Rubriik: Erialad

Matthias Sildnik „Arenduspalavik“
04—26.03
Avamine: 04.03 kell 17.00
EKA Galerii, Kotzebue 1, T-L kell 12—18

Olete oodatud Matthias Sildniku isikunäituse „Arenduspalavik“ avamisele 4. märtsil kell 17 EKA Galeriis! Näitus on osa EKA kunsti ja disaini eriala doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist ja jääb avatuks 26. märtsini.

​​Meie uuringud näitavad, et Inimese teadvus kui teadmist töötlev süsteem on düsfunktsionaalne. Mälu, taju ja tähelepanu seavad lisaks töödeldavatele mahtudele piirangu ka erinevatele muudele funktsioonidele, mida informatsioon endas kätkeb. Samas on inimese teadvus paranoilis-kriitiline, sest ei lähtu oma järeldustes ainult talle esitatud tõestatud faktidest. Ja mis veelgi õõvastavam – lisaks sellele luusib inimeste alateadvuses natsionalismitont. Inimesed kalduvad spekulatsiooni ja kriitilise analüüsi radadele, mis praegusel, tõejärgsel ajastul, on eriti ohtlik. Kui võtame tõsiselt ohte, mida need valed ühiskonnale kujutavad, jõuame ainult ühele järeldusele – evolutsiooniliselt kujunenud inimteadvus on osutunud piiravaks faktoriks ühiskondlikele ja majanduslikele arengutetele.
Ainult radikaalne innovatsioon ja revolutsiooniline tehnoloogia võivad teadvusest tulenevaid ohte taltsutada. Me peaksime tõese informatsiooni teadvusest mööda suunama, siirdama selle otse aju täidesaatvatesse osadesse. Kui teadvus on lahti ühendatud täidesaatvast autonoomiast, on kõige raskem töö tehtud. Eraldiseisvast teadvusest saab ohutu passiivne vaatleja. Sealt edasi on küsimus ainult vormistamises. Kas tuvastada ja eemaldada ajuosad, mis teadvust põhjustavad? Või suunata teadvusesse juhuslikku müra nagu meelelahutus, kohalikud uudised või Foucault audioraamatud? Siis on sel aega mõtelda “Kuidas selgitada inimloomust Foucault`le?”.

Kuid ärgem tormakem sündmustest ette. Tehnoloogia ja poliitökonoomia ei ole veel nii kõrgele arengutasemele jõudnud. Käesolevas arengufaasis on vaja jõud suunata evolutsiooniliselt kujunenud teadvuselademe õõnestamisele. Me peame kasutama uusimaid kättesaadavatest tehnoloogiatest – tehisintellekti ja sotsiaalmeedia. Me vajame pühendunud noori. Just noortel välja kujunemata indiviididel on erakordne revolutsioonilis-tehnoloogiline potentsiaal. On vaja moodustada neuropioneeride liikumised üle kogu maa. Neuropioneerid on teadvuse arendajad, kelle lipukirjaks saab olema “Vabastada otsustusvõimest, vabastada mõistusest, vabastada teadvusest”. Meie tegevuseks jääb sel perioodil infooperatsioonide läbiviimine ja koordineerimine. Ainult noorte abil suudame teadvuse lõplikult denatsifitseerida.

Rahvusvahelise Neurokomissariaadi kolleegium 24.02.2022

PS

See küberbolševistlik ajurünnak on osa autori kestvast doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist, mis kaardistab kõrgtehnoloogilise kapitalismi ja leninismi ühiseid tunnusjooni. Üldjuhul käsitletakse digitaalseid arendusi kapitalismikriitilikast lähtudes. Siiski kirjeldavad ideed nagu digitaalne maoism (Jaron Lanier), Google marxism (George Gilder), digitaalne Gulag/Google arhipelaag, korporatiivne sotsialism (Michael Rectenwald) ja ärganud kapitalism (Ross Douthat) tehnoloogilisi arenguid, mis sarnanevad enam totalitaarse sotsialismi kui vaba turumajandusega. Käesolev näitus koosneb kujunditest, mis avavad nende vastandlike suundumuste ristumisel kujunenud elutunnetust.

Matthias Sildnik (s. 1987) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala BA (2010) ja MA (2014) ning täiendanud end Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis. Ta on osalenud isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Sildnik uurib kõrgtehnoloogia mõju igapäevaelule. Ta kasutab meediume nagu digitaalne graafika, statistiline analüüs ja ruumiinstallatsioon dissotsiatiivse sünteesikeskkonnana. Alates 2016. a õpib Matthias Sildnik EKA kunsti ja disaini doktorantuuris.

Autori kunstiuurimuslikud projektid tuginevad publiku osalusele. Vasta küsimustikule, et mõjutada järgnevate projektide kujunemist! https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSewxCqDpGXswDpm0CEPBpeywQiMlBceBKFq05Ry4MXXxwwFmg/viewform?vc=0&c=0&w=1&flr=0

Eelnevate projketidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

28.02–06.03 toimub EKA stsenograafia professori Ene-Liis Semperi eestvedamisel rahvusvaheline meistriklass “Ekspeditsioon Narva”, mis lõppeb pop-up näitusega 4. märtsil.

Töötuba leiab aset EKA heade partneritega Pariisi ENSAD, Helsingi Uniartsi ja Vilniuse Kunstiakadeemiast koostöös. Kursust juhendab lisaks Ene-Liis Semperile ka Patrick Laffont de Lojo ENSADist ja töötoa toimumisele aitab kaasa EKA doktorant Maria Hansar ja EKA kujundliku mõtte labori juhataja Madlen Hirtentreu.

Ene-Liis Semper eelseisvast workshopist: “Narva on üks veidra ajalise nihkega linn. Lisaks kunagisele barokk-linnale, mis on tänaseks täiesti kadunud, on seal ju ka vanad tööstushiilguse jäägid, mis moodustavad tänases pandeemilises-kokkutõmbuvas maailmas kummalisi ja uurimist väärivaid maastikke. Seega, see ongi sõna otseses mõttes ekspeditsioon. Me läheme Narva, me uurime kohalikke olusid, me töötame kohapetsiifiliste installatsioonide või videote kallal, me teeme kokkuvõtted ja pop-up näituse Narva Eesti Majas.

Meistriklass “Ekspeditsioon Narva” on loomeuurimuslik retk endise tööstuslinna varemetele. Töö sisaldab ekskursiooni piirilinn Narva ajalukku, kujundliku mõtte seminari, kohaspetsiifilist tööd endistes Kreenholmi ja Baltijetsi tehastes ja pop-up näitust meistriklassi lõpus. Mõned märksõnad, millega tegeleme on tsükkel, mälu, aeg, ruum, tootmine.”

8. märtsil kell 18.00 toimub EKA galeriis ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi kultuuripärandi erinumbri “Pärandistamine ja pärand” esitlus.

Erinumbri toimetaja on Anneli Randla. Kultuuripärandi eri tahke lahkavas numbris avaldatud artiklite autoriteks on Raili Nugin, Tarmo Pikner, Anni Martin, Katrin Aava, Esta Kaal, Hilkka Hiiop, Robert Treufeldt, Vilte Janusauskaite, Aleksander Bertasch, Triin Kröönström, Kadi Polli, Hannes Vinnal, Signe Vahur ja Anneli Randla.

Erinumbrisse koondatud artiklid tegelevad (hilis)nõukogudeaegse keerulise pärandiga; kolhoosikeskuste, monumentide ja sõjaväekunsti pärandistamise protsessi uurimisega ning varasemalt madalamalt hinnatud või vähem uuritud pärandile uute interpretatsioonivõimaluste pakkumisega. Erinumbris on avaldatud ka Ottomar Männi käsikiri 1941. aastast Püha Vaimu kiriku altariretaabli kohta, mis on huvipakkuv nii kunstiajalookirjutuse kui ka muinsuskaitse aspektist.

Ajakiri Kunstiteaduslikke Uurimusi on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid. Ajakirja peatoimetaja on Ingrid Ruudi.

Rohkem infot: http://ktu.kty.ee

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Raegaleriis avatakse 2021. aasta Eerik Haameri kunstiauhinna laureaadi ja EKA audoktori Enno Halleki näitus „Mängud mälu ja maastikega“ (kuraator Reeli Kõiv, EKA muuseum).

Reedel 18. veebruaril tähistatakse Kuressaare raekojas saarlasest kunstniku Eerik Haameri (1908–1994) 114. sünniaastapäeva ja antakse üle ka järjekorras viies Eerik Haameri kunstiauhind, mille seekord pälvis EKA kaasaegse kunsti vilistlane Aksel Haagensen.  

Raegaleriis avatav Eerik Haameri auhinna eelmise aasta laureaadi Enno Halleki (s 1931) näitus „Mängud mälu ja maastikega“, mis on läbilõige nimeka Eesti-Rootsi kunstniku loomingust.

Laia ajalise diapasooniga valik – 1950. aastate keskpaigast kuni selle sajandi algusaastateni sisaldab Halleki loomingu märgilisi motiive ja kujundeid: varased tumedad aknavaated, spektrivärvides duaalsed ja „kinniseotud“ maasikud, puidust saed ja aerud, teiste hulgas mitmeosaline installatsioon „Saaremaa päikeseloojang“ ning vineerist poolkaartest tervet seina kattev installatsioon „Kaasaskantav päikeseloojang“.

Enno Hallek on öelnud, et igaüks meist kannab kaasas oma lapsepõlve maastikke. Kontseptuaalse kunstnikuna tegeleb Hallek lapsepõlve Rohuküla loojangutaeva – ja mere mäletamise viisidega nii raamitud õlimaalidel kui ka väljasaetud kujunditel, kus kujundi semantika lisab maalitud pinnale oma tähendusvälja. Päritolust ja juurtest lähtuv on Enno Hallekile olnud sama oluline kui Eerik Haamerile, kuigi kunstnike väljendusviisid- ja vahendid on väga erinevad.

Rohukülas kaluri perekonnas sündinud Enno Hallek (s 1931) saabus Rootsi 1943. aastal paadipõgenikuna koos vanematega. Ta sai kunstihariduse juba Rootsis ning  sulandumine sealsesse ühiskonda oli valutum kui eelmise põlvkonna pagulastel. Hallek on saavutanud Rootsis kunstnikuna tunnustuse: arvukad isiknäitused, teoste esindatus muuseumites, dekaadi pikkune õppejõutöö Stockholmi Kuninglikus Kunstiinstituudis, valimine Stockholmi Kuningliku Kunstide Akadeemia liikmeks (ainsa eestlasena!) ning paar aastat tagasi Rootsi Kultuuriministeeriumi elutööpreemia kunsti valdkonnas. Hallek on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.

Näitus on kokku pandud Enno Halleki Eestis olevatest teostest, mis on valitud Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist, Viinistu Kunstimuuseumist ,Vaal galeriist ja mitmetest erakogudest.

Näituse kuraator on Reeli Kõiv.

Näitus Kuressaare Raegaleriis jääb avatuks kuni 25. märtsini 2022

Lisainfo:
Kuressaare Raegalerii
Tel. 4533266
e-mail: raegalerii@kuressaare.ee

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

31. märtsil jõuab Tallinnasse Läti arhitektuurikollektiiv ĒTER, mille mootoriks on Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle. ĒTER on 2018 aastal Riias asutatud arhitektuuripraksis, mille fookuses on loodusest, tehnoloogiast ja kaasaegsest kultuurist inspireeritud ruum. Linna, kultuuri ja elamismustreid vaadeldes eelistavad nad liikuda kaardistamata aladel. Arhitektuuribüroo töö loomuliku osana näevad nad strateegilist ja kontseptuaalset mõtlemist, leiutades endale ise lähteülesandeid ja kaasates rahvusvahelisi eksperte. Bērziņš, Smilga ja Paegle on arhitektid, uurijad ja õpetajad, kelle tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Miks just Läti ja Leedu, miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja esimese loengu annavad 3. märtsil kl 18 Petras Išora ja Ona Lozuraitytė, kes käivitasid 2014. aastal Vilniuses arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte. Loominguline duo kasutab koostööd, ühendades arhitektuuri, avaliku infrastruktuuri, kunsti, ökoloogia ja maastiku sfäärid. Need kaks disainerit on teinud mitmes interdistsiplinaarses koostöös erinevas ulatuses nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Stuudiot iseloomustab koostöö ja koostöö teiste kunsti- ja arhitektuurivaldkondade praktikate või subjektidega, keskendutakse linnanarratiividele, avalikule ruumile, maastikuprojektidele, avalikule infrastruktuurile, sotsiaal- ja kultuuriprojektidele, asjaga eksperimenteerimisele näitusel, sisekujunduses, eksterjööris. ja laiema keskkonna arhitektuur.

NB! See loeng on EKA avatud uste päeva programmi osa, ülejäänud kava leiate siit.

Ülejäänud kevadiste avatud arhitektuuriloengute programmi leiate siit.

“Aeglased manöövrid”
Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus

Reedel, 25. veebruaril kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) esimesel korrusel Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “Aeglased manöövrid”. Näitus jääb avatuks 11. märtsini.

Noortenäitus on Tallinna Graafikatriennaali juurde kuuluv satelliitnäitus, mida traditsiooniliselt korraldavad ja kureerivad noored kunstnikud. Seekordsel näitusel on eriline rõhk noorel trükigraafikal ning nende kõrval on kunstnikke, kelle praktikad ulatuvad tekstiilist tekstini.

Käesolev näitus keskendub neile noortele kunstnikele, kes tegelevad aeglaste ja keskkonnasõbralike praktikatega või identiteedi ja humaansete nähtuse säilitamisega tõusva ärevusfooniga maailmas. Mõtisklused olevikuga toimetulemisest ja võimalikust tulevikust elavad nende loomingus läbi kontakti iseenda ning ümbritsevaga.

“Aeglased manöövrid” on tasased ja läbimõeldud liigutused ⎼ paigaltvõtt teadmisega teekonna olulisusest. Kunstnikud hoiavad fookuse lähiümbruses. Nad loovad ja taasloovad olemasolevast ning otsivad võtteid, kuidas läbi hapruse, väikeste narratiivide ja tühiseid tehnikaid kasutades edasi minna.

Näituse kuraatorid:
Riin Maide (EKA kaasaegse kunst, MA) ja Brit Kikas (EKA kaasaegse kunst, MA). 

Näitusel osalevad kunstnikud:
EKA kaasaegse kunsti magistrandid Sophie Durand, Lily Marleen Verilaskja, Maria Izabella Lehtsaar, Rodion Furs; EKA kaasaegse kunsti magister Jose Aldemar Muños; EKA tekstiili magister Ingrid Helena Pajo; EKA graafika tudengid Ella-Mai Matsina ja Merilyn Lempu ning Saara Liis Jõerand

Näituse graafilise disaini autor on Cristopher Siniväli ning tekstitoimetaja Kristiine Kikas.

Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond ja graafika osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.

Tänud: Artsmart, Cristo Madissoo, Dana Loren Vares, Eve Kask, Jaanus Odras, Jamie Avis, Kelly Kütt, Kirke Kangro, Liina Siib, Ligia Fernandes, Maria Erikson, Maris Paal, Paul Rannik, Sveta bar, Tallinna Graafikatriennaal, VAAT pruulikoda.

Näitusega kaasneb publikuprogramm

Kuraatorituurid näitusele toimuvad
02.03.2022 kell 18:00 eesti keeles ja
09.03.2022 kell 18:00 inglise keeles

Laupäeval 04.03.2022 kell 16.00 toimub siiditrüki töötuba, kus huvilistel on võimalik proovida siiditrükki looduslike või käsitsi valmistatud värvide ning pigmentidega. 

Näitus ja publikuprogramm on kõigile huvilistele tasuta, kuid töötuppa palume piiratud kohtade arvu tõttu eelnevalt registreeruda SIIN 

Näitusele ja üritustele pääsevad tõendi alusel kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Palun kanna maski!

EKKM, Kursi 5, Tallinn
Näitus on avatud
26.02.–11.03.2022
T–R 14–19 ning L–P 12–19
______

riin.maide@artun.ee
brit.kikas@artun.ee
+372 5343 7533

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.