.

Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia,
või kui viibime aia lõõgastavas rahus.

Aednikena ei saa me muud, kui püüame ikka ja jälle luua seda ürgset aeda, mis eksisteerib meie hinges, kuid ei avaldu kunagi piisavalt välises reaalsuses.
See aed on, nagu Carl Gustav Jung ütleb, meie kollektiivse alateadvuse toode. Ja ülaltoodud definitsiooni järgides on selle toote tingimuseks kontrolli olemasolu. Nii ei eksisteeri ilma inimese kontrollita ei ühtegi aeda, ühtegi kasvandust, ühtegi parki. Aed kõlab kaunilt, aga on planeedi koloniseerimise üks esmaseid tunnuseid. Kas on võimalik sellest kontrollist kuidagi vabaneda? Tegutseda, olla ja unistada ilma omastamata, väljendada end ilma võimu ja piire kehtestamata?

Sellele küsimusele otsivad vastust, kumbki omal moel, maalikunstnikud Solveig Lill ja Olev Kuma. Kuigi Lill ja Kuma töötavad ühe mõiste erinevates sfäärides, otsivad mõlemad olukordi, kus toimub piiri mõiste pidev ümberhindamine, kus miski ei seisa paigal ega ole kunagi päris kindel.

Solveig Lille akvarellid viivad vaataja bioloogilise skaala mikrotasandile, kustpoolt vaadates on kelle iganes kehtestatud piirid nii mõõtmatult kaugel, et vabastavad kogeja tunnetuse nii füüsilistest kui vaimsetest barjääridest. Lill osutab, et piirid lõpevad seal, kus lõpeb meie nägemine, silm või mikroskoop. Edasise otsustab meie kujutlusvõime.

Olev Kuma läheneb piiridega tegelemisele psühholoogilises võtmes. Tema abstraktsed, samas põhjaliku struktuurse ülesehitusega maalid on justkui alateadvuse erinevate kihtide kogumid. Need viitavad meie tajudele, nende teinekord vaevumärgatavatele muutustele, ning võimalusele tajudega kusagil ohutunde piiril manipuleerida. Kollektiivse alateadvuse piiride kompamine on Kuma tööde üks teadlikult manifesteeritud eesmärke.

Kahe kunstniku töödest moodustub kokku tervik, mis annab tundlikule vaatajale võimaluse uurida omaenda sisemist aeda, selle kontrollitust. Ja ehk mõelda selle üle, kuipalju seda harida või kuipalju lasta sel umbrohtu kasvada.

Holger Loodus

Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakond esitleb: Noore Skulptori Preemianäitus 2023

1. märtsil, ARS Projektiruumis toimuval Noore Skulptori Preemianäitusel (NSPN) osalevad:

Josefine Green, Sophia Hallmann, Mara Kirchberg, Lisethe Maas, Rose Magee, Eke Ao Nettan, Sarah Noonan, Paula Oberndorfer, Didi van der Putte, Kertu-Liisa Sarap, Asmus Soodla, Sonja Sutt, Kail Timusk ja Mattias Veller.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 1. märtsil.

Preemianäituse peakorraldaja Taavi Talve: “Preemianäitusel saab näha laia valikut erinevatest kunstilistest praktikatest alates esmapilgul pea märkamatuksjäävatest sekkumistest näituseruumi kuni vaatajat enesega aktiivselt suhtlema kutsuvate töödeni. Tuleb tõdeda, et valiku tegemine ühtlaselt tõusva tasemega teoste hulgast pole enam ammu lihtne ülesanne ja jääb loota, et ka kõik ülejäänud projektid leiavad samuti ühel või teisel viisil tee oma vaatajani”.

NSPN on tänaseks kujunenud üheks nimekamaks eesti uue kunsti preemiaks. Tähelepanu ja võit näitusel on saanud hüppelauaks otse eesti kunsti keskväljakule.

2022. aasta võitjat, EKA kaasaegse kunsti magister Junny Yeungi, tunnustati ka EKA Noore kunstniku magistri taseme preemiaga 2022. aastal. NSPN-i 2021. aasta laureaat Sarah Nõmm sai olulise tunnustuse 2022. aasta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi näol. Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

NSPN 2023 Facebookis

Taidestuudium @ Scan Magazine

Estonian Academy of Arts (EKA): Develop your field at Estonia’s world-leading arts academy
By Lena Hunter

Inside the Craft Studies Master’s programme

The Craft Studies course is spearheaded by the interdisciplinary artists Juss Heinsalu and Kärt Ojavee, whose own practices in ceramics, smart textiles and broader material exploration shape the uniquely inquisitive curriculum. Accepting some ten students per year, the course offers a framework for drafting individual material-based practice and advancing critical thinking.

“It’s a heavily studio-based approach, composed of one-on-one mentoring, collaborative and unconventional learning experiences. In the contemporary world, studio practice is not something fixed. Nomadic aspects have to be considered. The crucial footwork – collective field trips – takes us to the local bogs, wild woods and coastal boundaries here by the Baltic Sea, as well as on journeys further afield,” explains Heinsalu.

…

Estonian Academy of Arts (EKA): Develop your field at Estonia’s world-leading arts academy

22. veebruaril taasavatakse Ülemiste City Öpiku majas pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri”, mis avati esimest korda eelmisel aastal Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritusena, Krulli kvartalis, Tallinnas. 

REKrulli superstuudio eesmärgiks oli Eesti Kunstiakadeemia tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja -valmistamisviisil. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Sihiks on seatud välja töötada kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja hea keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.

EKA arhitektuuriteaduskonna värske dekaani Sille Pihlaku sõnul on “Rekrulli näitus oluline näidisprojekt, sellest kuidas suured arendused saaksid innovatsiooni ja teadust veel enne detailprojekti planeeringut kaasata. Lihtsamalt öeldes, meie erksad tudengid küsivad õigel ajal õigeid küsimusi ja saavad läbi selle suunata arendusplaanide kulgu. ReKrulli on üks nendest lahendustest, mille abil uurisime, kuidas soovime koos elada? Küsisime endalt, kas saaksime jagada kaugelt rohkem ruume, kas saaksime kütta ja jahutada tervet kvartalit 100m ujumisbasseiniga? Seda kõike tehes, kas ka õpetajad ja tuletõrjujad saaaksid endale sellises eluruumis endale korterit lubada? Nii pragmaatiliselt kui poeetiliselt teemale lähenedes, jõuame tuleviku kooselu ruumini, millest on igal linnajao esindajal, ärksal kogukonnaliikmel ning arendajal midagi kaasa võtta.”

REKrulli superstuudio toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja Tallinn täna vajab ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.

Rauno Mätas, Mainor Ülemiste juhatuse liige ja arendusjuht, lisab: “On äärmiselt tänuväärne, et EKA tudengid on REKrulli stuudio raames läbi puitarhitektuuri tegelenud niivõrd oluliste teemadega nagu ringmajandus, modulaarsus, privaatne ja jagatud ruum ning vaimne tervise.  Nimetatud teemad kattuvad Ülemiste City väärtustega ning loodetavasti leiame nii mõnegi idee käesolevatest projektidest, et neid Ülemiste City elukondliku hoonestuse planeerimisel silmas pidada ja ellu viia.“
Seekordne puitarhitektuuri võimalusi presenteeriv näitus on loogiline jätk Ülemiste linnaku püüdlustele – luua põnevat ja jätkusuutlikku linnaruumi.
Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits lisab: “Aasta tagasi käsitleti Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumifondi raames puidust korrusmajadega seonduvaid väljakutseid koostöös TalTechiga. Oleme väga rõõmsad, et EKA-ga sõlmitud koostööleping leiab linnakus rakendamist nii erinevatel ja viljakatel viisidel.”

Avamisel võtavad sõna, lisaks Kadi Pärnitsale, Sille Pihlakule, Rauno Mätasele ka Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, Annika Kadaja ja näituse kuraatorid Helin Kuldkepp ja Mattias Ots.

REKrulli 2022. aasta näitusest EKA veebis

pakk.artun.ee

EKA visuaalse kommunikatsiooni tudengid teavitasid põhikoolide õpilasi tervislikust ja mitmekesisest toitumisest.
EKA x Daily toitlustaja koostöö kampaania raames olid tudengite poolt väljatöötatud koolisööklate jaoks ambient reklaam – interaktiivsed stendid-loosirattad.

Juhendas üliõpilasi Kerstin Raidma.

Projektis osalenud visuaalse kommunikatsiooni tudengid:
Aile Bekman, Madli Utt, Jevgenija Nesterenko, Eliza Kobin, Kairi Saarekanno, Silvia Saks, Paula Helena Kuklane, Luisa Harjak, Valerija Kozlova.

EKA ja Tarmeko LPD vahelises koostöös valmis keskkonnahoidlik istemööbel.

Aasta pikkuses koostööprojekti käigus olid ruumikujunduse tudengite poolt kavandatud, projekteeritud ja valmistatud Tarmeko LPD tootmisjääkides funktsionaalsed isted-prototüübid.

Juhendajad: Elmet Treier, Mihkel Arold, Avo Tragel.

Projektis osalenud ruumikujunduse üliõpilased:
Jane Riikjärv
Kadri Aare
Piret Carson
Kristina Aidla
Mirjam Püss
Anne-Gret Reinu
Kirill Gvozdev
Liisa Adamson

Kohtla-Järvel peetud valguspeo “Valguse vägi” raames näitasid EKA visuaalse kommunikatsiooni (endine meediagraafika) ja animatsiooni tudengid enda videomappingu projekte publikule Kohtla-Järve kultuurimaja fassaadile.

Juhendas üliõpilasi Taavi Varm.

Visuaalse kommunikatsiooni tudengid:
Mart Erman, Paula-Helena Kuklane, Karl-Kristjan Kits, Kaspar Kallaste, Kairi Saarekanno, Jevgenia Nesterenko, Jakko Pitk, Inga Protassova, Madli Utt, Luisa Harjak, Valerija Kozlova, Eliza Kobin, Aile Bekman.