AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
21.05.2024 — 28.05.2024
EKA disainiteaduskonna töötoad sisseastujatele
Aksessuaaridisain
Aprillis ja mais on kõigil tänavustel sisseastujatel ja ka teistel huvilistel, kellele EKA erialad huvi pakuvad, võimalik osaleda erinevates EKA disainiteaduskonna erialasid tutvustavates töötubades. Kõik töötoad toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kohapeal.
Hetkel on valikus järgmised töötoad:
Aksessuaaridisain: materjalis visandamine
Töötoas saab kerge ülevaate aksessuaari osakonna võimalustest ja ühtlasi katsetada üht kavandamise meetodit, mille käigus valmib idee jalanõu või koti disainist. Selle kiir-disainirünnaku töötoas saab oma loovuse käiku lasta ja käed-külge kogemuse, sest kasutada saab erinevaid materjale ja meediume. Kõik taiesed saab üles pildistada kohapealses fotokastis, mis panna oma kasuks tööle sisseastumisportfooliot koostades. Töötoa viib läbi 2. kursuse magistrant Maria Rojko Nisu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.
Toimumisajad:
- T 30.04 kl 17–18.30
- R 03.05 kl 14–15.30
- R 10.05 kl 14–15.30
- T 28.05 kl 16–17.30
Tekstiilidisain: nunoviltimine
Töötuba keskendub nunoviltimisele, mis võimaldab omavahel ühendada erinevaid materjale – villa on võimalik kokku vanutada nii siidi, kui ka puuvillkangaga. Valmib lausmaterjal, mida saab vormida tegemise käigus ja mille viimistlemisel ei ole vaja kasutada õmbluseid. Igal töötoas osalejal on võimalus valmistada rõivadetail. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada sisseastumiseks vajalikku loomingulist portfooliot. Viltimise töötuba tutvustab tekstiilidisaini eriala võimalusi bakalaureuseõppekaval Moe-, tekstiili ja aksessuaaridisain (BMAT). Juhendavad tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Lilli Ann Linno ja Vivian Vuks. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.
Toimumisajad:
- T 30.04 kl 17-18.30
- T 07.05 kl 17-18.30
- T 14.05 kl 17-18.30
- T 21.05 kl 16-17.30
- T 28.05 kl 16–17.30
Moedisain: drapeerimine
Töötuba pakub osalejatele võimaluse eksperimentaalsete loomingunäidete valmistamiseks. Leiame kangaste, lõigete ja struktuuridega katsetades uusi lahendusi drapeerimise kunstile, kus loovuse ja eneseväljenduse platvormiks muutuvad pisikesed mannekeenid. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida esitada EKA vastuvõtukomisjonile. Töötuba juhendavad moedisaini eriala 3. kursuse tudengid Maria Roosiaas, Ron-Jonas Verlin ja Jaagup Kaiv. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 12 osalejat.
Toimumisajad:
- 26.04.kl 14-15.30
- 03.05 kl 14-15.30
- 10.05 kl 14-15.30
Juba toimunud:
Klaas, keraamika, ehe ja sepis
EKA materjalikunstid ehk klaasi, keraamika, ehte ja sepise osakonnad korraldavad 12. aprillil õppimisvõimalusi ning osakondi tutvustava ürituse. Näha saab põnevaid demosid – tuld ja tossu, sulavat klaasi, metalli ja hõõguvat keraamikat. Kindlasti saab erinevate materjalidega ka ise lähemat tutvust teha. Oodatud on kõik, kellel huvi kunsti, disaini ning erinevate elementide koostöös muundatavate materjalide vastu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.
Toimumisajad:
- 12.04. kell 10–11.30
- 12.04. kell 12–13.30
- 12.04. kell 14–15.30
Lisainfo:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
EKA disainiteaduskonna töötoad sisseastujatele
Teisipäev 21 mai, 2024 — Teisipäev 28 mai, 2024
Aksessuaaridisain
Aprillis ja mais on kõigil tänavustel sisseastujatel ja ka teistel huvilistel, kellele EKA erialad huvi pakuvad, võimalik osaleda erinevates EKA disainiteaduskonna erialasid tutvustavates töötubades. Kõik töötoad toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kohapeal.
Hetkel on valikus järgmised töötoad:
Aksessuaaridisain: materjalis visandamine
Töötoas saab kerge ülevaate aksessuaari osakonna võimalustest ja ühtlasi katsetada üht kavandamise meetodit, mille käigus valmib idee jalanõu või koti disainist. Selle kiir-disainirünnaku töötoas saab oma loovuse käiku lasta ja käed-külge kogemuse, sest kasutada saab erinevaid materjale ja meediume. Kõik taiesed saab üles pildistada kohapealses fotokastis, mis panna oma kasuks tööle sisseastumisportfooliot koostades. Töötoa viib läbi 2. kursuse magistrant Maria Rojko Nisu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.
Toimumisajad:
- T 30.04 kl 17–18.30
- R 03.05 kl 14–15.30
- R 10.05 kl 14–15.30
- T 28.05 kl 16–17.30
Tekstiilidisain: nunoviltimine
Töötuba keskendub nunoviltimisele, mis võimaldab omavahel ühendada erinevaid materjale – villa on võimalik kokku vanutada nii siidi, kui ka puuvillkangaga. Valmib lausmaterjal, mida saab vormida tegemise käigus ja mille viimistlemisel ei ole vaja kasutada õmbluseid. Igal töötoas osalejal on võimalus valmistada rõivadetail. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada sisseastumiseks vajalikku loomingulist portfooliot. Viltimise töötuba tutvustab tekstiilidisaini eriala võimalusi bakalaureuseõppekaval Moe-, tekstiili ja aksessuaaridisain (BMAT). Juhendavad tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Lilli Ann Linno ja Vivian Vuks. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.
Toimumisajad:
- T 30.04 kl 17-18.30
- T 07.05 kl 17-18.30
- T 14.05 kl 17-18.30
- T 21.05 kl 16-17.30
- T 28.05 kl 16–17.30
Moedisain: drapeerimine
Töötuba pakub osalejatele võimaluse eksperimentaalsete loomingunäidete valmistamiseks. Leiame kangaste, lõigete ja struktuuridega katsetades uusi lahendusi drapeerimise kunstile, kus loovuse ja eneseväljenduse platvormiks muutuvad pisikesed mannekeenid. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida esitada EKA vastuvõtukomisjonile. Töötuba juhendavad moedisaini eriala 3. kursuse tudengid Maria Roosiaas, Ron-Jonas Verlin ja Jaagup Kaiv. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 12 osalejat.
Toimumisajad:
- 26.04.kl 14-15.30
- 03.05 kl 14-15.30
- 10.05 kl 14-15.30
Juba toimunud:
Klaas, keraamika, ehe ja sepis
EKA materjalikunstid ehk klaasi, keraamika, ehte ja sepise osakonnad korraldavad 12. aprillil õppimisvõimalusi ning osakondi tutvustava ürituse. Näha saab põnevaid demosid – tuld ja tossu, sulavat klaasi, metalli ja hõõguvat keraamikat. Kindlasti saab erinevate materjalidega ka ise lähemat tutvust teha. Oodatud on kõik, kellel huvi kunsti, disaini ning erinevate elementide koostöös muundatavate materjalide vastu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.
Toimumisajad:
- 12.04. kell 10–11.30
- 12.04. kell 12–13.30
- 12.04. kell 14–15.30
Lisainfo:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
16.04.2024 — 30.04.2024
Sonja Sutt Lainurga Galeriis
Installatsioon ja skulptuur
16. aprillil kell 19.00 avaneb Lainurga Galeriis Sonja Suti näitus “Laabub seegi”.
Näitus tuletab meelde, nagu pealkirigi viitab, et kõik laabub.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Sonja Sutt Lainurga Galeriis
Teisipäev 16 aprill, 2024 — Teisipäev 30 aprill, 2024
Installatsioon ja skulptuur
16. aprillil kell 19.00 avaneb Lainurga Galeriis Sonja Suti näitus “Laabub seegi”.
Näitus tuletab meelde, nagu pealkirigi viitab, et kõik laabub.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.04.2024
Kunstiõpetaja magistriõppekava online infotund
Kunstiharidus
Neljapäeval, 25. aprillil kell 16.00 toimub Zoomis EKA ja Tallinna ülikooli ühise magistriõppekava Kunstiõpetaja MA online infotund.
Kunstiõpetaja MA ühisõppekava aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.
Huvilistel palume registreeruda Tallinna Ülikooli veebilehe kaudu: https://www.tlu.ee/vormid/kunstiopetaja-oppekava-infotund.
Kunstiõpetaja magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada perioodil 1.05–1.07 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Loe õppekava kohta lähemalt SIIT.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Kunstiõpetaja magistriõppekava online infotund
Neljapäev 25 aprill, 2024
Kunstiharidus
Neljapäeval, 25. aprillil kell 16.00 toimub Zoomis EKA ja Tallinna ülikooli ühise magistriõppekava Kunstiõpetaja MA online infotund.
Kunstiõpetaja MA ühisõppekava aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.
Huvilistel palume registreeruda Tallinna Ülikooli veebilehe kaudu: https://www.tlu.ee/vormid/kunstiopetaja-oppekava-infotund.
Kunstiõpetaja magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada perioodil 1.05–1.07 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Loe õppekava kohta lähemalt SIIT.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
16.04.2024 — 30.04.2024
esocafe
Installatsioon ja skulptuur
Oled oma loomepraktikaga jännis?
Lõputöö ei taha lõppeda?
Tule küsi abi esocafest!
lisainfo ja registreerimine
alates 16.04, 18.00
skulptuuriosakonna ees.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
esocafe
Teisipäev 16 aprill, 2024 — Teisipäev 30 aprill, 2024
Installatsioon ja skulptuur
Oled oma loomepraktikaga jännis?
Lõputöö ei taha lõppeda?
Tule küsi abi esocafest!
lisainfo ja registreerimine
alates 16.04, 18.00
skulptuuriosakonna ees.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.04.2024 — 20.06.2024
EKA muuseum esitleb: Omanäolised omailmad
Graafika
Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)
Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.
Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.
Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.
Reeli Kõiv,
näituse kuraator
Graafiline disain Pärtel Eelmere
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA muuseum esitleb: Omanäolised omailmad
Reede 12 aprill, 2024 — Neljapäev 20 juuni, 2024
Graafika
Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)
Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.
Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.
Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.
Reeli Kõiv,
näituse kuraator
Graafiline disain Pärtel Eelmere
Postitas Andres Lõo — Püsilink
22.04.2024
Avatud loeng: Eero Jürgenson “Esindusruum ja eksistents”
Sisearhitektuur
Sisearhitektuuri õppekava ja ruumikujunduse sessioonõppe (disain ja innovatsioon) ühisel algatusel ja kutsel esineb 22. aprillil EKA aulas loenguga sisearhitekt Eero Jürgenson.
Loeng seostub hiljutise näituse ‘’Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid’’ (august – oktoober 2023, Eesti Arhitektuurimuuseum) ideega, avades selle sisust, eesmärkidest ja järelpeegeldustest kerkinud ja täienenud teemaarendusi. Lisaks esindusinterjööri ja sümbolväärtusega ruumi tunnuste üldisemale vaatlusele annab Jürgenson võrdleva ülevaate Eesti mõisate ja saatkondade käekäigust ajaloo pöördelistel hetkedel, erilahendusega sisustuselementide ja kujutava kunsti kaasamisest Eesti saatkondade ja residentside interjöörides.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Eero Jürgenson, Eesti Sisearhitektide Liidu asutajaliige, on koos Tiiu Truusi ja Pille Lausmäe-Lõokesega ’’Ruumidiplomaatia’’ näituse idee autoriks.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud loeng: Eero Jürgenson “Esindusruum ja eksistents”
Esmaspäev 22 aprill, 2024
Sisearhitektuur
Sisearhitektuuri õppekava ja ruumikujunduse sessioonõppe (disain ja innovatsioon) ühisel algatusel ja kutsel esineb 22. aprillil EKA aulas loenguga sisearhitekt Eero Jürgenson.
Loeng seostub hiljutise näituse ‘’Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid’’ (august – oktoober 2023, Eesti Arhitektuurimuuseum) ideega, avades selle sisust, eesmärkidest ja järelpeegeldustest kerkinud ja täienenud teemaarendusi. Lisaks esindusinterjööri ja sümbolväärtusega ruumi tunnuste üldisemale vaatlusele annab Jürgenson võrdleva ülevaate Eesti mõisate ja saatkondade käekäigust ajaloo pöördelistel hetkedel, erilahendusega sisustuselementide ja kujutava kunsti kaasamisest Eesti saatkondade ja residentside interjöörides.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Eero Jürgenson, Eesti Sisearhitektide Liidu asutajaliige, on koos Tiiu Truusi ja Pille Lausmäe-Lõokesega ’’Ruumidiplomaatia’’ näituse idee autoriks.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.04.2024
Melina Unterhause Keskpuuris
Installatsioon ja skulptuur
Melina Unterhauseri performance’i ja heli-installatsiooni esitlus “What if there is no place called home” 20. aprillil Keskpuuris 12.00–15.30.
“This I will only tell myself in confidence because it comes from a little part where I don’t go often and there is still a place for you. Come and sit next to my kitchen to hear a story of our past. Follow the unheard story of my grandfather.”
Performance toimub Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõelehe näituse “Enne kui ma unustan, tahaksin midagi südamelt saada” näituse raames Keskpuuri galeriis.
Performance’iga aktiveerib kunstnik installatsiooniruumi, kutsudes publikut ühiselt kodusest söömingust osa saama. Kunstnik seab küsimuse alla eri maade kultuuripärandid, otsides pärandite kattuvusi ja lahkhelisid. Kuidas on elada nomaadina keskkonnas, mille kultuuriline taust on eelnevast täiesti erinev? Melina Unterhauser huvitub üksikisikute ja rühmade kaasamisest ühiskonda. Eriti rituaalides, liikumistes ja erinevates poliitilistes süsteemides. Selleks töötab ta peamiselt installatsioonide ja performance’i meediumis, kombineerides taktiilseid materjale keha liikumisega.
Melina Unterhauser on Saksa kunstnik, kes elab Karlsruhes ja õpib hetkel vahetussemestril Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni- ja skulptuuriosakonnas. Saksamaal on ta Ulla von Brandenburgi üliõpilane Karlsruhe Kaunite Kunstide Akadeemias. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel Saksamaal ja Itaalias.
Kell 12.00-14.30 heli-installatsioon ja toidu valmistamine
Kell 15.00 näituse külastajatega koos söömine
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Melina Unterhause Keskpuuris
Laupäev 20 aprill, 2024
Installatsioon ja skulptuur
Melina Unterhauseri performance’i ja heli-installatsiooni esitlus “What if there is no place called home” 20. aprillil Keskpuuris 12.00–15.30.
“This I will only tell myself in confidence because it comes from a little part where I don’t go often and there is still a place for you. Come and sit next to my kitchen to hear a story of our past. Follow the unheard story of my grandfather.”
Performance toimub Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõelehe näituse “Enne kui ma unustan, tahaksin midagi südamelt saada” näituse raames Keskpuuri galeriis.
Performance’iga aktiveerib kunstnik installatsiooniruumi, kutsudes publikut ühiselt kodusest söömingust osa saama. Kunstnik seab küsimuse alla eri maade kultuuripärandid, otsides pärandite kattuvusi ja lahkhelisid. Kuidas on elada nomaadina keskkonnas, mille kultuuriline taust on eelnevast täiesti erinev? Melina Unterhauser huvitub üksikisikute ja rühmade kaasamisest ühiskonda. Eriti rituaalides, liikumistes ja erinevates poliitilistes süsteemides. Selleks töötab ta peamiselt installatsioonide ja performance’i meediumis, kombineerides taktiilseid materjale keha liikumisega.
Melina Unterhauser on Saksa kunstnik, kes elab Karlsruhes ja õpib hetkel vahetussemestril Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni- ja skulptuuriosakonnas. Saksamaal on ta Ulla von Brandenburgi üliõpilane Karlsruhe Kaunite Kunstide Akadeemias. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel Saksamaal ja Itaalias.
Kell 12.00-14.30 heli-installatsioon ja toidu valmistamine
Kell 15.00 näituse külastajatega koos söömine
Postitas Andres Lõo — Püsilink
16.04.2024 — 03.05.2024
Maria Erikson GÜ galeriis
Graafika
Teisipäeval, 16. aprillil 2024 kell 17.00 avatakse GÜ galeriis Maria Eriksoni isiknäitus „Udused aiad“. Näitus jääb lahti 3. maini 2024.
You will find me if you want me in the garden.
Unless it’s pouring down with rain.(Einstürzende Neubauten, The Garden. Album Ende Neu, 1996.)
Trees stand for growth and life but also for stability and roots. People spend time amongst the trees to seek knowledge and integrity because this is where the spiritual and mundane are intertwined. I visit the trees to ask for advice or tell them about my grief.
(M. E.)
Näitus „Udused aiad“ vaatleb aeda kui hinge ja õnnetunde arhetüüpset kujundit selle mitmetähenduslikkuses. Aed kujutab endast nii vaimset kui ka füüsilist ruumi, kus otsida varjupaika ja ilu. Aed justkui pikendab kodust ruumi, samal ajal väljendades inimese tahet piiritleda loodust. Sellisena looduse mõõtmele pühendumisest otsitakse rahulolu, vabadusetunnet ning tervendavat energiat. Töö aias on võrreldav enesehoolega ning aia korrashoidmist ja kujundamist võib vaadelda kui üldinimlikku soovi hoida ja olla hoitud. Inimese unarusse jäetud kunagisest lopsakast aiast saab lagunemise sümbol, viidates samas visale loodusele, mis elupaiga lõpuks inimeselt üle võtab.
Aia eest hoolitsemisele sarnaneva tähelepanu ja tundlikkusega kanduvad kunstniku loomeprotsessi õrnad žestid paberile, luues ühtaegu unistava aiaruumi ja kujutades selle sama unelma haprat loomust. Kunstniku püüd kasvatada ja hoida nii tõelisi kui mõttelisi aedu mõjub inimloomuse allegooriana, mille püsivuse ja hetkelisuse metafooriks on aia kujund.
Kunstnik tänab: Eesti Vabagraafikute Ühendus, Lembe Ruben-Kangur, Liina Siib, Britta Benno, Kadri Toom, Naomi Nowak, Anna Viola Hallberg, Brynhild Seim, Jim Berggren, Marko Odar, Villem Säre, Mart Saarepuu, Björkö Konstnod,
EKA graafika
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Maria Erikson (1985) elab ja töötab Tallinnas ja Oslos. Tema kunstnikupraktika keskmes on isikliku kogemuse ja narratiivi uurimine läbi oskuste metodoloogia ja kunstitegemise protsessi, samuti keha(line) kogemus ning materjali enda kaduv loomus. Uutes ruumisituatsioonides täheldab ta nende suhete talletumist ja muutumise kulgu ajas ning sidusust üksteisega.
Maria Erikson õpetab graafikat Eesti Kunstiakadeemias ja Oslo Riiklikus Kunstiakadeemias Norras, varasemalt ka Helsingi Kunstiakadeemias Soomes. Erikson omandas vabade kunstide magistrikraadi graafika õppesuunal Helsingi Kunstiakadeemias ning on läbinud kaheaastase litograafia trükitehnoloogia õppe Tamarind Instituudis (NM, USA). Sellele eelnevalt õppis ta graafikakunsti Rootsis. Erikson on Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi laureaat (2019), pälvinud Rootsi graafikute ühenduse stipendiumi (2017), Getfotsfondeni nimelise stipendiumi (2012), Eric Ericson nimelise stipendiumi (2012) ja kahel korral Ann-Margret Lindelli nimelise graafika preemia (2021, 2008, Rootsi). 2023. aastal tunnustas Eesti Vabagraafikute Ühendus Eriksoni Aasta graafiku tiitliga.
Hiljutisi näitusi: „Perspektiv på trykk“, Norske Grafikere galerii, Norra (2024); „Pindadest, piiridest, omaruumidest“, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus (2023). Isikunäitused „Pehme puudutus äärel“, Litograafia Muuseum, Rootsi; Ratamo galerii, Soome; Draakoni galerii, Tallinn (2023) ja „Märkmeid piiriruumist“, ARS Projektiruum, Tallinn (2022).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maria Erikson GÜ galeriis
Teisipäev 16 aprill, 2024 — Reede 03 mai, 2024
Graafika
Teisipäeval, 16. aprillil 2024 kell 17.00 avatakse GÜ galeriis Maria Eriksoni isiknäitus „Udused aiad“. Näitus jääb lahti 3. maini 2024.
You will find me if you want me in the garden.
Unless it’s pouring down with rain.(Einstürzende Neubauten, The Garden. Album Ende Neu, 1996.)
Trees stand for growth and life but also for stability and roots. People spend time amongst the trees to seek knowledge and integrity because this is where the spiritual and mundane are intertwined. I visit the trees to ask for advice or tell them about my grief.
(M. E.)
Näitus „Udused aiad“ vaatleb aeda kui hinge ja õnnetunde arhetüüpset kujundit selle mitmetähenduslikkuses. Aed kujutab endast nii vaimset kui ka füüsilist ruumi, kus otsida varjupaika ja ilu. Aed justkui pikendab kodust ruumi, samal ajal väljendades inimese tahet piiritleda loodust. Sellisena looduse mõõtmele pühendumisest otsitakse rahulolu, vabadusetunnet ning tervendavat energiat. Töö aias on võrreldav enesehoolega ning aia korrashoidmist ja kujundamist võib vaadelda kui üldinimlikku soovi hoida ja olla hoitud. Inimese unarusse jäetud kunagisest lopsakast aiast saab lagunemise sümbol, viidates samas visale loodusele, mis elupaiga lõpuks inimeselt üle võtab.
Aia eest hoolitsemisele sarnaneva tähelepanu ja tundlikkusega kanduvad kunstniku loomeprotsessi õrnad žestid paberile, luues ühtaegu unistava aiaruumi ja kujutades selle sama unelma haprat loomust. Kunstniku püüd kasvatada ja hoida nii tõelisi kui mõttelisi aedu mõjub inimloomuse allegooriana, mille püsivuse ja hetkelisuse metafooriks on aia kujund.
Kunstnik tänab: Eesti Vabagraafikute Ühendus, Lembe Ruben-Kangur, Liina Siib, Britta Benno, Kadri Toom, Naomi Nowak, Anna Viola Hallberg, Brynhild Seim, Jim Berggren, Marko Odar, Villem Säre, Mart Saarepuu, Björkö Konstnod,
EKA graafika
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Maria Erikson (1985) elab ja töötab Tallinnas ja Oslos. Tema kunstnikupraktika keskmes on isikliku kogemuse ja narratiivi uurimine läbi oskuste metodoloogia ja kunstitegemise protsessi, samuti keha(line) kogemus ning materjali enda kaduv loomus. Uutes ruumisituatsioonides täheldab ta nende suhete talletumist ja muutumise kulgu ajas ning sidusust üksteisega.
Maria Erikson õpetab graafikat Eesti Kunstiakadeemias ja Oslo Riiklikus Kunstiakadeemias Norras, varasemalt ka Helsingi Kunstiakadeemias Soomes. Erikson omandas vabade kunstide magistrikraadi graafika õppesuunal Helsingi Kunstiakadeemias ning on läbinud kaheaastase litograafia trükitehnoloogia õppe Tamarind Instituudis (NM, USA). Sellele eelnevalt õppis ta graafikakunsti Rootsis. Erikson on Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi laureaat (2019), pälvinud Rootsi graafikute ühenduse stipendiumi (2017), Getfotsfondeni nimelise stipendiumi (2012), Eric Ericson nimelise stipendiumi (2012) ja kahel korral Ann-Margret Lindelli nimelise graafika preemia (2021, 2008, Rootsi). 2023. aastal tunnustas Eesti Vabagraafikute Ühendus Eriksoni Aasta graafiku tiitliga.
Hiljutisi näitusi: „Perspektiv på trykk“, Norske Grafikere galerii, Norra (2024); „Pindadest, piiridest, omaruumidest“, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus (2023). Isikunäitused „Pehme puudutus äärel“, Litograafia Muuseum, Rootsi; Ratamo galerii, Soome; Draakoni galerii, Tallinn (2023) ja „Märkmeid piiriruumist“, ARS Projektiruum, Tallinn (2022).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
18.04.2024 — 02.06.2024
Denisa Štefanigová Tütar galeriis
Kaasaegne kunst
18. aprillil kell 19.00 avab Denisa Štefanigová Tütar galeriis isikunäituse „Vaadelda pilvi“. Näituse kujundab kunstnik Johannes Luik.
Avataval näitusel on väljas Štefanigová viimase aja teosed, mis toovad vaatajateni ekspressiivses-dünaamilises käekirjas teostatud hübriidsed olendid ja fantastilised loomad. See on fantaasiarikas, unenäoline või alateadvuslik maailm, kus olevustest, kes on võtnud kuju sügavalt isikliku ja dünaamilise loomeprotsessi raames, on saanud kunstniku kujuteldavad kaaslased.
Kunstiteadlase Katrin Kivimaa sõnul sümboliseerivad Štefanigová teoste hübriidne kujundistu ja voolavust rõhutav maalitehnika maailma nägemise ja tõlgendamise viisi, milles autonoomne iseolemine ning inimese seadmine kõrgemaks mitte-inimlikust (teistest elusolenditest, loodusest) annab teed kooseksisteerimise ja vastastikuse sõltuvuse eetikale. „Teoste tähendusväli haakub meie tänase maailma probleemidega. Vanade maalilõuendite taaskasutus uute teoste loomisel; käsitöö ja nn kõrge kunsti vaheliste piiride kaotamine; inimolendite ja teiste elusolendite ühtesulandumine – kõik need elemendid kõnelevad autori ökoloogilisest teadlikkusest ja sotsiaalsest närvist,“ kirjutab Kivimaa näituse kaastekstis.
Denisa Štefanigová (1995) on Tšehhi kunstnik, kes on spetsialiseerunud peamiselt maalile. Kunstnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti erialal ning Brno Tehnikaülikooli (FaVU) kaunite kunstide teaduskonnas. 2023. aastal toimusid Štefanigová isikunäitused Praha galeriis SVĚTOVA 1 ja EKA Galeriis Tallinnas. Kunstnik on osalenud grupinäitustel Kadrioru Kunstimuuseumis, Brno Kunstimajas, Vilniuse MO muuseumis ning Hobusepea galeriis Tallinnas.
Denisa Štefanigová näitus Tütar galeriis jääb avatuks 2. juunini ning on publikule tasuta.
Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00, laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Katrin Kivimaa
Kujundaja: Johannes Luik
Graafiline disain: Kert Viiart
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, DSV Estonia ja Tšehhi Suursaatkond Tallinnas.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Denisa Štefanigová Tütar galeriis
Neljapäev 18 aprill, 2024 — Pühapäev 02 juuni, 2024
Kaasaegne kunst
18. aprillil kell 19.00 avab Denisa Štefanigová Tütar galeriis isikunäituse „Vaadelda pilvi“. Näituse kujundab kunstnik Johannes Luik.
Avataval näitusel on väljas Štefanigová viimase aja teosed, mis toovad vaatajateni ekspressiivses-dünaamilises käekirjas teostatud hübriidsed olendid ja fantastilised loomad. See on fantaasiarikas, unenäoline või alateadvuslik maailm, kus olevustest, kes on võtnud kuju sügavalt isikliku ja dünaamilise loomeprotsessi raames, on saanud kunstniku kujuteldavad kaaslased.
Kunstiteadlase Katrin Kivimaa sõnul sümboliseerivad Štefanigová teoste hübriidne kujundistu ja voolavust rõhutav maalitehnika maailma nägemise ja tõlgendamise viisi, milles autonoomne iseolemine ning inimese seadmine kõrgemaks mitte-inimlikust (teistest elusolenditest, loodusest) annab teed kooseksisteerimise ja vastastikuse sõltuvuse eetikale. „Teoste tähendusväli haakub meie tänase maailma probleemidega. Vanade maalilõuendite taaskasutus uute teoste loomisel; käsitöö ja nn kõrge kunsti vaheliste piiride kaotamine; inimolendite ja teiste elusolendite ühtesulandumine – kõik need elemendid kõnelevad autori ökoloogilisest teadlikkusest ja sotsiaalsest närvist,“ kirjutab Kivimaa näituse kaastekstis.
Denisa Štefanigová (1995) on Tšehhi kunstnik, kes on spetsialiseerunud peamiselt maalile. Kunstnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti erialal ning Brno Tehnikaülikooli (FaVU) kaunite kunstide teaduskonnas. 2023. aastal toimusid Štefanigová isikunäitused Praha galeriis SVĚTOVA 1 ja EKA Galeriis Tallinnas. Kunstnik on osalenud grupinäitustel Kadrioru Kunstimuuseumis, Brno Kunstimajas, Vilniuse MO muuseumis ning Hobusepea galeriis Tallinnas.
Denisa Štefanigová näitus Tütar galeriis jääb avatuks 2. juunini ning on publikule tasuta.
Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00, laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Katrin Kivimaa
Kujundaja: Johannes Luik
Graafiline disain: Kert Viiart
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, DSV Estonia ja Tšehhi Suursaatkond Tallinnas.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.04.2024 — 11.05.2024
Maria Kapajeva Draakoni galeriis
Doktorikool
17. aprillil kell 18.00 avab EKA doktorant Maria Kapajeva isiknäituse „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ Draakoni galeriis.
Näitus on avatud 11. maini 2024.
Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ on sügavalt mõjutatud Draakoni galerii asukohast Vene saatkonna vastas Tallinna vanalinnas. Olles sel viisil positsioneerunud, on Kapajeva eesmärk edendada nüansirikkamat dialoogi Ukrainas käimasoleva sõja üle, mis on viinud pideva kokkupuuteni piinavate vaatepiltidega.
Seeläbi on toimumas desensibiliseerimise protsess, mis muudab meid vägivalla suhtes päev-päevalt immuunsemaks. Vägivalla suhtes, millega seisavad silmitsi need inimesed, kes ikka veel Ukrainas igapäevaselt enda elu eest võitlevad. Keerukad detailid, nüansid ja isiklikud narratiivid on taandunud hõlpsasti jagatavaks sisuks, mis läbib vilksamisi meie ekraanid enne kui hajub hämarusse.
Näitusele valitud ning selle jaoks loodud kunstiteosed lähtuvad soovist pakkuda platvormi Ukrainast põgenenute isiklikele lugudele. Aga ka kunstniku vajadusest väljendada ja vaadelda allasurutud viha käimasoleva sõja suhtes. Sellel näitusel pole kujutisi sõjast. Selle asemel asetatakse vaataja ette teosed, mis vajavad kogemiseks aega – et lugeda, kuulata ja tõeliselt kuulda. Need kunstiteosed võimaldavad meil uurida rõhuja keelt, kus näiliselt positiivse retoorika taga varitsevad imperialistlikud ambitsioonid. Kohtame intiimseid lugusid meeleheitest ja hävingust, aga samas ka lootusest ja kaastundest. See on teekond läbi emotsioonide tulva, mis lõppeb katarsises, vabastades sügavale sisemusse kogunenud viha.
Maria Kapajeva, olles Nõukogude Liidus sündinud, iseseisvas Eestis üles kasvanud ja Suurbritannias hariduse saanud, on sattunud tahtmatult „Teise“ positsiooni. See seisukoht, mille ta on omaks võtnud ja asetanud oma loomingu nurgakiviks, on suunanud teda uurima kultuurilise identiteedi ja sooküsimuste mitmekülgset spektrit ajaloolises ja kaasaegses kontekstis. Kasutades erinevaid meediume – sealhulgas videot, fotograafiat, tekstiili ja installatsioone – toob ta esile ainese, mis sageli tähelepanuta jäetakse või on tõrjutud perifeersesse nägemisvälja. www.mariakapajeva.com
Disainer: Kersti Heile Installatsioon: Hans-Otto Ojaste ja Valge Kuup.
Kunstnik tänab: Lena, Sasha ja perekond, Polina Kuznietsova, Alena Kapajeva, Inese Strupule, Kateryna Popkova, Hilda Vaike, Gulya Sultanova, Nastassia, Alia, Elizaveta Klepikova, Aditi S Sharma, Jacobina de Rivera, Annika von Hausswolff, Redi Koobak, Irina Andrushko, Aljona Tubaleva, Mari Volens, Valge Kuup ja Aksel Haagensen, Kersti Heile, Jake Sheperd ja Draakoni galerii meeskond.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maria Kapajeva Draakoni galeriis
Kolmapäev 17 aprill, 2024 — Laupäev 11 mai, 2024
Doktorikool
17. aprillil kell 18.00 avab EKA doktorant Maria Kapajeva isiknäituse „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ Draakoni galeriis.
Näitus on avatud 11. maini 2024.
Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ on sügavalt mõjutatud Draakoni galerii asukohast Vene saatkonna vastas Tallinna vanalinnas. Olles sel viisil positsioneerunud, on Kapajeva eesmärk edendada nüansirikkamat dialoogi Ukrainas käimasoleva sõja üle, mis on viinud pideva kokkupuuteni piinavate vaatepiltidega.
Seeläbi on toimumas desensibiliseerimise protsess, mis muudab meid vägivalla suhtes päev-päevalt immuunsemaks. Vägivalla suhtes, millega seisavad silmitsi need inimesed, kes ikka veel Ukrainas igapäevaselt enda elu eest võitlevad. Keerukad detailid, nüansid ja isiklikud narratiivid on taandunud hõlpsasti jagatavaks sisuks, mis läbib vilksamisi meie ekraanid enne kui hajub hämarusse.
Näitusele valitud ning selle jaoks loodud kunstiteosed lähtuvad soovist pakkuda platvormi Ukrainast põgenenute isiklikele lugudele. Aga ka kunstniku vajadusest väljendada ja vaadelda allasurutud viha käimasoleva sõja suhtes. Sellel näitusel pole kujutisi sõjast. Selle asemel asetatakse vaataja ette teosed, mis vajavad kogemiseks aega – et lugeda, kuulata ja tõeliselt kuulda. Need kunstiteosed võimaldavad meil uurida rõhuja keelt, kus näiliselt positiivse retoorika taga varitsevad imperialistlikud ambitsioonid. Kohtame intiimseid lugusid meeleheitest ja hävingust, aga samas ka lootusest ja kaastundest. See on teekond läbi emotsioonide tulva, mis lõppeb katarsises, vabastades sügavale sisemusse kogunenud viha.
Maria Kapajeva, olles Nõukogude Liidus sündinud, iseseisvas Eestis üles kasvanud ja Suurbritannias hariduse saanud, on sattunud tahtmatult „Teise“ positsiooni. See seisukoht, mille ta on omaks võtnud ja asetanud oma loomingu nurgakiviks, on suunanud teda uurima kultuurilise identiteedi ja sooküsimuste mitmekülgset spektrit ajaloolises ja kaasaegses kontekstis. Kasutades erinevaid meediume – sealhulgas videot, fotograafiat, tekstiili ja installatsioone – toob ta esile ainese, mis sageli tähelepanuta jäetakse või on tõrjutud perifeersesse nägemisvälja. www.mariakapajeva.com
Disainer: Kersti Heile Installatsioon: Hans-Otto Ojaste ja Valge Kuup.
Kunstnik tänab: Lena, Sasha ja perekond, Polina Kuznietsova, Alena Kapajeva, Inese Strupule, Kateryna Popkova, Hilda Vaike, Gulya Sultanova, Nastassia, Alia, Elizaveta Klepikova, Aditi S Sharma, Jacobina de Rivera, Annika von Hausswolff, Redi Koobak, Irina Andrushko, Aljona Tubaleva, Mari Volens, Valge Kuup ja Aksel Haagensen, Kersti Heile, Jake Sheperd ja Draakoni galerii meeskond.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink