Rubriik: Erialad

“MÜRA” – EKA keraamika- ja klaasiosakonna ühisnäitus leiab aset Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUBA (Pärnu mnt. 59) A korpuse 3. korrusel, 15.05–17.06.2024, kell 9.00-18.00.

Näituse avamine toimub kolmapäeval, 15. mail kell 17.00. Muusikaliselt ilmestab näituse avamist MUBA nüüdismuusika ansambel.

Kohaspetsiifiliste installatsioonidega grupinäitus “MÜRA” ühendab endas Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja klaasi eriala tudengite värskemaid töid, nende kunstipraktikaid ning tehnikaid.

Kuigi müra võib luua esmapilgul eemaletõukava tunde, siis meie meelitame teid sellele hoopis lähemale. Julgustame igasuguse müraga omamoodi sõprust looma, vähemasti proovima teda tundma õppida – äkki leidub mingi detail, mis üllatab positiivselt ega pane ajurakke kaotama. Kutsume teid otse Müra südamesse, selle lummusesse. Müra otsibki julgust, ta on meelega natuke eemalepeletav, et igaüks lähedale ei pääseks.

Näitusel osalevad EKA kunstnikud:
Kaja Knowers, Elisabeth Tõnne, Anna-Liisa Villmann, Johanna Hint, Keily Kerem, Karl Markus Gauk

Graafiline disain:
Kaja Knowers

Juhendajad:
Kaja Altvee, Kateriin Rikken, Andra Jõgis, Kati Saarits, Lauri Kilusk

Tänud:
Tallinna Muusika- ja Balletikool, Eesti Kunstiakadeemia, Punch Club, Printon Printing House, Reval Kondiiter 

Info:
Anna-Liisa Villmann
anna-liisa.villmann@artun.ee 

Re – kordumiste tsüklid, taaskasutus, jätkusuutlikkus
Form – vorm, kiht, formaat
Aktsioon – ellukutsutud, aktiivne sündmus; tegevus, millel on tagajärjed

Kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Liisa Kanemägi, Annika Kiidron, Elina Laitinen (FI), Hanna Lampinen (FI), Kris Lemsalu, Urmas Lüüs, Mari Masso, Cärol Ott, Kärolin Raadik, Karl-Christoph Rebane, Jaanus Samma, Lisette Sivard, Kirke Talu, Marta Vaarik, Juha Vehmaanperä (FI), Ron Verlin, Tauri Västrik

„Re_form_aktsioon” on grupi noorema põlvkonna kunstnike ja moeloojate sissevaade kiireloomulises muutuses moesüsteemi – zeitgeist täis kriitilisi peegeldusi, vanade narratiivide lõpuakorde ja uute väärtuste pealesõite. Näituse lähtepunktiks on rõivas kui tunnet või seisundit edasi andev keha kate, s.o emotsioonide talletaja, narratiivide kandja ja ümberlükkaja. Mood kui rõivaese, lugude jutustaja ja kunstiteos.

Moekunst – nagu iga kunstiliik – on pidevas dialoogis ühiskonnas toimuvate protsessidega, võimendades selles keerlevaid tundeid, sündmusi, kultuurimärke ja ajastu vaimu. Ökoloogiline vastutus on tänasel moe- ja kunstiväljal iseenesestmõistetav ja see on hästi integreeritud ka reformaktsionistide tegevustesse. Noorte moekunstnike sotsiaalne ja kultuuriline tunnetus kaasajast on muutnud nende loomingu põhiväärtusi. Läbi re’de, form’ide ja aktsioonide talletavadki näitusel olevad teosed nende loojate tänaseid unistusi, keskseid mälupilte ja loovaid tulevikuvisioone. Olenevalt kunstnikust võib see tunnetus olla nii helge kui tume, lootustandev või düstoopiline.

Eesti ja Soome moekunstis on viimase 10 aastaga toimunud olulised nihked: käsitöö taastulemine ja kestlikkusele keskendumine, sooneutraalsus, kehapositiivsus, emotsionaalsus ja kaasatus. Mood on laienenud rõivastelt ruumi ja võib ilmneda nii aktsiooni, installatsiooni kui alles lõplikku vormi otsiva äkkideena. „Re_form_aktsioon” kombibki moekunsti piire väljaspool klassikalist kehakatet ja hooajalisi trende, et anda sõna isiklikele kogemustele.

Telliskivi Loomelinnak, Roheline saal
10. mai–18. august 2024, K–R 12–19 ja L-P 12–17

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Loovprodutsent: Herkko Labi
Video assistent: Siim Loog
Kujundaja: Anneli Arusaar
Helikujundus: Hendrik Kaljujärv
Graafiline disainer: Martin Veisman

Kunsti ja disaini õppekava doktorandi Katrin Kabuni doktoritöö juurde kuuluva kolmanda loomeprojekti “Siseruumi õhukvaliteedi parandamine ja ruumisviibijate terviseriskide vähendamine taastuvatel ressurssidel põhineva komposiitmaterjali abil” retsenseerimine toimub 15. mail kell 10.30-12.00 EKAs, ruumis A303.

Loomeprojekti retsensendid on dr Karin Reinhold ja Arvo Pärenson.
Doktoritöö juhendajad on dr Jüri Kermik ja dr Andres Krumme.

Katrin Kabun tegeleb oma disainiuurimuses lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendusküsimustega kaasaegse disaini kontekstis.

Lambavill on unikaalsete omadustega taastuv ressurss, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt kasutust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikuks kõrgtehnoloogiliseks kiuks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus on valdav osa lambavillatoodangust lihatootmise kaasprodukt, mis hävitatakse põletamise või matmise teel.

Käesoleva projekti fookuses on lambavilla uudse rakenduse abil alternatiivi pakkumine nafta-põhistele materjalidele, et luua keskkonna- ja tervisesõbralikke töötingimusi ning taastada ka arhailise materjali ajaloolis-kultuurilist ja majanduslikku väärtust. Eesmärk on hinnata lambavillal põhinevate materjalide mõju ruumi sisekliimale, kuidas vill reageerib keskkonnatingimuste muutustele, kas vill mõjutab sisekliima kvaliteeti sel määral, et vähendada ka seal viibivate inimeste terviseriski ja kas erinevate materjalide mõju on ka ruumisviibija poolt tajutav.

Projekti käigus valmis kaks sarnast kõnekabiini – üks on sisustatud lambavillal põhinevate naturaalsete materjalidega ja teine tavatootmises olevate tehis- ja sünteetiliste materjalidega. Läbi on viidud testkabiinide siseõhu kvaliteedi ja akustika võrdlevad mõõtmised ning testkabiinide kasutajate materjalitaju uuring, et välja selgitada, kas ruumisviibija mugavustunne sõltub kasutatud materjalidest ning kas sellist tunnetust toetavad ka eelnevalt läbiviidud mõõtmised.

Suur tänu koostöö eest AS ParagonSleep, OÜ Silen, OÜ Akukon, OÜ Keskkonnauuringute keskus ja Tallinna Tehnikaülikool.

Projekti käigus valminud kahe testkabiiniga saab tutvuda EKA teise ja kolmanda korruse fuajees.

Projekt on rahastatud Kultuuriministeeriumi toel.

Kaarel Kurismaa ajatuse piirid
Dokumentaalfilm
Eesti 2024
59 min

Dokumentaalfilm „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“ – lugu silmapaistva kunstniku elust, kes 2019. aastal pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kunstivaldkonnas.

Kaarel Kurismaa karjäär algas 1960. aastatel. Ta on tuntud nii maalikunstnikuna, vitraažikunstnikuna kui ka Eesti animatsiooni kullafondi kuuluvate multifilmide lavastaja ja lavastuskunstnikuna.

Kurismaa loomingulise töö põhisuunaks on alates 70. aastatest olnud kineetiline kunst: kunstnik loob dünaamilisi skulptuure, objekte, mis interakteeruvad vaatajaga mitte ainult ruumis, vaid ka ajas, sh liikumise ja heli tasandil.

Mitmed Kaarel Kurismaa kineetilised teosed on Eesti ja USA muuseumide kogudes. 1980. aastal lõi ta Tallinna peapostkontori „ohkava“ kineetilise objekti, mis tekitas küll vaidlusi, kuid samas andis nõukogude kultuuriametnikele põhjust väita, et NSV Liidus oli teretulnud ka uus kunst, mis on kaugel klassikalisest. Üks Kurismaa avalikes kohtades ligipääsetav objekt on hiljuti restaureeritud „Tallinna trammi-objekt“.

„Kaarel Kurismaa ajatuse piirides“ annab režissöör Aljona Suržikova sõna kunstnikule endale ning tema abikaasale ja kolleegile Mari Kurismaale – nad räägivad oma elust ja kunstist, eelkõige sellest, kuidas sündisid meistri kuulsaimad kineetilised teosed.

Filmis osalevad ka Kaarel Kurismaa sõber kunstnik Tiit Pääsuke, galeristid Olga Temnikova ja Esther Schipper, näituse kuraatorid Liv Cuniberti ja Katrin Mayer, kunstiajaloolased Ragne Soosalu, Andres Kurg ja Sirje Helme, kunstiajaloolane Tamara Luuk, metakunstnik Kiwa.

Režissöör: Aljona Suržikova

Produtsent: Sergei Trofimov

Tootja: diafilm.ee

7.05 kell 19:00 avaneb Lainurga Galeriis Charlotte Gisele Chapuis ja Clio Pavlidis Anderssoni näitus ,,Ruhig Dimma”.

Asukoht: 4. korrusel fotoosakonna ees, B-405
Näituse algus: 07.05 19:00
Näituse lõpp: 21.05

Kaks kunstnikku kahest erinevast riigist eksponeerivad töid oma isiklikust arhiivist, mille tulemuseks on intiimsete portreede ja liikumatute maastike segu. Neil võib olla erinev taust, kuid nende kaks narratiivi kohtuvad koduigatsuses ja nende ümber loodud sidemete tunnustamises. “Ruhig Dimma” eksponeerib intiimsust ja sümboolikat, kasutades pilte täiendavaid südamelähedasi fotosid ja leitud esemeid.

Clio Pavlidis Andersson (s. 1998) on hetkel vahetuskursil Eesti Kunstiakadeemias ja õpib teist aastat BFA fotograafia programmis HDK-Valandis. Tema praktikas on sageli keskseteks tegelasteks perekond ja lähedased sõbrad, võimaldades tal süveneda valulikkusesse ja haprusesse, mis pikkade ja sügavate suhetega paratamatult kaasneb.

Charlotte Giséle Chapuis (s. 1998) õpib neljandal kursusel Folkwangi Kunstiülikooli BFA fotograafia programmis ning on hetkel vahetuskursil Eesti Kunstiakadeemias. Läheduses ja haavatavuses juurdunud ta töötab palju oma arhiivimaterjaliga, püüdes leida ja näidata mustreid, mis jutustavad intiimset lugu.

RAAMATUESITLUS JA VESTLUS: MARIA KAPAJEVA – AASTAPIKKUNE KARJE

9.05, 18:00, Draakoni galerii

Olete oodatud Maria Kapajeva raamatu “Aatsapikkune karje” esitlusele.

“Aastapikkune karje” on Kapajeva esimene tekstikogumik, mille kirjutamist alustas ta 24. veebruaril 2022, päeval mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Raamat käsitleb isiklikus võtmes teemasid identiteedist, kollektiivsest ja individuaalsest vastutusest ja süüst, keelest ja kuulumisest, feminismist ning mõnede Ukraina pagulaste lugudest, kellega autor aasta jooksul kokku puutus.

Koos Kapajevaga loevad luulet ja arutavad raamatu üle erikülalised: Sveta Grigorjeva, Katrin Hallas ja Maarja Kangro.

Raamat on ilmunud kolmes keeles (eesti, Inglise ja vene) ning seda on esitluselt võimalik osta erihinnaga 10€.

Graafiline disain: Kersti Heile

Kirjastaja: OPA! www.opapublishing.com

Raamatu välja andmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Kaksiknäitus „4,7 miljardit raamatut. Meelte arhiiv“ ja „4,7 miljardit raamatut. Kunstnikuraamatute kogu“ on sündinud Eve Kase ja Viktor Gurovi ning Eesti Kunstiakadeemia graafikatudengite koostöös. Selle koostöö tulemusi eksponeeritakse Tartu Ülikooli raamatukogu galeriis ja kolmanda korruse ruumides alates 8. maist. 2024. a.

Galeriiekspositsiooni „4,7 miljardit raamatut. Meelte arhiiv“ aluseks on kuraatorite ja tudengite mälu- ja pärimusealane uurimistöö – külaskäigud Tartu ja Tallinna mäluasutustesse ja arhiividesse, mis said seotud tudengite isiklike perekonna- või kogukonnalugudega ning sedakaudu laiemalt identiteedi, kokkuhoidmise, armastuse ja ennekõike mälu teemadega (inimese mälumaht on võrreldav 4,7 miljardis raamatus sisalduva andmehulgaga). Lisaks materjalide kogumisele ammutasid näitusel osalevad autorid inspiratsiooni vestlustest oma lähedastega. Samas seostub näitus selleaastase Prima Vista teemaga „Paremad ja halvemad tulevikud“ ja tõstatab küsimuse, kuidas ammutada jõudu paremaks tulevikuks.

Annamaria Bereczki käsitleb oma töös ajajärku, millest pole palju füüsilisi jäädvustusi – oma vanaema lapsepõlve. Autor visualiseerib nii oma vanaema kui ka iseenda mälestusi ning loob sedakaudu kahe ajastu ja lapsepõlve vahele paralleele.

Margarita Feofanova teos „Flashback“ uurib mälu haprust ja selle mõju meid ümbritsevale maailmale. Näituse pealkiri viitab insuldi mõjul tekkivatele mäluvilksatustele. Üksainus viga aju vereringesüsteemis ajendas kunstnikku mõistma mälu vastuolulisust, traumaatilise kogemuse mõju mäletamise usaldusväärsusele.

Eve Kask eksponeerib kolme tööd. Esiteks rullraamatuid, mis toovad kokku naiste elujõu ja nendevahelise suhtluse lood ning lähedaste või lähedastele valmistatud kudumid. Sel moel tekib omamoodi niidistik, mis seob naised üheks kogukonnaks. Teiseks esitab Kask uuemaid, koostöös kirjanik Jan Kausiga valminud tekstipilte, millele on käsitsi kantud nii autorite endi kui ka nende sõprade mõtted armastusest. Kolmandaks tööks on segatehnikas abstraktsete maastike-valguste konstellatsioon, millele kandis Kask käsitsi peale luuletaja Kätlin Kaldmaa poeemi „Armastus pimeduse südames.“

Triin Mänd vaatleb perekonnalugude ja mälestuste hargnemisi ja vormumist. Identiteeti loovad ja määratlevad lood voolavad nagu vesi jões – aeg-ajalt on vool rahulik, aeg-ajalt kärestikuline, aeg-ajalt soojendab päike vee üles, aeg-ajalt kaanetab külm selle jääks.

Sandra Puusepp kujutab oma vanaema Milde elu ja loomingut. Vanaema suureks kunstiteoseks kujunes põõsaid, lilli, viljapuid ja põllusaadusi tulvil paradiislik aed, mis oma perenaisega samas rütmis hingas ning mis on nüüdseks kadunud monokultuurse põllu ja paratamatu unustuse alla.

Marten Prei ammutab inspiratsiooni Tartu Kirjandusmuuseumi arhiividest avastatud materjalidest, mis käsitlevad tema Saaremaalt pärit suguvõsa laule ja loomingut, ennekõike tema vanaisa noorpõlve seiklusjutte rännakutest võõrastele meredele ja maadele. Prei lindistas vanaisa värvikad, tubaka- ja malaariahõngulised jutud üles, digitaliseeris slaidid ja lõi kunagise meremehe pärandist serigraafiasarja.

*

Ülikooli raamatukogu kolmandal korrusel aga esitletakse koostöös kirjandusfestivaliga Prima Vista ja TÜ raamatukoguga esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna kunstnikuraamatute kogu, mille on kokku pannud ja kujundanud sama osakonna teise kursuse tudengid.

Näituse „4,7 miljardit raamatut. Kunstnikuraamatute kogu“ laiem eesmärk on juhtida nii üldsuse kui ka kunstnikkonna tähelepanu kunstnikuraamatu fenomenile, avada selle meediumi mõistet ja võimalusi. Maailma kunstielus on kunstnikuraamatud andnud tooni alates 1960. aastate avangardliikumisest saati ning nähtus on siiani säilitanud oma populaarsuse, ent siinmail on kunstnikuraamatu praktika peaaegu tundmatu. Siin mängib oma rolli Eesti väiksus, mis pole võimaldanud tekkida kunstnikuraamatute turul ja erihuviga kollektsionääride ringil, nii ongi kunstnikuraamatud jäänud siinmail väheste entusiastide pärusmaaks. Kunstnikuraamatut on lihtne valesti mõista – see pole illustreeritud trükis ega ka kunstniku portfoolio, vaid sõltumatu meedium, mille puhul on kunstnik nii raamatu autori kui ka teostaja rollis ning kontrollib protsessi ideest valmimiseni. Käesolev näitus taotlebki populariseerida kunstnikuraamatu valdkonda nii ekspositsiooni kui ka esitluse kujul.

Näituste töögrupp:

Näituse kunstnikud: Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Eve Kask, Jan Kaus, Triin Mänd, Marten Prei, Sandra Puusepp

Näituse kujundajad ja graafilised disainerid: Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Triin Mänd, Marten Prei, Sandra Puusepp Viktor Gurovi juhendamisel.

Haridusprogramm:

Kunstnikuraamatute esitlused 22. mail kell 16: Eve Kask ja Lennart Mänd

Galeriinäitus II korrusel jääb avatuks 15. augustini, kunstnikuraamatute näitus III korrusel kuni 2. juunini.

Tänud:

Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, TÜ raamatukogu, Prima Vista.

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias 

7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs. 

Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhjast,  kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti. 

Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid esitleb Kirke Kangro. 

Lähemalt monumendist ja arutelust. 

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli uus teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal. 

Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi mälestusväli kerkis avalikkuse huviorbiiti 2022. aastal, kui pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse seati küsimärgi alla nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivus Eesti avalikku ruumi. 2024. aastal rahuldas sõjahaudade komisjon Saaremaa valla poolt esitatud taotluse Tehumardi memoriaalkompleksi kuuluvate sõjahaudade avamiseks ning oletatavate säilmete ümbermatmiseks, millega paratamatult kaasneb kõrge kunsti- ja maastikuarhitektuurilise väärtusega modernistliku memoriaalansambli säilimise ja säilitamise problemaatika. 

23. aprillil kohtusid EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop, ICOMOSi asepresident Riin Alatalu, nooremteadur Anu Soojärv ning projekti koostööpartneri Muinsuskaitseameti nõunikud Jüri-Martin Lepp ja Liis Koppel Saaremaa vallavalitsuse liikmetega, et arutada ühises ringis võimalikke lahendusi Tehumardi memoriaali raamistamiseks.

Projekti saadab kaasaegse kunsti programm, kus loomingulise lahenduse Tehumardi kontseptuaalseks ümbermõtestamiseks pakkusid  kunstnikud Anna-Mari Liivrand, Taavi Piibemann, Johannes Säre, Kristina Norman ja Kirke Kangro. 

Anna-Mari Liivranna kavand „Kõrred“ pakub memoriaali terviku sälitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust,eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Aja jooksul metall oksüdeerub ja hakkab nõrguma plaadile ning nii lisandub plaadile pisara motiiv. Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, kellele pole jäetud valikut enda tõekspidamiste järgi toimida. Taavi Piibemanni kavand “Peaaegu igavene tuli/ Kuidas toita mälestust” asetab hauakividele päikesepaneelid. Energia, mis kogutakse tahukate endi seest, hakkab memoriaali tasaselt valgustama. Piibemanni teine kavand loob praegusest kivitahukate maastikule veel tihedama, mastaapsema tahukavälja, uued paerahnud varjutavad viisnurkade märgid tahvlitel. Johannes Säre kavand katab memoriaali tahukad samblakihiga ja toob mõõga-obeliski juurde delikaatse vaateplatvormi. Kirke Kangro kavandi kohaselt hakkaks 90 tahukat katma graafilise novelli formaadis jutustus Tehumardist – alates traagilisest lahingust, selle ärakasutamisest ajalooteadmiste nihestajana ja lõpetades hetkel käimasoleva debatiga.

1. – 2. juunil toimub pärandilinnas Viljandis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXVI kevadkonverents “Kodu, kallis kodu. Vanalinn kui elukeskkond”.

Mis teeb vanalinnade muinsuskaitsealadel ja mälestistes asuvad kodud „kalliks“, mil moel ja kelle jaoks? Kuidas toetada muinsuskodude omanikke oma elukeskkonna parendamisel? Arutame selle üle ajalooliste väärtuste, linnaruumi, muinsuskaitsealuste elamute renoveerimise võimaluste ja valikute ning energiatõhususe vaatest.
Oma kogemusi ja seisukohti jagavad muinsuskaitsjad, arhitektid, insenerid ja koduomanikud.

Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 1. juunil algusega kell 11.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Kell 20.00 jätkame sealsamas tempoka teemapeoga “Säärane mulk”. Laua katab Aida Kohvik, pastlakeerutust pakub kollektiiv Heldene Aeg.

Pühapäeval, 2. juunil kell 11.00 seame sammud Viljandi vanalinna, kus toimuvad kohaliku kultuuripärandi erinevaid tahke tutvustavad ringkäigud. Päeva lõpetab piknik kunstikohvikus.

Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)

Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 24. maini. 

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja  teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME.