AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Erialad
16.02.2022 — 10.04.2022
Taavi Talve: “Ma olin Timbuktus”
Installatsioon ja skulptuur
17. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud Taavi Talve näitus „Ma olin Timbuktus“, mis räägib maailma läbiuurimata nurka projitseeritud kujutelmadest ja koloniaalvallutuslikust võidujooksust. Ühe sellise loo jutustab Werner Legère romaan „Ma olin Timbuktus“, mis ilmus eesti keelses 1959. aastal sarjas „Seiklusjutte maalt ja merelt“ ning haaras nii mõnegi noore lugeja kujutluse, kes on hiljem endalt küsinud, kas Timbuktu on päriselt olemas.
Näituse kuraator on Indrek Grigor.
Näituse avamine Tallinna Linnagaleriis kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00.
Taavi Talve teostes näivad alati kohal olevat kolm möödapääsmatut kandepunkti: arhitektuur, tsitaat ja inimsaatus. Neist abstraktseim on arhitektuur, mille üks kummalisemaid vorme on olnud sõnadele ja kirjavahemärkidele ruumilise mõõtme andmine. Näiteks hiiglaslikud laest rippuvad jutumärgid näitusel „ONTHETITLE“ (2013). Tsitaat on jälle, vastupidi, kõige konkreetsem komponent. Leidobjekt, artefakt millele teos on vitriinina ümber ehitatud. Võib-olla kõige naljakam näide selle kohta on 2010. aastal Artishoki biennaalil koos Indrek Köstriga ehk kollektiivis Johnson ja Johnson teostatud nimetu installatsioon. Biennaali toimimise loogikat kaaperdades ei lubanud see näitusekülastajail lugeda kümne kriitiku kirjutatud tekste, mis seda sama lugejate ligipääsu tõkestavat teost retsenseerisid.
Inimsaatust võib Talve võrdlemisi kompromissitult kontseptuaalset kunstnikukeelt arvestades pidada eelmistega võrreldes kõige üllatavamaks komponendiks. Talve värskematest teostest on selle hea näide „Pimetähn“, kus Talve harutas väliseesti tantsija Epp Kotka lugu. Kes ta oli, kuidas Ameerikasse ning Yvonne Raineri truppi sattus? Kotkas jäi kogu arhiivitöö ajal pigem fiktsiooniks, kellele ei õnnestunud lõpuks nägugi anda.
Näitusel „Ma olin Timbuktus“ on mäng justkui ümber pööratud: tähelepanu all on Timbuktu, linn mille olemasolu tunnistamist segab müüt, mis tõotab olla püsivam kui kõrbelinn ise, sest kõik, kes ihale järele annavad ja kõigile vintsutustele vaatamata linnaretke ette võtavad, näivad sealt naasvat tühjade kätega. Timbuktus käinute lood keskenduvad katsumusrohkele teekonnale, mis osutus oodatust veelgi rängemaks. Linn seevastu ei vastanud üldse ootustele. Mida aga täpselt oodati ja millel see ootus põhines, ei oska tagantjärele enam keegi öelda.
Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja looming lähtub arhiiviimpulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.
Indrek Grigor töötab Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhatajana, avaldab regulaarselt kunstikriitikat ennekõike Eesti, aga ka teiste balti riikide väljaannetes ja on üle kümne aasta teinud kaastöid Eesti Rahvusringhäälingule. Grigor õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (MA 2008) ja semiootikat (BA 2004). Grigor töötas 2007–2010 Tartu Kunstimusueumi foto- ja videokunstikogu hoidjana ning oli 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist.
Täname! Dénes Farkas, Albert Kerstna, Peeter Krosmann, Laura Liventaal, Anti Saar, Tiina Vahter, Sergo Vares, Raul Veede
Laupäeval, 12. märtsil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Indrek Grigoriga. Näitus „Ma olin Timbuktus“ jääb Tallinna Linnagaleriis avatuks kuni 10. aprillini 2022.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Taavi Talve: “Ma olin Timbuktus”
Kolmapäev 16 veebruar, 2022 — Pühapäev 10 aprill, 2022
Installatsioon ja skulptuur
17. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud Taavi Talve näitus „Ma olin Timbuktus“, mis räägib maailma läbiuurimata nurka projitseeritud kujutelmadest ja koloniaalvallutuslikust võidujooksust. Ühe sellise loo jutustab Werner Legère romaan „Ma olin Timbuktus“, mis ilmus eesti keelses 1959. aastal sarjas „Seiklusjutte maalt ja merelt“ ning haaras nii mõnegi noore lugeja kujutluse, kes on hiljem endalt küsinud, kas Timbuktu on päriselt olemas.
Näituse kuraator on Indrek Grigor.
Näituse avamine Tallinna Linnagaleriis kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00.
Taavi Talve teostes näivad alati kohal olevat kolm möödapääsmatut kandepunkti: arhitektuur, tsitaat ja inimsaatus. Neist abstraktseim on arhitektuur, mille üks kummalisemaid vorme on olnud sõnadele ja kirjavahemärkidele ruumilise mõõtme andmine. Näiteks hiiglaslikud laest rippuvad jutumärgid näitusel „ONTHETITLE“ (2013). Tsitaat on jälle, vastupidi, kõige konkreetsem komponent. Leidobjekt, artefakt millele teos on vitriinina ümber ehitatud. Võib-olla kõige naljakam näide selle kohta on 2010. aastal Artishoki biennaalil koos Indrek Köstriga ehk kollektiivis Johnson ja Johnson teostatud nimetu installatsioon. Biennaali toimimise loogikat kaaperdades ei lubanud see näitusekülastajail lugeda kümne kriitiku kirjutatud tekste, mis seda sama lugejate ligipääsu tõkestavat teost retsenseerisid.
Inimsaatust võib Talve võrdlemisi kompromissitult kontseptuaalset kunstnikukeelt arvestades pidada eelmistega võrreldes kõige üllatavamaks komponendiks. Talve värskematest teostest on selle hea näide „Pimetähn“, kus Talve harutas väliseesti tantsija Epp Kotka lugu. Kes ta oli, kuidas Ameerikasse ning Yvonne Raineri truppi sattus? Kotkas jäi kogu arhiivitöö ajal pigem fiktsiooniks, kellele ei õnnestunud lõpuks nägugi anda.
Näitusel „Ma olin Timbuktus“ on mäng justkui ümber pööratud: tähelepanu all on Timbuktu, linn mille olemasolu tunnistamist segab müüt, mis tõotab olla püsivam kui kõrbelinn ise, sest kõik, kes ihale järele annavad ja kõigile vintsutustele vaatamata linnaretke ette võtavad, näivad sealt naasvat tühjade kätega. Timbuktus käinute lood keskenduvad katsumusrohkele teekonnale, mis osutus oodatust veelgi rängemaks. Linn seevastu ei vastanud üldse ootustele. Mida aga täpselt oodati ja millel see ootus põhines, ei oska tagantjärele enam keegi öelda.
Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja looming lähtub arhiiviimpulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.
Indrek Grigor töötab Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhatajana, avaldab regulaarselt kunstikriitikat ennekõike Eesti, aga ka teiste balti riikide väljaannetes ja on üle kümne aasta teinud kaastöid Eesti Rahvusringhäälingule. Grigor õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (MA 2008) ja semiootikat (BA 2004). Grigor töötas 2007–2010 Tartu Kunstimusueumi foto- ja videokunstikogu hoidjana ning oli 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist.
Täname! Dénes Farkas, Albert Kerstna, Peeter Krosmann, Laura Liventaal, Anti Saar, Tiina Vahter, Sergo Vares, Raul Veede
Laupäeval, 12. märtsil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Indrek Grigoriga. Näitus „Ma olin Timbuktus“ jääb Tallinna Linnagaleriis avatuks kuni 10. aprillini 2022.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.02.2022 — 05.03.2022
Sarah Nõmm: “Wrap Me Up”
Installatsioon ja skulptuur
Noore Skulptori preemia 2021 laureaadi Sarah Nõmme näitus “Wrap Me Up” ARS Showroom galeriis, 9.02–5.03.
Kangastelgedel loodud teos valmis Vaskjala kunstiresidentuuris. Võimalus antud residentuuris osaleda oli auhinnaks 2021 Noore Skulptori preemia laureaadile.
Nõmm tegeles residentuuris erinevate traditsiooniliste käsitööliste praktikatega – lõnga ketramise, viltimise ja kangastelgedel kudumisega. Nende kõikide juures hindas kunstnik käelist ja kehalist kogemust, seda performatiivsust, mis omakorda ka aktiveeris ta keha meediumina. Läbi nende iidsete praktikate proovib kunstnik mõtestada, mida tähendab eksisteerida inimesena ning omada keha. Keha mis on meie ainus puutepunkt ja samaaegselt ka eraldus muust maailmast.
Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal.
Töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Oma kunstipraktikas käsitleb ta peamiselt (naise)keha ja seda ümbritsevat ruumi, kus see positsioneerub. Tema teosed põhinevad tihti isiklikel kogemustel ja vaatlevad keha läbi rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide. Nõmm põimib omavahel teemad nagu seksuaalsus, turvatunne, kontroll ja haprus.
Näitus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Sarah Nõmm: “Wrap Me Up”
Kolmapäev 09 veebruar, 2022 — Laupäev 05 märts, 2022
Installatsioon ja skulptuur
Noore Skulptori preemia 2021 laureaadi Sarah Nõmme näitus “Wrap Me Up” ARS Showroom galeriis, 9.02–5.03.
Kangastelgedel loodud teos valmis Vaskjala kunstiresidentuuris. Võimalus antud residentuuris osaleda oli auhinnaks 2021 Noore Skulptori preemia laureaadile.
Nõmm tegeles residentuuris erinevate traditsiooniliste käsitööliste praktikatega – lõnga ketramise, viltimise ja kangastelgedel kudumisega. Nende kõikide juures hindas kunstnik käelist ja kehalist kogemust, seda performatiivsust, mis omakorda ka aktiveeris ta keha meediumina. Läbi nende iidsete praktikate proovib kunstnik mõtestada, mida tähendab eksisteerida inimesena ning omada keha. Keha mis on meie ainus puutepunkt ja samaaegselt ka eraldus muust maailmast.
Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal.
Töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Oma kunstipraktikas käsitleb ta peamiselt (naise)keha ja seda ümbritsevat ruumi, kus see positsioneerub. Tema teosed põhinevad tihti isiklikel kogemustel ja vaatlevad keha läbi rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide. Nõmm põimib omavahel teemad nagu seksuaalsus, turvatunne, kontroll ja haprus.
Näitus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.02.2022 — 03.03.2022
“Elav hõbe” – EKA eksperimentaalvormide näitus Viru Keskuses
Moedisain
“Elav hõbe” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkas ellu senitundmatu kosmiline hõbereaalsus mida saab näha alates 17. veebruarist Viru Keskuse aatriumis.
“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja.” sõnas juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse- meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda.” lisas Liisi Eesmaa.
EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja VikingLlife Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži.
“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud. Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis KAITSE teemat väga erinevalt ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada. ” lisas aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum täiendas: “Üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas on näha potentsiaali olemasolevas, mitte mõtlematult juurde toota. Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse. Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400m jäätisepaberit, 300m traati, 17m soojaveetoru.”
Moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500m pakendit, 50 soojakotti ja 35m nööri, sekka päästeveste. Esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.
Antud näitus annab külastajale võimaluse põgeneda argipäevast, viies vaataja omamoodi kosmilisele rännakule lendlevate päikesepurjedega tähelaeval, kus on võimalik osa saada kaitsva hõbemaailma ilust.
Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril, kell 14.30.
Näitus jääb avatuks 3. märtsini.
Külastamine on tasuta.
Ürituse toetajad: EKA, Viru Keskus, Lipuvabrik, Kolimisrõõm, Premia, Beautiful Me rullmassaaž, Espak, Fotostop, Haage Vesi, Pakendikeskus, Pistoria Pagariäri, Powdercandle, Maiasmokk.ee, The Body Shop.
EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain
Kunstnikud: Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto, Liisbet Karjel, Mai Riin Salumaa, Toomas Samuel Silbaum.
Kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu
Produktsioon: Piret Puppart, Sirli Pohlak
MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa
Modellid: Carina Leps, Joo Ho Lee (MJ Models)
Graafiline disain: Kertu Kibal, Polina Zahharenkova
Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Elav hõbe” – EKA eksperimentaalvormide näitus Viru Keskuses
Neljapäev 17 veebruar, 2022 — Neljapäev 03 märts, 2022
Moedisain
“Elav hõbe” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkas ellu senitundmatu kosmiline hõbereaalsus mida saab näha alates 17. veebruarist Viru Keskuse aatriumis.
“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja.” sõnas juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse- meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda.” lisas Liisi Eesmaa.
EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja VikingLlife Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži.
“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud. Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis KAITSE teemat väga erinevalt ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada. ” lisas aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum täiendas: “Üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas on näha potentsiaali olemasolevas, mitte mõtlematult juurde toota. Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse. Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400m jäätisepaberit, 300m traati, 17m soojaveetoru.”
Moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500m pakendit, 50 soojakotti ja 35m nööri, sekka päästeveste. Esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.
Antud näitus annab külastajale võimaluse põgeneda argipäevast, viies vaataja omamoodi kosmilisele rännakule lendlevate päikesepurjedega tähelaeval, kus on võimalik osa saada kaitsva hõbemaailma ilust.
Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril, kell 14.30.
Näitus jääb avatuks 3. märtsini.
Külastamine on tasuta.
Ürituse toetajad: EKA, Viru Keskus, Lipuvabrik, Kolimisrõõm, Premia, Beautiful Me rullmassaaž, Espak, Fotostop, Haage Vesi, Pakendikeskus, Pistoria Pagariäri, Powdercandle, Maiasmokk.ee, The Body Shop.
EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain
Kunstnikud: Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto, Liisbet Karjel, Mai Riin Salumaa, Toomas Samuel Silbaum.
Kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu
Produktsioon: Piret Puppart, Sirli Pohlak
MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa
Modellid: Carina Leps, Joo Ho Lee (MJ Models)
Graafiline disain: Kertu Kibal, Polina Zahharenkova
Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.08.2021 — 19.08.2021
Rahvusvaheline seminar “Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
17.–19. augustil 2021 toimus Viinistus rahvusvaheline seminar „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“. Demokraatia teele asunud Baltikumis üheksakümnendate jooksul hoogsalt hargnenud mitmekesiseid kultuuriprotsesse võrrelnud seminari korraldas grandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ töörühm, mis ühendab KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ja Tartu ülikooli teadlasi. Osalesid erinevate kultuurivaldkondade uurijad Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, ettekannetega esinesid Ingrid Ruudi, Krista Kodres ja Virve Sarapik; Andres Kurg osales paneelvestlusel „Revisiting Postmodernism in the Baltics“.
Seminari KVI-poolses korraldustiimis olid Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp ja Annika Toots, seminari teesivihiku toimetas Merily Salura ja kujundas Andrus Laansalu.
Konverentsi teesid ja programm.
Postitas Annika Toots — Püsilink
Rahvusvaheline seminar “Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s”
Teisipäev 17 august, 2021 — Neljapäev 19 august, 2021
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
17.–19. augustil 2021 toimus Viinistus rahvusvaheline seminar „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“. Demokraatia teele asunud Baltikumis üheksakümnendate jooksul hoogsalt hargnenud mitmekesiseid kultuuriprotsesse võrrelnud seminari korraldas grandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ töörühm, mis ühendab KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ja Tartu ülikooli teadlasi. Osalesid erinevate kultuurivaldkondade uurijad Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, ettekannetega esinesid Ingrid Ruudi, Krista Kodres ja Virve Sarapik; Andres Kurg osales paneelvestlusel „Revisiting Postmodernism in the Baltics“.
Seminari KVI-poolses korraldustiimis olid Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp ja Annika Toots, seminari teesivihiku toimetas Merily Salura ja kujundas Andrus Laansalu.
Konverentsi teesid ja programm.
Postitas Annika Toots — Püsilink
12.02.2022 — 22.02.2022
Näitus “Arhitektuur inimestele ja inimestega” EKAs
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA kohviku avatud alal on 12.02.–22.02.2022 avatud Taani arhitektuuribüroode näitus inimeste vajadustele keskendunud arhitektuurist.
„Hea arhitektuur loob meile turvalise ja funktsionaalse keskkonna nii üksikisikuna kui ka kollektiivselt elamiseks. See seab esikohale inimesed, kes hakkavad hoonetes ja linnaruumis elama ja töötama ning muudab arhitektuurse projekteerimise protsessi lähtepunktiks kasutajad ja nende vajadused,” avab näituse teema Marianne Jelved, Taani kultuuriminister 2012-2015.
“Arhitektuur inimestele ja inimestega” (Architecture with people) tutvustab Taani arhitektuuribüroode loodud ühiskondlikke ehitisi ja rajatisi.
Näituse on koostanud Taani Arhitektuurikeskus Taani Kultuuriministeeriumi tellimusel ning dialoogis Taani Välisministeeriumi ja Taani Arhitektide Ühinguga. See toetub 2014. aasta veebruaris avaldatud Taani arhitektuuripoliitikale ”Inimesed esikohal”. Näituse vahendas meile Kuninglik Taani Saatkond.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Näitus “Arhitektuur inimestele ja inimestega” EKAs
Laupäev 12 veebruar, 2022 — Teisipäev 22 veebruar, 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA kohviku avatud alal on 12.02.–22.02.2022 avatud Taani arhitektuuribüroode näitus inimeste vajadustele keskendunud arhitektuurist.
„Hea arhitektuur loob meile turvalise ja funktsionaalse keskkonna nii üksikisikuna kui ka kollektiivselt elamiseks. See seab esikohale inimesed, kes hakkavad hoonetes ja linnaruumis elama ja töötama ning muudab arhitektuurse projekteerimise protsessi lähtepunktiks kasutajad ja nende vajadused,” avab näituse teema Marianne Jelved, Taani kultuuriminister 2012-2015.
“Arhitektuur inimestele ja inimestega” (Architecture with people) tutvustab Taani arhitektuuribüroode loodud ühiskondlikke ehitisi ja rajatisi.
Näituse on koostanud Taani Arhitektuurikeskus Taani Kultuuriministeeriumi tellimusel ning dialoogis Taani Välisministeeriumi ja Taani Arhitektide Ühinguga. See toetub 2014. aasta veebruaris avaldatud Taani arhitektuuripoliitikale ”Inimesed esikohal”. Näituse vahendas meile Kuninglik Taani Saatkond.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.02.2022
Julius Pristauz: Mis on esineja ilma lavata?
Maal
Julius Pristauzi avalik loeng “Mis on esineja ilma lavata?” 17. veebruaril, kell 14.00, ruumis C201
Julius Pristauzi loomingu spekter hõlmab kunsti- ja kuraatoritegevust, mis kõik on seotud aktiivse huviga identiteedi ülesehituse ja soolise aspekti vastu.
Sellel külalisloengul tutvustab Pristauz oma kunstipraktikat ning räägib valitud näituseprojektidest ja hiljutistest koostööprojektidest. Käsitledes esindatuse ja nähtavuse küsimusi, käsitleb ta erinevaid eksponeerimisviise. Hübriidsus ja jagamine on Pristauzi töö peamised strateegiad, mistõttu peaks kõne viima avatud diskussioonini, kus saame koos mõtiskleda noore kaasaegse kunsti seisu üle.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Julius Pristauz: Mis on esineja ilma lavata?
Neljapäev 17 veebruar, 2022
Maal
Julius Pristauzi avalik loeng “Mis on esineja ilma lavata?” 17. veebruaril, kell 14.00, ruumis C201
Julius Pristauzi loomingu spekter hõlmab kunsti- ja kuraatoritegevust, mis kõik on seotud aktiivse huviga identiteedi ülesehituse ja soolise aspekti vastu.
Sellel külalisloengul tutvustab Pristauz oma kunstipraktikat ning räägib valitud näituseprojektidest ja hiljutistest koostööprojektidest. Käsitledes esindatuse ja nähtavuse küsimusi, käsitleb ta erinevaid eksponeerimisviise. Hübriidsus ja jagamine on Pristauzi töö peamised strateegiad, mistõttu peaks kõne viima avatud diskussioonini, kus saame koos mõtiskleda noore kaasaegse kunsti seisu üle.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
18.12.2021 — 06.03.2022
Kristi Kongi ja Krista Mölder Tallinna Kunstihoones
Maal
Kuni 6. märtsini on Tallinna Kunstihoones avatud EKA maali osakonna dotsendi Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Möldri ühisnäitus „…ja teised valguse varjundid“.
Näituse kuraator on Siim Preiman.
Tallinna Kunstihoone näitusel „… ja teised valguse varjundid“ on kokku toodud maalikunstnik Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Mölder, kelle loomingus on eriline koht värvil, nõnda moodustavad nende tööd ainulaadse koosluse. Väljapanek on avatud laupäevast, 18. detsembrist.
Nii Kristi Kongi (snd 1985) kui ka Krista Mölder (snd 1972) on äratanud rahvusvahelist tähelepanu ja teeninud lugematu hulga tunnustusi, olles praegu Eesti kunsti kõige säravamate saadikute seas ja üheskoos esimest korda kodupubliku ees.
„Mõlema loomingus on oluline koht värvil, selle värelusel, muutlikkusel ning meelelisel mõjul, kuid üks eelistab ebamaiselt kirkaid, teine põhjamaiselt sombuseid toone,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman. „Mõlema mõttelõng algab ruumilisest kogemusest. Mõlemad võivad luua kõikehaaravaid kunstiruume, aga ka nelinurkseid, lapikuid riputatavaid esemeid. Iga näitusekülastaja saab ise avastada, kas koosviibimine tuleb meeldivalt harmooniline või ergutavalt dissonantne.“
Näitust „… ja teised valguse varjundid“ saab vaadata 6. märtsini, 2022.
Ringkäik näitusel koos kunstnike ja kuraatoriga toimub 29. detsembril kell 18!
Iganädalased ringkäigud giidiga toimuvad:
Kolmapäeviti kell 17 – vene keeles
Neljapäeviti kell 17 – eesti keeles
Laupäeviti kell 13 – eesti keeles
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kristi Kongi ja Krista Mölder Tallinna Kunstihoones
Laupäev 18 detsember, 2021 — Pühapäev 06 märts, 2022
Maal
Kuni 6. märtsini on Tallinna Kunstihoones avatud EKA maali osakonna dotsendi Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Möldri ühisnäitus „…ja teised valguse varjundid“.
Näituse kuraator on Siim Preiman.
Tallinna Kunstihoone näitusel „… ja teised valguse varjundid“ on kokku toodud maalikunstnik Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Mölder, kelle loomingus on eriline koht värvil, nõnda moodustavad nende tööd ainulaadse koosluse. Väljapanek on avatud laupäevast, 18. detsembrist.
Nii Kristi Kongi (snd 1985) kui ka Krista Mölder (snd 1972) on äratanud rahvusvahelist tähelepanu ja teeninud lugematu hulga tunnustusi, olles praegu Eesti kunsti kõige säravamate saadikute seas ja üheskoos esimest korda kodupubliku ees.
„Mõlema loomingus on oluline koht värvil, selle värelusel, muutlikkusel ning meelelisel mõjul, kuid üks eelistab ebamaiselt kirkaid, teine põhjamaiselt sombuseid toone,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman. „Mõlema mõttelõng algab ruumilisest kogemusest. Mõlemad võivad luua kõikehaaravaid kunstiruume, aga ka nelinurkseid, lapikuid riputatavaid esemeid. Iga näitusekülastaja saab ise avastada, kas koosviibimine tuleb meeldivalt harmooniline või ergutavalt dissonantne.“
Näitust „… ja teised valguse varjundid“ saab vaadata 6. märtsini, 2022.
Ringkäik näitusel koos kunstnike ja kuraatoriga toimub 29. detsembril kell 18!
Iganädalased ringkäigud giidiga toimuvad:
Kolmapäeviti kell 17 – vene keeles
Neljapäeviti kell 17 – eesti keeles
Laupäeviti kell 13 – eesti keeles
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.02.2022 — 07.03.2022
“Külaline” Alev / Suvi / Purtsak Hobusepea galeriis
Maal
10.02.-07.03.2022 on Hobusepea galeriis avatud Eero Alevi, Marleen Suve ja Brenda Purtsaku ühisnäitus „Külaline“. Kunstnikud on lõpetanud EKA maali eriala bakalaureuseõppe ja jätkavad õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ma ei tea, mis tunne on surnud olla, ütles kord üks kuueaastane tüdruk isale. Ta isa kuulas, mõtles ja mäletas – ka tema ei teadnud, kuid ihkas teada. Paarkümmend tuhat päeva tunduvad alguses nii pikad, kuid teljel edasi liikudes, juba märksa lühemad. Meil on algus ja meil on lõpp. Meie külastusaeg on üürike ja endalegi teadmata, millal, jätame selle kõik maha. Mida me leidsime? Kas me üldse otsisime? Kui palju me küsisime ja mida andsime? Me tuleme kusagilt, millest me midagi ei mäleta ja läheme kuhugi, millest me midagi ei tea.
Näitus jääb avatuks 7. märtsini 2022.
Rohkem infot Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Külaline” Alev / Suvi / Purtsak Hobusepea galeriis
Neljapäev 10 veebruar, 2022 — Esmaspäev 07 märts, 2022
Maal
10.02.-07.03.2022 on Hobusepea galeriis avatud Eero Alevi, Marleen Suve ja Brenda Purtsaku ühisnäitus „Külaline“. Kunstnikud on lõpetanud EKA maali eriala bakalaureuseõppe ja jätkavad õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ma ei tea, mis tunne on surnud olla, ütles kord üks kuueaastane tüdruk isale. Ta isa kuulas, mõtles ja mäletas – ka tema ei teadnud, kuid ihkas teada. Paarkümmend tuhat päeva tunduvad alguses nii pikad, kuid teljel edasi liikudes, juba märksa lühemad. Meil on algus ja meil on lõpp. Meie külastusaeg on üürike ja endalegi teadmata, millal, jätame selle kõik maha. Mida me leidsime? Kas me üldse otsisime? Kui palju me küsisime ja mida andsime? Me tuleme kusagilt, millest me midagi ei mäleta ja läheme kuhugi, millest me midagi ei tea.
Näitus jääb avatuks 7. märtsini 2022.
Rohkem infot Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
18.02.2022
EKA teaduskohvik: Mida urbanistid teevad?
Teadus- ja arendusosakond
EKA teaduskohvik:
Mida urbanistid teevad? Linnauurimusest praktikateni
Urbanistika eriala on Kunstiakadeemias õpetatud kuusteist aastat, magistrikraadi on saanud 48 tudengit. Eestis hariduse saanud urbanistid tegutsevad nii teaduses, avalikus kui erasektoris, siin kui mujal maailmas.
Kutsume osalema aruteluõhtul, kus avame selle teooria ja praktika piirimail asuva valdkondadevahelise eriala väljundeid ning räägime täpsemalt, mida urbanistid teevad.
Küsime: mis on urbanismi valdkonna kõige aktuaalsemad uurimissuunad täna, mis on Eesti urbanismi eripärad ja milline on urbanistika õppekava roll valdkonna mõtestamisel?
Vestlusringis räägib õppekava juht prof Maroš Krivý enda uurimusest, muuhulgas Marie Skłodowska-Curie nimelisest alustava teadlase grandist kaasaegse linnaajaloo uurimiseks. Oma tegevusi avavad õppejõud Keiti Kljavin ja Kaija-Luisa Kurik. Lisaks osalevad arutelul urbanistika doktorandid Mattias Malk ja Sean Tyler.
Pakume kohvi ja suupisteid!
Vestlusring on inglise keeles.
Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA teaduskohvik: Mida urbanistid teevad?
Reede 18 veebruar, 2022
Teadus- ja arendusosakond
EKA teaduskohvik:
Mida urbanistid teevad? Linnauurimusest praktikateni
Urbanistika eriala on Kunstiakadeemias õpetatud kuusteist aastat, magistrikraadi on saanud 48 tudengit. Eestis hariduse saanud urbanistid tegutsevad nii teaduses, avalikus kui erasektoris, siin kui mujal maailmas.
Kutsume osalema aruteluõhtul, kus avame selle teooria ja praktika piirimail asuva valdkondadevahelise eriala väljundeid ning räägime täpsemalt, mida urbanistid teevad.
Küsime: mis on urbanismi valdkonna kõige aktuaalsemad uurimissuunad täna, mis on Eesti urbanismi eripärad ja milline on urbanistika õppekava roll valdkonna mõtestamisel?
Vestlusringis räägib õppekava juht prof Maroš Krivý enda uurimusest, muuhulgas Marie Skłodowska-Curie nimelisest alustava teadlase grandist kaasaegse linnaajaloo uurimiseks. Oma tegevusi avavad õppejõud Keiti Kljavin ja Kaija-Luisa Kurik. Lisaks osalevad arutelul urbanistika doktorandid Mattias Malk ja Sean Tyler.
Pakume kohvi ja suupisteid!
Vestlusring on inglise keeles.
Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.02.2022 — 05.03.2022
Noore Skulptori Preemianäitus 2022
Installatsioon ja skulptuur
Neljapäeval, 17. veebruaril, kl 16.00 avatakse ARS Projektiruumis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna korraldatav Noore Skulptori Preemianäitus 2022.
Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 17. veebruaril.
NSPN 2022 peapreemiaks on kuuajaline töötamise ja enesetäiendamise võimalus Maajaama loomeresidentuuris Lõuna-Eestis.
Samaaegselt Preemianäitusega on ARS Showroom galeriis avatud 2021. aasta Noore Skulptori Preemia laureaadi Sarah Nõmme isikunäitus “Wrap Me Up”.
Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.
Osalevad kunstnikud: Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu, Junny Yeung.
Näitus on avatud kuni 5. märtsini, iga päev kell 14.00–20.00 ARS Kunstilinnakus, Pärnu mnt. 154.
Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, ARS Projektiruum, Eesti Kunstnike Liit.
Noore Skulptori Preemia laureaat 2021 Sarah Nõmm
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Noore Skulptori Preemianäitus 2022
Neljapäev 17 veebruar, 2022 — Laupäev 05 märts, 2022
Installatsioon ja skulptuur
Neljapäeval, 17. veebruaril, kl 16.00 avatakse ARS Projektiruumis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna korraldatav Noore Skulptori Preemianäitus 2022.
Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 17. veebruaril.
NSPN 2022 peapreemiaks on kuuajaline töötamise ja enesetäiendamise võimalus Maajaama loomeresidentuuris Lõuna-Eestis.
Samaaegselt Preemianäitusega on ARS Showroom galeriis avatud 2021. aasta Noore Skulptori Preemia laureaadi Sarah Nõmme isikunäitus “Wrap Me Up”.
Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.
Osalevad kunstnikud: Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu, Junny Yeung.
Näitus on avatud kuni 5. märtsini, iga päev kell 14.00–20.00 ARS Kunstilinnakus, Pärnu mnt. 154.
Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, ARS Projektiruum, Eesti Kunstnike Liit.
Noore Skulptori Preemia laureaat 2021 Sarah Nõmm
Postitas Andres Lõo — Püsilink