Rubriik: Erialad

19. oktoobril toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames aset leidva uute doktorite loengute sarjas kell 17.30 EKA-s Kädi Talvoja loeng, ruumis A-101. 

Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Kas ja kuidas muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.

EKA fotograafia professori Marge Monko uue raamatu esitlus New Yorgis. 

Kolmapäeval, 12. oktoobril esitleb EKA fotograafia osakonna professor kunstnik Marge Monko oma uut monograafiat “Flawless, Seamless” New Yorgis, Margot Samel galeriis. Raamatuesitlusel vestleb Monko kriitiku ja teoreetiku R.H. Lossin’iga. 

Raamatu toimetaja on EKA fotograafia osakonna vilistlane Laura Toots, graafiline disainer on EKA doktorant ja nooremteadur Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik.

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Raamatuesitlus toimub kirjastuse Lugemik osalemise raames maailma suurimal kunstiraamatumessil NY Art Book Fair 2022. Lugemik näitab messil peale Marge Monko ka hulgaliselt EKA vilistlaste ja õppejõudude trükiseid: Ott Kagovere, Sandra Nuut, Edith Karlson, Paul Kuimet, Mari Laanemets ja Flo Kasearu. Lugemiku osalemist messil toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Kolmapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku (Pärnu mnt 154, Tallinn) Stuudio 53/98 pinnal EKA nelja eriala tudengite ühisnäituse “Maastike süntees”.

Kahel näitusepinnal asetleidev grupinäitus kasutab installatsioonikunstile omaseid ruumilis-ajalisi väljundeid küsitlemaks kunstnike individuaalseid tähelepanekuid oma elukeskkonna ning selle mõjutegurite kohta. Mitmekülgsed leid-, käsitöö- ja valmismaterjalide kogumid loovad näitusepinnale mikromaastikud esitades kilde autorite kollektiivsest mõtteruumist. Erilaadi vastandumise ning peegeldamise žeste elustavad lisaks mitmed heli- ja videokunsti katsetused. Näitusel osalevad kunstnikud ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika erialalt.

Näitusel osalevad: Annali Kruusamägi, Elis Liivo, Gaida-Erica Pärn, Helen Tiits, Laura Stina, Maarja Hallika, Maarja Sildvee, Madli Pajos, Marta Vikentjeva, Paul Aadam Mikson, Valeria Poljakova

Näitus on avatud külastamiseks vahemikus 13.–16.10 kell 12:00–18:00

Graafiline Disain: Madli Pajos

Juhendas: Sten Saarits

Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia

Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

Warum Berlin?

Jätkame Berliini arhitektuurimaastikusse kaevumist. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.

Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.

13. oktoobril on laval arhitekt, ettevõtja ja ruumiinnovatsioonistuudio Urban Beta ning arhitektuuribüroo Bart//Bratke kaasasutaja Marvin Bratke loenguga “Circular Futures. Architecture for a Post-Growth Society”. 

Bart//Bratke on Londonis ja Berliinis tegutsev uurimis- ja arhitektuuristuudio, mis asutati tuleviku mobiilsuse ja arhitektuuriuuringute puutepunktide visioonide loomiseks. Nad realiseerivad oma multidistsiplinaarseid ja -funktsionaalseid kontseptsioone mitmekülgsete tulevikuruumide kavandamisel. Urban Beta pakub tehnoloogilisi lahendusi ringmajandusse kaasatud süsiniknegatiivsetele moodulsüsteemis hoonetele.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraator: Johan Tali

Reedel, 7. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Cloe Jancise ja Sigrid Viiri ühisnäitus „Teine vaatus. Tõlkes leitud“.

Pildikeele abil kujutavad kunstnikud näitusel argiabsurdi ja analüüsivad sotsiaalseid konstruktsioone. Läbivateks teemadeks on inimeste ja esemete üheti mõistetava funktsionaalsuse vaatlemine, naise erinevad isiklikud ja ühiskondlikud rollid ning nende kujutamine.

Jancise ja Viiri koostöö tugineb visuaalsel mõttevahetusel, mille käigus teineteise ideid tõlgendatakse ning fotosid uuteks kujutisteks ja objektideks ümber tõlgitakse. Tööprotsessi ainukeseks kehtivaks reegliks on visuaalne tõlkeprotsess, sõnu ei kasutata.

Tööprotsessi skeem: I vaatus: C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad valitud 5 + 5 fotot skulpturaalseteks objektideks. II vaatus (käesolev näitus): C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad 6 + 6 fotot skulpturaalseteks objektideks, C ja S tõlgivad I vaatuse 5 + 5 objekti uuesti fotodeks.

„Teine vaatus. Tõlkes leitud“ on jätk näitusele „Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka“ (2021, Temnikova & Kasela galerii).

Cloe Jancis (s 1992) on foto, video ja installatsiooni meediumites töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA, 2018) ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Jancist paeluvad naise sotsiaalne kuvand ja erinevad igapäevased rollid, ning sellega seotud müüdid ja ootused. Oma viimaste aastate loomingus on Jancis keskendunud objektidele ja rituaalidele, mida naiselikkusega seostatakse.

Sigrid Viir (s 1979) on foto- ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud kultuuriteooriat Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala. Kunstnikuna huvitub ta inimeksistentsi argipäevastest tahkudest ja seda saatvast sotsiaalsete kokkulepete rägastikust, töö totaalsuse ja isikliku vaba aja piirialast ning visuaalse keele küsimustest. Sigrid on kunstikollektiivi Visible Solutions OÜ üks kolmest liikmest. Ta on aktiivselt osalenud näitustel Eestis ja mujal. Teda on tunnustatud Noore kunstniku preemiaga (2009), on olnud Köler Prize 2011 nominent ning osalenud Visible Solutions OÜ-ga Manifesta 9-l (2012). Ta on kahel korral pälvinud Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2013 ja 2019).

Näitust saatvad tekstid on kirjutanud Anti Saar ja Maris Karjatse.
Näituse graafiline kujundus: Anna Kaarma.

Täname: Treiarei, Johannes Säre, Magav Magma, Aadu Lambot.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 6. novembrini.

Stsenograafia tudengi Joel Väli diplomitöö “In memoriam Bellingshausen” VAT Teatris, 10.–18. oktoobril. 

Näitlejad: Ursel Tilk (Eesti Draamateater) ja Markus Truup

Kunstnik-lavastaja: Joel Väli (EKA stsenograafia)

Dramaturg: Andreas Kübar

Valguskunstnik: Leon Augustin Allik

Muusikaline konsultant: Markus Robam

Produtsent: Egert Kadastu 

Etendused 13.10/14.10/16.10/17.10/18.10

Selle projekti raames arendavad Ieva Viese-Vigula ja Gints Virgilijs Tilks lootuste, hirmude ja uskumuste teemasid, millest saavad isetäituvad ennustused. Nad uurivad oma asja vaatlemise ja lähtepunktina jälgimise vaatenurgast. Moonutatud nägemused arusaamatuste ja ebausu vormides. Suutmata ületada inimsilma, nägemise, taju füüsilisi piire.

Gints Virgiljs Tilks ja Ieva Viese-Vigula on kaks viiest noore kunstniku kureeritud DOM galerii liikmest ning õpivad paralleelsetel kursustel Läti Kunstiakadeemia audiovisuaalosakonnas.

Ieva Viese-Vigula (1987) uurib endale huvipakkuvaid teemasid interdistsiplinaarselt – nii luuletajana, kriitikuna kui ka kujutava kunsti vaatenurgast. Tema fookuses on ühised mõisted, mis kujunevad sõnadeks või kujunditeks, ning ebausud, väärarusaamad ja eksitavad ootused, mis on osa enamikust vormidest.

Gints Virgilis Tilks (1997) kasutab skulptuurielemente, fotograafilist kujundit ja digitaalset kompositsiooni, et luua ruumiliselt hajutatud narratiive. Ta on osalenud liitreaalsuse grupisaates Nagu kadunud, uurides digitaalkunsti võimalusi gravitatsioonireeglitest mööda hiilida.

Toetavad KUNO ja SVETA

Eestis on viimasel kümnendil avatud pilguga hinnatud nõukogude perioodi pärandit ning kaitstud selle paremikku. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldab 3.-7. oktoobril juba teist korda intensiivkursuse, kus arutletakse nõukogude perioodi arhitektuuri ja sellega seotud monumenaalkunsti üle võrdluses teiste Ida-Euroopa maadega.

Kui 2020. aastal olid käsitluse all Gruusia ja Leedu pärand, siis tänavu Bulgaaria ja Rumeenia pärand. Külalislektor Dora Ivanova keskendub teisipäeval vastuolulise Buzludzha monumendi taastamisele ning Dumitru Rusu sotsialismi perioodi pärandi uurimisele Ida-Euroopas, eriti Rumeenias ja Moldavas. Totalitaristlikku pärandi saatusest Euroopas räägib kolmapäeval John Patrick Leach. Eesti arhitektuurist räägib esmaspäeval EKA doktorant Laura Ingerpuu ning Eesti monumentaalkunstist hiljuti samal teemal EKAs magistrikraadi kaitsnud Anu Soojärv. Kursuse õppekäik viib Sillamäele. Kursust koordineerib Riin Alatalu.

Kava:

3.10 A-400
17:00 Riin Alatalu, EKA
Introduction. Dissonance of Soviet Architecture in Different Contexts.

17:30 Laura Ingerpuu, EKA
The Best of Soviet Architecture in Estonia. Social, political and Cultural Context.

19:00 Anu Soojärv, TLU, EKA
Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia – Soviet Heritage or Estonian Heritage?

4.10 A-501
17:00 Dumitru Rusu, (B.A.C.U.)
Socialist Period Heritage. The Ambitions and Outcomes of the Bureau for Art and Urban Research. Socialist Heritage in the Former Eastern Bloc Countries  (Romania and Republic of Moldova)

18:30 Dora Ivanova, Buzludzha Project
Socialist Heritage in Bulgaria. The Ambitions and Outcomes of Buzludzha Project.

5.10 A-400
17:00 Patrick Leach, Atrium
The Heritage of Totalitarian Regimes. The Network of Atrium.

18:30 Anu Soojärv
Why Do We Need Soviet “Red” Monuments.

6.10 A-400
17:00 Anu Soojärv
Applied Artists as Creators of Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia. Leo Rohlin.

7.10 A-101
17:00 Riin Alatalu, EKA
Protection of Socialist Architecture and Soviet Monuments in Estonia. International Networks.

Lisainfo: Riin Alatalu (riin.alatalu@artun.ee)

Kolmapäeval, 28.09.2022 kell 11.30 avab kunstnik ja endine EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Marko Mäetamm (1965) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Kümme käsku“. Näitus jääb avatuks 17. novembrini 2022.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 27.09.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Marko Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad üldjuhul isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikku absurdsust esile toovaid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid. Tema loomingut iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad. 

Avataval näitusel Toompea lossi kunstisaalis võib kohtuda kahe Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriatega. Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud.

1990. aastatel oli Mäetamme looming mõjutatud 1960. aastate popkunstist, nn kollase-allveelaeva-esteetikast – sündisid värvikirevad ja lopsakad kompositsioonid. Sellele perioodile järgnesid mustvalged skemaatilised piktogrammid ja 2000. aastate teisel kümnendil ka senisest suuremas mahus tekstil põhinevad teosed ning autoriraamatud. 

Näituse teine seeria „Surev mees“ pärinebki aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.

Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika (BA, 1993) ja vabade kunstide erialal (MA, 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis (Swedish Royal Art High School) trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isiknäituseid. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärk (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009), Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning ta on olnud Köler Prize’i nominent (2012). Marko Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel  2019–2021 oli üks kunstnikupalga saajatest.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.