Rubriik: Erialad

EKA üliõpilaste kureeritav näitus eksperimenteerib nii asukoha kui ajaga. 

1. jaanuaril, 2022 avati kuuepäevane interdistsiplinaarne grupinäituse projekt „NewYearsRezolution“, mis käsitleb uue aastaga kaasnevaid magus-mõrkjaid varjundeid nagu lubaduste andmine ja nende purunemine, aasta algusega kaasnev seisak ning lootus millegi parenemisest aasta kõige pimedamal ajal.

Näitus toimub vestlusrakenduses „Telegram“ ning oma töid esitlevad kuus kunstnikku: Darja Popolitova, Alexei Gordin, Siim Elmers, Martin Kirsiste, Elina Masing ja Liisbeth Horn.

Näituse „NewYearsRezolution” kõige suuremaks eripäraks ja proovikiviks on toimumine vestlusrakenduses „Telegram“. Miks? Sest vestlusel, mis toimub läbi sõnumite, piltide ja emojide on oma kindel tunnetus. Ekraanil ei koge me asju nii kuis päriselus ning just seda mõju soovitakse projektis avastada. Näituse õnnestumiseks pakub suurepärast pinnast just uue aasta algus, mil suurem osa ühiskonnast kipub erinevate substantside tarbimise tagajärjel olema võimeline vaid telefoniekraani vaatama. Miks mitte vaadata siis juba näitust?

SISSEPÄÄS NÄITUSELE 

Aasta alguse üldinimlikku ja mängulist teemade assortiid asuvad vestlusrakenduses lahendama kuus kunstnikku erinevatest distsipliinidest. Seda juba nii olemasolevate kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks loodavate teostega. Projektist võtavad osa ehtekunstnik Darja Popolitova, maalikunstnik Alexei Gordin, skulptor Siim Elmers, heli- ja visuaalkunstnik Martin Kirsiste ning etenduskunstnikud Elina Masing ja Liisbeth Horn. Igal päeval avaldab üks kunstnik enda teose eksperimenteerides nii meediumi kui ka ajaga.

Vestlusrakenduse täit potentsiaasli ära kasutades, toetavad kunstiteoseid paralleelselt ka erinevad kirjutajad. Sinna hulka kuulub näituse jaoks spetsiaalselt kokku kutsutud kirjutamistiim – Liisbeth Horn, Brigit Arop, Aleksander Metsamärt –, kes aitavad siduda erinevaid ülesastumisi ning luua lisandväärtust ka näituse tekstides endis. Lisaks oodatakse tekstilist sekkumist ka vestlusruumiga liituva publiku poolt, võimaldades niiviisi luua kogukondlikku ja interaktiivset kunstikogemust.

Näitust kureerivad Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja kuraatoriõppe teise aasta magistrandid Anita Kodanik, Gertu Borodkina, Aleksander Metsamärt, Kristo Villem ja Marion Leetmaa. Projekti juhendaja on EKA kuraatorisuuna magistriõppe juht Anders Härm. Näituse graafilise disaini taga seisab EKA graafilise disaini magistrant Michael Ashley Fowler.

Näituseprojekt toimub ööpäevaringselt alates 1. jaanuarist 2022 ning päädib jõuluaja lõpuga, olles viimast päeva avatud 6. jaanuaril, Kolmekuningapäeval.

SISSEPÄÄS NÄITUSELE Telegramis

Lisainfo Facebookis

Darja Popolitova (s 1989) on ehtekunstnik, kes kasutab oma loomingus ehteid, digitaalseid tehnikaid ja videomeediumit. Popolitova teosed mängivad heas usus eneseabikultuuriga, heites samaaegselt nii nalja eneseabi stampide ja stereotüüpide üle, kui ka vaadeldes siira ja sooja huviga seda, miks, milleks ja kuidas me ekraani vahendatuse läbi endale turvatunnet leiame ja loome.

Alexei Gordin (s 1989) on peamiselt tuntud maalikunstnikuna, kuid tegeleb ka foto-, video- ja performance’ kunstiga. Gordini kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas.

Siim Elmers (s 1997) on skulptor, kes töötab erinevate materjalidega. Elmersi peamiseks aineseks on isiklikud tragöödiad, tunded ja maailmas ümberringi toimuv. Teoste keskseks osaks on soov mõista maailma ja nähtusi enda ümber ning jagada kogemusi.

Martin Kirsiste (s 1997), on Tallinnas tegev heli- ja visuaalkunstnik. Kirsiste loomingus põimuvad soolisus, ihad, kummalised tajud, kostümeeritud metamorfoosid ja inimkonna tumedamad pooled. Viimastel aastatel on Kirsiste üles astunud ka drag-artistina Ms. Elsa nime all.

Elina Masing (s 1997) on etenduskunstnik ja muusik. Masing on lõpetanud Tallinna balletikooli kui õppinud tantsukunsti Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Masing on lavalaudu valitsenud nii lavastajana (“Fairy Tale Arch”) kui etendajana (“veenus.me”). Muusikuna on Masing tegutsenud nii bändides (5HORSES) kui sooloartistina (Valge Tüdruk).

Liisbeth Horn (s 1997) on etenduskunstnik ja lavastaja, lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti. Lisaks erinevatel näitustel osalemisele, on Liisbeth ennast tõestanud lavastajana (“Tõde ja õigus”). Eelmisel aastal omistati talle professor Kalju Komissarovi nimeline Tartu Ülikooli stipendium.

Juba viiendat aastat toimuv EKA Design Showcase toob taas avalikkuse ette EKA tudengite viimase aasta parimad koostööprojektid ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega. Koostööprojektide tulemusena sündinud uuenduslikke disainilahendusi tutvustav sündmus toimub EKAs 12. jaanuaril.

Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal (Põhja pst 7, kaldauditoorium A101) kui ka jälgida ülekannet EKA TV-s või Facebookis.

Disaini- ja ettevõtluspäev algab inspiratsioonikõnega digi­evangelist Marten Kaevatsi poolt. Seejärel tulevad esitlusele EKA disainiteaduskonna ning Design & Technology Futures (TalTechi ja EKA ühisõppekava) tudengite poolt viimase aasta jooksul loodud uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioonid, prototüübid ja valmislahendused ettevõtetele ja organisatsioonidele nagu Keskkonnaagentuur, Magnetic MRO, Tallinna linn, Hoolekandeteenused AS ja ABB. Kokku tutvustatakse kahtteist värsket koostööprojekti, mis pakuvad lahendusi meditsiinisektorist linnaruumini ja lennuki interjöörist keskkonnaprobleemideni.

PROGRAMM

Esitlused on eesti- ja ingliskeelsed, ilma tõlketa.

Lisainfo:
Karin Kiigemägi
Ettevõtlussuhete koordinaator
karin.kiigemagi@artun.ee
5035096

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

20. ja 21. detsembri arhitektuuri magistritööde vahehindamised toimuvad koos hinnatud ekspertidega USAst.

Avatud magistriprojektide vahehindamine toimub ruumis A-501

E 20. detsembril kl 9.00 – 18.00

T 21. detsember kl 9.00 – 17.00

5. kursuse magistriprojektide hindamisel osalevad välisarhitektid-kriitikud Andres Sevtšuk ja Lily Song. Nad loovad avaliku diskussiooni, andes töödele põhjalikku tagasisidet ning avades arhitektuurseid probleeme laiemalt.

Palume ruumi vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid.

Andres Sevtšuk on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnateaduse ja -planeerimise dotsent ning juhib samas linnauuringute laborit City Form Lab. Varem on ta töötanud Harvardi Kõrgemas Disainikoolis linnaplaneerimise dotsendi, linnaplaneerija, arhitekti ja teadlasena Eestis, Prantsusmaal, Singapuris, Indoneesias ja USAs.

Lily Song on linnaplaneerija, teadlane ja aktivist, kes tegeleb õppe- ja teadustegevuse ning praktikas taristupõhiste liikumisvõimaluste ja eksperimentidega, mida Ameerika linnades ja teistes dekoloniseerivates kontekstides juhivad eesliini kogukonnad ja korraldajad. Praegu töötab ta rassilise kuuluvuse ja ehitatud keskkonna sotsiaalse õiguse dotsendina Northeastern University juures.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA animatsiooniosakond kutsub kõiki huvilisi osalema rahvusvahelist animatsiooni magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 13. jaanuaril 2022 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe animatsiooni õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreerumne on lõppenud.

Infotunni salvestus SIIN.

Rohkem infot Animatsiooni magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/animatsioon
• https://www.facebook.com/EKAanimatsioon
• https://vimeo.com/ekaanima

Vastuvõtt animatsiooni jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

Alates teisipäevast, 14. detsembrist 2021 on Draakoni galeriis avatud Martin Buschmanni näitus „Dok.Foto 2020“. 

Kuna dokumentaalfotograafia ülesandeks on jäädvustada sündmuseid kohapeal, siis virtuaalsete sündmuste ja keskkondade puhul peame paratamatult mõtlema selle üle, kuidas olla kohal ning kuidas kajastada virtuaalses keskkonnas toimuvat läbi fotograafia? Millised on ühised jooned reaalse ja virtuaalse maailma vahel? Millised on võimalused ja piirangud ning kuidas toimib ja peab vastu tänapäevane fototeooria virtuaalses keskkonnas.

Näitusel on esitletud fotod, erinevates virtuaalsetes (mängu)keskkondades toimunud kontsertidest. Vormiliselt rakendab kunstnik tänapäevast kontsertfotograafia võttestikku virtuaalsetes keskkondades ja vaatab, kuidas on võimalik seal tekkiva visuaaliga toimunut (meeleolu, sündmuste kulgu, eripära) edasi anda.

Kunstnik suunab oma „kaamera“ kontsertide keskkondadele ja seal toimuvale, kajastades virtuaalsetel sündmustel toimuvat ülemaailmsete sündmuste ning poliitika taustal.

Põlev Targeti kaubamaja, virtuaalse klubi Elsewither (mis on Brooklynis asuva klubi Elsewhere virtuaalne koopia) üritusel, oli sünkroonis samal ajal 2020. aasta juunis New Yorkis toimunud rahutustega, sama võib öelda Pussy Rioti esinemise kohta Block by Blockwesti festivalil. Mõlemad üritused leidsid aset Minecrafti keskkonnas, mis oli kiireim, mugavam ja ehk ka odavaim lahendus virtuaalse kontserdi tekitamiseks koroonapiirangute tingimustes.

Nendele vastukaaluks on pildid nö kommertskeskkondadest: foto Robloxi keskkonnas toimunud Lil Nas X kontserdipublikust ning Lost Horizon festivalist Sansaris. Kui teistes keskkondades jäävad inimesi esindavad avatarid pigem inimesetaoliseks, siis Sansari keskkonnas lubatakse tantsupõrandale ka porgandi välimusega tegelasi.

Selle taustal tõstatub üha enam aktuaalstust koguv küsimus isikuandmete ja -kaitse kohta – mis iseloomustab isikut, kui ta eksisteerib virtuaalses keskkonnas? Reaalses (optikal põhinevas) fotograafias tunneme ja eristame isikuid kujutisel näojoonte ja kehahoiaku järgi, aga kuidas teha seda virtuaalse maailma fotograafias, kus avatarid on eelnevalt (mängu)arendaja poolt loodud?

Martin Buschmann (1980) on Tallinnas elav kunstnik ja fotograaf. Ta on lõpetanud 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe kaasaegse kunsti erialal ning 2019. aastal bakalaureuseõppe fotograafia erialal. Buschmann kasutab väljendusvahenditena fotograafiat ja installatsiooni, uurides kriitilisest vaatevinklist erinevaid soolisi representatsioone, mänguteooriaid ja simulaakrume. Samuti on ta töötanud ERKI moeshow fotograafina enam kui kümme aastat. Juba mitmeid aastaid analüüsib Martin Buschmann ajakirjanduses (Sirp, Positiiv) toimunud näituseprojekte.

Teosed on valminud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Kunstnik tänab: Reimo Võsa-Tangsoo, Kristel Schwede, Veigo Kuzmenko, Tiiu Buschmann, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Fotoajakiri Positiiv, Eesti Kultuurkapital. Samuti Robloxi, Minecrafti ning Sansari keskkondi ning kõiki neid, kes seal toimunud kontsertidega seotud olid.

Reedel, 17. detsembril kell 19.00 avatakse Raja majas skulptuuriosakonna II kursuse tudengite kunstiinstallatsioon “Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” (“You Still Live In the Silence Between My Walls”).

Jäädvustades igapäevaseid kogemusi Raja katuse all sündinud ja nüüd stiihias õilmitsevate kujude kohta, annab installatsioon vaatajale võimaluse puhata nende rahus – ühises imestamise hetkes – üha muutuvas maailmas.

Kunstnikud: Lisethe Maas, Inessa Saarits, Merilin Põldsam, Aleksandra Nyyssönen, Pablo Apellaniz, Michael O Reilly, Lauri Lest, Gregorio Migliaccio, Rain Saarik

Juhendaja: Sten Saarits

“Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” on avatud 17.-21. detsembrini iga päev kell 15.00-19.00.

Paljassaare. Ühelt poolt rohelus ja rahu, linnud ja varemed, pääs linnast, igavesest kiirustamisest. Teisalt varemed ja olnud reaalsused, mis on kehtetuks kuulutatud, deklareeritud tühjus, mis teeb ruumi pöörastele uutele ulmadele, spekulatsioonidele, plaanidele kohe-kohe saabuva veel rohelisema, helgema, õigema tuleviku jaoks.  

EKA urbanistika magistriprogrammi tudengid kutsuvad kõiki Paljassaarde, et võtta 18. detsembril ühe lühikese talvepäevaga kokku semestrijagu uuringuid Tallinna kuumemaks spekuleerimisobjektiks oleva poolsaare minevikest ja tulevikest.

Ekspeditsioon-näitusel osalejaid juhitakse läbi kümne eri ajakapsli – kohaspetsiifilise installatsooni, audiorännaku, näituse, aktsiooni jmt – mis heidavad valgust neoliberaalse linnaloome ning poolsaare igapäevareaalsuse kummastavatele kokkupuutepunktidele.

Programm ja rohkem infot @ www.artun.ee/urbanstudies

Kolmapäeval, 15. detsembril kell 18 esitletakse Eesti Kunstiakadeemia Monumentaalstuudios (B205, Põhja pst 7) ühiskonnateadlase Richard Sennetti raamatut „Taidur“. Esitlusele järgneb vestlusring, millest võtavad osa konservaator Hilkka Hiiop, disainer Stella Runnel ja kunstnik Erik Alalooga. Vestlust modereerib Urmas Lüüs. EKA Kirjastuse poolt välja antud raamatu tõlkis eesti keelde Triinu Pakk, toimetas Sirje Nilbe ja kujundas Stuudio Stuudio. Raamatule kirjutas järelsõna Andrus Laansalu.

„Taiduris“ jälgib Sennett, kuidas taid kuulub inimese kõige fundamentaalsemate alusimpulsside hulka – mitte lihtsalt soov midagi valmistada, vaid teha seda hästi. Inimese ja materjali suhte ajalugu on pikk ja mitmetahuline. Programmeerija, arst, kunstnik ja ehitaja peavad kõik edukalt end ümbritseva füüsilise keskkonnaga suhtlemisega ning arendama välja vastavate protseduuride keeruka repertuaari. Seejuures toimib enamik sellest teadmusprotsessist vaikimisi: „Kui inimene peaks üles tõustes mõtlema iga viimase kui liigutuse üle, mis ta teeb, siis kuluks tal voodist välja saamiseks terve tund,“ tõdeb Sennett. Millegi vaistlikult tegemine tähendab tihti käitumist, mis on muutunud nii rutiinseks, et me ei pea selle peale lihtsalt mõtlema. Oskuse kõrgematel tasemetel toimub pidev vastastikune mäng vaikimisi teadmise ja endast teadlik olemise vahel, mis realiseerub töökvaliteedina.

Loe raamatu kohta rohkem siit:

Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 16.00 annab EKAs avatud loengu disainer Germans Ermičs.

Oma loengus keskendub Germans Ermičs sellele, kuidas väljenduvad tema praeguses praktikas disainerlik mõtteviis ja meetod. Teostades töid installatiivselt või kohaspetsiifiliselt, kasutab ta tihti klaas-, peegel- ja reflekteerivaid pindu. Eelkõige huvitabki teda materjalisse puutuv ja see, kuidas me tajume või defineerime midagi sellist, mis jääb dekoratiivvormi ja tarbeeseme vahelisele alale.

WIELSi kunstikeskuse projektiruumis avatakse 1. detsembril kell 18 Tõnis Saadoja näitus „September, oktoober, …“.

Näitusel on väljas kuus õlimaali, mis moodustavad suurema osa hetkel töös olevast maaliseeriast „September, oktoober, …“. Kaks neist on Eesti publikule tuttavad 2020. aastast, mil need olid väljas Tallinna Kunstihoone näitusel „Olgu te hoitud ja armastatud“.

Maaliseerias jaotub kunstniku tähelepanu võrdselt kahe küsimuse vahel – kuidas kujutada mittefunktsionaalset keskkonda ning maalida pilt, mis keskendub eelkõige maalimisele?

„Mind huvitab pildi poeetiline mõõde ning maalimisega kaasnev tinglikkus on üks võimalus seda võimendada,” ütleb Saadoja, „Maalimine on eelkõige potentsiaal, mis võib viia uute seoste ja tähendusteni, aga ka tagasi vanadele radadele, milles pole samuti midagi halba. Ometi on igas korduses alati midagi uut ja pikapeale liigub kõik eemale algsest kursist.”

Arhitektuuri portreteerimine madala kontrastsusega maalikeeles jätkub ka aprillis Tartu Kunstimajas avataval isikunäitusel. 

Näitus WIELSis on avatud 19. detsembrini.

Tõnis Saadoja viibis WIELSi kunstiresidentuuris 2019. aastal. Koostöö residentuuriga on võimalus Eesti kunstnikele elada ja töötada pool aastat Brüsselis. Kunstnikud valitakse välja avalikul konkursil. Hetkel töötab WIELSis Ingel Vaikla, 2022. aastal osalevad residentuuris Krista Mölder ja Sandra Kosorotova. Residentuurivõimalust Eesti kunstnikele korraldavad WIELS ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.