Rubriik: Erialad

Garage48, EKA, TSENTER ja Eesti Teaduste Nõukogu koostöös toimub 2021.  aastal viies Garage48 Future of Wood. Kutsutakse arendama uudseid ja kliimasäästlikke lahendusi arhitektuuris, puidu töötlemises ning metsanduses.

26.–28. novembril toimub FoW taas Väimelas, TSENTER kompetentsikeskuses, kus Garage48 Future of Wood alguse saigi.

Auhinnafond on üle 10 000 €. Lisaks toitlustus, TSENTRI masinapark ja materjalid, mentorite tugi ning avarad tööruumid, mis toetavad 48 tunni vältel intensiivset loomingulist tiimitööd ja prototüüpimist. Kõike seda eesmärgiga tuua ühte ruumi kokku Eesti puidutööstus ja vaadata tulevikku. Kuidas majandada metsa jätkusuutlikumalt? Kuidas kasutada ära tootmisjääke ja väärindada puitu?

Rohkem infot ürituse kodulehel

Facebookis

Registreeru SIIN

Kohtumiseni Väimelas!

Vent Space projektiruumis näituse DOKKING Station avamine neljapäeval, 21.10.21, kell 18.00

DOKKING Station on saanud nime dokkimisjaamalt, kõik-ühes seadmelt eriilmeliste portidega, võimaldades nii rohkelt side- ja teabeedastusviise. Nii on ka DOKKING Station kõikvõimalikest allikaist pärit ideede ja sisendite vahetamise kese; see on ülekandekanal, mõttevahetusvõrgustik. Siin jookseb risoomi mööda mõte – algul ehk inimeselt kivile, juhtmelt juurele, ja vastupidi. Võrgustik ootab, tuleb end vaid sisse lülitada, valida port.  

Näitus DOKKING Station VENT Space’is on võtnud eesmärgiks demonstreerida dokkimisjaama kui kujundit, mis hõlmab kriitilist vaadet kaasaegsele kunstiskeenele ning seab keskpunkti tundliku suhestumise ümbritsevaga, loodusega, materjali endaga selle igas vormis. 

Koostööd ja koosõppimist ajendava avatud ruumina on DOKKING Station koht, kus saab end nii vooluvõrku ühendada kui ka sealt lahti ühendada. Dokkimisjaam on ühenduse nurgakivi ning ilma selleta sisendid teineteiseni ei jõua. DOKKING Station kutsub üles valima oma port ja ühendama end võrku ühelt või teiselt poolt – kuulama ja vaatama, häälestuma. Tere tulemast. 

Programm:
21.10, 18.00 – näituse avamine
23.10, 13.00–16.00 – Laiformaadi dihhotoomia: fotograafia töötuba, Will Britten (osalemiseks kirjuta dokkartscentre@gmail.com)
22.10/24.10, 13.00–18.00 – performatiivne töötuba kanga algustest, Ingrid Helena Pajo 26.10, 16.00–18.00 – bioplastiku töötuba, Katarina Kruus (osalemiseks kirjuta dokkartscentre@gmail.com) 

Osalevad kunstnikud: Will Britten (UK), Katarina Kruus (EST), Liina Leo (EST), Eugenio Marini (IT), Kristian Stapleton (UK), Ingrid Helena Pajo (EST) 

Näitus Facebookis

Näitust korraldab DOKK Arts Centre. Alternatiivseid kunsti tegemise- ja näitamisviise otsivale kunstnike ühendusele DOKK Arts Centre’le panid aluse Liina Leo ja Will Britten 2021. aastal Balti Laevaremonditehases Hiiumaal, Suuresadamas. 

Graafiline disain: Liina Leo 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Täname: Morris Eigi, Tanel Eigi, Maris Lukk, Jonathan Chatterton, Olev Leo, Vent Space, Eesti Kunstiakadeemia. 

Näitus on avatud T-P 13.00–18.00

Mitmete Eesti linnuste juures sai kuni 22.aprillini vaadelda Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud väliinstallatsiooni. Installatsioon on inspireeritud Okasroosikese muinasjutust ning juhib tähelepanu veritsushaiguste olemasolule ja mõjule ühiskonnas.

Eesti Hematoloogide Selts koostöös Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaiglaga korraldas 12-22. aprillini veritsushaigustele tähelepanu juhtiva kampaania, mille raames sai üle Eesti näha Okasroosikese muinasjutust inspireeritud Kunstiakadeemia tudengite loodud väliinstallatsioone, osaleda virtuaalsetes töötubades ja loengutes ning kuulata taskuhäälinguid nii meedikute kui ka patsientidega. Kampaaniaga sooviti veritsushäirete olemasolu ja mõju ühiskonnas rohkem teadvustada.

Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Rossi sõnul otsustati seekord võtta ette laiem kampaania ning kaasata ka Kunstiakadeemia tudengid, kes innovatiivse lähenemise abil esitlevad Eesti linnuste ja losside juures veritsushaiguse mõju inimesele läbi muinasjutumaailma.

„Tudengid esitasid ligi kümmekond erinevat ja väga andekat veritsushaigustele tähelepanu pööravat loomingulist lahendust, mille hulgast valisime välja sobivamad, mis võiksid inimesi kõnetada ning teemasse paremini süvenema panna,“ ütles Ross.

Kuna veritsushaigused on ajalooliselt seotud losside ja aadlisooga ning mingis mõttes sümboliseerivad müüti hemofiilia ja siniverelisuse seotusest, siis olid valitud installatsioonide asukohtadeks just Eesti lossid ning linnused. Kampaania raames paigutasid kaheksasse Eesti linna väliinstallatsioonid, mis juhivad tähelepanu veritsushäiretele, installatsioonidega sai alates 12. aprillist tutvuda nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Rakveres, Põltsamaal, Narvas, Kuressaares kui ka Viljandis. 17. aprillil.

Eriala juht Ionel Lehari arvates oli ühisprojekti kogemus väga positiivne ning on veendunud, et tulevikus  meediagraafika erialal lisandub taolisi koostööprojekte veelgi.

Juhendaja: Kerstin Raidma
Tudengid: Mart Erman, Karl Kristjan Kits, Kaspar Kallaste, Inga Protassova, Jakko Pitk.

Allikas: Regionaalhaigla

EKA disainiteaduskonna disainiteooria kursuse raames peab professor Alison J. Clarke avaliku loengu disainipoliitikast. Loeng toimub teisipäeval, 19. oktoobril algusega kell 9:30 EKA aulas.

Alison J. Clarke’i loeng toetub tema hiljuti ilmunud raamatule „Victor Papanek: Designer for the Real World” (väljaandja MIT Press, 2021) ja tema kureeritud näitusele „The Politics of Design” (Vitra Disainimuuseum, Saksamaa), mis uurib sotsiaalse disaini liikumise päritolu ning selle püüdeid tegeleda teadlikult disaini dekoloniseerimisega. Harutades lahti disainerite vastuolulisi püüdlusi muuta materiaalselt või sotsiaalselt tõrjutute ja alaesindatud gruppide olukorda, heidab loeng kriitilise pilgu sellele, kuidas on vahelduva eduga püütud luua disainipraktikas ja -teoorias kultuurilist erinevust.

Loengut saab jälgida EKA aulas. EKA tudengitele ja töötajatele kehtivad majasisesed COVID-19 reeglid. Külalistel palume COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Kohapeal testimist ei toimu. Loengut ei salvestata, aga kantakse otse üle EKA TV-s.

Professor Alison J. Clarke on raamatute „Victor Papanek: The Politics of Design” (MIT Press 2021) ja „Design Anthropology: Object Cultures in Transition” (Bloombury 2018) autor. Oma raamatutes uurib ta disaini, materiaalse kultuuri ja antropoloogia kokkupuutepunkte. Clarke on õppinud disainiajalugu (Royal College of Art London) ja sotsiaalantropoloogiat (University College London) ning töötab disainiajaloo ja -teooria osakonna juhatajana ning Papaneki Sihtasutuses, mis kuulub ülikooli University of Applied Arts Vienna alla. Sihtasutus korraldab Clarke’i eestvedamisel Papaneki sümpoosioni, mis uurib kaasaegse disaini eetikat ja tulevikku. Clarke on pälvinud suuri rahvusvahelisi toetusi ja stipendiume, mida on välja andnud näiteks Smithsonian, Kunsti- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu, Austria Teadusfond ja Grahami Sihtasutus. Ta tegutseb nõunikuna ja žüriiliikmena paljudes akadeemilistes üksustes, sealhulgas Taani Sõltumatus Teadusnõukogus ja Saksa Teadusfondi programmis (DfG).

Clarke on tegev meedias, kuraatorina ning rahvusvahelise disainivaldkonna esindajana. Tema monograafial „Tupperware: The Promise of Plastic in 1950 American” põhineb Emmyle nomineeritud dokumentaalfilm. Ta on antoloogia „Émigré Cultures in Design and Architecture” ja juhtiva akadeemilise ajakirja Home Cultures: The Journal of Architecture, Design and Domestic Space kaastoimetaja ja kaasasutaja. Clarke kureeris hiljuti Vitra Disainimuuseumis rändnäituse “Victor Papanek: The Politics of Design (2017-2020)”. Oma viimases raamatuprojektis uurib Clarke sotsiaalteaduste ja tööstusdisaini lõimumise ajaloolist päritolu ja pärandit.

“Teateid väljalt” on Eesti Kunstiakadeemia Urbanismi magistrantide töötoa tulemuste esitlus, kus arutletakse linnaruumisekkumiste üle uurimismeetodi aga ka ühiskondliku harjutuse ja kodanikuõigusena.

Esitluse raames võetakse kokku ja peegeldatakse käepäraste vahenditega linnaruumisekkumiste loomise protsessi ja ka seda, kuidas neid sekkumisi Tallinnas vastu võeti. Projektid käsitlevad laia spektrit teemasi infrastruktuuri, avaliku ruumi, hoole, hoolduse ja sotsiaalse vastutuse vallast ning T1 ostukeskuse, Majaka kandi tasustamata naistöö, avaliku ruumi eraturve ja Tallinna uute rattaradade näidetel. Ühtlasi tuleb teemaks EKKMi asutuse roll avalikus ruumis.

Olete soojalt oodatud vestlusest osa võtma ning linnaruumisekkumiste ühiskondliku rolli ja vastutuse üle arutlema. Üritus toimub inglise keeles.

Autorid: Kush Badhwar, Yu-Li Anne Boonen, Khadeeja Farrukh, Timothée Girault, Christian Hörner, Nabeel Imtiaz, Marie Lucet,  Agota Maziliauskaitė, Dorothea Müller, Luca Liese Ritter, Zeno Schnelle, Paul Simon, Nora Soo, Akvilė Stundytė, Katrin Tomiste, Paula Kristiāna Veidenbauma, Friederike Zängl.

Juhendaja: Mattias Malk

11. oktoobril kl 20.00 toimub kinos Sõprus kahe filmi “Rauaniit” ja “Küte” ühislinastus.

“Rauaniidi” režissöör on EKA fotograafia eriala vilistlane Maria Aua ning “Kütte” režissöör on Ivar Murd ning mõlemale filmile on loonud muusika EKA uusmeedia tudeng Aivar Tõnso.

Rauaniidi treiler

Kütte info

Oktoobris on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu I korrusel EKA klaasikunsti tudengi Emma-Liisa Kalviku klaasikunsti teos, „Rakvere lood“.

Teos on valminud EKA klaasi-ja keraamika tudengite ühisnäituse „KOHAL(IK)“ raames, kus pöörati tähelepanu päritolule, erinevatele paikadele ja nende mõjule. „Rakvere lood“ käsitleb eraldi igat Rakvere linnaosa ning selgitab, millest tulenevad nende nimed. „Igal meie linnaosal on oma olemus ja lugu, mida jutustada. Nad asetsevad nagu pusletükid, mis kokku moodustavad ühe suure terviku – meie linna, Rakvere“, selgitab autor.

Klaasimaali, vormivalu, keraamilise prindi ja sulatustehnikate abil, segunevad Rakvere linnaosade ajalugu ja tänapäev.

Juhendajad: Ingrid Allik, Andra Jõgis, Eve Koha, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar

Tänu: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, EKA, Agur Trükikoda

Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni ning seda saab külastada raamatukogu lahtiolekuaegadel.
E-R kell 9-19, L 10-15

Lisainfo:
Emma-Liisa Kalvik
emma-liisa.kalvik@artun.ee

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loenguga “Infrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.

Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?

Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.

Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Üritus Facebookis

Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe