Rubriik: Erialad

Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Erik Alalooga isikunäitus „Vabastatud masinad“.

Kunstnik kutsub kõiki kümblema lainetavas helimassiivis, sest monumentaalgalerii on täidetud helimasinatega. Suured ja väikesed, akustilised ja võimendatud, mahedad ja agressiivsed, kiired ja aeglased objektid võimaldavad kogeda erinevaid helimustreid piiramatus kombinatsioonide valikus.

Kunstnik selgitab: „Masinate vabastamise kampaania käigus on õnnestunud anda uus identiteet kümnele auto kojamehemootorile ning viiele diskokera mootorile. Enam iial ei pea need sooritama tuimasid liigutusi, et nühkida tuuleklaasilt veepiisku ja linnusitta ega ketrama ööde kaupa tobedat peegelkera higiste ja hööritavate kehade rõõmuks. Monotoonsed rütmid on asendunud dünaamilistega. Lakkamatult soontes pulseeriva alalis– või vahelduvvoolu asemel tuksleb masin juhusegeneraatori ettearvamatutes rütmides. Kapotikaane alust klaustrofoobiat või ööklubi lae üksindust igaveseks hüljates moodustatakse oma mudelikaaslastega ühendatud süsteeme, luuakse kaleidoskoopilisi rütmimustreid ning domineeritakse ruumis. Inimene on siin vaid vaatleja.“

Erik Alalooga (s 1974) on Tallinnas elav visuaalkunstnik, esitaja, lavastaja, helikunstnik, õpetaja ning kultuurikorraldaja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuurieriala ja magistrikraadi omandanud interdistsiplinaarsetes kunstides. 2018. aastast alates õpib Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktoriõppes. Ta on töötanud EKA IDK õppetooli dotsendina (2006–2010) ning tegevuskunstide õppetooli juhatajana (2010–2013). Hetkel töötab EKA skulptuuri stuudio juhatajana. Alalooga on esinenud näituste ja performance´ite ning eksperimentaalkontsertidega Eestis, Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Portugalis, Tšehhis, Venemaal, Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, USA-s, Austraalias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 11. detsembrini.

Lisainfo:
Urmo Teekivi
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
511 0883

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Avalik seminar Eesti Kunstiakadeemias ja #FramedinBelarus töötuba “Kunst, käsi/töö ja afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“.

Osalejad: #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar), Katrin Mayer, Mare Tralla

Diskussant: Katrin Kivimaa

Korraldajad Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool)

Seminar on eelregistreerimisega siin

Käsi/töö on naasnud jõuliselt kaasaegsesse kunsti. Mitmed kunstnikud on leidnud oma väljendusvahendid just traditsioonilises meedias, mis nõuab tihti spetsiaalset väljaõpet ja selliseid oskusi, mida on põlvest põlve pikka aega edasi antud. Ometi kannavad need käelised esivanematelt päritud tehnikad endaga täiendavaid konnotatsioone, mis on seotud nende spirituaalse, kommunikatiivse, ökoloogilise, eksistentsiaalse aga ka majanduslike otstarvetega.

Käsitöö ja tekstiili valdkonnad on pikka aega olnud kunstiajaloos marginaliseeritud, kuigi nende tehnikate kasutamine pakub uusi võimalusi vastupanuks ja (alternatiivsete) maailmade loomiseks. Erinevates Ida-Euroopa riikides on 1960ndate lõpust kuni 1980ndate keskpaigani moodustatud tekstiilikunsti ümber kogukondi, mis on muutnud selle žanri eksperimentaalseks, progressiivseks ning kogukonda toetavaks praktikaks (Hock 2013). Feministlikud kunstiajaloolased on leidnud, et tikkimine ja teised sarnased praktikad on pakkunud naistele vahendeid vastupanuks, mille abil on proovile pandud nii kõrge ja madala vahelised piirid kunstis, kui ka soo ja klassisuhted ning nende põimumised identiteedi, rassi ja diasporaa mäluga (Parker 1984, Smith 2014, Plummer 2022)

Viimase kümnendi jooksul on tekstiili,  ja eeskätt tikkimise tehnikad teinud läbi uuestisünni. Need arengud kunstis sunnivad meid ümbermõtestama omavahel põimunud ja interdistsiplinaarseid kunsti, disaini, materiaalkultuuri ja käsitöö valdkondade seoseid. Käesolev avatud seminar toob kokku kahe kunstniku loomingu ja ühe kollektiivse käsitöö-aktivismi projekti. Selle käigus tutvustavad oma kogemusi ja loomingulist uurimustööd Mare Tralla(London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf/ Berlin) ja Framed in Belarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), keskendudes naiste lugude ja nende materiaalse vormi omavahelistele suhtetele. Nad toovad esile kuidas käsi/tööd patriarhaalse korraldusega ühiskondades on pikka aega kasutatud alternatiivse kommunikatsiooni kanalina nii naiste õiguste eest võitlemise kui igapäevaraskuste vahendamise viisina. Kehastatud naiste lugusid võib mõista naiste ajaloona, mis on peidetud ja kodeeritud tehnikatesse ja mustritesse, mille kaudu kantakse edasi, elatakse ja muudetakse teadmisi ajaloost. Enamik sellistest sõnumitest on ometi jäänud kunstiajaloos tähelepanuta, mis on marginaliseerinud nii tekstiilikunsti kui traditsioonilisi tehnikaid vaatamata nende tugevale kontseptuaalsele ja episteemilisele baasile.

Seminari kesksed küsimused on: kuidas seletada tagasipöördumist traditsiooniliste ja põlvkondade vaheliste tehnikate juurde kaasaegsetes jälgimiskapitalismi ja diasporaa ühiskondades? Kuidas lubavad need dokumenteerida ja seostada erinevaid feministlikke võitlusi ning ühendada omavahel kaasaegset ja ajaloolist vastupanu? Seminari kontekstis uurivad kunstiajaloolased Margaret Tali (Tallinn) ja Ulrike Gerhardt (Potsdam) käsi/töö kui materiaalse töö ja uuesti interpreteeritava traditsiooni rolli ja selle viise väljendada seda, mida on keeruline kommunikeerida, sh rahvusvaheline solidaarsus, vastupanu aktid, vaimne tervis ja alternatiivsed maailma loomise praktikad.

26. novembril toimub koostöös Vabamu muuseumiga seminari raames ka rühmituse #FramedinBelarus töötuba.

Mare Tralla on eesti kväär-feministlik kunstnik ja aktivist, kes elab Londonis.

Katrin Mayer elab Berliinis ja tema lähenemine kunstnikuna toetub teadmiste arheoloogiale, mille käigus ta uurib kohalikke soopoliitilisi ajalugusid ja tõlgib need ruumilisse ja materiaalsesse vormi.

Rufina Bazlova on valgevene kunstnik, kes töötab traditsioonilise rahvatikandiga, et avada sotsiaalpoliitilisi teemasid.

Sofia Tocar on kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab aktivistide koostöö projektidega ning dokumentaalfilmidega Kesk- ja Ida-Euroopas.

#FramedinBelarus on sotsiaalne kunsti projekt, mis pühendub poliitilistele vangidele Valgevenes, mida organiseerib kunstirühmitus Stitchit. Rühmituse Stitchit moodustavad kunstnik Rufina Bazlova ja kuraator Sofia Tocar, kes kaasavad oma tegevusse erinevaid kogukondi ja inimesi.

Katrin Kivimaa on kunstiajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, eesti moodne ja kaasaegne kunst, Eesti kunstiajaloo historiograafia, naiste kujutamine kunstis ja visuaalkultuuris.

Ulrike Gerhardt on visuaalkultuuri uurija, kelle fookuseks on kultuurilise mälu praktikad post-sotsialistlikus kunstis: samuti on ta üks feministliku videoplatvormi D’EST loojatest.

Margaret Tali on kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik, kelle uurimustöö tegeleb mälupoliitika, kunstimuuseumide ja keeruliste ajalugude kureerimisega. Ta on projekti „Vahendades keerulist ajalugu“ üks kuraatoritest.

Seminari korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ja Potsdami Ülikool.

Alates neljapäevast, 3. novembrist on ARS Showroom galeriis avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Inimkäsn ekraanide ajastul“. Uus projekt toob kokku laste poolt filmitud materjali, mille keskmes on lastele omane soov järgi teha kõike, mida nad näevad ja kuulevad. Näitus jääb avatuks 29. novembrini.

Näitusel kombineeritud materjali süžeevalikus on äratuntavad massimeedia, peavoolu filmi- ja muusikatööstuse mõjud. Nullindatest alates, kui salvestustehnika muutus kättesaadavamaks ka noortele, seda nii video-, veebi-, digikaamerate kui ka mobiiltelefonide kujul, on laste seas toimunud aktiivne nähtu taasetendamine. “Laste lõputu kujutlusvõime, siirus ja entusiasm teoses on vinged, kuid neid varjutab vägivald, mida paljudes stseenides etendatakse. Minu meelest peegeldavad lapsed ümbritsevat jäljendades hästi ühiskonnas laiemalt toimuvat,” lisab kunstnik.

Avatud E–R 12–18, sissepääs tasuta
NB! Näitus on erandkorras avatud kahel laupäeval: 19.11 ja 26.11 kl 13–16
ARS Showroom galerii
ARS kunstilinnak
Pärnu mnt 154
11317 Tallinn
www.arsfactory.ee

Lisainfo:

Kaisa Maasik
kaisamaasik@gmail.com
5396 2524

https://fb.me/e/9IVyk3ha4

Kanuti Gildi SAALis esietendub EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna lõpetanud kunstniku ja kirjaniku Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”

14. novembril jõuab Püha Vaimu SAALi lavale Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mis valmib kümne noore kunstniku koostöös. Laval ja lava taga on etendajatest, kunstnikest, muusikutest ning kunstitöötajatest koosnev kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik. 

Lavastuse keskmes on proov minevikke unustada ning selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. Samuti vaatleb lavastus, kuidas aja jooksul kujuneb välja kindel viis asjadest rääkimiseks – kasutatakse samu sõnu, lauseid ning intonatsiooni, kuni viimaks loo algne tähendus meelest ära läheb.

Grupi loomingulised teed on varasemaltki ristunud: “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” on mõtteline järg kahele Tiidelepa performance’ile, mis toimusid Ajuokse Avangaaris ning EKA galeriis etenduskunstide kobarprojekti “festival…showcase” osana. Tiidelepa sõnul ongi lavastuse alustala senistes koostöödes kehtestunud loominguline üksteisemõistmine ning ühised väärtused. Lisaks noorele eale ja aktiivsele tööle kultuurivaldkonnas ühendab neid lavastaja sõnul ka tugev põlvkonna- ja ajastutunnetus.

Lavastust on võimalik näha vaid seitsmel korral ning iga etendus on eelmisest veidi erinev. Tiidelepp selgitab valikut järgmiselt: “Iga mängukord lähtub prooviprotsessis tõusnud teemadest, kehtestatud struktuurist ja lähtepunktidest. See tähendab, et on võimalik minevikke ümber kirjutada ja loobuda eelmisel etendusel lausutud sõnadest. Igal õhtul sünnivad seosed uuesti.”

Nele Tiidelepp (1998) on kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tema teosed paiknevad teljel, mille kummaski otsas on vastuolulise loomuga meediumid: skulptuur ja tekst. Kusagil nende vahel, staatika ja kaalutu kujutlusvõime keskel ilmneb performance, mis keerab materjali ümber ja teeb nähtavaks minevikkude paljususe. Tiidelepp on avaldanud oma tekste erinevates kultuuriväljaannetes ning osalenud näitustel ja kultuurisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Soomes ja Leedus.

Esietendus ja etendused toimuvad 14., 16., 18., 19., 22., 24. ja 25. novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 16. novembril järgneb eestikeelne kunstnikuvestlus, mida viib läbi Urmas Lüüs, ning pärast 24. novembri etendust ingliskeelne vestlus, mida juhib Taavi Piibemann.

Lavastus: Nele Tiidelepp; esitus: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk; kunstnik: Riin Maide; dramaturgiline tugi: Oliver Issak; valgustaja: Leon Allik; koreograafia: Raul Markus Vaiksoo; projektijuht: Kaie Küünal; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp; toetus: Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: www.saal.ee

Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.

“Murtud metsad” räägib loo Pedrogão Grande surmava metsatulekahju enne ja pärast. See analüüsib suhet maaga, mis näib olevat hakanud ohtlikult ja ettearvamatult toimima. Teos on vastus traumale, mis tuleneb antropotseeni postapokalüptilisel maastikul elamisest. See väljendab muret, armastust ja hirmu koha pärast, mida eukalüptiistandused on muutnud.

Teosed on valatud Quercus Suberi ehk korgitamme esimese korgi saagi sisse. Quercus Suber, erinevalt sissetoodud eukalüptist, on pärit Portugalist ja on tänu oma koorele üks tulekindlamaid puid. Kuum sulametall paneb korgi järjekordsele proovile.

Siin välja toodud tööd on jätk Eesti Kunstiakadeemia lõputööle.

Rohkem infot Reverso galerii veebis

Juba kümnendat korda annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa. 

Auhind antakse üle Okapi galeriis 2. novembril kl 18.00, kus sel puhul avatakse kolme nominendi ühisnäitus ¨empiiria¨. Näituse rahvusvahelises kunstielus aktiivsete autorite kodumail olevatest teostest pani kokku Maarja Mäemets, kelle sõnul: “Kati Kerstnat, Merle Kannust ja Rait Präätsa ühendab neile omane empiiriline inimese ja tema loodud süsteemide vaatlus, mis eri moel kunstnike teostesse kandub ja materjalis vormub. Läbi isiklike teraste uurimuste saavad klaasis ainest kihistunud narratiivid, kus teiste seas märksõnadeks satiir, konflikt, taipamine”.

Tunnustatud klaasikunstniku 2020-2021 valib välja žürii koosseisus Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).

2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.

Täname toetajaid:
Klaasissepa OÜ
Aindhooven OÜ
Anora Estonia AS

Näitus jääb avatuks 19. novembrini.

Kolmapäeval, 23. novembril, kell 16.00, toimub EKA saalis A101 seminar “Michel Sittow in the North and South”.
Seminari töökeel on inglise keel.

Ettekanded: Oskar Rojewski, Sileesia Ülikool Katowices, Rey Juan Carlose Ülikool Madriidis
Michel Sittow’s service to Isabel of Castille (1492-1502) and Habsburgs (1505-1515)

Greta Koppel, Eesti Kunstimuuseum
Michel Sittow in the North? Is there any material evidence to testify his artistic activities?

Anu Mänd, Tallinna Ülikool
Michel Sittow in the archival documents of Tallinn

Järgneb vestlusring Michel Sittowi pärandi teemadel.

Seminari fookuses on Tallinnas sündinud rahvusvaheliselt tuntud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525). Madalmaade kunstikeskuses Brugges väljaõppinud ning erinevates Euroopa õukondades tegutsenud Sittow oli kunstnikuna Tallinnas tegev ligi viisteist aastat. Tema isik ja teosed ning nende loomise laiem kultuurikontekst pakuvad jätkuvalt huvi nii uurijatele kui ka laiemale avalikkusele. Ülimenuka näituse Kumu kunstimuuseumis ja Rahvusgaleriis Washingtonis (2018) üheks järjeks on Eesti Kunstimuuseumi ja Hälsinglandi muuseumi uurimisprojekt „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“. Seminaril peab ettekande Oskar Rojewski, kes väisab EKAt Transform4Europe partnerluse raames.

Bika Rebek (Some Place Studio): Between Worlds

Tähelepanu koondumispunktiks on Berliin. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.

3. novembril mõtestab EKA aulas Berliini arhitekt, koolitaja ja kuraator Bika Rebek, arhitektuuristuudio Some Place Studio juht ja kaasasutaja. Stuudio tegeleb erinevate kogukondade ruumide loomisega, lähenedes ruumile läbi tehnoloogilise arhitektuuriprisma ning arvestades arhitektuuri ja disaini mõju kaasaegsetele psühholoogilistele, keskkondlikele, võrdsuse ja jätkusuutlikkuse aspektidele. Some Place Studio tegutseb peamiselt Berliinis, ent ka Viinis ja New Yorgis koondades üleilmselt arhitekte, disainereid ja strateege.

Warum Berlin?

Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Johan Tali

Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 17.30 annab EKA aulas (A101) avatud loengu disainer Linda van Deursen. 

Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.

1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias programmis Non Linear Narrative.

Loeng toimub inglise keeles.