Rubriik: Erialad

17.03 – 20.03.2022
Avamine 16.03 kell 18.00
ARS Kunstilinnak, Stuudio 112

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 18.00 avatakse ARS Kunstilinnakus EKA Graafilise disaini ja Tootedisaini 2. kursuse tudengite kunstinäitus “Selgepiirilise vormi möödalask”.

Kahe osakonna ühisnäitus toob vaatajate ette seeria töid, mis olid ettenähtud sündima vabal ja kureerimata moel kuid semestri vältel toimunud Euroopa poliitilise ajajoone vääratuse saatel koondus tähelepanu suuresti aktuaalsete ruumilisajaliste seisundite kaardistamisele. Olulisele kohale kerkisid märksõnad nagu infomüra, möödarääkimine, määratlematus ja tehislikkus. Planeeritud kakofooniast selgines uutmoodi tervikpildi või arusaama tunnetus, mida esindavad 11 installatiivse iseloomuga kunstiteost.

Näitusel osalevad: Ane Laande, Anita Elina Mürisep, Anna Kisseljova, Brigite Helena Sarapuu, Elisabeth Järve, Emma Reim, Gerli Tamm, Hanna Samantha Raidma, Helen Bender, Henry Markus Gregory, Ingrid Tärk, Katariina Kesküla, Katrin Kannu, Kaur Joonas Karu, Kelly Heleen Kaldra, Kertu Liisa Lepik, Laura Tursk, Lauren Teimann, Linda-Maria Varris, Magnus Harjak, Martin McLean, Nicole Winona Mikli, Rasmus Jurkatam, Steven Pikas

Graafiline disain: Emma Reim, Laura Tursk
Juhendas: Sten Saarits

Näitus on avatud neljal päeval: 17. – 20. märtsil kell 13.00 – 18.00.
Asukoht: ARS Kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn.

Täname: EKKM, Siim Sander Saar
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

“Lugemistunnid” avamine toimub neljapäeval, 10. märtsil, kell 15.00 EKA raamatukogus. Näituseks on välja kasvanud maali oskonna 3. kursuse eelmise semestri stuudiopraktika tunnist.

EKA raamatukogus saab näha viie maalitudengi eriilmelisi tõlgendusi viiele raamatule, mida lugesime. Tervikuks kujunes näitus ehte- ja sepakunstniku Georg Arnoldi loomingu kaasamisega, kellelt on väljapanekus tööd seeriast “LP”, mis on on vinüüli meenutavad plasmakeevitus-tehnikas terasteosed. Kokku tuli mitmekesine ja tihedaid viiteid täis näitus, mis asub kusagil kirjanduse, muusika, maali- ja ehtekunsti vahealdel. Näituse pealkiri “Lugemistunnid” on võetud ühelt loetud raamatutest.

Kursuse juhendaja ja näituse idee autor, Mihkel Ilus: “Kursus keskendus raamatutele ja nende analüüsile, et pikema ringiga jõuda tagasi erialaste maaliküsimusteni. Raamatute valik on kirju ja mitmekesine, et rännata väga erinevates maailmatajudes ja stiilides. Kirjandusele proovisime leida vastet muusikast. Kujutlesime ja küsisime, et kui loetu oleks helikandajal, siis milline oleks selle plaadikujundus? Nii kujunesid stuudiopraktika lõpptulemusteks fiktiivsed vinüüliplaatide kaanekujundused.

Osalevad kunstnikud:
Gerda Hansen
Loora Kaubi
Jane Muts
Mari Steinberg
Helena Tääker
Georg Arnold

Loetud raamatute nimekiri:
Jorge Luis Borges “Hargnevate teede aed”
Robert Kurvits “Püha ja õudne lõhn”
Gaétan Soucy “Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke”
Alexander Genis “Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra”
Maarja Kangro “Minu auhinnad”

Kursuse juhendaja: Mihkel Ilus, VKT, maaliosakond, lektor/meister

Laura Kuusk 5. märts–16. aprill, Kanal galeriis, Võrus.

EKA fotograafia dotsendi Laura Kuuse esimene isikunäitus Võrus koosneb kahest hiljutisest tööst, millega kunstnik soovib dialoogi astuda inimestega, keda huvitavad toit, riided ja tehnoloogia ning kes soovivad esitada küsimusi meid ümbritseva mateeria päritolu ja olemise vormide kohta. Samuti on tähelepanu all inimlikud ja mitteinimlikud komponeerimise viisid. 

Installatsioon “Kuidas liikuda nagu limaseen?” (2021) koosneb nn helikookonist, mille loovad naishääl ja ambient-heli ning mis juhatavad külastaja rännakule läbi tema keha, viidates võimalusele muutuda mitte-inimorganismiks. Osalejatel palutakse leida enese jaoks meeldiv viis installatsiooniga suhestuda ning luua ruumiliste ja heliliste elementide kaudu oma isiklik tajukogemus. Installatsioon jätab tagaplaanile akumuleerimise ideaali ning keskendub muutustega kaasnevale taaskasutamisele ja kasvule. „Sa tead, kust läheb lühim tee labürindist välja. Sa oled kollane ja sa sööd seeneeoseid, baktereid ja teisi mikroobe. Sa oled võimeline õppima ja ümbritseva keskkonnaga kohanema. Inimesed peavad sind ideaalseks tulevikumaterjaliks ning bioinformaatikaseadmeks.” 

Fotoseeria “Mõned märkmed asjade kohta mu ümber ja sees” (2019) võtab vaikelufotode lähtepunktiks igapäevased esemed ja olukorrad. Kuidas suhestub meie keha materjalide ning esemetega, mis teda ümbritsevad ja läbivad? Kunstnik soovib end ümbritsevate esemete visuaalse organiseerimise ja jäädvustamise kaudu panna neid rääkima praegusest ajahetkest. Mulje, justkui kogu maailm oleks mõne näpuvajutuse kaugusel, võõrandab keha reaalsetest materjalidest ja objektidest, füüsiliselt keha ümbritsevas keskkonnas. 

Laura Kuusk (s. 1982) elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis (BA semiootikas ja kultuuriteoorias, 2005), Eesti Kunstiakadeemias (MA fotograafias, 2008) ja Annecy Kõrgemas Kunstikoolis (DSRA, 2014) ning hetkel töötab EKA fotoosakonna dotsendina. Suur osa Kuuse loomingust on seotud visuaalse antropoloogilise leidmaterjali ümbertöötamisega. Kunstnik huvitub kollektiivse teadvuse otsustusprotsessist ja viimaste aastate jooksul on ta töötanud inimkeha kogemustega keskkonnas: kodus, rõivastes ja suhetes tehnoloogiaga. Ta katsetab oma loomingus kehaliste kogemuste visuaalsete jälgede ja sellega, kuidas need on seotud üldisemate ühiskondlik-poliitiliste protsessidega. Kuusk tegutseb peamiselt fotograafia, video ja installatsiooni vallas.

Graafiline disainer Henri Kutsar.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Säsi Pruulikoda, Anderson’s Craft Beer, Camille Laurelli, Renzo van Steenbergen, Madis Kurss, Sigrid Liira, Agur Seim, Indrek Kits, Eleriin Seim, Kristel Onno, Janika Solmann, Edina Csüllög, Ago Paabusk, Tiina Mõttus, Robert Kähr, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond.

KANAL GALERII
Liiva 11a, Võru linn
N–L 12–18
või kui uksed lahti
www.liivaate.ee
Facebook, Instagram @kanalgalerii

Eeloleval reedel, kell 18.00, esitlevad Yulia Zhiglova ja Claudia Diaz Reyes veebiüritusel filmi “Vibmory: puudutavad mälestused”.

Ajas rändamine on võimalik! Me teeme seda iga päev minevikukogemusi oma mõtetes meenutades. Kas me saame ka neid hetki uuesti läbi elada ja praeguses hetkes uusi vorme luua, et esindada minevikku?

See on start.ee kunsti- ja teadusresidentuuri väljund, mille korraldas Tallinna Ülikooli HCI grupp koostöös starts.eu-ga.

Facebookis

–

Julia Žiglova on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Kooli inim-arvuti interaktsiooni rühma doktorant. Oma uurimistöös uurib ta, kuidas kantavatesse vormidesse manustatud vibrotaktiilsed ekraanid saavad võimaldada kaudset suhtlust ja enesetaju muutumist. Lisateave

Claudia Diaz Reyes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias disaini ja käsitöö magistriõppes tekstiilidisaini erialal. Ta näeb tekstiilis kui elusorganismi, mis eksisteerib koos keskkonnaga. Tema magistriprojekti keskmes on uurimused selle kohta, kuidas muusikamustritel põhinevate tekstiilide kudumine võib mälestusi elustada. Lisateabe saamiseks võtke temaga ühendust aadressil claudia.diaz@artun.ee

Nädal aega kestnud EKA rahvusvaheline kunstitudengite meistriklass Narvas päädib prantsuse, leedu, soome ja eesti noorte kunstnike välknäitusega “Teisel pool”. 

Näitust saab näha ainult reedel 4. märtsil, kell 18.00–23.00, Narva inkubaatoris Objekt, Linda 2.
Meistriklassi juhendasid professorid Ene-Liis Semper ja Patrick Laffont de Lojo.

Narva linn Euroopa Liidu ja Venemaa piiril sai Teise Maailmasõja vaenutegevuses raskelt kannatada ja sealtmaalt on Narva identiteet baseerunud teadmisel, et nähtava linna taga, all ja sees on nähtamatu, kadunud linn. Linna piiripealne identiteet on sajandite vältel olnud seotud erinevate kultuuride kohtumise ja mineviku lugudega, mis on linnaruumis loetavad. Mõned lood on peidus hoonete sees, mõned kajavad meieni teiselt poolt jõge, Jaanilinnast.

Narva on sõbralik ja avatud linn – tulge ja vaadake, kuidas asjad siitpoolt paistavad!

Meistriklass Narvas toimus ERASMUS programmi rahvusvahelise projekti (BIP) raames.

Meistriklassi korraldas EKA Kujundliku Mõtte Labor, koostöös Pariisi kunstikõrgkooliga EnsAD (École nationale supérieure des Arts Décoratifs), Helsingi Uniartsi ja Vilniuse VDA-ga (Vilniaus Dailes Akademija).

Viimane rong tagasi Tallinna väljub 4. märtsil, kell 20.27.

Suur tänu abi eest: Narva Vaba Lava, OÜ Linda Kaks, OÜ Narva Gate, innovatsiooni-ja loomekeskus Objekt, Allan Kaldoja ja Jaanus Mikk.

Lähemalt “Ekspeditsioonist Narva”

dassemperdepot’ performance “You Have Only One Minute”, Narvas

3. märtsil, kell 20.00, Narvas, Linda 2, II krs

dassemperdepot kommenteerib kollektsiooni:

“Moekollektsioon “You have only one minute” on oma iseloomult pigem anti-mood. See baseerub kompositsioonitunnetusel, kiirusel ja otsuste langetamise julgusel.

Eesmärgiks on luua toimivaid kompositsioone ja samas viia läbi loomeuurimuslikku eksperimenti inimeste ühismälust ja teadvustamatutest maitse-eelistustest.

See on mäng, mille kehtestamiseks ei looda ühtegi uut eset. Küll aga sünnib lõputuid kombinatsioone erinevatest elementidest, mis pakuvad äratundmisrõõmu ja kaasamõtlemisvõimalust.”

Rühmitusse dassemperdepot kuuluvad EKA stsenograafia tudengid Estookin, Anita Kremm, Linda Mai Kari, Liisamari Viik ja Kristel Zimmer.

Näitus ‘’Perspektiivid’’ on avatud alates 6. märtsist Põhjala tehase galeriis (Marati 5, Tallinn). Näitus jääb avatuks kuni 31.märtsini 2022.

Näituse raames tutvustatakse samuti kodumaiseid võimalusi erialase kõrghariduse omandamiseks – oma õppekavasid tutvustavad peale EKA ka Kõrgem Kunstikool Pallas ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Lisaks näitame igal nädalal erinevaid pop-up väljapanekuid EKA aksessuaari ja köite osakonna selleaastastest projektidest ning terve kuu jooksul toimub mitmeid töötubasid, avalikke loenguid jmt.

Näituse kolmedimensioonilise abstraktse aksessuaarimaastiku on loonud kuraator Helen Sirp. Lisaks EKA tudengitele ja vilistlastele osalevad näitusel ka üliõpilased kolmest külalisülikoolist: London College of Fashion, Kolding Design School ja Detroit College for Creative Studies.

EKA aksessuaari- ja köiteosakond kutsub kõiki jalatsidisaini austajaid neljapäeval, 3. märtsil kell 16-17 avatud loengusse “The Aki Method: Surviving as a Designer in Today’s World”. Loeng toimub EKA-s, ruumis A-101.

Avatud loeng keskendub sellele, kuidas edukalt väljakutseterohkes maailmas disainerina hakkama saada. Aki Choklat jagab oma mitmekülgset kogemust disainerina, keskendudes erinevatele perspektiividele – ta avab nii disaini filosoofilist, tööstuslikku kui ka hariduslikku tagamaad. 

Ta on lõpetanud Royal College of Art’i Londonis ja on Detroit College for Creative Studies moedisaini osakonna üks asutajatest. Aki on töötanud arvukatel ametikohtadel tipptasemel rahvusvaheliste moebrändide juures, näiteks loonud kapselkollektsiooni Londonis asuvatele meesterõivaste brändile Diverso ning konsulteerinud paljusid kaubamärke, nagu näiteks Soome jalatsibrändi Lahtiset. Lisaks juhib ta omanimelist Londoni tegutsevat kingade, käekottide ja aksessuaaride kaubamärki. Ta on aidanud luua ja juhtida koos Ferruccio Ferragamoga jalatsite ja aksessuaaride magistriprogrammi Itaalia juhtivas moekoolis Polimoda, ning õpetanud ka Londoni College of Fashion ja De Montforti Ülikoolis. Choklat on paljude raamatute tunnustatud autor, millest “Footwear Design” peetakse kingadisaini autoriteediks.

Aki Choklat’ veeb

Aki Choklat Instagram

CCS Fashiondesign Instagram

College for Creative Studies

Käesolev loeng avab EKA Aksessuaari ja köite osakonna juubelipidustuste programmi.

Näitus-konkurss “Perspektiivid” on avatud 6.-31. märtsil Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5, Tallinn), lisaks toimub veel erinevaid töötubasid, avalike loenguid ja esinemisi, näitusetuure jne. Info täieneb jooksvalt veebis ja sotsiaalmeedias:

EKA aksessuaar 105

EKA aksessuaaridisain Instagram

Loengut toetavad Baltic-American Freedom Foundation (BAFF) ja Eesti Kultuurkapital.

Loeng toimub inglise keeles ilma eestikeelse tõlketa. 

Loeng salvestatakse ja seda saab järelvaadata EKA TVs.

EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Anders Härm tutvustab loengus “Uue linna formular. Linnaaktsionism ja situatsionistide pärand” situatsionismi kui kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooni ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunkti. 

Loeng ZOOMis 

Situatsionism määrab ja defineerib kõiki linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja.

“Mingis mõttes võib öelda, et situatsionism oli ühelt poolt kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooniks – see, mis algab flaneriiga 19. sajandi Pariisis, jätkub vene futuristidega revolutsioonieelsetele Moskva tänavatel, dadaistidega Esimese maailmasõja järgses Berliinis ja Pariisis ning sürrealistide erootiliste linnafantaasiatega 1920. ja 1930. aastatel – ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunktiks. Situatsionism määrab ja defineerib kõiki, jah, absoluutselt KÕIKI linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja: Reclaim the Streets või Occupy Wall Street ei oleks ilma situatsionistideta mitte iialgi sündinud, gerilja aiandus tekkinud, teisedki poliitilise vastupanu ja allumatuse strateegiad jalgu alla saanud. Situatsionistid teadvustasid praktikas seda, mida Henri Lefébvre tegi teoorias kui ta nimetas kaasaegseid ühiskondi “linnastunud ühiskondadeks”, pidades silmas seda, et tervet moodsat ühiskonda domineerib linnastumine või linlikkus kui printsiip: suund või tendents, millega on seotud teatud protsessid ja praktikad, mis ühiskondi ja kultuure defineerivad. Loeng käsitlebki situatsioniste ja nende mõju avaldusi hilisemates radikaalsetes avaliku ruumi aktsioonides ja performatiivsetes praktikates.”

Sõltumatu Tantsu Lava loengusari “Avalik ruum ja koreograafia” mõtiskleb avaliku ruumi ja koreograafia vaheliste seoste üle. Kuidas meist ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum; millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse; kuidas saab koreograafia avalikku ruumi mõjutada ja mõtestada; millised on linnaruumi koreograafiad?
Käesoleval hooajal oktoobrist maini toimuva loengusarja raames oleme palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel teha oma valdkonda sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest.Loengud toimuvad kord kuus Sõltumatu Tantsu Laval ning on avatud kõigile huvilistele.

Anders Härm (1977) on EKA Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi lektor ning kureerimise õppekava juht. Ta on töötanud aastatel 2002–2012 Tallinna Kunstihoone kuraatorina, olnud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) asutaja ning aastatel 2010–2015 selle juht. Koos Priit Rauaga asutas ta 2005. aasta NU Performance Festivali ning kureeris selle kolm esimest väljalaset. 2000. ja 2003. aastal kureeris ta vastavalt Eesti paviljoni Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja kunstibiennaalil. Tema olulisemad näitused on Xenos (2019), “Must maja” (2014) ja “Tumedus, tume” (2011) EKKMis, Ando Keskküla retrospektiiv “Tehnodeelia ja tegelikkus” (2020) ja “Salatoimikud” (koos Eha Komissaroviga, 2018) KUMUs ning “Blue Collar Blues” (2009), “Maalimine keelatud“ (2005) ja “yBa” (koos Hanno Soansi ja Kiwaga, 2001) Tallinna Kunstihoones. Lisaks Eestile on Härm kureerinud näitusi Soomes, Sloveenias ja Norras. 2009. aastal ilmutas ta oma artiklikogumiku “Semionaudi päevaraamat” ning 2014. a. loeng-performance’ite tekstikogumiku “Kolm isamaalist kõnet”.

Loeng ZOOMis 

Loeng Facebookis

Info Sõltumatu Tantsu Lava lehel

Sõltumatu Tantsu Loengud toimuvad STL-i avaliku ruumi koreograafia residentuuriprogrammi osana.

2021/2022 hooaja vältel toimub 5 residentuuri, mille raames uurivad koreograafia ja liikumise võimalusi ning katsetavad uusi viise publikuga kohtumiseks avalikus ruumis järgmised kunstnikud:
Henri Hütt; Helena Krinal ja Heleri Kängsepp; Brite Vilgo ja Kristina-Maria Heinsalu; Karolin Poska, Maret Tamme ja Theodore Parker; Liis Vares.