Rubriik: Erialad

Kunstnikud: Anita Kremm, Estookin, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Kristel Zimmer
Kuraator: Ene-Liis Semper

EKA lõputööde näituse TASE ’22 raames, aadressil Lai tn. 31
Avamine 27.06, kell 18.00

Eelmisel sügisel viis Kujundliku Mõtte Labor bst19 tudengite kaasabil läbi eksperimendi teemal “ilus/kole”. Eksperiment sisaldas kahte ülesannet: luua terviklikke kompositsiooniseeriaid, dokumenteerides mõnd vabalt valitud lõiku meid ümbritsevast reaalsusest.

Teise ülesande kohaselt tuli terviklik seeria “lõhkuda” üksikelementideks ja langetada otsus, kas igast üksikust kaadrist saadav impulss on “ilus” või “kole”. Eksperimendi käigus leidsid osalejad, et vastav hinnang pole kunagi absoluutne, sisaldades suure tõenäosusega ka kõigi eelnevalt antud hinnangute tulemusi.

See on vaid üks Kujundliku Mõtte Labori sildi all läbi viidud kunstilistest aktidest. Labor sai ellu kutsutud, tegelemaks inimliku kogemuse paradokside ning kunsti kui keele toimemehhanismidega praktikas.

Erinevate ülesannete käigus on esitatud küsimusi, nagu: mis on keha- ja millist üleminekut tähistab nahk kui kehakontuur? Mis on mälu? Kas see ladestub inimestes või ümbritsevas ruumis? Kuivõrd on võimalik portreteerida indiviidi kitsalt läbi esteetiliste valikute? Kust algab assotsiatiivne mõte? jne.

Stsenograafia uuenenud õppekava sisaldab kaasaegse teatrivisuaali tehnoloogiate kõrval ka kujutava kunsti programmi, sealhulgas foto-, video- ja installatsiooniõpet ja helitöötlust.

Bst19 ehk dassemperdepot on selle õppekava “esimesed pääsukesed”— esimene BA lend, kes on läbinud õppekava täies mahus.

Lai 31 toimuval näitusel esitletakse lisaks BA lõputöödele dassemperdepot töid aastatest 2020-2022. Need on valitud materjalid viie noore kunstniku loomingust, kes kõik tegelevad aktiivselt oma kunstnikukäekirja avastamisega. 

6. juunil kell 10.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Tõnis Jürgensi näituse „Dreaming of Babylon” eelretsenseerimine Zoomi vahendusel. Link osalemiseks SIIN

„Dreaming of Babylon” on esimene Jürgensi loovuurimusliku doktoritööga seotud isikunäitus. Doktoritöö juhendaja on dr Rolf Hughes (KU Leuven, Belgia). Näituse eelretsensendid on dr Eva Näripea ja Taavi Talve.

Virtuaalnäitus oli avatud 28.02.–10.04.2022 post-gallery.online platvormil ning on arhiveeritud lehel

https://www.post-gallery.online/archive/dreamingofbabylon/index.

„Dreaming of Babylon” („Unistades Paabelist”) on nostalgilis-satiiriline tulevikunägemus, mille keskseteks motiivideks on tähelepanu hajusus ja andmete materiaalsus.

Film ja veebinäitus on üks võimalik kujutluspilt inimjärgsest ajast, kus teadvus on parema elu, uuenduslikkuse ja tehnoloogilise solipsismi radadel muundatud täielikult koodiks – digitaalseteks varemeteks, millede ümber maine elusloodus omasoodu edasi õilmitseb.

Pealkiri on viide ameerika proosakirjaniku Richard Brautigani samanimelisele romaanile; 1940ndate noir-kirjanduse paroodiale, mille peategelane on eradetektiiv ja saamatu unistaja, kes takerdub juhtumit lahendades alatasa isiklikesse päevaulmadesse. Vastusena Brautigani teose rõhutatult, justkui lugejat umbusaldavalt kiiretele ja lühikestele peatükkidele, võtab film eeskuju hoopis aeglase kino venivast stiilist, tehes seejuures noogutuse 16mm filmilindi romantilisusele.

filmimeeskond
tegevprodutsent: Fidelia Regina Randmäe
operaatori I assistent: Erki Kase
operaatori II assistent: Aadu Lambot

post-gallery.online
programmeerija: Kelli Gedvil
haldus: Kristen Rästas

tänud
Joosep Ehasalu, Toomas Jürgens, Raul Keller, Kristo Kiis, Kalju Karl Kivi, Piibe Kolka, Paul Kuimet, Kulla Laas, Ian Simon Märjama, Allan Proos, Rene Tamm, Erko Valdmets

toetajad
Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõelähtme vald, Kino Sõprus, Kuusalu vald, Paekivitoodete Tehas OÜ, Rae vald, Rahvusarhiiv, Silikaat AS, Tallinna Strateegiakeskus, Telia Eesti AS

Reedel, 27. mail kell 18:00 avavad graafilise disaini osakonna bakalaureuseõppe III kursuse tudengid lõputööde näituse ASTE Eesti Kunstiakadeemia ruumis C-304.

Näitusel saab tutvuda mitmekesiste projektidega, mis annavad ülevaate noorte disainerite mõtisklustest ja huvidest. Lõputööde hulgas on trükiseid, installatsioone, visuaalseid eksperimente, videoteoseid, virtuaalkeskkondi jpm, millega külastajad saavad dialoogi astuda.

Lõputööde näitus leiab aset tudengite igapäevases tööruumis – stuudios, mida tavaliselt valitseb argipäeva segadus ja töine meeleolu. Tudengite töölaudadest moodustub näituseruumi tõstetud põrand – kohaspetsiifiline ruumiline sekkumine, mis viib teosed ja külastajad uuele tasemele.

Näitusele eelnevad lõputööde avalikud esitlused 26. mail algusega kell 10:00 EKAs ruumis A-501. Esitlused toimuvad inglise keeles.

Lõputöid hindab žürii:
Ott Kagovere, EKA graafilise disaini osakonna dotsent (Tallinn, Eesti);
Sandra Kosorotova, kunstnik ja disainer (Tallinn, Eesti);
Sandra Nuut, EKA graafilise disaini osakonna lektor (Tallinn, Eesti);
Agnes Ratas, graafiline disainer (Tallinn, Eesti);
Nerijus Rimkus, graafiline disainer (Vilnius, Leedu & Amsterdam, Holland).

Näitusel osalevad:
Kristi Jaago, Rainer Kasekivi, Kertu Kibal, Martin Kipper, Jekaterina Kožemjatšenko, Uku Art Mikkin, Nora Pelsš, Urmet Piiling, Villem Sarapuu, Polina Zahharenkova, Ingel-Kristen Veevo.

BA lõputööde juhendajad:
Else Lagerspetz, Maria Muuk, Laura Pappa, Indrek Sirkel

BA näituse projekti juhendaja:
Kaisa Maasik

Näitust toetavad:
AS Merko Ehitus, Mistra-Autex AS, Peenjoogivabrik Nudist, Põhjala Pruulikoda, Valmiermuiža Pruulikoda

Näitus on avatud 9. juunini, aadressil Põhja puiestee 7, ruum C-304, iga päev kell 12:00–18:00

Näituse visuaalse identiteedi on kujundanud Polina Zahharenkova.

Facebooki sündmus

Kunstnikud: Brit Kikas, Jakub Tulinger, Nora Schmelter, Viktor Kudriašov
Kuraator: Katarina Nyyssönen
Graafiline disain: Oliver Long

Neljapäeval, 26. mail kell 18.00 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia magistrandid osalema kriitilisel jooksul, kus vaadeldakse ja arutletakse inimteguritest mõjutatud mullakamakat nimega Skoone bastion, ning mida selline loodus puhvertsoon keset linna sümboliseerib. Kriitiline jooks on Thierry Geoffroy/Coloneli loodud kunstipraktika, mida kasutatakse arutelu avamiseks, mõtisklemiseks, reflekteerimiseks jooksu ajal. Meie jooks lõpeb näituse alguse juures,mis toimib platvormina teemasse sügavuti sisenemiseks ja selle aktualiseerimiseks.Millises suhtluses me seda platvormi  looduse osana näeme? See näitus tõstatab esile inimeste seosed looduse ja tehisliku vahel.

“Inimeste loomulik vajadus roheluses aega veeta pole kuhugi kadunud: amüseerimise asemel tšillitakse…” – Juhan Hint, Sirp 2019

EXTENSION
Skoone bastion

Kas mõtled jooksmise ajal teisiti?
Kas rekonstrueerimine on pidev?
Varjupaik, unustatud ruumid?
Kas saame loodust struktureerida?
Kas jätad jälgi?
Kas need jäljed on püsivad?
Või kas jäljest  saab looduse osa?
Kas loome oma loodusmudeleid jälgi jättes?
Kas me tajume sekkumist kunstlikuna?
Või kas sellest saab osa eskisteerivast ökosüsteemist?
Ilma ,et kaotaks oma algse väärtuse?
Kunstlik loodus, kas see on reaalsusest väljas olev uus loodud pilt?
Unustatud roheline ala keset linna näitab inimkonna suhtumist loodusesse ja sellesse, mis meid ümbritseb. Hoolimatta hetkelisest maailma olukorrast on isegi maa alused tunnelid, mis pakkusid minevikus inimestele varju on unustatud.

Toimumisaeg: 26.05.2022 kell 18.00 (kohtumine EKA ees)

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Sveta baar

Lisainfo:
Katarina Nyyssönen
katarina.nyyyssonen@artun.ee
+372 53021657

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat.

Ülesehituselt seisneb Portfolio Café kohtumistel, mis toimuvad üks ühele tudengi ja eksperdi vahel ning on kestvuselt umbes 45 minutit. Selle aja jooksul tutvustab tudeng ennast ja oma loomingut ning ekspert jagab omapoolseid kommentaare ja soovitusi, esitab lisaküsimusi jms. Pärast ühte vestlust liigub tudeng järgmise eksperdi juurde ning nii senikaua kuni on rääkinud valitud ekspertidega, kelle jutule end eelnevalt on registreerinud. Kõik kohtumised toimuvad inglise või eesti keeles.

Portfolio Café-l on osalema oodatud vabade kunstide MA ja BA taseme tudengid. Kohtade arv on piiratud ja osalejad valitakse esitatud portfooliote alusel. 

Kandideerimiseks täida REGISTREERIMISVORM koos lisatud portfoolioga enne 02.06.

EKSPERDID

Ulla Marquardt on saksa kunstnik ja pedagoog, kelle töö keskendub inimeste püüdlustele ja otsusekindlusele jätta seljataha viletsad töö- ja elutingimused, selleks et jõuda lähemale oma lootustele ja unistustele. Ulla fotoseeriates ja enamasti kohaspetsiifilistes videoinstallatsioonides saavad kokku erinevad tahud, mis kutsuvad astuma dialoogi – nii installatsiooni eri osade sees kui ka kunstiteose ja vaataja vahel. Teine aspekt tema töödes käsitleb looduse ilu ja kaduvuse uurimist.

www.ulla-marquardt.com

Lilian Hiob (s. 1991) on kuraator, galerist ja kunstiagent. Igapäevaselt on ta seotud Temnikova & Kasela galerii juhatamisega, ta on ka keldrigalerii Hoib asutaja. Koos Siim Preimaniga veab Lilian Hiob IDA raadios igakuist kunstisaadet „Vitamiin K“. 

Anna Zača (s. 1984) – kuraator, programmeerija ja projektijuht animatsiooni ja lühifilmi valdkonnas. Anna on õppinud kunstiajalugu ja -teooriat Lätis ning animatsiooni Eestis. Ta on olnud 2ANNAS ISFFi loovjuht ja üks Riia rahvusvahelise filmifestivali asutajatest. 2015. aastal asutas ta Riia rahvusvahelise filmifestivali raames lühi- ja kunstnikufilmile pühendatud sektsiooni SHORT RIGA. Alates 2016. aastast on Anna Läti Animatsiooniliidu juht ja alates 2018. aastast on ta üks Euroopa animatsiooniauhindade juhatuse liikmetest.

Audrius Pocius (s. 1991) on Vilniuses resideeruv kuraator ja filosoof. Oma kuraatoripraktikas keskendub ta peamiselt kunsti kontseptuaalsetele ja performatiivsetele aspektidele ning nende sotsiaalsele ja kultuurikriitilisele potentsiaalile. Audrius on olnud kuraator ja pedagoog CAC Vilniuses, kuni ta kaasasutas kaasaegse kunsti projektiruumi Swallow. Lisaks annab ta loenguid erinevatel filosoofia, esteetika ja kaasaegse kultuuriga seotud teemadel Vilniuse ülikoolis, Vilniuse kunstiakadeemias ja Leedu muusika- ja teatriakadeemias.

www.swallow.lt

Siim Preiman (s. 1992) töötab Tallinna Kunstihoones kuraatorina ja peab mobiilset kunstiplatvormi galerii galerii. Teda iseloomustab tugev keskkonnateadlikkus ning võrdsema ühiskonna poole liikumise taotlus. Preimani kuraatoriprojektid võrsuvad isiklikust ning sirguvad kaasloojate abil kollektiivseteks platvormideks, mis puudutavad erinevaid põlvkondlikke valupunkte. Tema poolt kokku kutsutud näitused on muuhulgas käsitlenud laiendatud minakogemust, muutuvat ida-euroopalisust, kunsti tegemise eetikat ja rahvuslikku maastikku. Viimasel ajal mõtiskleb võõrustamise, soo, vägivalla ja terviklikuna elamise peale. 

Olulisemate projektide hulka kuuluvad rühmanäitus “Mändfulness” Tallinna Linnagaleriis (2021), 1. märtsi ajutine projektiruum Tallinna vanalinnas (2021), rühmanäitus “Hea olemise kunst” Tallinna Kunstihoones (2019) ja kestvusprojekt/mobiilne platvorm galerii galerii (2016 – …).

www.galeriigalerii.ee

Portfolio Café läbiviimist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, EKA LOOVKÄRG(2014-2020.4.01.20-0288).

Karl Burman 140 

Laupäeval, 28. mail, kell 11.00–15.00 räägitakse Neitsitornis seal tegutsenud kunstnikest

Laupäeval, 28. mail toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis, Neitsitorni loengusaalis ettekandepäev „Karl Burman 140“. Kunstnik Karl Burman vanem (1882–1965) on Eesti rahvusliku arhitektuuri rajajaid, kes 1945. aastast elas Neitsitornis ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Neitsitorni lektooriumis tuleb ettekandele kolm loengut, mis kõik on seotud Neitsitornis tegutsenud ja elanud kunstnikega. Neitsitorn oli linna esimene kunstnike asustatud torn, kus on aja jooksul elanud ja töötanud tosinkond loovinimest. Kunstnik Lilly Walther (1866–1946) elas Neitsitornis juba 19. sajandi lõpul ja osales aastatel 1904.–1906 torni ruumides tegutsenud naiskunstnike rühmituses Tarbekunstiateljee. Kunstnikest kaksikvendadest elas Kristjan Raud (1865–1943) Neitsitornis aastatel 1914–1919 ja Paul Raud aastast 1911 kuni oma elu lõpuni 1930. 1945. aastast alates elas Neitsitornis Karl Burman vanem ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Ettekannete algus kell 11.00. 

Osalemine on tasuta, registreerimisega SIIN.

Kolm ettekannet kestavad igaüks umbes tunni koos küsimuste-vastuste vooruga:

1. “Vennad Kristjan ja Paul Raud, kunstnikud Neitsitornis 1911–1930”. Kunstiajaloolane Juta Kivimäe (Eesti Kunstimuuseum)

2. “Lilly Walther (1866–1946), palju jõudnud, vähe teatud”. Konservaator ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise magistrant Nele Ambos (EKA, Tartu Kunstimuuseum)

3. “Karl Burman vanem, (1882–1965) eesti rahvusliku arhitektuuri teerajaja ja Tallinna linnaruumi kujundaja.” Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula.

Ettekannete järel, pärast kohvipausi tutvustavad Neitsitorni ateljeekodu näitust kuraatorid Risto Paju ja Tõnu Pedaru. Näitus “Neitsitorn kui kunstitempel” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas Neitsitornis moodustab uue osa muuseumi püsinäitusest.

Vaata ka muuseumi kodulehelt.

Reedel, 20. mail kell 18 avaneb lillesalongis Nature’s Lines Eesti Kunstiakadeemia keraamika 2. kursuse aknanäitus “Vaikiv teadmine”.

Näitusel osalevad kunstnikud: Ethel Ütsmüts, Mari-Ann Maask, Maria Kim

Juhendas: Laura Põld

Näitusel osaleva kolme autori teoseid seob sõna “muutumine”. Olgu selleks siis muutused, mis toimuvad kehas ja bioloogilisel tasandil või vormides, traditsioonides ja hoiakutes. Iga autor on lähenenud teemale oma tähelepanekutest ja kogemustest lähtuvalt.

Maria Kimi töö peegeldab maailmamuutumist kaasavara traditsiooni hääbumise kaudu. Mari-Ann Maaski töö kujutab inimese vananemise paratamatust, näitlikustades seda savist 3D-prinditud kollageenifiibritega, mis inimkeha ühe olulisema ehitusvalguna on paslik sümbol vananemise protsessile. Ethel Ütsmüts tuletab enda töös uuesti meelde mängulisust ja mängimist. Lihtsad erinevates toonides savivormid annavad võimaluse erinäolisteks ülespanekuteks ja sümboliseerivad muutuseid mängijas endas.

Töödes leiavad kasutust nii traditsioonilised keraamika tehnikad kui ka uuemad tehnoloogiad nagu näiteks 3D saviprintimine. On põletamist ja põletamata jätmist, vormide ja värvide mängu, korda ja korrapäratust. Materjalidest on kasutatud lisaks savile ja portselanile ka erinevaid eksperimentaalseid savimasse, tekstiile ja lõngadest tikandeid portselanist esemetel. Väljapanek on kujundatud kolmele aknale Soo tänaval asuvas lillestuudios Nature’s Lines ja on vaadeldav nii poest seest kui ka väljast.

Näitus jääb avatuks kuni 31.05.2022

Näitus on lahti 21.–31. mail
E-R 10-19, L-P 10-17

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, KERAKO OÜ, Henkell Freixenet Eesti AS

Neljapäeval, 9. juuni õhtul kell 18.00 avame Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite tööde näituse Krulli kvartalis, Kopli 70, vanas masinatehase koostetsehhis. Õhtul toimub ka Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK esmatutvustus.

Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” on Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritus ja on avatud kuni 12. juunini.

REKrulli superstuudio eesmärk oli tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja valmistamisel. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Seadsime sihiks töötada välja kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja positiivse keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.

REKrulli superstuudio toetab EKA PAKKus käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja vajab Tallinn täna ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.

AVAMISE AJAKAVA:

15.00 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö ettekanded*

17.30 Installatsiooni “Steampunk” avamine*

Näitus:

18.00 EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK tutvustus, räägivad teadurid ja külalised.

18.30 REKrulli superstuudio juhendajad ja tudengid tutvustavad REKrulli superstuudio lähteülesannet ja tulemusi.

NÄITUS ON AVATUD:

Neljapäev 9. juuni, 18:00 –  Avamine

Reede 10. juuni, 10:00-18:00

Laupäev 11. juuni, 10:00-18:00

Pühapäev 12. juuni, 10:00-16:00

Tudengid:

Triinu Amboja, Mariia Babur, Grete Daut, Simon Eiland, Roosmarii Kukk, Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Kristina Lillepea, Maria Helena Luiga, Mattias Ots, Mariia Paslova, Yelyzaveta Perel, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Anna Pushkarska, Mikael Ristmets, Martin Sepp, Sander Sinnep, Kaari Maria Tirmaste, Cristin Marii Titma, Aneth Traumann, Mariia Ufimtseva, Liispet Viira, Laura Liis Vilbiks, Dalia Viškelyt

Stuudio juhendajad:

Arhitektuurne planeerimine: Siim Tuksam, Sille Pihlak

Konstruktsiooni analüüs ja energiatõhusus: Adam Orlinski

Antropoloogiline analüüs: Mattias Malk

Maastikuarhitektuur: Karin Bachmann

* Näituse avamisele eelneb kell 15.00 Eesti Arhitektuurikeskuse poolt korraldatud Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö avalikud esitlused ja installatsiooni “Steampunk” avamine Krulli kvartalis.

Veneetsia Arhitektuuribiennaali viie parima töö autorite meeskonnad selguvad 9. juunil avaliku esitluse käigus, kui projekti meeskonnad selgitavad žüriile, miks nende töö peaks esindama Eestit Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2023. Teise vooru pääsesid tööd märgusõnadega: Triiv, Kamuflaaž, Inimene on oluline, väike on ilus, Convincing Architecture ja Kodupeatus.

Täna, 16. mail kell 16.00 avavad EKA ukraina tudengid fuajees pop-up näituse Tahe/Воля, mis sündis Tanja Muravskaja juhendatud kursuse tulemusel. 

Kõik on oodatud ja palutud avamisele!

Preservation has achieved cultural significance as a lens through which various urban experts have come to imagine what a socially and environmentally sound future might look like. As an approach, preservation has been applied to disparate phenomena ranging from historic neighbourhoods and natural environments to democracy and identity. This studio unfolded the formative concepts and historic moments that define contemporary understandings of preservation and applied these discussions to various typologies of architecture, urban fabric and the natural environment taking Pärnu and the wider region as a case study. In particular, the studio focused on the ways in which ideas, labour and design have intersected in the past to identify alternatives to the mainstream forms of preservation.

The studio culminates with a presentation of group projects that explore a variety of approaches to layers of heritage and questions of preservation in Pärnu and Sindi. Pärnu, the fourth largest city in Estonia, is struggling with the seemingly conflicting and contradictory notions of growth, shrinkage, preservation and destruction. Sindi, as a smaller town in the region, faces similar, but also additional challenges connected to its significant industrial heritage. Efforts to imagine and construct a vision for a city are also tied up with the tactile practices of preservation; set within specific administrative and management frameworks of maintenance, care, and neglect. 

Despite intentions, prescriptive visions by the city and developers can serve to exacerbate inequalities through the various infrastructures, supply chains, policies and environmental conditions that extend well beyond the rigid borders of a city.

Can the concept of preservation open a discussion around a vision for Pärnu (and its hinterlands)

beginning not with growth and progress, but rather with repair, maintenance or even deterioration?

Student projects explore who gets to decide what is valuable, organise the preservation of things, and who then carries out the work. Negotiations about what should be preserved and what “good preservation” entails, are always contingent and contextual.

Projects: 

• • Decompressed Transition: Paula Veidenbauma, Nora Soo and Jannik Kastrup
  • Tides of a Summer City: Khadeeja Farrukh, Anna Dzebliuk and Christian Hörner
  • Fabricated Heritage – Interweaving the Past and Future of Sindi’s Kalevivabrik: Luca Riese Ritter, Paulina Schroeder and Augustas Lapinskas
  • Tea, Coffee or Hot Water?: What to Make of the Boiler Room: Kush Badhwar, Nabeel Imtiaz and Paul Simon

Decompressed Transition

Paula Veidenbauma, Nora Soo and Jannik Kastrup

Pärnu is caught between diverging time regimes. In its role as a major spa and resort town, the city aims at slowing down the rhythm of life of the urban workforce. In parallel, the developments surrounding Rail Baltica will likely greatly compress this rhythm within Pärnu. The project examines frameworks of the relationship between those phenomena. It deals with instances of built and immaterial heritage and acts of preserving, especially the latter through shifting political systems. The float, emerging as the central piece of the project, can be interpreted as a gradient operating between Rail Baltica (a linear and high-velocity infrastructure), Pärnu’s leisure facilities and the open sea. It might function as a means of transportation while also exploring the possibility of non-arrival.

Visitors will be engaging with the project via a video installation, a float building workshop and a presentation. Float building instructions will be summarised in a booklet.

Tides of a Summer City

Khadeeja Farrukh, Anna Dzebliuk and Christian Hörner

The project explores possible resilient futures in Pärnu as a resort city. Showing how the “Summer City” developed historically, the video installation extrapolates empirical insights through Pärnu’s present-day reality into a future of constant flood emergency. The installation mobilizes futuristic renderings of possible resilient futures after a catastrophic flooding event to juxtapose and question the concepts of heritage, seasonality and resilience. We touch upon the inter-urban dependencies between Pärnu and Tallinn, manifesting historically, materially and spatially at the seaside of Estonia’s summer capital, securing the cities influx of holidaymakers during summer, but also causing issues of urban disenfranchisement of its residents, exploitation of its workers and destruction of coastal habitats of non-human residents. Looking into the future, it will no longer be possible to brush over the threat of flooding and the prospect of permanent crisis. The project “Tides of a Summer City” asks hypothetical questions, working towards a framework for understanding future challenges by following the changing historical tides of a summer city.

Fabricated Heritage – Interweaving the Past and Future of Sindi’s Kalevivabrik

Luca Riese Ritter, Paulina Schroeder and Augustas Lapinskas

The project explores the significance of Sindi´s industrial heritage. In recent decades, globalisation, deindustrialization, economic restructuring and industrial relocation have produced new landscapes within many European cities and towns – the post-industrial landscape. Deprived of their raison d’être, they are often regarded as spatially, socially, and semiotically empty places. In order to overcome this apparent ‘void’, the transformation of these post-industrial remnants into new uses is now an essential part of urban development practice.  

Turning to industrial landscapes as potential carriers of cultural heritage ostensibly provides a  framework for the continued management of these sites. Industrial heritage then becomes the bearer of local identity and creates uniqueness out of the former mundane. 

The town of Sindi, a place essentially born from the settlement of a textile factory in the early 19th century, is in the process of discussing the reintegration of the material remains of industrial production into the town’s fabric which, since the closure of Kalevivabrik, the textile factory, has outgrown its original purpose. In this process of readjusting the relationship between factory-gone-ruin and the reorientation of the city, our project seeks to understand the potentials and conflicts that arise from industrial heritage, while taking a critical perspective at the practices of heritage preservation and its political implications. How and by whom is the town’s history preserved and remembered? Can there be a value of the material remains in the process of their decay? What is the role of heritage as a legal imperative? What role can the factory building play in the future of Sindi? 

Tea, Coffee or Hot Water?: What to Make of the Boiler Room

Kush Badhwar, Nabeel Imtiaz and Paul Simon

Drawing on the interest in the role of the educational institution Academia Non-Grata, elephants and other far-out references, the project explores junctions between the plan, the script and performance; preservation, the boiler room in the wider fabric of Pärnu; and the pitfalls and possibilities of experimental approaches to planning.

Plans for places chart a set of intentions that seek to influence the future of a place. Could the duration in which a plan is enacted be considered a performance?

Conversely, the script may be considered the plan for a performance. But despite the presence of a script, in performance, there can be room to manoeuvre in and around what is on the page, to improvise, to confront uncertainty and the yet to be known, to discover and learn from the process. Could such an approach also be applied to planning a city?

What might be discovered about prospective futures, preservation and other possibilities in Pärnu through the act of performance? Can performance and planning ever effectively speak to one another?

The possibilities of these questions are explored through three intertwined narratives of the boiler room, also the site of performance/presentation of the work: one in which the boiler room remains, structurally, as it is today; another in which the boiler room retains its shell but is appropriated over time; and, lastly in which the boiler room is razed and the site changes in purpose. Speculative fiction and alternative history take us through the boiler room and into the possible futures of the boiler room and the city of Pärnu.