Rubriik: Erialad

Pehmed piirikõnelused
EKA Tekstiilidisaini osakonna näitus EKA Galeriis

16.10.–13.11.2021, T-L kell 12.00-18.00, Kotzebue 1, Tallinnas.
Avamine 15.10. 2021 kell 16.00.
Näituse avamisel toimub Inês Rodrigues Nevesi performance “Joone tõmbamine”. Sissepääs covid-tõendiga.

Nii nagu lõim ühendab koe piire, olles üksteisele sillaks, kutsume tekstiilidisaini osakonna näitusel „Pehmed piirikõnelused“ mõtisklema tekstiili rolli üle tänapäeva ja tuleviku ühiskonnas. Näitusel esitab EKA tekstiilidisaini osakond nüüdisaegseid suundi, mis paiknevad sageli teiste valdkondade piirialadel või sulanduvad nendega. See omakorda loob uue, multidistsiplinaarse lähenemise, kus tekstiil võib olla struktuuri, idee, protesti, sõnumi, eneseväljenduse, mustri või lihtsalt värvide kombinatsiooni edasikandjana väga erinevates vormides.

Väljapanek esitleb Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude töid, mis kutsuvad kaasa mõtlema tekstiilidisaini kõikehõlmava rolli teemal. Lisaks tavapärastele rollidele tekib uusi hübriidvorme, milles loomeuurimuse kontekstis esitatakse materjali kaudu uusi teadmisi. Näidatakse uusi arenevaid tehnoloogilisi lähenemisviise, milles digitaalsete omadustega või erinevatel tasanditel tehnoloogiaga läbi põimunud tekstiil vahendab sotsiaalse interaktsiooni disaini koostööprotsesse.

Näitusel on kolm mõttelõnga, mis omavahel kindlasti ka ristuvad:

Tekstiil kui PRO(TEST)

#kriitilised ja kontseptuaalsed praktikad

Tekstiil kui LABOR

#eksperimentaalne praktika #teadusega flirtimine #biotekstiilid #uued materjalid ja struktuurid

Tekstiil kui HEAOLU

#keskkonnast ja heaolust hooliv disain #jätkusuutlikkus #taaskasutus #tervishoid #sotsiaalne vastutus #teraapia

Näitusel osalejad:

Frank Abner, Arife Dila Demir, Katrin Kabun, Liisbet, Karjel, Kadi Kibbermann, Mari-Triin Kirs, Kristi Kuusk + Ana Tajadura-Jiménez (Madriidi Carlos III Ülikool) + Aleksander Väljamäe (Tartu Ülikool), Krista Leesi, Kille- Ingeri Liivoja + Juulia Aleksandra Mikson, Greth-Ann Loog + Riina Samelselg + Anete Vihm, Inês Rodrigues Neves, Nithikul Nimkulrat (OCAD UNIVERSITY), Marin Nooni, Kärt Ojavee + Johanna Ulfsak, Ingrid Helena Pajo, Maria Kristiin Peterson, Piret Roos + Liisa Torsus, Zane Shumeiko, Marie Vihmar + Sirje Sasi (TLU), Piret Valk, Varvara & Mar + Sebastian Mealla, Carl-Rasmus Õunaste

Kuraatorid: Varvara Guljajeva (HKUST(GZ)), Kristel Laurits, EKA Tekstiilidisaini osakond

Näituse kujundaja: Varvara Guljajeva
Näituse tehniline tugi: Tehniline Direktor
Graafiline disain: Jesus Rodriguez Santos
Kataloogi keeletoimetaja ja tõlkija: Gepard OÜ
Näituse meeskond: Kristi Kuusk, Varvara Guljajeva, Krista Leesi, Kadi Kibbermann, Marie Vihmar, Eelike Virve, Frank Abner, Juulia Aleksandra Mikson, Johannes Luik, Piret Valk

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Näituse kataloog: https://issuu.com/artun/docs/softnegotiations_catalogue_lowres

Veebinar “Working with the Post-Cold War Heritage in the Baltics and Beyond”

Arutelu toimub Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse
Facebooki leheküljel

Osalejad: Eglė Rindzevičiūtė, Hilkka Hiiop, Kati Lindström, Raitis Šmits, Linara Dovydaitytė, Ele Carpenter

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

 Nõukogude aja pärand Baltimaade maastikus kätkeb endas omaaegse poliitilis-tehnoloogilise taristu silmale nähtavaid ja nähtamatuid jälgi, sh mitmesuguseid hüljatud, hävinenud või hävitatud sõjaväelisi rajatisi. Selle veebiarutelu teemaks on viisid ja vaatenurgad, mida selle keerulise pärandiga tegelemiseks pakuvad eri valdkonnad: keskkonna- ja tehnoloogia ajalugu, kaasaegne muinsuskaitse ja kunst.

Rohkem infot 

Facebookis 

Fotokuu raames kureerib EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadussekretär ja õppejõud, Annika Toots näituse „Tierras malas“, mis käsitleb maastiku kujutamist fotograafias, võttes tähelepanu alla kaks maastikuga seotud aspekti.

Kunstnikud: Bleda y Rosa (ES), Aap Tepper (EST), Paco Ulman (EST), Dovilė Dagienė (LT)

Esiteks keskendub näitus maastikule kui vaatamisviisile ning uurib seda, kuidas konstrueeritakse maastikku läbi pilgu ja vaatamise. Näitusel olevad teosed juhivad tähelepanu sellele, kuidas ümbritseva keskkonna mingeid osasid nähakse esteetilisena, teisi aga hoopis kasututena.

Teiseks uurib näitus maastikus peituvaid kultuurimälu jälgesid, keskendudes sellele, mida pole näha või mis jääb raamist välja.
Tierras malas viitab maastikutüübile, mida iseloomustab vegetatsiooni puudumine, vee ja tuule poolt põhjustatud erosioon ning mida peetakse halvaks, kasutuks või ilmetuks. Näituse raames vaadeldakse, kuidas määratletakse sellist „kasutut maastikku“ erinevates kontekstides ning kuidas seda kujutatakse fotograafias. Samuti võib see nimetus viidata maastikus peituvate süngete minevikusündmuste nähtamatutele jälgedele.

Lahtiolekuajad: T–R 12–18, L 12–16
Vaal Galerii (Tartu maantee 82, Tallinn)
Ligipääsetav ratastooliga

Lecturer: Dan Karlholm, Professor of Art History, Department of Culture and Education, Södertörn University, Sweden
Dates: 22.–25. November 2021, 16.00-19.00
Level: PhD students

Please register  HERE
Registration deadline November 10

Abstract
This graduate course centers around the notions of time and temporality, which were always implicit in a historical discipline like art history, institutionalized in the nineteenth century. In the last couple of decades, however, the issue of time as something that not only grounds art history and many other human sciences has been found to complicate and challenge the normative chronologic of (art) history. The first theme of the course is Time and History, where different notions of time are addressed, and how these compare with or complicate the practice of history/historiography, which only came about with the so-called time revolution inaugurated on the basis of fossil finds disrupting the biblical creation narrative around 1800. Secondly, Chronology, Heterochrony and Anachrony will focus on the determining role of chronology in art history, and how this common-sensical structure has been challenged by other concepts and perspectives, which potentially impact the status we accord artworks. A third theme deals specifically with the complex of Contemporaneity [and contemporaneousness] and Presentism, which has been a problem of representation, power and definition related to various attempts at overcoming both modernism and postmodernism in art. The alluring idea of presentism, according to which the present seems to be expanding, absorbing the past as well as the future, is discussed. The final theme, arguably the biggest temporal conundrum in the history (and pre-history) of mankind, is The Anthropocene: Earth History and World History. Although not directly, only indirectly, relevant to art and art history, this perspective dwarfs many of our habitual quibbles on periodization, dating and attribution, but may also help us deal with the past that presently returns as our future. Throughout the course, we will discuss these themes in relation to our empirical materials of art and art history (and you are encouraged to bring your own examples to the table) as well as reflect upon how our discipline is to cope with all these temporal inflections and demands for what could perhaps be termed a post-anthropocentric and pro-geocentric art historiography.

Literature:
1. Thomas Da Costa Kaufmann, “Periodization and its Discontents”, Journal of Art Historiography, no. 2, June 2010, 1-6. Reinhart Koselleck, “Time and History”, in The Practice of Conceptual History: Timing History, Spacing Concepts, Stanford, 2002, 100-114. Daniela Bleichmar and Vanessa R. Schwartz, “Visual History: The Past in Pictures”, Representations 145, Winter 2019, 1-31.
2. Karlholm, “Is History to be Closed, Saved or Restarted? Considering Efficient Art History”; Keith Moxey, “What Time is it in the History of Art?”, Mary Roberts, “Artists, Amateurs, and the Pleated Time of Modernity”, from Time in the History of Art: Temporalty, Chronology, Anachrony, eds. Karlholm and Moxey, Routledge, 2018, 13-42, 79-100.
3. Georges Didi-Huberman, “Before the Image, Before Time: The Sovereignty of Anachronism”, in Compelling Visuality: The Work of Art in and out of History, eds. Claire Farago and Robert Zwijnenberg, Univ. of Minnesota Press, 2003, 31-44. Karlholm, “After Contemporary Art: Actualization and Anachrony”, The Nordic Journal of Aesthetics, no. 51 2016, 35-54. Chris Lorenz, “Out of Time? Some Critical Reflections on Francois Hartog’s Presentism”, Rethinking Historical Time: New Approaches to Presentism, eds. Marek Tamm and Laurent Olivier, Bloomsbury, 2019, 23-42.
4. Dipesh Chakrabarty, “Anthropocene Time”, History and Theory 57, no. 1 (March 2018), 5-32. Edward S. Casey, “Mapping the Earth in Works of Art”, in Rethinking Nature: Essays in Environmental Philosophy, eds. Bruce V. Foltz and Robert Frodeman, Indiana U.P., 2004, 260-269.

The course is supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).

Neljapäeval, 30. septembril, 2021, kell 17.00 avavad EKA klaasikunsti vilistlased, klaasikunstnikud Andra Jõgis ja Maarja Mäemets Kärdla Nelja Nurga Galeriis näituse „Padjast-tekist“.

Näitusel „Padjast-tekist“ on väljas tööd, mille temaatika kõlgub une ja ärkveloleku piiril, kus kunstnikud tõlgendavad neid kahtlusi-kõhklusi, mis tabavad neid hetk enne magama jäämist, ning vahel sulanduvad ka sealt edasi esimesse unenägude minutitesse.

Kunstnikud püüavad tabada tolle üürikese hetke, mil ei suudeta enam oma mõtteid argipäeva lärmiga summutada, kuid ei ole ka veel põgenetud unenägude fantaasiarüppe. Teki all ja padja peal ei ole ruumi end peita.

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni ja on külastatav R-L 11.00-15.00.

Linnagaleriis avatakse 30. septembril rühmanäitus „Mändfulness“, kus osalevad EKA skulptuuri magister Eike Eplik, legendaarne Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, EKA graafika vilistlane Mall Nukke ning EKA fotograafia vilistlased Hanna Samoson, Johannes Säre. Kuraatoriks on EKA kunstiteaduse instituudi vilistlane Siim Preiman. 

Näitus käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse mõru huumori ning jõukohaste žestide abil teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule.

Näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.

„Mändfulness“ on Goethe Instituudi üritustesarja „World Wild Wald“ osa.

Laupäeval, 2. oktoobril kell 12 toimub näitusel eestikeelne kuraatorituur koos Siim Preimaniga. Näitus jääb avatuks 28. novembrini. 

Linnagalerii (Harju tn 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.

Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.

Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.

Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.

Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.

Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.

https://www.erikahenriksson.com

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.

Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Ackermanni akadeemia seminaripäev Niguliste muuseumis ja Tallinna Toomkirikus toob üheks päevaks kokku varauusaja ajaloo, kultuuri ja kunsti uurijate paremiku. Seminaripäev on mõeldud saatma näitust „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“, mis avati esmalt Niguliste muuseumis, ent on nüüd eksponeeritud Tallinna Toomkirikus.

Päeva esimene pool leiab aset Niguliste muuseumis, päeva teine pool Toomkirikus. Seminaripäev kulmineerub Hilkka Hiiopi ja Isabel Aaso-Zahradnikova ekskursiooniga Toomkirikus, olles dialoogis barokiajastu suurkuju, Christian Ackermanni, tippteostega.

Programm:

I osa Niguliste muuseumis:

10.00-10.45. Krista Kodres „Barokiajastu kirikukunst kui uurimisobjekt“
10.45-11.30. Hannes Vinnal „Apteegimäärused ja barokk-kunsti koloriit“
12.30-13.15. Alar Laats „Arengud 18.–19. sajandi luterluses“
13.15–14.00 Tiina-Mall Kreem „Barokse kirikukunsti uus elu 18.–19. sajandil“

II osa Tallinna Toomkirikus:

14.30-15.15. Meelis Friedenthal „Teoloogiast ja haridusest varauusaegses Eestis“
16.00-16.45. Triin Kröönström „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal – kunstnikud või käsitöölised?“
17.00–17.45. Isabel Aaso-Zahradnikova ja Hilkka Hiiop „Christian Ackermanni loomepraktika“

Loe kava kohta lähemalt.