Rubriik: Erialad

4. septembril kell 14.00 toimub Klooga kogukonna ning Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite koostöös loodud ujuvsauna avamine.

Ujuvsaun „Klooga Kosk“ on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese aasta tudengite väikeehitisena projekteeritud ning suvise ehituspraktika raames valmis ehitatud kursuseprojekt. Projekti juhendamises osalesid selle erinevates faasides Liina-Liis Pihu, Malle Jürgenson, Ülar Mark (projekteerimine), Ahti Grünberg ja Ardo Hiiuväin (teostus) ning Avo Tragel (töökoja ja puidutehnoloogia tugi).

Kevadsemestril valminud tudengiprojektidest teostamiseks valitud lahendus „Kosk“ (Sven Samyn, Ward Ostyn, Liis Sulger) pakub lisaks saunas käimise võimalusele kogukonnale koosolemise võimalust vahetus kontaktis kauni järvemaastikuga. Saun koosneb kahest mahust, millest ühes on leiliruum ning teises riiete vahetamise ruum. Sauna terrassil on galeriipind, mida saab kasutada avalikeks näitusteks aastaringselt. Talvisel ajal toetab „Kosk“ talisupluse harrastajaid.

Õppeprotsessi käigus tegelesid tudengid saunakultuuri ja -pärandi uurimise ja taasloomisega kaasaegses võtmes, arvestades kogukonna ja asukoha eripärasid. Esmane projekti kunstiline ja uurimuslik osa toimus iga tudengi individuaalse tööna ning lahenduse edasine väljatöötamine toimus gruppides. Viimases projekti ettevalmistavas etapis valiti välja võidutöö, mida asuti ehituspraktika raames ühistööna valmis ehitama. Ehituspraktika eesmärgiks oli ühendada erialal omandatud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ehitusprotsessi planeerimisest, juhtimisest ja teostusest, ohutustehnikast, meeskonnatööst ja rollijaotusest.

Ühiskasutatava sauna idee pärineb Klooga kogukonnalt, kellel on tavaks 24.veebruaril tähistada „Viska Leili“ saunapäeva. „Klooga Kosk“ sümboliseerib puhastust üksikisiku, Klooga mineviku ja keskkonna tasandil luues külastajale ja kogukonnale värsket voolavat energiat ja annab võimaluse ühenduda looduskeskkonnaga.

Sauna valmimist toetasid mitmed piirkonna asutused ja ettevõtted: Lääne-Harju Koostöökogu, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Harju vald, Lääne-Harju Kultuurikeskus, Top Marine, ESSVE, Raitwood, Nord Solar, Espak, Lariaare OÜ, Padise Kärjeküla, MTÜ Lodijärv, Gastro Studio, Ahju & ja Kaminatööde OÜ. Täname: Hannes Kasemaa, Raido Notton, Raino Kivioja, Raido Hiiuväin, Mihkel Tammsalu,  Katrin Sulger, Tarmo Sulger, Karin Suvi, Tiiu Mägi, Rauno Kiviberg.

Ujuvsauna ehitasid tudengid Elle Marie Randoja, Getter Pihlak, Jaan Repnikov, Katarina Ild, Kristiina Kuusik, Laura Movits, Liis Sulger, Lotta Meet, Marleen Armulik, Mirjam Vaht, Sven Samyn.

Lisainfo:
Annamari Nael
EKA Sisearhitektuuri osakonna projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee

Marie Käige
Kogukonnaaktivist, Re Studio MTÜ
info@restuudio.ee

https://terrassiehitus.essve.com/

https://www.essve.com/et/

DEAR FRIEND
15.–29. september 2022
Avamine 15.09 kl 18.00

Kallis sõber,

Me oleme sulle pikalt mõelnud ja seetõttu ootame pikisilmi sinuga kohtumist näitusel “Dear Friend” 15.–29. september 2022 Eesti Kunstiakadeemia galeriis. Loodame, et sul on aega läbi hüpata ja pikemalt jutustada. EKA Galerii uksed avanevad 15. septembril kell 18:00. 

Alates 2019. aasta algusest oleme kirjutanud, voltinud, publitseerinud, jaganud ja postitanud inglise keelset väljaannet “Dear Friend”. Tänaseks on “Dear Friendi” kirju ilmunud neli hooaega. Meile tundus, et sel sügisel on aeg omavahel kokku saada, et rääkida kirjastamisest, kirjutamisest, trükistest, koos tegemisest ja miks mitte ka lihsalt sellest, kuidas meil läheb. 

“Dear Friend” näituse väljapanek koosneb ilmunud kirjadest. Neid saab lugeda, kaasa võtta ja kohapeal postiga edasi saata. Kirjade kõrval on väljas ka meie kirjasõprade tööd ja trükised. Need on enamasti pisikesed väljaanded, mis haakuvad “Dear Friendi” projektiga sisuliselt, vormiliselt, kogukondlikult ja teevad seda riigipiiride üleselt. 

“Dear Friendi” näitust saadab tihe publikuprogramm, kus on kavas uute perioodiliste väljaannete ja trükiste esitlused, 20.–23.09 toimub kirjade lugemise, salvestamise ja kuulamise sündmus “Tracks as envelopes”, mida viib läbi oH raadio; 24.09 on “Dear Friendi” sümpoosion, päev täis ettekandeid, vestlusi ja esitlusi; 29.09 viime läbi “Dear Friend” kirjade kirjutamise workshopi ning palju muud.

Koos näitusega ilmub “Dear Friendi” kataloog, kuhu on kaastööd teinud Singapuris tegutsev disainikriitik Justin Zhuang, disainer ja kirjutaja Else Lagerseptz ning kunstnik Lieven Lahaye. Kataloogist leiad ka seni ilmunud kirju ning valiku fotosid meie tegevusest. Raamatu esitlus toimub sümpoosionil 24. septembril. 

PUBLIKUPROGRAMM

16.–29. september, EKA Galerii

16.09 17:00 kunstnik Lieven Lahaye esitleb väljaande “Catalog” uut numbrit

20.09–23.09  11:00–13:00 & 14:00–16:00 oH raadio “Tracks as envelopes”, “Dear Friend” kirjade avalikud lugemised, host Paula Buškevica. Tule lugema.

22.09 18:00 “Exercises in Practical Mischievery” trükiste esitlus, Laura Pappa, Carlo Canun, Maki Suzuki

24.09 12:00–17:00 “Dear Friendi” sümpoosion ja kataloogi esitlus. Tule ja võta osa. 

28.09. 18:30 EKA GD MA tudengite trükise “All Horses Are the Same Colour” esitlus 

29.09. 18:00 Dear Friend kirja kirjutamise workshop. Tule ja kirjuta kiri!

SÜMPOOSION

24. september 12:00–18:00, EKA Galerii

“Dear Friendi” sümpoosionil ettekannete ja vestluste käigus mõtestatakse  eksperimentaalseid ja omaalgatuslikke kirjastamispraktikaid ja -küsimusi, kirja saatmist kui kirjastamist ning disainimist kui kirjutamist.

Sümpoosion toimub inglise keeles. 

12:00 Kogunemine

12:30 Ettekanne “Avalikustamata suhted”, Henk Groenendijk 

Henk Groenendijk reisib Sofiast, Bulgaariast, et avada mõned kastid, mis on täis tudengite trükiseid, valikut töid Test Pressi näituselt ja ajakirja Test Press koopiaid. Henk räägib meile tudengite trükiste kogust ja seostest, mis ei pruugi esialgu meile nähtavad olla. Ühenduskohad on aga muuhulgas peidus raamatutes ja postrites.. 

Henk Groenendijk on kollektsionäär, õppejõud ja Test Press Booksi kuraator. Ta oli pikaaegne Gerrit Rietveldi akadeemia graafilise disaini osakonna professor ning on pannud aluse Rietveldi ja Sandbergi raamatukogu trükiste arhiivile. 

13:00 “Loeng ei-millestki: loetamatu teksti loetavusest”, Arja Karhumaa

Millest koosnevad tüpograafilised tekstid? Kuidas on tüpograafia seotud keele, pildi ja kirjaga? Kuidas sa loed loetamatut teksti? Mida kujutab endast kirjatüüp väljaspool vormi, meie kooseksisteerimise ja sotsiaalse keskkonna osana? See performatiivne esitlus ei anna nendele küsimustele vastuseid, ent püüab nende äärel seisatuda 

Arja Karhumaa on tekstidisainer, kodustamata akadeemik ja keeleloom. Ta on Aalto Ülikooli dotsent ja visuaalse kommunikatsiooni osakonna juhataja.

13:30 avatud vestlus

14:00–15:00 paus ja lõuna

15:00 Ettekanne de Appeli trükisest The Remote Archivist, Nell Donkers

Amsterdami De Appeli arhivaar Nell Donkers plaanib rääkida The Remote Archivistist, mis on korduv (üheleheküljeline poster-) väljaanne arhiivi teemal. Tänaseks on trükist ilmunud neli seeriat. Projekti eesmärk on kutsuda kunstnikke, mõtlejaid ja lugejaid sukelduma arhiivi sügavustesse  ning lasta neil arhiivimaterjali oma praktikaga seoses ümber mõtestada. Bardhi Haliti on projekti ja de Appeli majastiili disainerkujundaja. 

Nell Donkers on alates 2002. aastast hallanud Amsterdami De Appeli arhiivi (raamatukogu, arhiivi ja kogu) ja muutnud selle digitaalselt ligipääsetavaks. 

15:30 Queer.Archive.Worki ja “resting readeri” esitlus, Paul Soulellis

Paul Soulellise esitlus tutvustab tema tööd USAs Providence’is asuvas mittetulunduslikus raamatukogus, kirjastamisstuudios ja residentuuris Queer.Archive.Work, keskendudes seejuures kollektiivsusele sõltumatu kirjastamise kontekstis. “resting reader” on Queer.Archive.Worki raamatukogu riiulitelt leiduvast allikmaterjalist kokku pandud tekstide ja piltide raamat. Selle sisu on kokku pandud COVID-19 omikrontüve levimise ajal 2021. aasta detsembris ning teos avab laiu teemasid nagu puhkus, vaikus, hoolitsus, kväärimine, pühamu, peegeldamine, kollektiivsus ja suuremeelsus.

Paul Soulellis on kunstnik ja õppejõud USAs Providence’is. Ta tegeleb õpetamise, kirjutamise ja eksperimentaalse kirjastamisega, keskendudes kväärmetoodikatele ja võrgukultuurile. 

16:00 avatud vestlus

17:00 Dear Friendi kataloogi esitlus, Ott Kagovere ja Sandra Nuut

Ott Kagovere on Tallinnas tegutsev graafiline disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja. 

Sandra Nuut on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kuraator. Varasemalt on ta töötanud Eesti Kunstiakadeemias ja New Yorgis galeriis Chamber. 

Näituse koostajad/kuraatorid: 

Ott Kagovere ja Sandra Nuut

Näituse kujundajad:

Ulla Alla ja Nika Gabiskiria

Kirjade autorid:
Alicia Ajayi, Stuart Bertolotti-Bailey, Claudia Doms, Nell Donkers, Maarin Ektermann, Rosen Eveleigh, Maryam Fanni, Saara Hannus, Eik Hermann, Paul John, Maria Juur, Ott Kagovere, Maarja Kangro, Arja Karhumaa, Kristina Ketola Bore, Nicole Killian, Rachel Kinbar, Tuomas Kortteinen, Keiu Krikmann, Kadri Laas, Else Lagerspetz, Lieven Lahaye, James Langdon, Jungmyung Lee, Kai Lobjakas, Michelle Millar Fisher, Maria Muuk, Sheere Ng, Sandra Nuut, Laura Pappa, Jack Self, Indrek Sirkel, Paul Soulellis, Triin Tamm, Laura Toots, Alice Twemlow, Loore Viires, Sean Yendrys, Justin Zhuang

Kirjade visuaalide loojad: 

Mai Bauvald, Pärtel Eelmere, Martina Gofman, Kersti Heile, Laura Merendi, Mikk Oja, Rex, Johanna Ruukholm, Robin Siimann

Tänud:

Andres Alliksaar, Louis Biasin, Rita Davis, Pärtel Eelmere, Maarin Ektermann, Mark Foss, Triin Jerlei, Mette Mari Kaljas, Kaur Karu, Kertu Klementi, Else Lagerspetz, Rasmus Lukas, Laura Merendi, Anete Ots, Laura Pappa, Steven Pikas, Lola Maria Pärna, Emma Reim, Filipp Rotšenkov, Maret Sarapu, Georg Ander Sild, Indrek Sirkel, Mariliis Tarja, Ljubov Terukova, Taylor Tex Tehan, Laura Tursk, Pille-Riin Valk

Detailne näituse programm: facebook.com/events/440404928139944/440701844776919

“Dear Friendi” veebiarhiiv: https://gd.artun.ee/dearfriend/ 

Sündmust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Euroopa Regionaalarengu Fond

Tervita kõiki ja peatse kohtumiseni!

Sandra & Ott

Ruumi-installatsioon ‘Kadri läheb roheliseks’
20.–21. septembril
Tallinnas, HOP galeriis, kell 12.00-18.00

Sissepääs vaba.

Näituse moto (kunstiteadlase Tiina Abeli parafraas
oma isa tragikoomik Ervin Abeli ütelusest):
Elada tuleb nii, et kui sa kokku kukud,
siis kõik arvavad, et suurest õnnest.

Tegelikult õnnest tegelda näiteks taaskasutuse ja recyclinguga, selle tulemustega. Te leiate end elutoast, kus kohtuvad rohepöördekatsed ja sellega seonduv koomika.

Osalustasu ega eelregistreerimist ei ole.

Vaal galeriis on avatud Sten Saaritsa isiknäitus „Klaasistunud“, mille kureeris Eva Mustonen.

Näitus jääb avatuks 10. septembrini, T–R 12–18, L 12–16.

„Klaasistunud“ keskendub maailmast ja iseendast irdumise tundele, kasutades linnatänavailt tuttavaid vorme, et luua näituseruumi õhtune linnamaastik, kus praegusele ajastule omased ärevus ning teadmatus avanevad uues valguses. Öine vaikus on hea aeg mõtete koondamiseks, kuid see on ka aeg, kus helendavad ekraanid ja tehislikud valgusallikad võistlevad kõige intensiivsemal kujul meie tähelepanuga.
Näituse video- ja fotoinstallatsioone iseloomustab pidev, ent pidetu liikumine, kus tegelaskujud ja/või teoste enda toimimismehhanismid on sumbunud suletud ringi. Võimetus trajektoori muuta või aktiivselt ümbritsevasse sekkuda viib tähelepanu kõrvalistele detailidele, suubudes räbaldunud tajupiiridesse, nagu kõike, aga mitte midagi nägev silm.

Sten Saarits (snd 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Saaritsa teema- ja olukorra kordustele rõhuvat kunstnikupraktikat iseloomustab katse luua mõtteruumidest materiaalseid mikromaastikke, et avada kaasaegse ühiskonna argipäevaseid meeleseisundeid uuel kujul. Saarits on õppinud Eesti Kunstiakadeemias helikunsti (MA) ning installatsiooni ja skulptuuri (BA). Aastatel 2013-2014 õppis Saarits Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õppeprogramm keskendus helikunstile, performance’ile ja filmikunstile. Saarits on osalenud näitustel Eestis, Austrias, Rootsis, Soomes, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Leedus.

www.stensaarits.ee

Graafiline disain: Kert Viiart

2. septembril, kell 19:00, toimub värskelt lõpetanud ja hetkel teise aasta kaasaegse kunsti magistriõppe tudengite ateljeemüük Uus Rada galeriis, Raja 11a.

Ürituse eesmärk on toetada tudengite viimase kooliaasta jooksul valmivate projektide teostamist ja anda hoogu noorkunstnike üleminekule individuaalsele kunstipraktikale. Kogu tulust läheb 100% kunstnikele endile. Iga osalev kunstnik esitab kuni 3 teost, millega on võimalik tutvuda salongistiilis näitusel Uus Rada galeriis. 

Näituse avamine 2. septembril, 2022, kell 19:00–22:00

Osalevad kunstnikud: Brenda Purtsak, Eero Alev, Heli Haav, Jamie Dean Avis, Janne Lias, Johannes Luik, Junny Yeung, Katariin Mudist, Kati Müüripeal, Lily Marleen Verilaskja, Maris Paal, Marleen Suvi, Maryliis Teinfeldt-Grins, Noah E. Morrison, Olev Kuma, Samuel Lehikoinen, Solveig Lill, Sophie Durand, Triin Türnpuu, Tõnis Laurson, Zody Burke

Kunstiteoseid saab näha SELLELT LINGILT

Facebookis 

Näitus on avatud:
3. september 2022 kell 12-18
4. september 2022 kell 12-18

5. septembril, 2022 korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja ettevõtluskogemus, et lahata üht Eestis ja Euroopas olulist teemat – eluasemekriisi. Vestlus/loeng toimub Põhjala tehase Botik baaris Tallinnas. Uksed avatakse 17.30, sündmus koos otseülekandega algab kl 18.

Eesti Kunstiakadeemia poolt on laval arhitektuuriteaduskonna dotsent Dr Sille Pihlak, Itaaliast saabub Tallinnasse Sara Paganin, sotsiaalmajade valdkonna juht, Finanziaria Internazionale Investments SGR SpA, Conegliano/Milano. Vestlust suunab moderaatorina Madle Lippus, Tallinna linnaplaneerimisküsimuste eest vastutav abilinnapea.

Kinnisvara-hinnaralli on suuremates Eesti linnades tekitanud olukorra, kus taskukohase hinnaga elupinda ei jätku piisavalt ei üürimiseks ega ostmiseks. Eriti keerulises olukorras on väiksema sissetulekuga leibkonnad ning kui nad on sunnitud kolima tööpaikadest kaugemale, kus eluasemed on odavamad, tekib omakorda suurem surve linna transpordivõrgule ning suureneb linlaste ja linna ökoloogiline jalajälg.

20. sajandi alguses kujunes Tallinnas välja nn Lenderi maja tüüpprojekt, mis pakkus võimalust ehitada taskukohaseid ja vajadustest lähtuvaid eluasemeid värskelt linna kolinud inimestele, ent täna meil sellist lahendust ei ole. Kuid kas võiks olla? Kuidas luua taskukohase kogukonna-kortermaja tüüpprojekt ja mida see eeldaks nii arendajatelt, kogukondadelt endilt kui kohalikult omavalitsuselt ja riigilt? Kuidas luua olukord, kus ka tuletõrjuja ja õpetaja jaksaksid elada Kadriorus, Kalamajas või kesklinnas? Mida peaks elamise mudelis muutma – arhitektuuriliselt – et eluase muutuks taskukohasemaks, kuidas ruumi jagama? Sellest räägime 5. septembril, analüüsides Itaalia kogemusi, kaaludes kaasaegse arhitektuuri ja ehitustehnoloogia võimalusi ja otsides dialoogis lahendusi, mis võiksid sobida Tallinnas. 

Teema asjakohasusest annab tunnistust asjaolu, et Euroopa Liidu suurima, Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2022. aasta seitsmest finalistist kaks olid puidust ehitatud kogukonna-korterelamute projektid: La Borda ühistuelamu Barcelonas ja 85 sotsiaalkorteri projekt Cornellàs. Ka Eestis on juba kogukondi ja arendajaid, kes on võtnud peaeesmärgiks tihedamate, sidusamate, ja läbi selle, vastupidavamate kogukondade loomise.

Loeng on avatud kõikidele huvilistele, ent eriti on oodatud kogukondade eestvedajad, kinnisvaraarendajad, linnaplaneerijad, arhitektid ja sisearhitektid ning kohalikus omavalitsustes planeeringutega tegelevad ametnikud.

Avalik kaksikloeng toimub Transform4Europe projekti raames: seitsmest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa Ülikoolide Initsiatiivi all, eesmärgiga muuta – Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes – Euroopa haridust konkurentsivõimelisemaks. Transform4Europe projekti fookuses on eelkõige just digipöörde ja diginutikate piirkondade küsimused, keskkonnaproblemaatika ja jätkusuutlikkuse kasvatamine, ühiskondlik areng, kogukondade kasvatamine ja kaasamine. Kõikide nende teemadega haakub ka 5. septembril Tallinnas lahatav eluasemekriisi-küsimus. 

Rohkem infot: http://www.transform4europe.eu 

EKA kodulehel eesti keeles: https://www.artun.ee/akadeemia/rahvusvaheline/t4eu  

Loeng toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuses PAKK käimasolevat uurimisprojekti sLender, mis otsib kaasaegset käsitlust eelpoolmainitud Lenderi tüüp-kortermajale.

Botikust toimub otseülekanne nii Facebooki kui YouTube-i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles. NB! Loeng on inglise keeles.

Visuaal: Krulli superstuudio (juhendajad Sille Pihlak, Siim Tuksam, Karin Bachmann, Adam Orlinski), tudengite tööd

Sündmus on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.

Miks on eluasemekriis probleem? Mis on Transform4Europe projekt? Loe teemast lähemalt.

Sotsiaalse disaini päevad

8.–9. september, EKAs

Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saab unud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel? 

Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:

•   Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
•   Miks on disain sotsiaalne praktika?
•   Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?

Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda. 

Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”

Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel. 

Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.

Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn. 

_______________

Neljapäev, 8. september / A-101

10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?

Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)

13:30 Avatud formaadid / A-307

Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.

Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.

16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.

Reede, 9. september / A-306

10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses. 

Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)

13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte? 

Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)

15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.

Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.

Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest

Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele

Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest

16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.

_______________

Osalemiseks palun registreeru siin.

Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079 

Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Tiina Saidla joonistuste sari “Mängu ilu / Kõik kaardid laual” ja “Draama ilu / Kirjad Kadrile”
Kadri Mälk “Kuidas jutustada inimest”
1.–31. august 2022
Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Keila

Kadri Mälk:
“Liitusin Tiina Saidla mõttega austusest oma õpetaja, prof Kuldkepi vastu. Austan Tiina visadust ja võrratut joonistusoskust. Käed tema piltidel!
Austan kunstnikke, kes näitavad oma loomingut ka väiksemates kohtades kui pealinnade peened esindusgaleriid. Andes sellega märku, et kunstnik sa võid olla, ent inimene sa pead olema.”

Prof. Kadri Mälk esitleb sel näitusel kolmeteistkümmet ehet aastatest 2016–2021.

Tiina Maidla:
“Olen Tiina Saidla Pärnust. Eluaegne kunstiõpetaja. Sündisin Vändras 1953. aastal, keskharidus Pärnu Koidula gümnaasiumist, 1961–1972. Õppisin 1975–1980 ERKI-s, metallehistöö erialal. Vahepeal töö Saaremaal, ettevõttes “Juveel”, Aste külas asuvas filiaalis. Aastal 1981 sündis poeg Siim. 1984–1996 õpetaja joonistuskateedris ERKI-s.1995–2002 kunstiõpetaja Pelgulinna gümnaasiumis. Alates aastast 2002 elan ja töötan Pärnus. 2002–2021 Pärnu kunstide kool, õppeained joonistamine ja kompositsioon. Isikunäitus Pärnu linnagalerii kunstnike majas oli novembris 2019. Nagu kirjutas Pärnu Postimees, võib väljapanekut vaadelda kui autobiograafilist mõtisklust armastusest, selle kaunidusest, ent ka varjukülgedest ja valust. Mõistan, et mu piltidele ei ole praegune aeg õige. Valitsev suund on kontseptuaalne kunst, näib, et käelisi oskusi polegi enam vaja (loe: joonistusoskuse kadu). Usun, et küll seegi muutub, millalgi ikka.

Kui vanem inimene meenutab olnut ja ehk tahab kirjutada memuaare, siis mõtlesin, ehk võiks lugusid pildikeeles jutustada. Mõni aeg pärast ema surma lappasime pojaga perekonna fotoalbumeid. Sealt tärkas idee – siit midagi saab! Nii valmiski 2018–2019 grafiitpliiatsiga joonistatud sari “Mängu ilu”. Sarja “Draama ilu” joonistasin, mõeldes Kadrile, ta headele kui ka keerulistele päevadele. Tööd on valminud 2020–2022 ja teostatud pehmete materjalidega: süsi, seepia ja pastell. 

Kohtusime Kadriga ühel äikeselisel juunikuu ööl Kopenhaageni lennujaamas. Mina tulin Pariisist, tema Amsterdamist. Sattusime lennukis kõrvuti istuma.

Meid ühendab ühine kool EKA (toonane ERKI), sama eriala (metallehistöö) ja eriline Õpetaja prof. Leili Kuldkepp. See põgus kokkupuude jätkus kirjavahetusega. “Lootusetu ja lootusrikas – kõik jätab jälje”. “

Kadri Mälk: “Ja kaugus. Kaugus on mõistetamatu nähtus. Võid olla füüsiliselt ma-ei-tea kui kaugel, ent hinges ikka lähedal” . 

Nii ta kirjutab, targalt ja tundlikult, ei ole võimalik jääda ükskõikseks. Ta on mulle väga oluline Inimene, sest just tema äratas mu pikast unest,jne innustades mind taas joonistama. Paljud mu piltide pealkirjad on laenud Kadri kirjadest ja tema muudest tekstidest. Töö pealkiri on ääretult oluline, vähemalt minuga on see nii. 

Edasi jääb vaid teostus. Aega ning kahtlusi (ja üldse mitte vähe!) nõudev on see faas siiski. Selle sarja pilte võiks vaadelda ka kui illustratsioone ühele elulooraamatule, mida veel ei ole. Kuid kas see tuleb, kes teab.”

Näitus Keilas on pühendatud Õpetajale, prof. Leili Kuldkepile ja Kadrile.

Head Inimesed! Olen tänulik, kui keegigi teist saab näitust vaadates puudutatud, kõnetatud. Sõbralikult, Tiina Saidla. 

Näitusel on väljas ja ka müügiks valik EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude ning endiste ja praeguste tudengite elu ja loomingut puudutavaid raamatuid. Soovi korral saab ostetud raamatusse paluda ka autori omakäelise sissekirjutuse või autogrammi.

Näitus on avatud E-R 10-18, L 10-16

Kuidas portreteerida lindu? Kunstnike konverents

9. septembril, kell 11.00, EKA aulas (A101)

Kõnelevad: Eero Epner, Ene-Liis Semper, Hasso Krull, Liina Keevallik, Mark Raidpere, Mart Kangro, Peeter Laurits,  Sirje Runge, Tõnis Saadoja ja Andrus Laansalu.

Konverentsi ajakava: 

11.00 – 11.30 Sirje Runge “ARM, HIRM JA SURM” Sirjega vestleb Elen Lotman

11.30 – 12.00 Ene-Liis Semper “INIMENE OMA PÕHIOLEMUSELT ON MÄRG”

12.00 – 12.30 Tõnis Saadoja  “KUIDAS PILT VÕTAB MAALI KUJU” 

12.30 – 13.00 Hasso Krull  “PEITUSEMÄNGU VÕIMALUSED“

13.00 – 13.30 Mark Raidpere “KUNAGI” 

13.30 – 14.00 Liina Keevallik “KUJUND KUI ÄRATUSKELL. TARKOVSKI MOODI” 

14.00 – 15.00 lõuna

15.00 – 15.30 Eero Epner “KUJUNDI SÜND”

15.30 – 16.00 Mart Kangro “ETENDUSKUNST KUI ANALOOGŽANR”

16.00 – 16.30 Andrus Laansalu “KAS MATERJAL TEGELIKULT ON IKKA VAIKNE?”

16:30 – 17.00 Peeter Laurits “AJURIPATS PEAB TILISEMA”

17.00 – 18.00 Paneeldiskussioon – Ene-Liis Semper, Eero Epner, Hasso Krull, Peeter Laurits, Tõnis Saadoja

Mida kunstnik teeb, kui idee teosest ei ole veel leidnud selgelt lahendust, kuidas täpselt lasta see materjalist esile tulla? Enamasti, või vähemalt väga tihti, on kunstnik siis vait. Ta ei räägi. Ta mõtleb kujutamise kategooriates. Miski on hakanud kujunema, aga veel seda pole. Tavaliselt pole kunstnikul niimoodi protsessis olles veel ka häid sõnastusi, mis laseks selle käimasoleva kujunemise kohta midagi öelda. See kujunemine ei ole sõnaline. Sõnadel ei ole sellele protsessile ligipääsu. Või kui ongi, siis sõnadel on omadus jätta suur hulk pidevust vahele, et kompaktselt ja koondatult tekitada ülekanne, sild füüsiliste asjade raskusest ja aeglusest keelelise mõtte kerguse juurde. Selle käigus läheb väga palju füüsilise tegelikkuse pidevust kaduma. Seda lihtsalt ei saa niimoodi kaasa võtta. Aga see ei kao kuhugi. See on endiselt olemas seal, kus kunstnik tema kaalu ja gravitatsiooniga töötas.

Ja mis sellega siis nüüd teha? Selle osaga protsessist, mida ei saa sõnastada, sest kogu keele olemasolu aja jooksul pole selle jaoks mingeid sõnu välja mõeldud. Kuhu me paneme selle, sõnastamatu ja vaikiva (tõsi küll, helilises plaanis ei pruugi see pidevus tingimata vaikne olla).

Ja edasi, kuidas see, mida ei saa sõnastada, aga mis on vältimatu füüsilisusega kohal, jõuab vaatajani? Selle inimeseni, kes tuleb teose juurde ja hakkab seda uurima. Ka selles protsessis pole sageli kuigi palju sõnu. Ja ka siin toimub kujunemine. Miski kujuneb vaataja peas.

Nüüd võiks küsida – kas see, mis niimoodi nendes mõlemas protsessis kujunes, on kujund? Kas see, mida me mõtleme kujundi mõistega igapäevases keelepruugis, on nende protsesside tulemist pigem rohkem? Või pigem hoopiski vähem? Kuidas kujunemine ja kujund on omavahel seotud? Ja kuidas nad on seotud nende aeglaste ja sõnastusest kaugel liikuvate protsessidega, milles kunstiteos valmis tehakse ja milles vaataja teosega kontakti saab. See küsimus sõltub väga palju neid protsesse tundvate inimeste vastustest. Ja vastused võiksid tulla konverentsi käigus pinnale. Pärast võib edasi olla vaikne. 

Konverentsile registreerimine

Lisainfo:
Maria Hansar
konverentsi koordinaator
maria.hansar@artun.ee
55 65 55 96

Kunsti ja disaini eriala doktorandi Nesli Hazal Oktay esimese projekti “Empathic Placebos—Designing for the bodies in videotelephony” eelretsenseerimine toimub 2. septembril 15.00 EKAs, ruumis A501.

Projekt on osa Nesli doktoritööst. Eelretsenseerimine toimub hübriidvormis. Zoomi link osalemiseks SIIN

Juhendajad
dr Kristi Kuusk (EKA)
prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)

Retsensendid
dr Kristina Andersen (Eindhoven University of Technology)
dr Oscar Tomico (Eindhoven University of Technology, Barcelona School of Design and Engineering)

Rohkem infot SIIN