Rubriik: Erialad

Camille Laurelli
Keiu Maasik
Marco Laimre
Martin Buschmann
Reimo Võsa-Tangsoo

EKKM

29. oktoober – 18. detsember 2022

Teemanäitus „Crawl out Through the Fallout” on koostööprojekt viie kunstniku vahel: Marco Laimre (EKA fotograafia, endine õppejõud), Reimo Võsa-Tangsoo (EKA fotograafia õppejõud), Martin Buschmann (EKA fotograafia magister), Camille Laurelli (EKA fotograafia õppejõud) ja Keiu Maasik (EKA fotograafia magister), kes avavad düstoopiliste digitaalsete mängude mängimise kogemust kaasaegse kunsti näituse kontekstis.

Need viis kunstnikku, kes on ühtlasi aktiivsed mängurid ehk geimerid, kasutavad erinevaid meediume nagu video, installatsioonid, fotograafia ja heli, et kontseptuaalselt analüüsida virtuaalsete mängude mängimist ja pakkuda seeläbi abstraktseid ning diskursiivseid käsitlusi „virtuaalse“ ning „tegeliku“ maailma suhetest.

Näitus on Marco Laimre teine loominguline kuraatoriprojekt, mis on osa kunstniku samateemalisest doktoritööst „Dystopian Digital Games and Contemporary Art. How to use Analytical Digital Gaming in Contemporary Art”.

Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2022.

„Crawl out Through the Fallout” on Sheldon Allmanni 1960. aastal salvestatud kogumikplaadil „Folk Songs for the 21st Century People” esineva loo pealkiri, mis on ühtlasi ka Diamond City Radio playlistis Fallout 4 mängus.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Akzo Nobel, Alas-Kuul.

Publikuprogramm:
Kogu näituse vältel toimuvad giidituurid eesti, vene, inglise ja ukraina keeles.

Näituse raames toimuvad igal teisel neljapäeval (3.11, 17.11, 1.12, 15.12) kell 18.00 vestlused ja üritused teemadel:„Digitaalsed mängud ja sõltuvus”

„Digitaalsed mängud ja heli”

„Digitaalsed mängud ja kunst”

„Videomängud ja fotograafia”

Reedel 28. oktoobril, kell 18.00, toimub Tartu Elektriteatris EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus.

EKA Anima 2022 programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistri tudengite filmid.  

John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik 

Sissepääs tasuta!

26. oktoobril kell 15.00 avaneb Viru keskuses ERKI Moeshow järelnäitus, millega esitatakse viie tugevalt omanäolise moekunstniku loomingut.

Kahel korrusel on eksponeeritud moedisainerite Eneken Johansoni, Mairo Seire, Siim Oja, Ron Jonas Verlini ja Laura Luize Valtere taiesed. Iga disaineri kollektsiooni kuulub vähemalt viis komplekti. Näitusele valitud kunstnikel on oma loomingus tugevalt eriilmeline nägemus ja köitvad lähtekohad. Näiteks on Mairo Seire kollektsioon tõukunud oma vanaema lapivaipadest (“Põrmandurõõva”), Eneken Johanson on materjalina taaskasutanud vanu elektrijuhtmeid (“Who Let The Dust Out?”), Laura Luize Valteret inspireeris koroonapandeemiaga kaasnenud hullumeelsus ja rahu (“Self-Portrait”), Ron Jonas Verlini looming räägib tema enda paranemisest (“This Is Where The Bloodline Ends”) ja Siim Oja otsib oma disainides maagilisi olendeid (“define: chimera, cute, eerie”).

Näitus jääb avatuks 9. novembrini.

Sündmus Facebookis

21. oktoobril avatakse EKA trepigaleriis (Põhja pst 7, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite grupinäitus “B106”, mis tegeleb meid ümbritsevate sisestruktuuride uurimise ja tõlgendamisega. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini ning on vaadeldav EKA trepigaleriis.

B106 tähistab liigendatud sisemist struktuuri, millest võrsuvad EKA uue põlvkonna metallikunstnikud. Kõik nad on küll isemoodi, kuid neid ühendab uudishimu materjalis peituva vastu. Näha saab tudengite tõlgendusi nii sisemiste struktuuride erinevatest vormidest kui ka üdini kaevuvast väljendusest.

Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kahenädalase töötoa raames Tobias Birgerssoni juhendamisel.

Näituse avamine 21. oktoobril, kell 18.00, EKA Trepigalerii aknal.

Näitust toetab: Sveta baar

Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235

Teisipäeval, 25. oktoobril, kell 18.00, toimub ruumis A-501 Paulius Petraitise kunstnikuvestlus.

Paulius Petraitis viib 24.–28. oktoobril EKA fotograafia osakonnas läbi eriala meistriklassi “Images in Conflict: How to Respond to War?”. Kunstnikuvestlusele on oodatud kõik.

Paulius Petraitis on Vilniuses elav ja töötav kunstnik-teoreetik ning sõltumatu kuraator. Suur osa tema loomingulisest praktikast uurib tehnoloogia rolli tähendusloomes ning vaatleb fotograafiliste kujutiste funktsioneerimisviise online ja offline keskkondades. Petraitis kureeris Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis toimunud näitust “On Photographic Beings” (2020) ja väljapanekut “Vorsprung durch Technik” (2021) Atletikas, Vilniuses.

Oma isiklikus projektis “A man with dark hair and a sunset in the background” (2017-20) vaatleb Petraitis visuaalset tuvastamise nähtust kujutise tõlgendamise tarkvaraga dialoogipõhise lähenemise kaudu (välja antud koostöös 6 hairs booksi ja Lugemik kirjastustega).

Petraitise kunstnikuraamatuid on arvukate kunstiinstitutsioonide kogudes, sh. MoMA, The Met, MACBA, Clark Art Institute ja Joan Flaschiž kogu.

EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis!

Kolmapäeval, 19. oktoobril 2022 kell 18.00 avab EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis isiknäituse „Pilgu surve“. Näitus jääb avatuks 14. novembrini 2022.

Karolin Poska: „Kas sa tead seda tunnet kui keegi teine vaatab sind ainiti? Silmanurgast, isegi väljaspool oma vaatevälja, võite lihtsalt öelda, et keegi kontrollib teid, jälitab teid pilguga, mõõdab teid või püüab teiega silmsidet luua.

Inimesed väidavad, et tunnevad kuidas Leonardo da Vinci maalitud Mona Lisa silmad jälgivad neid, olenemata kuhu nad kunstiteose figuuri suhtes liiguvad. Seda kui kunstiteose silmad sind ruumis jälitavad, nimetatakse Mona Lisa efektiks, kuigi uurijad on leidnud, et just Mona Lisa kohta see fenomen ei kehti, sest ta pilk on selle jaoks liialt paremale suunatud.

Otsese silmside loomine on kõige sagedasem ja võib-olla ka kõige võimsam mitteverbaalne signaal, mida me teistega vahetame; see on intiimsuse, hirmutamise ja sotsiaalse mõjutamise vahend. Silmside on nii ürgne, et selle tähendus ulatub üle loomaliikide: kiskjad vaatavad enne sööstmist pingsalt, beebid saavutavad vanemaga läheduse läbi pilkkontakti, kalad muudavad agressiooni ajal oma silmad mustaks.

Kõige vanemad leitud fossiili silmad on 540 miljonit aastat vanad, esimene inimlane (Homo habilis) arenes välja umbes 2 miljonit aastat tagasi. Vaatan kohe aknast välja teise pilguga teades nüüd, et teen seda silmadega, kelle eelkäijad on 538 miljonit aastat vanemad kui inimene.

Inimeste pilke on kergem tabada kui teiste loomaliikide omi, sest meie silmamuna on erilise ehitusega. Meil on rohkem silmavalget – skleerat, mille järgi on lihtne tuvastada tumedamat tooni iirise liikumist ning kontrastsete värvide tõttu parem kindlaks teha pilgu suunda. Üllatuslikult on inimese silmad kõige sarnasemad kaheksajala ja kalmaari silmadega, neil on ka suured silmad koos läätse, iirise ja ühe suure sisekambriga.

Minu arvutuste kohaselt on vanalinnas kokku 77 tänavakaamerat, seega ilmselt vaadati sind juba siia sattudes. Ilmselt sa ei tajunud seda, sest neil on teistsuguse ehitusega, vähem kontrastsed silmad. Ka näiteks Vanalinnas olev skulptuur, millest võisid mööduda ei jälitanud sind silmadega, tal on prillid ees ja talle ei ole kahjuks silmavalgeid tehtud, kuigi paljud ütlevad, et just kunstiobjekti silmad on need, mis panevad sind midagi tundma.

Näituse jaoks ettevalmistudes käisin galeriides ja tänavatel ning vaatasin kunsti, vaatasin kuidas teised vaatavad kunsti ja lasin kunstil ennast vaadata ja minu vaatamist vaadata. Loodan, et leiate midagi vaatamisväärset!“

Karolin Poska (1991) on Tallinnas tegutsev etenduskunstnik, koreograaf ja tantsija, kes on lõpetanud tantsukunsti õppekava Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Oma loomingu abil proovib ta aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada – talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga.  Karolini kaks viimast teost “Sinu nirvaanale” (2020) ja “Untitled”(2021) on olnud nomineeritud Eesti Teatri Auhindade tantsukunsti ning  etenduskunsti kategooriates.

Orginaalfoto: Helemai Alamaa

Tänud dialoogi ja tehnilise abi eest: Theodore Parker ja Maret Tamme 

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital 

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS

Garage48, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Tsenteri kompetentsikeskus kutsuvad puidu tulevikule panustama. Seekord on oodatud kõik loomingulised ja kastivälised ideed, et Ukrainat jätkusuutlikult taas üles ehitada. 

Ukraina on pidanud sõda alates 24. veebruarist ja nad vajavad meie jätkuvat toetust praegu sama palju kui sissetungi alguses. Usume, et Future of Wood makeathon võib olla koht, kus saab sellesse panustada.

Loome koostöö Eesti ja Ukraina vahel puidu ehitamiseks, loomiseks ja ümberhindamiseks Ukrainas ülesehitamise eesmärgil. Lõpptulemus, mida me makeathonilt ootame, on kas füüsilised või digitaalsed prototüübid. Nii et olenemata sellest, kas olete keegi, kes töötab CNC-masina, peitli või sülearvutiga – me tervitame teid! Ootame üliõpilasi, töötavaid praktikuid, eksperte ja entusiaste.  Liituda võib ideega või ilma, üksikisikuna või meeskonnana.

Selle aasta fookusteemadeks on:
Modulaarne, ringikujuline ja kliimaneutraalne konstruktsioon;
Tehnoloogiad kiireks projekteerimiseks, projekteerimiseks ja tootmiseks;
Biomassi tark väärtustamine ehituses ja kauakestvates toodetes.

Roll-up, Fold-up, Flip-up, Pack-up – tooted, mis sobivad ideaalselt moodulhoonete sisse, peale või kõrvale.

Vaata lisainfot saadaolevate masinate, meie ekspertide ja fookusteemade kohta meie kodulehelt 

REGISTREERU KOHE

Eelsündmus 

Teadusnõukogu ja EAS korraldavad ettevõtjate ja teadlaste koostööpäeva SekMo (valdkondlik mobiilsusmeede), mis keskendub puidule.

See on suurepärane võimalus pidada 1:1 arutelu ettevõtjate ja teadlaste vahel nende probleemide ja õppevaldkonna üle. Kasutage seda võimalust, et luua baas tulevaseks koostööks ja ajurünnakuteks, millest saab Garage48 Future of Wood: Rebuild Ukraine makeathonil muuta füüsiline prototüüp.

Rohkem informatsiooni

Registreeri

Kui teil on küsimusi, võtke meiega ühendust aadressil noora@garage48.org

Kohtumiseni Tallinnas!

Põhja puiestee 7, Tallinn – Eesti Kunstiakadeemia
Garage48 Future of Wood 2022 rahastavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Eesti Kultuurkapital

Eestit esindavad Lodži Noore tekstiilikunsti 4. triennaalil (YTAT) EKA tektsiilikunstnikud Helena Kisant, Anni Kivisto ja Krista Leesi. 

Lodzis asuva Strzemiński kaunite kunstide akadeemia kutsele vastas koguni 18 kunstikooli 11 riigist: Rootsist, Eestist, Soomest, Leedust, Jaapanist, USA-st, Tšehhist, Slovakkiast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Poolast. Nende koolide õpilased ja viimaste aastate lõpetajad tutvustavad konkursinäitusel viimase kolme aasta huvitavamaid teostusi.

EKAt on esindamas 3 autori tööd:
Helena Kisant “looduse nahk”
Disainiteaduskonna Tekstiilidisain, II kursus BA 2021/2022
Juhendajad: Krista Leesi, Piret Valk

Anni Kivisto „Argielu ja loomeprotsessi ristumine: käsitsi valmistatud vaip punch-nõela tehnikas“
Disainiteaduskonna tekstiilidisaini magistriõppekava 2020/2021
Juhendajad: Taavi Hallimäe, Johanna Ulfsak

Esmakordselt on ürituse üheks elemendiks näitus YTAT MENTORS, kus esitletakse konkursil osalema kutsutud kunstiakadeemiate akadeemiliste õppejõudude töid.
Selles rühmas on väljas tekstiili osakonna dotsent Krista Leesi tööga “CANT STOP DANCIN'”

Näitus on avatud 9. oktoobrist 31. detsembrini 2022 linna kunstigaleriis Lodžis, 44, Sienkiewicza tänaval, Poolas.

GeneralSharing: 27m above the Sea
avamine 15. oktoobril, kell 15.00–18.00

GeneralSharing on Balti- ja Põhjamaade tudengite grupi loodud platvorm, mille eesmärgiks on olla kohtumispaik kunstipraktikate tutvustamiseks noortele karjääri alustavatele kunstnikele.

GeneralSharing: 27m Above the Sea on kohtumiste, tööprotsesside ja teadmiste jagamise tulemusel sündinud näitus, mis toob välja erinevaid töömeetodeid ja mitmekesiseid värskeid lähenemisi kunstnile tudengikogukonnas.

Näituse teine osa GeneralSharing: 19m above the Sea avaneb 20. oktoobril Köysiratagallerias ja Taiteen Talos, Soomes, Turu linnas.

Kunstnikud:

Alva Törnqvist, Cheonghye Sophia, Chih-Tung Lin, Clea Filippa Ingwersen, Ebba Birkflo, Ellinor Hagman, Ida Hundertmark, Katariin Mudist, Megan Auður, Olev Kuma, Patricia Carolina, Peik Elias, Sabīne Šnē, Sofia Haapamäki, Zsófi Boda.

Erilised tänud:

Kirke Kangro, Bjarki Bragason, Kuno Network Grant, Lina Koseleva, Kati Saarits ja Vent Space. 

Laupäeval, 8. oktoobril avab tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins Lätis Sigulda kultuurikeskuses „Devons“ isikunäituse „Sial kollase põllu ja ruosa tee ristis me taas kohtume“, mis võtab kokku kunstniku viimase kahe aasta loomingu.

Maryliis Teinfeldt-Grinsi tikitud pildid räägivad isiklikke lugusid autori jaoks märgilistest paikadest. Iga teos on kui kiri minevikust – lugu igatsusest inimese või paiga järele, mis on omanud kunstniku elus olulist tähendust.

Geograafilised kohad, mis Maryliis Teinfeldt-Grinsi teostes esile kerkivad, on kujutatud kõrgelt alla vaadatuna. Tema tikandid on nagu mälukaardid, millel kujutatud värvid annavad edasi paigaga seotud tunnete eredust ning kus on lisaks füüsilisele kirjas ka see, mida ei saa käega katsuda ega sõnadega edasi anda.

Käesoleval näitusel eksponeeritud teosed annavad ülevaate läbi mitmete näituste ja tunnustuste tähelepanu pälvinud Teinfeldt-Grinsi igatsuslugude sarjast. Näitusega lõpetab kunstnik ühe peatüki oma loomingulisest teekonnast, liikudes edasi uue visuaalse keele suunas.

Näitus avatakse laupäeval kell 15.00 ning see jääb avatuks kuni 9. novembrini. Näituse kuraator on Mailis Timmi.

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet.  Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Adamson-Ericu muuseumi poolt välja antava Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. 2019. aastal pälvis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt välja antava Aasta Tekstiilikunstniku preemia.

Lisainformatsioon:
Mailis Timmi
56 237 001