Rubriik: Erialad

Laupäeval, 7. mail, kell 17:00 avab kunstnik Estookin Loomelinnaku Väligaleriis (Telliskivi 60a) isikunäituse SIMULAAKRUM.

Näitusel on eksponeeritud üle pooleteisemeetriste digimaalidena Ivo Linna, Ott Leplandi, Laura Pōldvere, Kerli, Leslie Da Bassi, Maarja Nuudi, Genka, Anna Kaneelina, Rita Ray ja Tanel Padari portreed ja kümme nende muusikast inspireeritud abstraktsiooni. Näitusel esitatavad tööd on protsessi tulemus, mille eesmärgiks oli uurida heliloomingu mõju visuaalkunstniku loomingule.

Näituse avashow teevad Laura Põldvere ja Uku Kübar.

Avashowle järgneb vestlus Estookini ja Rita Ray vahel muusika ja kunsti loomise protsessidest. Vestlust modereerib Henrik Ehte.

Näitus on avatud ööpäevaringselt. 7. mai – 7. Juuni 2022.

Kuraator: Estookin

Kujundaja: Estookin

Eriline tänu: Ene-Liis Semper, Katrin Reimann, Janno Reimann, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Alice Aleksandridi, Andres Ojasu, Reene Teder, Henrik Ehte, Magdaleena Maasik, Loomelinnaku Väligalerii.

Näitusetööde maalimiseks korraldas Estookin eksperimendi, kus ta kogu maalimisprotsessi ajal kuulas ainult ja vahetpidamata portreteeritava artisti muusikat, millest inspireerituna sündisid lavastuslikud portreed ja nendega dialoogi astuvad abstraktsed maastikud, mis omakorda annavad edasi kunstniku nägemuse antud artistist ja tema muusikast. 

Estookin: “Ma armastan hoida silma peal, mida teised kunstnikud siia maailma toovad ja jagada kunstikeelt, mis tekitab minus soovi väljendada oma kunstilist vaatenurka täielikumalt ja isiklikumalt. Siin näitusel välja pandud teoste puhul ei ole tegu tellitud vinüülikujundustega, mis baseeruksid kunstniku ja muusiku vahelisel dialoogil ja representeeriksid võimalikult täpselt artisti enesekuvandit. Jätsin endale vabad käed tõlgendamaks spetsiaalselt välja valitud muusikuid läbi tunnetusliku protsessi. Minu korraldatud eksperimendi käigus loodud maalide reproduktsioonid moodustuvad justkui algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse, ehk simulaakrumi*” 

Estookin (1997, Tallinn) on Eestis ja välismaal tegutsev illustraator, visuaal- ja digitaalkunstnik, kes on tegelenud digitaalse maaliga juba 2012. aastast alates. Eriilmeliste loomeprojektide käigus pidevalt luues, õppides ja oma tehnoloogilisi oskusi välja arendades, on Estookini loometee viinud ta viimastel aastatel kokku muusikamaailmaga. Muusikal ja helil on tema loomingus alati olnud oluline roll. Tunnustatud plaadikujunduste autorina, on ta loonud visuaalset identiteeti sellistele artistidele nagu Bella Poarch, nublu, Wateva ja Lexsoul Dancemachine. Lisaks muusikale on ta inspiratsiooni ammutanud nii moemaailmast, teatrist, arhitektuurist kui ka tehnoloogiast ja elektro-pungist. Digikunsti kõrval tegeleb Estookin ka fotograafia, video- ja etenduskunstiga.

Näitus “Simulaakrum” on osa Estookini Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna bakalaureuse diplomitööst, mille juhendajaks on Ene-Liis Semper.

* Simulaakrum on Jean Baudrillard’ järgi midagi, mis asendab reaalsuse selle representatsiooniga. Raamatus “Simulaakrumid ja simulatsioon” kirjutab Jean Baudrillard: “Simulatsioon ei vasta enam reaalsele territooriumile, olendile või ainele. See on ilma originaalita ja reaalsuseta reaalse konstrueerimine: see on hüperreaalne. […] Asi pole matkimises, dubleerimises, ega isegi paroodias.” Simulatsioon ei peegelda enam reaalsust, vaid loob uue ja iseseisva reaalsuse – visuaalse nägemuse helist.

Lisainfo:
Estookin Andreen
Tel: (+372) 528 8110
info@estookin.studio
www.estookin.studio

5. mail kell 18 peab EKA aulas avaliku loengu “Tehisintellekt ja disaini tulevik” Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor Antoine Picon. Picon küsib, milline on disainipraktikate tulevik, kui protsessi osaks saab tehisintellekt. Mis jääb inimese osaks ja mille eest võiks hakata hoolitsema masinteadvus? Kuulama on oodatud kõik arhitektuuri- ja disainitudengid, professionaalid ning lihtsalt huvilised, veebiülekannet ei toimu. Loeng on tasuta ja inglise keeles.

Professor Piconi loeng on EKAs 6. septembril 2022 toimuva konverentsi “Innovatsioon ja digireaalsus” maitseproov, mis kuulub Tallinna arhitektuuribiennaali TAB programmi.
https://www.artun.ee/…/konverents-innovatsioon-ja…/

Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor. Picon, kes on õppinud inseneriteadust, arhitektuuri ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnatehnoloogia ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud mitu raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks; värskeim ingliskeelne väljaanne The Materiality of Architecture ilmus 2021.

Viimasel ajal keskendub ta sellele, milliseid muudatusi on arvutid ja digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas need ühtlasi linnaplaneerimist ja linnakogemust mõjutavad. Picon on ka Le Corbusier Foundationi president.

Loengu ja konverentsi korraldamist toetavad: Eesti Arhitektide Liit, EKA ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemias EKA Disainilaat. Laat leiab aset EKA esimese kolme korruse üldaladel. Disainilaadal osaleb ligi 60 müüjat, kunstnikku ja disainerit ning üliõpilast ja vilistlast, mitmekesise valikuga. 

EKA hoovis astuvad laadapäeval üles EKA kammerkoor, auhinnatud muusikaline koosseis Puuluup ning koostöös baar Svetaga, pannakse püsti ka välibaar ning esineb Sveta oma plaadikeerutaja DJ Joonas.

EKA Disainilaat pakub ainult kodumaist ja värsket disaini nii tudengitelt kui vilistlastelt. Laadalt võib leida nii minimalistlikke kui keerulisemaid keraamilisi objekte, tarbeesemeid, seintele paigaldatavaid graafilisi lehti, käsitööna valminud kodutekstiile ning nahkaksessuaare. “Eriti populaarne on lähenev laat ehtekunstnike seas, mistõttu suurem osa laada kolmandast korrusest hõivavadki just nemad”, sõnab laada korraldaja Cristopher Siniväli.

Korraldajapoolne ostusoovitus on soetada endale eesolevaks suveks knot not tote brändi poolt loodud käsitööna valminud makrameetehnikas punutud pudelikotte, mis muudavad igapäevase veepudeli kaasas kandmise mugavaks, vähendades sinu ökoloogilist jalajälge, samal ajal suurendades kraanivee tarbimist pudelivee asemel. Kotid on biolagunevad. Esmakordselt tulevad müüki ka taaskasutatud teksamaterjalist pudelikotid.

Teisalt soovitab Siniväli Est.Wall.Art graafikat, milleks oon funkarhitektuuri- ja Eesti 1920ndate ja 1930ndate aastate arhitektuuri kajastav graafika. Need on siirad tööd, mis sobivad peaaegu igasse koju, tasakaaluks teistele kujutavatele teostele, mida laadal pakutakse.

Sissepääs on tasuta.
EKA-sse pääseb Põhja pst 7 peauksest ning läbi Kotzebue 1 väravate.

Et ostlemine oleks mugav, palutakse kaasa võtta sularaha.

EKA Disainilaata korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Lähem info:
Cristopher Siniväli 
peakorraldaja
cristopher.sinivali@artun.ee

Link Facebooki üritusele

Kolmapäeval, 27. aprillil, kell 16.00 avatakse EKAs kunstikonkursi “Kasulik kunst?!” parimate tööde näitus.

Sel kevadel kutsus EKA vabade kunstide teaduskond kõiki loomingulisi gümnaasiuminoori ja abituriente osalema kunstikonkursil “Kasulik kunst?! Jätkusuutlik teos”.

Konkursile laekus kokku 71 tööd ning nende seast valis žürii välja kümme parimat teost, mida nüüd ongi võimalik EKAs oma silmaga näha.

Žüriisse kuulusid Reimo Võsa-Tangsoo, Tõnis Saadoja, Sirja-Liisa Eelma, Maria Erikson, Taavi Piibemann, Kati Saarits, Keidi Jaakson.

Tänavuse konkursi fookusteemaks oli jätkusuutlikkus ning jätkusuutlik kunstiteos. Milline on jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuv kunstilooming? Millist kunstiteost saab nimetada jätkusuutlikuks ning kuidas mõtestada ja prioritiseerida kunstis teadlikkust keskkonnahoiust?

Kaasaegse kunsti väljal on üha olulisemaks muutunud keskkonnateadlikkuse ja vastutustundliku loome põhimõtete järgimine. See ei muuda üksnes viisi, kuidas kunstniku teos valmib, vaid annab inspiratsiooni ka uute teede ja lahenduste otsimiseks ühiskonnas ja kultuuris.
Kunstnikelt oodatakse sageli, et just nemad tajuks muudatusi, eetilisi ja poliitilisi pöördeid ettenägelikult ning erksalt. Väga oluline on kunstnike roll ühiskonna probleemidele osutamisel ja ohtudest ning ummikutest märku andmisel. Uus põlvkond loomevõimekaid noori inimesi annab lootust, et tänu väljaspool raame mõtlemisele saab kunsti abil luua täiesti uusi olemis- ja koosolemisviise, teistsuguseid maailmu ja alternatiivseid kvaliteete.

Osaleda võis mistahes meediumis kunstiteosega: maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed.

EKA ehte ja sepise osakonna magistrant Taavi Teevet osaleb Brüsseli esimese ehtekunsti nädala peanäitusel “In Fieri” MAD, Home of creators loomeinkubaator/galeriis.

BJW peanäituse teemaks on “In Fieri”, mis tähendab ladina keeles valmimisprotsessis olemist. Iga näitusel osalev teos on niisiis mitte ainult materjali vaid ka kunstniku transformatsioon protsessi vältel.

Näitusel osalevad 51 valitud kunstniku 22-st erinevast riigist.

Teevet osaleb näitusel töödega “Hymnal no. 1” ja “Hymnal no. 2” seeriast “Pühendumine”.

Laserlõikusega pressvormideks muudetud vanad piiblid ja lauluraamatud, millesse pressitud lehtmetall, muudab raamatud terviklikuks teoseks.

Tööd mõtestavad ennastsalgava pühendumise ilminguid, otsides ja võrreldes erinevate pühendumiste ühisosi.

Brüsseli ehtekunsti nädal Instagramis

Eesti vanarahva ütlemised “austa leiba”, “leib on vanem kui meie” viitavad leiva erilisele tähendusele. Leivaga on seotud palju kombeid, uskumusi, rituaale ja vanasõnu. Leiva maitse ja vorm on olnud puutumatu aastasadu ning selle ning selle küpsetamine on suur kunst ja oskus.
Minu jaoks on leib miski, mis paneb mind mõtlema vanavanemate ja juurte peale.. Otsustasin jäädvustada leiba ajatuna tunduval valgel taustal, kus pildi tegemise aeg pole hoomatav. Leib on foto tähelepanu keskpunktis, rõhutades selle tekstuuri ja vormi.

Tegu on fotomontaažiga, milles kombineerisin oma aknast avanevat vaadet ja stuudios lavastatud fotot. Tegemist on vaatega Lasnamäele, kus ma 15 aastat tagasi elasin ja ajutiselt elan ka praegu. Midagi ei ole muutunud – sama monotoonsus ja lootusetus, samad kurvad majad ja tühjad ilmed ning jälle tunnen soovi siit põgeneda. Vaatan üles sinna, kus särab hele taevas ja tean, et alati on väljapääs.

Mis on ühist Eiffeli tornil, New Yorgi Vabadussambal ja Ristna tuletornil? Kes ei teaks 1889. aastal Pariisi maailmanäituse auks valmistatud Eiffeli torni või kujur Auguste Bartholdi poolt algselt Pariisis kavandatud ja siis 1886. aastal New Yorgis pidulikult avatud Vabadussammast? Märksa vähem on teada fakt, et samuti on Pariisis kokkumonteeritavatest metallelementidest toodetud ja 1874. aastal Hiiumaal Dagerorti neemel püstitatud Ristna tuletorn. Lisaks Valguselinna päritolule ja märgilisele tähendusele on kõik need objektid juba algselt kavandatud ka tuletornidena. Võib olla üllatav, et kõikide nende objektide valmistamisega on seotud kuulus prantsuse insener Gustave Eiffel.

Ettekanded:

15:00-15:45 Vincent Guigueno „Paris, capitale des Phares (Pariis, tuletornide pealinn)“
Vincent Guigueno on kirglik pharoloog, kunagine Pariisi Meremuuseumi restauraator ja mitmete tuletorniteemaliste raamatute autor. Erilist tähelepanu on ta pööranud prantsuse 19.-20.saj. mereohutuse praktikate uurimisele. „Au service des phares“ Presses universitaires de Rennes, 2001. „Le tour du monde en 80 phares“ E/P/A Hachette, 2019.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

15:45-16:30 Myriam Larnaudie-Eiffel „Les aspects techniques et esthétique dans l’œuvre de Gustave Eiffel (Gustave Eiffeli loomingu tehnilised ja esteetilised aspektid)“
Myriam Larnaudie-Eiffeli ettekanne tõotab tulla eriti põnev just seetõttu, et lisaks huvile arhitektuuripärandi vastu on tegemist Gustave Eiffeli 4. põlve otsese järeltulijaga ning ADGE (Association des Descendants de Gustave Eiffel) esinaisega. Ajaloolise Bordeaux metallsilla säilitamise eestvõitlejana käsitleb tema loeng eelkõige Eiffeli loomingu esteetilisi ja tehnilisi aspekte üldisemalt.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

16:30-17:15 Indrek Laos „Eestimaa randade metalltuletornid ja Eiffeli pärand”
Indrek Laos on tegevarhitekt arhitektuuribüroos Flux Projekt, alates 2020 täiendab ta oma muinsuskaitsealaseid teadmisi EKA doktoriõppes. Ettekanne heidab valgust Eesti randade tuletornide ja ennekõike 19. sajandi teise poole metalltuletornide põnevale ajaloole ning selle arhitektuuripärandi legendaarsetele sidemetele G. Eiffeli loominguga.
Ettekanne on eesti keeles.

Konverentsiga seoses on 5. mail EKA fuajees avatud näitus “Eiffeli tuletornid” ning 1. – 21. mail 2022 näitus “Ristna Eiffel” Tuuletorni elamuskeskuses Hiiumaal. Installatsioon ja fotod – Indrek Laos.

Rohkem infot: www.ristnaeiffel.ee