Rubriik: Erialad

Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, märts, aprill“.

Maaliseeria lähtub arhitektuursest motiivist, minimalistlikust maalikäsitlusest ja nähtavuse kujundist. Arhitektuurifoto kasutamine toetab maali sisemist loogikat ning aitab võimendada tuttavates ruumides tekkivat kättesaamatuse tunnet, mis Saadoja ajast aega kummitanud on.

Kombates kujutise nähtavust ning värvuste nimesid, asuvad need maalid tasapinna ja ruumi üleminekul. Saadoja on püüdnud maalitehniliselt minimeerida nii palju kui võimalik ning tegutseda selle vähesega võimalikult optimaalselt. Maalide aluseks olevatel toonidel ei ole loogilist seost kujutatava koha ega fragmendiga, iga põhitoon on eelnevast ja järgnevast erinev.

Selgete reeglite ning korduste kõrval on tegemist üsna orgaanilise ning vabalt kulgeva protsessiga, mis ei lõppe loodetavasti ka käesoleval näitusel eksponeeritud teostega, vaid liigub vaikselt oma rada edasi.

Tõnis Saadoja (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Viimati esines ta Tartu Kunstimajas 2011. aastal.

Kunstnik tänab oma sõpru ja toetajaid.

Graafiline disain: Tuuli Aule

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näitus on avatud 1. maini

6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud EKA skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja, dotsent Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.

Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.

Hollis Frampton / filmitegija

Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.

Taavi Talve (1970) on erinevates meediumites töötav kunstnik, kes lähtub enda viimase aja filmides ja installatsioonides subjektiivsest kogemuslikkusest ja minevikusündmuste suhtest isiklikku. Neis vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Talve on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias, elab ja töötab Tallinnas. Viimane ülesastumine on isiknäitus „Ma olin Timbuktus” (2022), mida võib külastada kuni 10. aprillini Tallinna Linnagaleriis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2022.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

13. aprillil esitleb Postimehe raamatukirjastus Eesti Kunstiakadeemias raamatut Alvar Aaltost. 

Autoriga vestleb EKA rektor Mart Kalm. 

Heikki Aalto-Alaneni raamatu “Armastan sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu” esitlus algab kell 17.00. 

Esitlus toimub inglise keeles.

Maailmakuulsad arhitektid ja disainerid Aino Marsio-Aalto (1894–1949) ja Alvar Aalto (1898–1976) olid abikaasad ja töökaaslased üle 20 aasta. Nende saavutusi teatakse tänaseni kõikjal, nende loodud esemed ja hooned on aja jooksul omandanud kultusliku oreooli.

Selles raamatus räägib Heikki Aalto-Alanen perearhiivist pärit materjalide põhjal oma vanavanemate loo, milles on ainukordsel viisil põimunud kirg, loovus ja töö. Aino ja Alvari kirjavahetus, reisipäevikud, joonistused ja fotod moodustavad jutustuse, milles kõige valjemini kõlab peategelaste endi hääl.

Maailma ühest tunnustatumast tipparhitektist Alvar Aaltost on kirjutatud suur hulk raamatuid ja artikleid, uusi teoseid ilmub tänini. Senistes biograafiates on aga suuresti varju jäänud Aino roll ja panus – nüüd selgub, kui oluline see oli. Aino oli arhitekt, disainer ja perefirma Arteki tegevjuht, Alvari võrdväärne ja lahutamatu partner nii töös kui ka eraelus.

Teose selgroo moodustavad erakirjad ja dokumendid ei ole kunagi varem kõrvaliste inimeste pilgu ette sattunud. Need annavad suurepärase ülevaate kahe suurvaimu argipäevist ja tähtsündmustest, sellest, mis neid inspireeris, mis tegutsema ja mis mõtlema pani, suhtlusest teiste kaasaja tipparhitektidega, nende tulevikuplaanidest. Lugeja saab haruldase võimaluse näha selle kuvandi taha, mille nad on hiljem avalikkuses omandanud.

Raamat on rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotode, joonistuste jm pildimaterjaliga. Eesti keelde ei ole Aino ja Alvar Aalto tööd või elu käsitlevaid teoseid varem tõlgitud ja see teeb raamatu ilmumisest ka kultuurilise tähtsündmuse.

Sündmus Facebookis

Disainer Sara Kaamani loeng „bodies, rooms, movements, fictions“

Kolmapäeval, 30. märtsil
kell 17:30
ruumis A-501

Loeng toimub inglise keeles

Performatiivne loeng mängib ajalikkuse, ajaloo ja lugude jutustamisega, et luua dramatiseeritud odüsseia läbi graafilise disaineri professionaalse identiteedi ning see lahti lammutada. Ajaloolised ja spekulatiivsed faktid ja väljamõeldised sulanduvad infotainment’iks, milles kõrvalosatäitjaks Britney Spears.

Sara Kaaman on Stockholmis tegutsev graafiline disainer, kes ühtlasi õpetab, kirjutab, liigutab ja õpib Stockholmi Kunstiülikooli magistriprogrammis New Performative Practices. Teda huvitavad kirjastamistehnoloogiate, kehade, poliitika, performance’i ja luule ristumised. Aastast 2012 on ta ajakirja Girls Like Us graafiline disainer ja kaastoimetaja. Koos Maryam Fanni ja Matilda Flodmarkiga uurib ta kollektiivis MMS graafilise disaini töö ajalugu läbi feministliku teooria ja praktika. Nende raamat „Natural Enemies of Books – A Messy History of Women in Printing and Typography“ ilmus aastal 2020. Koos tantsija ja koreograafi Klara Utke Acsiga teeb ta kirjastamise digi- ja analoogformaatidest performatiivseid uurimusi, viimati projekti „The Book – An Interfacial Sitcom“ raames.

Aine  “Joon, värv, vorm ja ruum 3” korraline arvestus toimub uuendatud moel, on justkui vana, iganenud hindamisformaadi metamorfoos või reform. 

Reedel, 29. aprillil 2022 terve päev EKA Galeriis  toimub arvestus kõigil joonistamisgruppidel korraga. Tagasisidestamine, väga põhjalikult, on tehtud, jooksvalt tundide ajal, kõik on saanud tagasisidet igale tehtud tööle.

Näitus/Arvestus/Piknik/Lõpupidu tööd, on kogu semestri tulem.

Õppejõud Ülle Marks

Kristi Grišakovi ja Keiti Kljavini juhendatud ühisstuudio näitus ja hindamine toimub 1. aprillil, 15.00–19.30, algusega EKA sisehoovis. 

“Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus” uurib erinevad ainelisi ja tunnetuslikke aspekte Ida-Virumaa elus. Fookuses on kaevandamisega seotud linnaosad ja linnad, nagu Ahtme, Kiviõli, Järve jne, kus linnakorraduslike vahenditega püütakse sekkuda inimeste valikutesse minna või jääda.

Urbanistika, arhitektuuri ning sisearhitektuuri tudengite koostöös sündinud projektid tegelevad kahanemise, kohanemise ja taaskasutuse mõtestamisega. Mõned tööd püüavad talletada kohalikke lugusid, mis on mattumas Ida-Virumaa tööstussuduse, teised püüavad mõista ajas hangunud kohalikke elamispraktikaid. Kõik tööd kasutavad nähtu mõtestamiseks teoreetilisi alusmaterjale ning tööde esitlemiseks erinevaid multimeedia lahendusi.

Kahanemine on Ida-Virumaal pidevas muutumises. Ühtpidi on see seotud kohaliku mineviku võistlevate vaadetega, teistpidi kujundab see piirkonna tulevikku, sest õiglane üleminek nõuab senise majandusstruktuuri ümberpööramist ja piinlikult suur süsinikuemissioon sunnib otsima uusi narratiive. Kuigi kahanemist seostatakse mahajäänud keskkonnaga ning tühjaks jäänud elamufondiga, siis uurides selles elamist võime avastada rikkaliku kogemustepagasi, milles väljendub omapärane leppimine ning visadus. Kahanevat linnakeskkonda peetakse sageli ka häirivaks keskkonnaks, kuid miks me oleme harjunud mõtestama linnade atraktiivsust vaid läbi kasvu? Kas ka tasakasv võiks olla ilus? 

Kunstnik ja disainer Anu Samarüütli juhendamisel toimuvas töötoas saab põgusa ülevaate illustratsiooni põhimõtetest, disainimise protsessi algatamisest ning ideede genereerimisest.

Tehakse erinevaid loovust vabastavaid soojendusharjutusi ning asutakse tegema illustratsioone erinevate materjalide ja töövahenditega. Töötoa lõpuks on igaüks loonud kogumi aksessuaaride illustratsioone ja/või prototüübi talle omases stiilis ning saanud proovida erinevaid tehnikaid (kollaaž ja 3D-drapeerimine), mida kasutavad professionaalsed illustraatorid.

Põhjala tehase galerii, Marati 5 Tallinn

29.03 T, kell 16:00 (kestus kuni 1,5h)
Osalejate arv: 12

Osalustasu: 15€ (tasumine kohapeal sularahas)

Registreerimine

Liituge meiega 2. aprilli laupäeval kell 12.00-19.00, et arutada käegakatsutavaid koostoimeid ja nautida käegakatsutavaid jooke Rotermannis Gallery Cafe’is.

Kuidas näeksid teie nutitelefoni rakendused välja, kui puuteekraani liidest poleks? Milliseid meeli peaksid nad stimuleerima, et teie suhtlus oleks tõhus ja eesmärgipärane? Nägemine, kuulmine, puudutamine, haistmine, maitsmine – meeled, mis ulatuvad kaugemale sellest, mida ekraanid meile pakkuda suudavad.

EKA interaktsioonidisaini tudengid tutvustavad teile oma nägemust selle kohta, kuidas halbu liideseid ja interaktsioone paremaks muuta, muutes need käegakatsutavamaks.

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

• Sisearhitektuur
• Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
• Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
• Kaasaegne kunst
• Arutelu

• Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud 
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
• Arutelu

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

REGISTREERU SIIN

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.

Arutletakse teemadel:

• Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
• Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
• Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?

Osalejate tutvustused:

Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.

Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.

Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.

Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta  edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee