Rubriik: Erialad

19. mail avatakse Tallinna vanalinnas, Uus tn 4, Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala teise kursuse tudengite ühisnäitus “NIHE”, kus arutatakse muutuse erinevaid seisundeid.

Materiaalse maailma näilise stabiilsuse sees toimub pidev peidetud liikumine. Kuigi stabiilsus ja muutus näivad esmapilgul vastanditena, on muutus ainuke konstantne element meie eludes. Siiski ei pääse me ka kõige pisema muutuse mõjust – sõltumata selle tuumast tekib meis paratamatult nihe tegelikkuse ning meie kogemuste, teadmiste ja tunnete põhjal loodud eelduste vahel.

Kui ajalised vormid tarduvad läbi uuriva ja korduva harjutamise, jääb vaatajale tunnistus meie ajastu piiridest.

Kuna ruumilised nähtused muutuvad esilekerkiva ja mitmekesise praktika kaudu ümber, jääb vaatajale ainult austusavaldus meie eksistentsi ebatäpsustele.                                                                                     “artybollocks generator”

Näitusel osalevad Anna–Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Ellen Axberg, Hugo Toss, Margus Elizarov, Camilla Prey, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi

Töid on juhendanud Nils Hint, Eve Margus

Näitus on osa TASE ’22 satelliitprogrammist ja jääb avatuks 2.  juunini igapäevaselt kell 12.00–20.00

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Kaili Küpsetised, Kangadžungel, Kräftwärk, Valmiermuiža, Vaat

Üritus Facebookis

Adrianus Kundert on Hollandi disainer, kes tegeleb tootedisaini ja ruumikujundusega ning on entusiastlik korvipunuja. Tema disainikeelt iseloomustavad mängulisus ja eksperimenteerimine. Loengus viib Adrianus Kundert teid rännakule läbi oma töömeetodi, tuues välja mõned projektid, millega ta seni töötanud on (kliendid mh Jongeriuslab, Susan Bijl, Crafts Council ja Envisions).

Adrianus töötab oma mängulise ja eksperimentaalse lähenemisega tootedisaini raames väga erinevate projektidega. Tema tööprotsessi tulemus on sageli käsitööle orienteeritud ja püüab nihutada piire, püüdes luua läbi traditsiooniliste tehnikate midagi uut. Viimasel ajal on ta keskendunud korvikunstile ning loengus räägib lähemalt ka oma algatusest Basketclub, mis toob korviteemadel kokku disainereid üle maailma. Loengus jagab ta oma nägemust ja seda, millised küsimused teda uute projektide kallal töötades ajendavad.

Loeng toimub inglise keeles.

www.adrianuskundert.com

www.instagram.com/opblaashelicopter

https://www.instagram.com/_basketclub_/

Loengu toob teieni EKA aksessuaari ja köite osakond

EKA aksessuaari ja köite osakond Instagramis

PHD VITAMIN 2023 – AVATUD LOENGUD JA KONSULTATSIOONID DOKTORANTUURI PÜRGIJALE

10. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.

PhD Vitamini eesmärgiks on toetada ja teed sillutada, aga ka inspireerida uurimusliku lähenemisega kunstnikke doktoriõppesse suundumisel. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel. Avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnevas programmis räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ning jagavad individuaalset nõu erinevad kunstnikud ja eksperdid.

Osalema on oodatud  loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA  ja teiste loovülikoolide vilistlased  ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konsultatsioonil osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee

KAVA

10.03, reede, ruum A501  

11:30-12:00 Kohv, kogunemine ja avasõna 

12:00-12:45 Jaana Kokko “Ideals and Practices”

12:45-13:30 Daniel Peltz “Rural Contextual Practice: Long-term, place-based research in a centre for Peripheral Study”

13:30-14.00 Taavet Jannsen “Directing a hybrid event as practice-based research”

14:00-15:00 Vestlusring:  Daniel Peltz, Jaana Kokko, Taavet Jannsen, moderaator Maarin Ektermann

15:00-15:30 Paus

15:30-18.15 Konsultatsioonid Daniel Peltzi and Jaana Kokkoga

ESINEJAD:

Daniel Peltz on kunstnik ja Helsingis Kuvataide akadeemia Time and Space osakonna  professor. Enne Helsingi professuuri oli Peltz filmi/animatsiooni/video professor Rhode Island School of Designis ja kaasalööja pikaajalise kohaspetsiifilise kunsti- ja uurimisprojekti Rejmyre Art Lab’i perifeersete uuringute keskuse loomisel Rootsis.

Jaana Kokko on Helsingis elav kunstnik, filmitegija, pedagoog ja kuraator. Oma kunstipraktikas otsib ta vajadust muutuste järele, mis lähtuvad kunsti tegemise, õppimise ja koosolemise vormidest. Tema praktikapõhine doktoritöö Aalto Ülikoolis mõtestab avaliku ruumi poliitlist sfääri koos Hannah Arendtiga.

Taavet Jansen töötab etenduskunstide väljal – tantsijana, koreograafina, heli- ja videokunstnikuna. Viimastel aastatel on tema uurimistöö fookuses online kunstisündmustel vaatajate ja esinejate kohalolutunde loomine. Samal teemal teeb ta oma doktoriprojekti EKAs ja loob selleks uusi võimalusi platvormil elektron.art.

Maarin Ektermann / Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti korraldamise ja vahendamisega erinevates vormides. Tema viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga väikemuuseumeid ja kunstnike dialoogi asetav „Kunstnikud kogudes” (2017 – ), koos Henri Hütiga kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt (2019 – ) ning alates 2020 sügisest uue alternatiivharidus-platvormi proloogkool eestvedamine. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias Üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina.

Kui mõelda sõnapaarile “kaunid jalad’’, võib sellega esmalt seonduda mõte millestki naiselikust ja võrgutavast, mille peegeldused reklaamikultuur meie meelelaadi salamisi on talletanud. Mis oleks, kui stereotüüpsed ja piiravad standardid muutuksid hoopis mänguliseks eneseväljenduseks, kus naiselikke aksessuaare võivad kergelt kanda kõik, olenemata nende soolisest identiteedist? Foto on inspireeritud sajandivahetuse ja viimaste kümnendite reklaam- ja moefotodest, kasutades tuntud sümboleid ümberpööratud võtmes.

Lunatšarski draamateatri näitlejad on jõudnud Tallinnasse! Lubage tutvustada: Jõululaps, Rüütel, Mr. Xavier ja Mehe kehaga koer. Kollaaž on kokku pandud endisest sõjaväebaasist leitud negatiividest, mis on tõenäoliselt pildistatud 1970. aastate alguses.

Grupinäitus “Ideations of the World”
Manufaktuuri 7, Uue Loomingu Majas (ULM).

Kunstnikud: Alyona Movko-Mägi, Ats Kruusing, Cloe Jancis, Kati Müüripeal, Lara Brener, Laura Liventaal, Maris Paal, Noah Emanuel Morrison, Samuel Lehikoinen, Zody Burke
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Taylor Tex Tehan

Jaan Valsiner (2021) on kirjutanud, et kultuur on osa inimese suhtest iseenda ja välismaailmaga. Loomad peavad psühholoogiliste piirangute tõttu leppima kogemuse faktiga, kuna nad ei suuda rikastada kogemust tähendusega. Inimesed aga ei saa rahul olla halva kogemuse asetleidmise faktiga ja peavad seda mõtestama, andma sellele tähenduse. Kui autoavariid selgitada juhusena, ei kõla see tähendusrikkana. Lisades sellele põhjenduseks karma või nõiduse, on inimene rikastanud oma isiklikku kogemust kultuurilise tähendusega. Inimesed on tähenduste loojad ja loodud tähendused raamistavad nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. Kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde (Picasso). 

Näitus on üleval 26. maini ja kattub Muuseumi ööga.

Näitus on avatud külastamiseks L-N 21.05–26.05, 12.00-18.00

Installatsioon ja tehniline abi: Eesti Näituste Messikeskus, Valge Kuup, Tallinna Kunstihoone

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia

Kunstnikud: 

Laura Liventaal on kunstnik ja režissöör, keda huvitab kehalisus, taktiilsus, intiimsus ning individuaalse kogemuse unikaalsus. Viimati osales ta EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus 17.02-05.03.2022.

Samuel Lehikoinen on abstraktset ja sürrealistlikku kunsti viljelev kunstnik Soomest. Tema viimane isikunäitus „Strange questions“ toimus Helsingis, Malmitalo Keskuses 10.02-6.3.2022. Tema teosed kujutavad unenäolisi seisundeid ja obsessiivseid mõttemustreid, mida saadab kordus ja omamoodi materiali taju.

Maris Paal on maalikunstnik, kes on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallase maaliosakonna ning täiendanud ennast Erasmuse programmi raames Kreekas ja Ungaris. Tema viimane näitus koos Brita Maripuuga „Paralleelpotensiaalid“ toimus Põhjala Tehases 17.04-01.05.2022.

Kati Müüripeal on maalikunstnik, kes osalenud mitmetel grupinäitustel alates aastast 2019. Maalimisel kujutab abstraktset maagilist realismi.

Cloe Jancis on õppinud EKAs fotograafiat. Tema viimane näitus toimus Riia Fotograafia Biennaalil 21.05.2022, kus ta esindas Eestit koos kunstnik Sigrid Viiriga.

Zody Burke on Ameerika kunstnik ja muusik. Viimane näitus „Mousetrap. America eats it young“ leidis aset Riias DOM Galeriis 1.04-15.04.2022. Lisaks osales ta 17.02.2022 EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus ning pälvis seal hõbemedali.

Lara Brener on pärit Brasiiliast São Paulost. Teda huvitab häguste narratiivide ja ruumide loomine, mis toovad esile mälestusi ja projektsioone. Tema teosed on peamiselt sündinud eksperimenteerimise käigus teksti-, fotograafia- ja graafikaga.

Noah Emanuel Morrison on kunstnik ja professionaalne fotograaf New Yorgist. Peamised kunstimeediumid on video, foto ja tekstid. Teda huvitavad soo-, rahvuse- ja päritolu ning rassi teemad.

Ats Kruusing on EKA magistrant, kelle peamised kunstimeediumid on maal, foto ja video. Ta osales viimati EKA lõputööde festivalil TASE21. Talle pakuvad huvi argielu rituaalid, ruumi mõju indiviidile ja kaasaegse maskuliinsus ning seksuaalsus.

Alyona Movko-Mägi on EKA-s õppiv audiovisuaal- ja videokunstnik, kes loob segatehnikas kunstiteoseid ja installatsioone. Kunstnik taasloob oma taju, paljastades pildi ja heli lahutamatu seose. Ta teeb koostööd lavastajate, orkestrite ja teatritega ning tegutseb uue meedia valdkonnas.

Kuraator Liisi Kõuhkna on visuaalkunstiterapeut ja kunstnik, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia eriala BA (2014) ja MA (2016). Hetkel õpib EKA-s ehte- ja sepakunsti ning kuraatorlust.

Lähem info:
Liisi Kõuhkna
liisi.kouhkna@artun.ee
+56665255 

Näitus ”Notes on Fashion and Gender” Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel 14.05.–16.05.2022.

Osalejad: Karl Martin Kelder, Hedy Kohv, Karolin Kärm, Maria Kristiin Peterson, Jentl Rietdij, Mairo Seire, Sanna Särekanno, Kirke Talu, Liis Tisler, Anni Vallsalu, Dana Lorên Vares

Alates laupäevast, 14. maist on avatud Eesti Kunstiakadeemia õppeaine ”Fashion and Gender” raames loodud teoste väljapanek ”Notes of Fashion and Gender”. Näitusel eksponeeritakse 11 tudengi moekunsti, disaini ja visuaalkunsti piirimail asuvaid teoseid, mille keskne idee on seotud sooküsimuste ja moekunsti omavaheliste seoste läbivaatuse, lahtivõtmise ja taasesitamisega. Õppeaine jooksul esitati loengus küsimusi, kuidas erinevad kehalised praktikad panustavad soo ja identiteedikategooriate (vanus, seksuaalsus, etnilisus, vanus, sotsiaalne klass) loomisesse ja nende edasiandmisesse. Näitusel eksponeeritakse jalanõusid, mütse, maski, kotte, pükse ja teisi moevaldkonda kuuluvaid esemeid.

Kursuse juhendajad on Sten Ojavee Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest ja Annamari Vänskä Aalto Ülikoolist. Koostöö Ojavee ja Vänska vahel sai alguse 2016. aasta VI Artishoki biennaaliga, mida samuti korraldas KKEK.

Juhendajad: Sten Ojavee, Annamari Vänskä (Aalto Ülikool)

Graafiline disain: Pärtel Eelmere

Väljapanek on avatud 16. maini.

Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel, laupäev kuni esmaspäev kell 08.00–23.00.

EKA kaasaegse kunsti magistri, koreograaf Henri Hüti Sõltumatu Tantsu Lava avaliku ruumi koreograafia residentuuri uurimus on lõpule jõudmas ning päädib väljasõiduga Tallinnast Narva 14. mail, kell 11.14.

AJAKAVA ehk ühekordsete võimatuste saaga

Kell 11.14

Rong liinil Tallinn-Narva, mille igas peatuses avaneb kogukondade poolt loodud kunstiline hetk.
NB! Väljumine Balti Jaamast! Hilisematest peatustest pealetulijad vaadake oma peatuse täpset aega: www.elron.ee. Osavõtt rongipiletiga.

Kell 15.00
Narvas Kunstiresidentuuris Peeter Kormašovi raamatu „Peatusest peatusesse” (Narva special) esitlus.

Kell 17.00
Äärealade uitav tuur Kreenholmi Manufaktuuri aladel (kestus 1.5h).

+++ muusika/tants/jutustamised

PS
Kell 17.25 viimane rong Narva-Tallinn (Kreenholmi tuuril osalejad sellele ei jõua).

PPS!
Kell 19.30 viimane buss Narvast Tallinnasse (salareivil osalejad sellele ei jõua).

Henri Hütt (koreograaf)
„Minu uurimus loo jutustamise hüper-võimalikkusest jõuab lõpule väljasõiduga Tallinnast Narva. Transport läbib sihtpunkte lineaarselt, kuid kas sama lineaarsus kehtib ka loo peatükkidega, mille kujundajateks on kohalikud kogukonnad ning mille tervikpilti tunnistavad vaid algpeatusest lõpp-punkti reisijad?
Mind on alati võlunud mõte, siseneda kunstiliste kogemuste sfääri ning väljuda geograafiliselt hoopis teises lokatsioonis. Käesolev avaliku ruumi koreograafiline eksperiment teeb katse nimetatud muutuse suunas. Peatused: liikumisest nii tühjad, kuid stsenaariumi muutustelt nii tähenduslikud. Kas kunstil on nii palju mõjuvõimu, et näiteks algselt Tapale reisida sooviv kodanik vaatab kõik kujundatud hetked lõpuni ning avastab end Narvas?”

Peeter Kormašov ((aja)kirjanik)
„Minu teise raamatu „Peatusest peatusesse” tuur jõuab Tallinna ja Tartu järel Eesti suuruselt kolmandasse linna, Narva. Narva on nagu Berliin, kus toimub suur osa raamatu tegevusest: linn, mis asub maailmade piiril, on palju kannatanud, aga rajanud selle pinnalt uue identiteedi.
„Peatusest peatusesse” viib Berliini peidetud nurgatagustesse, Šveitsi lumiste mägede vahele ning Austraalia otsatutele tasandikele. See pole mõnus road-trip, vaid hävingu ja enda uuesti üles ehitamise lugu. Võitlus enda kehtestamise nimel pärast seda, kui unistused on purunenud. Läbi riikide ja restoraniköökide kulgev jutustus räägib noorusest, eksimustest ja armastusest – aga võib-olla ka teest iseendani.
Mis tunne on olla sisserändaja? Ja kas millenialitele omane eneseotsing viib sihile ning 20. sajandil võidule pääsenud eksistentsialismi ja nihilismi järel tuleb uuesti romantism?”

Sündmus Facebookis

Kava:

12.00 Kogunemine ja avasõnad

12.30 – 14.00
Taavi Hallimäe, Jüri Ehlvesti peategelase paranoia kui sümptom profanatsiooni võimatusest
Gregor Taul, Pohhui, carpe diem täiega! Eha tänava poistest ja tüdrukutest 2007-2009
Kiwa, Oksekott ja Sopajuga. Tartu eksp 1988-1995

14.00 – 14.15 Kohvi, tee

14.15 – 15.15
Liis Kibuspuu, Siirdeaja eelmängud: Tartu aktsionistid 1983–1986
Andrus Laansalu, 14nü : ambientkirjandus koondub punktiks

15.15 – 16.00 Lõuna

16.00 – 18.00
Anneli Leinpere, (Mitte)rühmituse eksp postmodernistlik orientiir normaalsetel nullindatel
Sven Vabar, Pehmed kohad võrgustiku eksp loomingus
Erkki Luuk, Jaan Lüsi salajane pärand

Arutelu, juhatab Berk Vaher

18.00 Raamatuesitlused

Erkki Luuk, artiklikogu “(Üli)reaalsuse päritolu”. Vabamõtlejad, nr 6. Tartu: Vabamõtleja, 2022
Pilt tänapäeva kultuuris. Võitlusvälja laienemine. Etüüde nüüdiskultuurist, nr 9. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021.

Teesid vt: nyydiskultuur.artun.ee

Kanname konverentsi üle ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/98063117895?pwd=L0d3Ly9teW44UGw0cjJ4aytmSmFEdz09

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ), TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Prima Vista

—

Siirdeperioodide sotsiopoliitiline määramatus on olnud viljakas keskkond erinevat liiki eksperimentaalse loomingu esilekerkimiseks. Me näeme seda esiteks 1910. ja 1920. aastatel ja teiseks 1960. aastatel nii Eestis kui Euroopas, Venemaal ja mujal. Vähemalt Eestis ja mujal Ida-Euroopas ei olnud erandiks ka 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate murranguperiood, kui nii kunstis kui kirjanduses ammutas uus põlvkond inspiratsiooni varasemate siirdeaegade eksperimentaalsest loomingust ning otsis ka uusi väljendusvahendeid. Uue loomingulise hingamise said ka vanemate põlvkondade avangardistid, kes vahepealsel ajal ei olnud loominguliselt aktiivsed või teostasid end traditsioonilisemates ja turvalisemates formaatides. See taasiseseisvumise ajal hoo sisse saanud eksperimentaalse loomingu laine jätkus veel ka 2000. aastatel ning hääbus 2010. aastate algul.

Iseäranis produktiivseks eksperimentalistika-keskuseks kujunes Tartu linn, mis oli selles osas Tallinnaga nii kvanti- kui kvalitatiivselt vähemalt võrdväärne. Tartus asutati näiteks uus-sürrealistlik kunstirühmitus Para ’89. 1992-1999 toimusid seal rahvusvahelised kunstifestivalid Dionysia. Siirdeperioodi eesti kirjanduse üks olulisemaid nähtusi oli rühmitus Hirohall (1988-1991), kuhu kuulusid Kivisildnik, K. M. Sinijärv, Kauksi Ülle, Valeria Ränik ja Jüri Ehlvest. Hirohalliga oli seotud ka 1989. aastal asutatud Eesti Kostabi-$elts ja kaudsemalt 1991-1993 ilmunud kultuurileht Kostabi. Kirjandusliku eksperimentaalsuse teine laine kerkis esile 1990. aastate lõpus, rühmituste Erakkond ja Tartu NAK mitme autori näol. Teatri vallast võib peamise näitena tuua Tartu Teatrilabori (2000-2003). Tartu eksperimentaalse hoo lõpuosas domineeris interdistsiplinaarne avatud võrgustik eksp, mis tegutses aktiivselt aastatel 2006-2010, ent mille mitmed liikmed (Erkki Luuk, Kiwa, Martiini) võrsusid loojatena just siirdeperioodist. Nende tuntumate näidete kõrval ja vahel on veel hulk vähemorganiseerunud seltskondi ja ka üksikautoreid, kes seltskondadest pole eriti hoolinud, näiteks Valdur Mikita.

Et Tartu eksperimentaalsus pole just varjusurmas, tõestab muu hulgas Jaan Malini ning aastast 2019 Siim Lille veetud festival Hullunud Tartu, kunstnik Kiwa 2014. aastal asutatud ja praeguseni tegutsev kirjastus ;paranoia ning mõned muudki sündmused ja tegutsejad. Teisest küljest võib ent täheldada tendentsi, mille järgi kunagised eksperimentalistid on end teostanud märksa konservatiivsemas vormis või ka sisus (Valdur Mikita, Paavo Matsin)

Meile tundub seega, et aeg on küps teha tagasivaade tollele vabaduseajale Tartus. Sellega seoses korraldabki nüüdiskultuuri uurimise töörühm käesoleva konverentsi.

_____

* Jacques Derrida, “Acts of Literature”, Routledge, 1992: 36. “Lääne kirjandus oma üsnagi uusaegses vormis seostub õigusega öelda kõike ning seostub kahtlemata ka tänapäevase demokraatia idee tekkega. Ta ei sõltu kehtivast demokraatiast ega ole minu jaoks lahutatav sellest, mis üldse sünnitab demokraatia – selle kõige laiemas (ja kahtlemata alles saabuvas) tähenduses.” (Samas: 37.)

13.–19.06 Liste Art Fair Baseli kunstimessil Eesti kunstnike Kristi Kongi ja Laura Põllu ühine väljapanek „(E)Motional Landscapes“ („Tundemaastikud“). Esindab Kogo galerii.

Väljapanek on kujutletud maagilise, aga ühtlasi apokalüptilise maailmaatlasena, milles kunstnikud saavad avaldada tundetasandil kogetud maastikke, mis, kui mängida Björki mõttega laulust „Jóga“, on lükanud nad omaenda hädaseisundisse.

Kui tänapäeva maailm maastikuna silme ette manada, on tekkiv pilt võrdlemisi vanatestamentlik. Katk, üleujutused, tulekahjud, sõda, ränne, eraldatus ja depressioon. Neuroosid koguvad ühiskonnas tuure, luues viljaka pinnase maagilise mõtlemise levikuks, mis ühest küljest aitab avardada maailmataju, ent teisest küljest võib külvata ka pimedust ja hirmu.

Dotsent Kristi Kongi on EKA maalikunsti õppejõud.
Multimediaalne kunstnik Laura Põld ja EKA keraamika vilistlane.

Sel korral osaleb Listel lausa kaks galeriid Eestist – lisaks meile ka Temnikova & Kasela galerii, kes esindab kunstnikku Merike Estna.

Info messi kohta