AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
25.03.2022 — 31.03.2022
Maarja Tõnissoni näitus-performance “Sula”
Vent Space
Maarja Tõnissoni näitus-performance “Sula”.
Avamine reedel, 25.03.2022 kell 18.00.
Maarja Tõnissoni näitus-performance “Sula” puudutab inimese, mateeria ja keskkonna vahelisi alasid ning ilmutab end foto, video ja etenduskunsti kujul.
Vent Space’ist saab nädalaks uurimisjaam, kus kunstnik viib igapäevaselt läbi protseduurilisi ja rituaalseid tegevusi, et tabada Sula.
Temaatika on inspireeritud teadusulmelisest lähenemisest ja Stanisław Lem ulmeromaanist “Solaris” (1961), kus kosmoses leiduv teaduslik uurimisobjekt, kummaline ookean kopeerib maapealt tuttavaid elemente ja inimest ennast. Üheselt defineerimatust ja pidevalt transformeeruvast tundmatust ainest saab kõverpeegel inimese enda absurdsetele püüdlustele.
“Sula” keskne etendaja on materjal ja keskkond, peegeldades minapildi, representatsiooni ja kehastumise protsesse. Sula on selge ja muutlik. Sulaga kontaktis olles tekib äratundmine ja võõristus. Sula võib võtta sinu või ükskõik millise kuju. Sinu pilk jälgib Sula ja Sula vaatab vastu. Sula moodustub su silma võrkkestal ja sulab su enese osaks.
“Sula” keskne etendaja on materjal ja keskkond, peegeldades minapildi, representatsiooni ja kehastumise protsesse. Sula on selge ja muutlik. Sulaga kontaktis olles tekib äratundmine ja võõristus. Sula võib võtta sinu või ükskõik millise kuju. Sinu pilk jälgib Sula ja Sula vaatab vastu. Sula moodustub su silma võrkkestal ja sulab su enese osaks.
Kestad kunstniku seljas on loonud moekunstnik Kadi Adrikorn ning ruumi kujunduse kunstnik Mihkel Ilus.
Tänu: Eesti Kunstiakadeemia, ArtSmart, Vent Space, Eesti Kultuurkapital, Kristaps Ancans, Taavi Piibemann, Anu Vahtra, Hans-Gunter Lock, Marko Odar
Maarja Tõnisson (1989) on Tallinnas elav ja tegutsev kunstnik ja koreograaf. Ta on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti BA ja hetkel on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistrant. Ta on loonud nii etendus- kui ka kujutavakunsti teoseid nagu Insula (Roots to Routes, Marseille, 2020), Naha All (grupinäitus “Endast väljas”, ARS, 2020); bodyWORKbody (grupinäitus “Muuseumi koreograafia”, Tartu Kunstimuuseum, 2017); bodyIMAGEbody (grupinäitus “(In)visible dreams and streams”, CAC, 2016); bodyBUILDINGbody (Tallinna Arhitektuuribiennaal, 2015); bodySHIFTbody (STL, nomineeritud Eesti tantsuauhinnale, 2015). Ta on Olmeulmad kollektiivi liige ning osalenud etendajana eri projektides. Oma loomingus uurib ta kehastumist, materiaalsust ja transformatiivsust ühendades koreograafilisi ja installatiivseid praktikaid.
Näitus on avatud 26.03–31.03.2022 iga päev kell 15.00-20.00.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maarja Tõnissoni näitus-performance “Sula”
Reede 25 märts, 2022 — Neljapäev 31 märts, 2022
Vent Space
Maarja Tõnissoni näitus-performance “Sula”.
Avamine reedel, 25.03.2022 kell 18.00.
Maarja Tõnissoni näitus-performance “Sula” puudutab inimese, mateeria ja keskkonna vahelisi alasid ning ilmutab end foto, video ja etenduskunsti kujul.
Vent Space’ist saab nädalaks uurimisjaam, kus kunstnik viib igapäevaselt läbi protseduurilisi ja rituaalseid tegevusi, et tabada Sula.
Temaatika on inspireeritud teadusulmelisest lähenemisest ja Stanisław Lem ulmeromaanist “Solaris” (1961), kus kosmoses leiduv teaduslik uurimisobjekt, kummaline ookean kopeerib maapealt tuttavaid elemente ja inimest ennast. Üheselt defineerimatust ja pidevalt transformeeruvast tundmatust ainest saab kõverpeegel inimese enda absurdsetele püüdlustele.
“Sula” keskne etendaja on materjal ja keskkond, peegeldades minapildi, representatsiooni ja kehastumise protsesse. Sula on selge ja muutlik. Sulaga kontaktis olles tekib äratundmine ja võõristus. Sula võib võtta sinu või ükskõik millise kuju. Sinu pilk jälgib Sula ja Sula vaatab vastu. Sula moodustub su silma võrkkestal ja sulab su enese osaks.
“Sula” keskne etendaja on materjal ja keskkond, peegeldades minapildi, representatsiooni ja kehastumise protsesse. Sula on selge ja muutlik. Sulaga kontaktis olles tekib äratundmine ja võõristus. Sula võib võtta sinu või ükskõik millise kuju. Sinu pilk jälgib Sula ja Sula vaatab vastu. Sula moodustub su silma võrkkestal ja sulab su enese osaks.
Kestad kunstniku seljas on loonud moekunstnik Kadi Adrikorn ning ruumi kujunduse kunstnik Mihkel Ilus.
Tänu: Eesti Kunstiakadeemia, ArtSmart, Vent Space, Eesti Kultuurkapital, Kristaps Ancans, Taavi Piibemann, Anu Vahtra, Hans-Gunter Lock, Marko Odar
Maarja Tõnisson (1989) on Tallinnas elav ja tegutsev kunstnik ja koreograaf. Ta on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti BA ja hetkel on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistrant. Ta on loonud nii etendus- kui ka kujutavakunsti teoseid nagu Insula (Roots to Routes, Marseille, 2020), Naha All (grupinäitus “Endast väljas”, ARS, 2020); bodyWORKbody (grupinäitus “Muuseumi koreograafia”, Tartu Kunstimuuseum, 2017); bodyIMAGEbody (grupinäitus “(In)visible dreams and streams”, CAC, 2016); bodyBUILDINGbody (Tallinna Arhitektuuribiennaal, 2015); bodySHIFTbody (STL, nomineeritud Eesti tantsuauhinnale, 2015). Ta on Olmeulmad kollektiivi liige ning osalenud etendajana eri projektides. Oma loomingus uurib ta kehastumist, materiaalsust ja transformatiivsust ühendades koreograafilisi ja installatiivseid praktikaid.
Näitus on avatud 26.03–31.03.2022 iga päev kell 15.00-20.00.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.03.2022 — 15.04.2022
Koostöönäitus “Where is the body?”
Maal
EKA ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia koostöönäitus “Where is the body?” esimene osa avaneb Viini Vabade Kunstide Akadeemias 24. märtsil, kell 16.00.
Tegemist on EKA maali õppetooli ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia laiendatud maali kursuse juhendajate Daniel Richteri ja Nazim Ünal Yilmazi tudengite koostöönäitusega. Näituse kuraatoriteks on Eestist Lilian Hiob ja Austriast Julius Pristauz.
Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller
Grupinäitus “Kus on keha?” (Where is the body?) sünnib Viini Kaunite Kunstide Akadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostööst, mis koondab erinevaid tärkavaid kunstnikke, kes õpivad kahe akadeemia maaliosakondades.
“Kus on keha?” koondab eeldusi, väiteid ja küsimusi erinevate (enese)teostusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioonis on kesksel kohal küsimused selle kohta, kuidas keha praegu üliõpilaste praktikas esindatuse poolest paikneb. Näitus esitleb erinevaid kehakujutusi ja arusaamu kehast üha kiiresti pöörlevas maailmas, avades ruumi selle ümber toimuvateks aruteludeks.
Fantastiliste kehade kujutamine sulandub küsimusteks erinevate liikide hierarhiate kohta. Lõdvendades piire, kudesid ja ummikseisusid, leiame mitmesuguseid väljendeid alates mängulisemast lähenemisest kuni väga tõsiste ja intensiivsete teema lahkamisteni.
Maalikunsti meediumi võimalike skelettide visandid ja mõtted selles sisalduvate kehaliste žestide materiaalsetest ilmingutest käivad kõrvuti sisekaemustega ja mõtisklustega mina anatoomia üle. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehasid, nende võimeid ja piire, ekstreemolukordi ning keha kui manipuleerimise ja jõumängu tööriista.
Teosed räägivad kehapoliitikast ja nende soo, identiteedi ja esindatuse suhetest. Erinevalt abstraktsetest ja hübriidsetest kujutistest, millel on transformatsioonipotentsiaal, võib leida selliseid teemasid nagu dekonstruktsioon ja lagunemine, jõudlus, sõltuvus ja kaassõltuvus. Alates traditsioonilisest kujutamisest kuni keha muutuva asendini ajas võivad teosed aidata positsioneerida ja määratleda, kuidas ja kus keha leiab noorte kaasaegsete kunstnike praktikas kodu.
Näituse väljapanek ja arhitektuur laiendavad neid ideid veelgi. Oma risomaatilise struktuuriga loob ruumilise kogemuse erinevate jaamadega.
Uurides kuuluvuse, nähtavuse ja sooviga seotud küsimusi, kus on keha? aitab meil kaardistada erinevaid narratiive, mis on sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt läbi põimunud ning võtavad lähtepunktiks kehad laiemas mõttes.
Näitus toimub kahes peatükis.
Esimene peatükk Viinis:
24.03 – 15.04
Academy of Fine Arts, Lehargasse 8, Mehrzwecksaal (2.korrus)
Näituse teine osa avatakse 6. mail Narva Kunstiresidentuuri (NART) galeriis.
07–28.05
Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, Narva
Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Koostöönäitus “Where is the body?”
Neljapäev 24 märts, 2022 — Reede 15 aprill, 2022
Maal
EKA ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia koostöönäitus “Where is the body?” esimene osa avaneb Viini Vabade Kunstide Akadeemias 24. märtsil, kell 16.00.
Tegemist on EKA maali õppetooli ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia laiendatud maali kursuse juhendajate Daniel Richteri ja Nazim Ünal Yilmazi tudengite koostöönäitusega. Näituse kuraatoriteks on Eestist Lilian Hiob ja Austriast Julius Pristauz.
Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller
Grupinäitus “Kus on keha?” (Where is the body?) sünnib Viini Kaunite Kunstide Akadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostööst, mis koondab erinevaid tärkavaid kunstnikke, kes õpivad kahe akadeemia maaliosakondades.
“Kus on keha?” koondab eeldusi, väiteid ja küsimusi erinevate (enese)teostusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioonis on kesksel kohal küsimused selle kohta, kuidas keha praegu üliõpilaste praktikas esindatuse poolest paikneb. Näitus esitleb erinevaid kehakujutusi ja arusaamu kehast üha kiiresti pöörlevas maailmas, avades ruumi selle ümber toimuvateks aruteludeks.
Fantastiliste kehade kujutamine sulandub küsimusteks erinevate liikide hierarhiate kohta. Lõdvendades piire, kudesid ja ummikseisusid, leiame mitmesuguseid väljendeid alates mängulisemast lähenemisest kuni väga tõsiste ja intensiivsete teema lahkamisteni.
Maalikunsti meediumi võimalike skelettide visandid ja mõtted selles sisalduvate kehaliste žestide materiaalsetest ilmingutest käivad kõrvuti sisekaemustega ja mõtisklustega mina anatoomia üle. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehasid, nende võimeid ja piire, ekstreemolukordi ning keha kui manipuleerimise ja jõumängu tööriista.
Teosed räägivad kehapoliitikast ja nende soo, identiteedi ja esindatuse suhetest. Erinevalt abstraktsetest ja hübriidsetest kujutistest, millel on transformatsioonipotentsiaal, võib leida selliseid teemasid nagu dekonstruktsioon ja lagunemine, jõudlus, sõltuvus ja kaassõltuvus. Alates traditsioonilisest kujutamisest kuni keha muutuva asendini ajas võivad teosed aidata positsioneerida ja määratleda, kuidas ja kus keha leiab noorte kaasaegsete kunstnike praktikas kodu.
Näituse väljapanek ja arhitektuur laiendavad neid ideid veelgi. Oma risomaatilise struktuuriga loob ruumilise kogemuse erinevate jaamadega.
Uurides kuuluvuse, nähtavuse ja sooviga seotud küsimusi, kus on keha? aitab meil kaardistada erinevaid narratiive, mis on sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt läbi põimunud ning võtavad lähtepunktiks kehad laiemas mõttes.
Näitus toimub kahes peatükis.
Esimene peatükk Viinis:
24.03 – 15.04
Academy of Fine Arts, Lehargasse 8, Mehrzwecksaal (2.korrus)
Näituse teine osa avatakse 6. mail Narva Kunstiresidentuuri (NART) galeriis.
07–28.05
Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, Narva
Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz
Postitas Andres Lõo — Püsilink
22.03.2022 — 31.03.2022
Giidituurid juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis
Aksessuaaridisain
Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel.
22.03 T, kell 17.30–19.00
24.03 N, kell 16.30–18.00
25.03 R, kell 17.00–18.00
30.03 K, kell 18.00–19.00
31.03 N, kell 17.00–19.00
Osalemiseks palume ennast kirja panna
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Giidituurid juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis
Teisipäev 22 märts, 2022 — Neljapäev 31 märts, 2022
Aksessuaaridisain
Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel.
22.03 T, kell 17.30–19.00
24.03 N, kell 16.30–18.00
25.03 R, kell 17.00–18.00
30.03 K, kell 18.00–19.00
31.03 N, kell 17.00–19.00
Osalemiseks palume ennast kirja panna
Postitas Andres Lõo — Püsilink
23.03.2022
Vabade kunstide filmiõhtu 1
Vabade kunstide teaduskond
Kolmapäeval, 23. märtsil algusega kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia kaldauditooriumis A101 Vabade Kunstide Filmiõhtu, kus kahe tunni jooksul näitame kahte filmi.
Ane Hjort Guttu – “Manifest” räägib kuidas pärast väikese kunstiakadeemia muutumist suure maineka ülikooli osaks, otsustavad esimese õpilased ja töötajad salaja organiseeruda iseseisvaks kunstikooliks.
Teine hetkel väga aktuaalne RIBOCA2 produtseeritud ning Lätis filmitud linateos, nimega “and suddenly it all blossoms” on kui meditatsioon läbi keeruliste globaalsete probleemide, samas vaadeldes kõike läbi Baltimaade konteksti ning läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ning majanduslike murrangute perspektiivi.
–
and suddenly it all blossoms | Sünopsis
Film “and suddenly it all blossoms” on teekond läbi meie aja keerukuse, nihkudes lootuste, soovide ja kahtluste vahel praeguse hetke ümber. See järgib häält, mille vaatenurk meie segasele globaalsele olukorrale avaldub meditatsioonina, mida juhivad ja ajendavad näituse kunstiteosed. Lavastus ise – tarkovskiliku tasalülitunud ökosüsteemi, tegevuse lõpetanud elektrijaama, mahajäetud paintballi väljaku, ladude, linnukolooniate, ristluslaevade, raudteeliinide, tühjade kruntide ja tühermaade vahel – eksisteerib metafoorina nõukogude ideaalide ja kapitalistlike lootuste purunemisele. Ühe pideva kaadrina esitletud film peegeldab lävepakudel seismist maailmas, mis on takerdunud vana ja uue aja vahele. Triiviv narratiiv on endiselt tihedalt seotud oma tegevuspaigaga, õppides ja kasvades välja Läti ja Baltimaade kontekstist, kus “maailmad on mitu korda lõppenud”, läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ja majanduslike murrangute ning taassündide ja taasleidmiste ajel.
and suddenly it all blossoms, 2021, Läti, 1 h 14 min
Režissöörid: Rebecca Lamarche-Vadel, Dāvis Sīmanis
Operaator: Andrejs Rudzāts
Stsenarist: Rebecca Lamarche-Vadel
Heli: LAFAWNDAH
Tootja on Riia rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal RIBOCA
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Vabade kunstide filmiõhtu 1
Kolmapäev 23 märts, 2022
Vabade kunstide teaduskond
Kolmapäeval, 23. märtsil algusega kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia kaldauditooriumis A101 Vabade Kunstide Filmiõhtu, kus kahe tunni jooksul näitame kahte filmi.
Ane Hjort Guttu – “Manifest” räägib kuidas pärast väikese kunstiakadeemia muutumist suure maineka ülikooli osaks, otsustavad esimese õpilased ja töötajad salaja organiseeruda iseseisvaks kunstikooliks.
Teine hetkel väga aktuaalne RIBOCA2 produtseeritud ning Lätis filmitud linateos, nimega “and suddenly it all blossoms” on kui meditatsioon läbi keeruliste globaalsete probleemide, samas vaadeldes kõike läbi Baltimaade konteksti ning läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ning majanduslike murrangute perspektiivi.
–
and suddenly it all blossoms | Sünopsis
Film “and suddenly it all blossoms” on teekond läbi meie aja keerukuse, nihkudes lootuste, soovide ja kahtluste vahel praeguse hetke ümber. See järgib häält, mille vaatenurk meie segasele globaalsele olukorrale avaldub meditatsioonina, mida juhivad ja ajendavad näituse kunstiteosed. Lavastus ise – tarkovskiliku tasalülitunud ökosüsteemi, tegevuse lõpetanud elektrijaama, mahajäetud paintballi väljaku, ladude, linnukolooniate, ristluslaevade, raudteeliinide, tühjade kruntide ja tühermaade vahel – eksisteerib metafoorina nõukogude ideaalide ja kapitalistlike lootuste purunemisele. Ühe pideva kaadrina esitletud film peegeldab lävepakudel seismist maailmas, mis on takerdunud vana ja uue aja vahele. Triiviv narratiiv on endiselt tihedalt seotud oma tegevuspaigaga, õppides ja kasvades välja Läti ja Baltimaade kontekstist, kus “maailmad on mitu korda lõppenud”, läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ja majanduslike murrangute ning taassündide ja taasleidmiste ajel.
and suddenly it all blossoms, 2021, Läti, 1 h 14 min
Režissöörid: Rebecca Lamarche-Vadel, Dāvis Sīmanis
Operaator: Andrejs Rudzāts
Stsenarist: Rebecca Lamarche-Vadel
Heli: LAFAWNDAH
Tootja on Riia rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal RIBOCA
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.04.2022
Doktorikooli konverents
Doktorikool
The annual Conference of EKA Doctoral School will take place on April 7th, 2022.
Please register by April 4th at the latest.
The conference will also be broadcast on EKA TV https://tv.artun.ee/eka
TIMETABLE
09.45 Registration
10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector for Research, Head of Doctoral School
10.15 Lecture, EKA visiting Prof. Maarit Mäkelä (Aalto University) „In dialogue with the environment: creativity, materials and making“
11.05 Coffee break
Cultural Heritage and Conservation
Moderator Dr. Anneli Randla
11.20 Ulla Kadakas „About protection of archaeological heritage in Estonia from 1945 to 1965“ (supervisors Dr. Riin Alatalu, Dr. Erki Russow). Discussant Kristiina Ribelus
12.00 Kadri Kallast „Heritage Values in Urban Planning: the Authorized Heritage Discourse and Community Engagement“ (supervisors Dr. Anneli Randla, Prof. Kurmo Konsa). Discussant Sean Tyler.
12.40 Kristiina Ribelus „Digitizing cultural heritage by citizen participation: creating a historic interior finishes and features database in Estonia“ (supervisors Prof. Hilkka Hiiop, Dr. Epi Tohvri). Discussant Ulla Kadakas.
13.20 Break
Architecture and Urban Planning
Moderator Dr Jüri Soolep
14.20 Sean Thomas Tyler „Revisiting Landscape Architecture’s relationship to Stewardship: British Woodlands, Forests and Estates“ (supervisor Prof. Maroš Krivy). Discussant Kadri Kallast.
Art History and Visual Culture
Moderator Prof. Krista Kodres
15.00 Hanno Soans „On the „Zarathustra-Cycle“ by Raoul Kurvits’’ (supervisor Dr. Katrin Kivimaa). Discussant Liisa-Helena Lumberg.
15.40 Liisa-Helena Lumberg „Immediate and mediated experiences. Baltic German writings on art in the first decades of the 19th century“ (supervisor Prof. Krista Kodres). Discussant Hanno Soans.
Art and Design
Moderator Dr. Jaana Päeva
16.20 Gytis Dovydaitis „What is Space in Cyberspace? An Integrative Literature Analysis“ (new media art, exchange PhD student from Vytautas Magnus University). Discussant Dr. Jaana Päeva.
17.00 Coffee break
17.20 Tõnis Jürgens „Contours of Sleep“ (supervisor Dr. Rolf Hughes). Discussant Gytis Dovydaitis.
18.00 Katrin Kabun „Application possibilities of sheep wool according to the requirements of the circular economy system“ (supervisors Dr. Jüri Kermik, Prof. Andres Krumme). Discussant Dila Demir.
18.40 Arife Dila Demir „„Squeaky/Pain“: Cultivating Bodily Disturbing Experiences and Perspective Transition for Somaesthetic Interactions“ (supervisors Dr. Kristi Kuusk, Dr. Nithikul Nimkulrat). Discussant Katrin Kabun.
19.20 Conclusive comments, Dr. Anu Allas.
For more information:
Kadri Kallast kadri.kallast@artun.ee
Janika Turu janika.turu@artun.ee
Conference is supported by European Regional Development Fund
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Doktorikooli konverents
Neljapäev 07 aprill, 2022
Doktorikool
The annual Conference of EKA Doctoral School will take place on April 7th, 2022.
Please register by April 4th at the latest.
The conference will also be broadcast on EKA TV https://tv.artun.ee/eka
TIMETABLE
09.45 Registration
10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector for Research, Head of Doctoral School
10.15 Lecture, EKA visiting Prof. Maarit Mäkelä (Aalto University) „In dialogue with the environment: creativity, materials and making“
11.05 Coffee break
Cultural Heritage and Conservation
Moderator Dr. Anneli Randla
11.20 Ulla Kadakas „About protection of archaeological heritage in Estonia from 1945 to 1965“ (supervisors Dr. Riin Alatalu, Dr. Erki Russow). Discussant Kristiina Ribelus
12.00 Kadri Kallast „Heritage Values in Urban Planning: the Authorized Heritage Discourse and Community Engagement“ (supervisors Dr. Anneli Randla, Prof. Kurmo Konsa). Discussant Sean Tyler.
12.40 Kristiina Ribelus „Digitizing cultural heritage by citizen participation: creating a historic interior finishes and features database in Estonia“ (supervisors Prof. Hilkka Hiiop, Dr. Epi Tohvri). Discussant Ulla Kadakas.
13.20 Break
Architecture and Urban Planning
Moderator Dr Jüri Soolep
14.20 Sean Thomas Tyler „Revisiting Landscape Architecture’s relationship to Stewardship: British Woodlands, Forests and Estates“ (supervisor Prof. Maroš Krivy). Discussant Kadri Kallast.
Art History and Visual Culture
Moderator Prof. Krista Kodres
15.00 Hanno Soans „On the „Zarathustra-Cycle“ by Raoul Kurvits’’ (supervisor Dr. Katrin Kivimaa). Discussant Liisa-Helena Lumberg.
15.40 Liisa-Helena Lumberg „Immediate and mediated experiences. Baltic German writings on art in the first decades of the 19th century“ (supervisor Prof. Krista Kodres). Discussant Hanno Soans.
Art and Design
Moderator Dr. Jaana Päeva
16.20 Gytis Dovydaitis „What is Space in Cyberspace? An Integrative Literature Analysis“ (new media art, exchange PhD student from Vytautas Magnus University). Discussant Dr. Jaana Päeva.
17.00 Coffee break
17.20 Tõnis Jürgens „Contours of Sleep“ (supervisor Dr. Rolf Hughes). Discussant Gytis Dovydaitis.
18.00 Katrin Kabun „Application possibilities of sheep wool according to the requirements of the circular economy system“ (supervisors Dr. Jüri Kermik, Prof. Andres Krumme). Discussant Dila Demir.
18.40 Arife Dila Demir „„Squeaky/Pain“: Cultivating Bodily Disturbing Experiences and Perspective Transition for Somaesthetic Interactions“ (supervisors Dr. Kristi Kuusk, Dr. Nithikul Nimkulrat). Discussant Katrin Kabun.
19.20 Conclusive comments, Dr. Anu Allas.
For more information:
Kadri Kallast kadri.kallast@artun.ee
Janika Turu janika.turu@artun.ee
Conference is supported by European Regional Development Fund
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
25.03.2022
Matthias Sildniku näituse „Arenduspalavik“ eelretsenseerimine
Doktorikool
Kunsti ja disaini eriala doktorandi Matthias Sildniku näituse „Arenduspalavik“ eelretsenseerimine toimub 25. märtsil kell 17.00 EKA galeriis.
„Arenduspalavik“ on Matthias Sildniku doktoritöö juurde kuuluv teine isikunäitus.
Doktoritöö juhendaja on dr Margus Ott.
Näituse eel-retsensendid on dr Raivo Kelomees ja Andrus Laansalu.
Näitus on avatud 04.–26.03.2022.
Näitusest lähemalt SIIN
Eelnevate projektidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Matthias Sildniku näituse „Arenduspalavik“ eelretsenseerimine
Reede 25 märts, 2022
Doktorikool
Kunsti ja disaini eriala doktorandi Matthias Sildniku näituse „Arenduspalavik“ eelretsenseerimine toimub 25. märtsil kell 17.00 EKA galeriis.
„Arenduspalavik“ on Matthias Sildniku doktoritöö juurde kuuluv teine isikunäitus.
Doktoritöö juhendaja on dr Margus Ott.
Näituse eel-retsensendid on dr Raivo Kelomees ja Andrus Laansalu.
Näitus on avatud 04.–26.03.2022.
Näitusest lähemalt SIIN
Eelnevate projektidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
22.03.2022
Avatud kunstnikuvestlus: Sophie Thun ja Karel Koplimets
Fotograafia
Teisipäeval, 22. märtsil algusega kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A-501 kunstnikevestlus: kunstnik Karel Koplimets tutvustab oma kunstnikupraktikat ning kunstnik Sophie Thun vestleb fotograafia osakonna professori Marge Monkoga.
Samal nädalal viivad Sophie Thun ja Karel Koplimets fotograafia osakonnas läbi meistriklassi.
Vestlus toimub inglise keeles.
Sophie Thun (sünd. 1985) töötab peamiselt analoogfotograafia tehnikates, kasutades kohaspetsiifilist lähenemist Enda kunstnikupraktikas huvitub Thun peamiselt kohaspetsiifilisusest ja fotograafia füüsilisusest, sealjuures keskendudes iseendale kui tehnikule ja operaatorile ning kohtadele ja tingimustele, milles ta fotot loob ja esitleb. Sophie’ teostes muutuvad nii koht kui protsess nähtavaks – teosed ja nende esitlemise koht saavad teineteise osaks. Kunstnikku käivitab küsimus, kuidas mingid kindel ruumiline situatsioon mõjutab kunstiteose loomist ning kuidas asukoht, formaat, protsess ja tootmine on seotud erinevate otsuste langetamisega.
Sophie Thun on sündinud Varssavis; hetkel elab ja töötab Viinis. Thun kaitses magistrikraadid Viini Kaunide Kunstide Akadeemias (2017, juhendajad Martin Guttmann ja Daniel Richter) ja Kraakovis (2010). Thun on korraldanud arvukalt isikunäitusi, sh. I Don’t Remember a Thing: Entering the Elusive Archive of Zenta Dzividzinska, Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia (2021); Merge Layers Sophie Tappeineri galeriis, Viin (2021); Stolberggasse, Secession, Viin (2020).
Kunstnik on osa võtnud paljudest grupinäitustest, sh. FRIEDL KUBELKA VOM GRÖLLER Songs of Experience, MACRO Muuseum, Rooma; Smart to the Core: Medium / Image, SMART Muuseum, Chicago (kõik 2021); Elisabeth Wild, kuraator Adam Szymczyk, Karma International, Zürich; Borderlinking, High Art, Pariis (mõlemad 2020). Sophie Thuni teosed kuuluvad mitmesse püsikogusse nagu Verbund Collection Viinis, SMART Museum Chicago, Museum der Moderne Salzburg, Lentos Kunstimuuseum Linzis ja OÖ Landesmuseum Linz.
https://www.sophietappeiner.com/artist/sophie-thun/
Karel Koplimets (1986) on foto-, video- ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu märksõnadeks on linnaruum, hirm, paranoia, eelarvamus ja kriminaalsus. Oma hiliseimate projektidega on ta vaatluse alla võtnud majandusliku ja geopoliitilise situatsiooniga seonduva reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.
Karel Koplimets on kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas (2013) ning lõpetanud kaheaastase kraadiõppe HISK’is (Kaunite Kunstide Kõrgkool Belgias, 2021). 2020. a. valiti Koplimets üheks kunstnikupalga saajaks, 2013. a. esitati ta Köler Prize’i nominendiks. Koplimets on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja väljaspool. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad Belonging (Hunt Museum, Iirimaa, 2022), Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis (Kumu kunstimuuseum, Eesti, 2021) ja Sonsbeek’s Conjunctions programme (Park Sonsbeek, Holland, 2021). Tema teosed kuuluvad paljudesse kunstikogudesse Euroopas, sh. Eesti Kunstimuuseumi, Kiasma kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Musée de l’Elysée (Šveits) kogudesse. Koplimets on osalenud erinevates residentuuriprogrammides, nt. Euroopa Investeerimispanga kunstnike arendusprogrammis (Luksemburg, 2019) ja Helsingi rahvusvahelises kunstnikeprogrammis (Soome, 2015).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud kunstnikuvestlus: Sophie Thun ja Karel Koplimets
Teisipäev 22 märts, 2022
Fotograafia
Teisipäeval, 22. märtsil algusega kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A-501 kunstnikevestlus: kunstnik Karel Koplimets tutvustab oma kunstnikupraktikat ning kunstnik Sophie Thun vestleb fotograafia osakonna professori Marge Monkoga.
Samal nädalal viivad Sophie Thun ja Karel Koplimets fotograafia osakonnas läbi meistriklassi.
Vestlus toimub inglise keeles.
Sophie Thun (sünd. 1985) töötab peamiselt analoogfotograafia tehnikates, kasutades kohaspetsiifilist lähenemist Enda kunstnikupraktikas huvitub Thun peamiselt kohaspetsiifilisusest ja fotograafia füüsilisusest, sealjuures keskendudes iseendale kui tehnikule ja operaatorile ning kohtadele ja tingimustele, milles ta fotot loob ja esitleb. Sophie’ teostes muutuvad nii koht kui protsess nähtavaks – teosed ja nende esitlemise koht saavad teineteise osaks. Kunstnikku käivitab küsimus, kuidas mingid kindel ruumiline situatsioon mõjutab kunstiteose loomist ning kuidas asukoht, formaat, protsess ja tootmine on seotud erinevate otsuste langetamisega.
Sophie Thun on sündinud Varssavis; hetkel elab ja töötab Viinis. Thun kaitses magistrikraadid Viini Kaunide Kunstide Akadeemias (2017, juhendajad Martin Guttmann ja Daniel Richter) ja Kraakovis (2010). Thun on korraldanud arvukalt isikunäitusi, sh. I Don’t Remember a Thing: Entering the Elusive Archive of Zenta Dzividzinska, Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia (2021); Merge Layers Sophie Tappeineri galeriis, Viin (2021); Stolberggasse, Secession, Viin (2020).
Kunstnik on osa võtnud paljudest grupinäitustest, sh. FRIEDL KUBELKA VOM GRÖLLER Songs of Experience, MACRO Muuseum, Rooma; Smart to the Core: Medium / Image, SMART Muuseum, Chicago (kõik 2021); Elisabeth Wild, kuraator Adam Szymczyk, Karma International, Zürich; Borderlinking, High Art, Pariis (mõlemad 2020). Sophie Thuni teosed kuuluvad mitmesse püsikogusse nagu Verbund Collection Viinis, SMART Museum Chicago, Museum der Moderne Salzburg, Lentos Kunstimuuseum Linzis ja OÖ Landesmuseum Linz.
https://www.sophietappeiner.com/artist/sophie-thun/
Karel Koplimets (1986) on foto-, video- ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu märksõnadeks on linnaruum, hirm, paranoia, eelarvamus ja kriminaalsus. Oma hiliseimate projektidega on ta vaatluse alla võtnud majandusliku ja geopoliitilise situatsiooniga seonduva reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.
Karel Koplimets on kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas (2013) ning lõpetanud kaheaastase kraadiõppe HISK’is (Kaunite Kunstide Kõrgkool Belgias, 2021). 2020. a. valiti Koplimets üheks kunstnikupalga saajaks, 2013. a. esitati ta Köler Prize’i nominendiks. Koplimets on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja väljaspool. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad Belonging (Hunt Museum, Iirimaa, 2022), Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis (Kumu kunstimuuseum, Eesti, 2021) ja Sonsbeek’s Conjunctions programme (Park Sonsbeek, Holland, 2021). Tema teosed kuuluvad paljudesse kunstikogudesse Euroopas, sh. Eesti Kunstimuuseumi, Kiasma kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Musée de l’Elysée (Šveits) kogudesse. Koplimets on osalenud erinevates residentuuriprogrammides, nt. Euroopa Investeerimispanga kunstnike arendusprogrammis (Luksemburg, 2019) ja Helsingi rahvusvahelises kunstnikeprogrammis (Soome, 2015).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
23.03.2022
Kaasaegne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.
Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.
Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Kaasaegne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses
Kolmapäev 23 märts, 2022
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.
Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.
Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
23.03.2022
Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?
Disain ja innovatsioon
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”
Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.
Arutletakse teemadel:
- Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
- Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
- Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
- Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
- Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?
Osalejate tutvustused:
Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.
Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.
Henrik Roonemaa on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.
Laura Pappa on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.
Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?
Kolmapäev 23 märts, 2022
Disain ja innovatsioon
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”
Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.
Arutletakse teemadel:
- Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
- Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
- Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
- Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
- Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?
Osalejate tutvustused:
Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.
Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.
Henrik Roonemaa on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.
Laura Pappa on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.
Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
14.03.2022
EKA aksessuaari juubelinäituse “Perspektiivid” tuur
Aksessuaaridisain
Täna, 14. märtsil, kell 17.00 toimub EKA aksessuaari ja köite osakonna juubelinäituse “Perspektiivid” tuur näituse kunstilise juhi Helen Sirbiga, Põhjala tehase galeriis.
“Perspektiivide” väljapanek keskendub viimase 5 aasta töödele nagu jalatsid, kotid, kindad, peakatted, artefaktid, materjalieksperimendid, köited ja mini-installatsioonid. Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste ja vilistlaste kõrval mängivad oma loomingus radade kontseptsiooni ja teel olemise mõttega ka tudengid kolmest külalisülikoolist: London College of Fashion, Kolding Design School ja Detroit College for Creative Studies.
Osakonna tudengite ja vilistlaste konkurss-näituse “Perspektiivid” kolmedimensioonilise abstraktse aksessuaarimaastiku on loonud rahvusvaheliselt tunnustatud loovdisainer ja stilist Helen Sirp.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA aksessuaari juubelinäituse “Perspektiivid” tuur
Esmaspäev 14 märts, 2022
Aksessuaaridisain
Täna, 14. märtsil, kell 17.00 toimub EKA aksessuaari ja köite osakonna juubelinäituse “Perspektiivid” tuur näituse kunstilise juhi Helen Sirbiga, Põhjala tehase galeriis.
“Perspektiivide” väljapanek keskendub viimase 5 aasta töödele nagu jalatsid, kotid, kindad, peakatted, artefaktid, materjalieksperimendid, köited ja mini-installatsioonid. Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste ja vilistlaste kõrval mängivad oma loomingus radade kontseptsiooni ja teel olemise mõttega ka tudengid kolmest külalisülikoolist: London College of Fashion, Kolding Design School ja Detroit College for Creative Studies.
Osakonna tudengite ja vilistlaste konkurss-näituse “Perspektiivid” kolmedimensioonilise abstraktse aksessuaarimaastiku on loonud rahvusvaheliselt tunnustatud loovdisainer ja stilist Helen Sirp.
Postitas Andres Lõo — Püsilink