Rubriik: Erialad

15.-17. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.

Töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames toimub 15. septembril Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”.
Loeng tomub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida aulas (A101).

Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.

Korraldustoimkond:
Klaske Havik (TU Delft)
Panu Lehtovuori (Tampere University)
Jüri Soolep, Andres Ojari, Tiina Tammet, Irene Hütsi (EKA Tallinn)

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Alates 15. septembrist 2021 on EKA fotoosakonna Vitriingaleriis (EKKMi
fassaadil, Rumbi 3/Põhja pst. 35, Tallinn) avatud Joosep Kivimäe näitus „I Love You”. Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2021 satelliitprogrammist.

Oma loomingus tegeleb Joosep Kivimäe põhiliselt tarbimisühiskonnale omaste struktuuride ning valukohtade uurimisega. Samuti huvitab teda avaliku ning privaatse infovälja vaheliste piiride hägustumine tänapäevase infoajastu kontekstis.

Joosep Kivimäe käesolevast väljapanekust:
“Lõikelillede üürikesele ilule eelneb pikk ja kurnav kasvu- ja väetamisperiood, mille lõpus lilled tuhandete kilomeetrite ulatuses laiali veetakse. COVID on andnud hea võimaluse ühiskonna toimimisstruktuuride ülevaatamiseks. “Normaalse” elu juurde naasmise asemel peaks ühiskond proovima ümber sõnastada normaalsuse mõistet. Praegune aeg peaks looma viljaka pinnase tuleviku-ideede ja visioonide külvamiseks ning negatiivsete, iganenud harjumuste ja uskumuste väljajuurimiseks.”

Joosep Kivimäe (s. 1994) on fotokunstnik, kes elab, õpib ja töötab Tallinnas. Hetkel omandab EKA fotograafia osakonnas bakalaureusekraadi. 2020. aastal osales Joosep Kivimäe teosega „Umbrella of Illusion” Noorderlichti Rahvusvahelisel Fotofestivalil Hollandis. Samal aastal osales ta visuaalses dialoogis Rait Tuulasega Fotomuuseumi projektis „Isolatsioonidialoogid”. Kivimäe teoseid on eksponeeritud mitmel näitusel, sh „Lõuna“ endise Võru Kaubamaja vaateaknal (2020), Sirbi juubelinäitus „Hulgad” Balti jaama tunnelis (2020) ning „Vaikelu” EKA väligaleriis (2021).

Näitus jääb avatuks 24. oktoobrini 2021.

Vitriingalerii on vaadatav 24/7 ning ratastooliga ligipääsetav.

Rohkem infot:
Maris Karjatse
Vitriingalerii koordinaator
EKA fotograafia osakond
maris.karjatse@artun.ee

9.-12. septembril toimuvatel muinsuskaitsepäevadel “Peidus pärand” saab erinevate pärandobjektidega tutvuda rohkem kui 70 sündmuse raames üle Eesti. Lisaks loengutele, ekskursioonidele ja töötubadele valmis tänavusteks pärandipäevadeks ka näitus nõukogude monumentaal-dekoratiivkunstist.

EKA kuraatorite Anu Soojärve ja Gregor Tauli koostatud näitus “Monumentaalkunst Nõukogude Eestis. Plastgraanulitest metallvarbadeni” on pühendatud selle pärandiliigi tutvustamisele – kunstivormile, mis on nautinud XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu, kuid on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustamisele ja hävinemisele. Näitusele on valitud poolsada näidet, mille abil püütakse ilmestada teema laiahaardelisust. Laias plaanis jaguneb valik kolmeks: arhitektuuriga otseselt seotud teosed (seinamaalid, mosaiigid, vitraažid, pannood jms), dekoratiivskulptuurid ja ideoloogilise sõnumiga monumendid.
Teosed on peidus kultuurimajades, endistes kolhoosi- ja sovhoosikeskustes, koolides ja teistes avalikes hoonetes üle Eesti. Sageli asuvad need ruumides, kuhu pole vaba ligipääsu ega põhjustki minna. Nii on paljud sedalaadi teosed sõna otseses mõttes peidus, teadmata ja avastamata. Samuti asuvad monumendid tihtilugu perifeersetes parkides ja metsatukkades ega ole üldsusele teada.

Näitus toob välja selle žanri mitmekesisuse, näidates kõrge kunstiväärtusega teoseid ja peamiselt dekoratiivse taotlusega kompositsioone, eri tehnikas ja materjalis valminud taieseid. Ettevõtmise laiem eesmärk on panna alus Eesti nõukogude monumentaal-dekoratiivkunsti ulatuslikule kaardistamise programmile.

Näitust saab vaadata 9.-25. septembrini Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja virtuaalsena muinsuskaitsepäevade kodulehel.

Kuraatorid: Anu Soojärv, Gregor Taul
Näituse toimkond: Saara Huimerind-Tuksam, Madle Lippus, Anu Soojärv, Gregor Taul
Tekstide autorid: Hilkka Hiiop, Anna-Liiza Izbaš, Juta Kivimäe, Reeli Kõiv, Kai Lobjakas, Johanna Lamp, Frank Lukk, Enriko Mäsak, Tuuli Puhvel, Mia Rohumaa, Anu Soojärv, Gregor Taul, Madis Tuuder, ​​Helen Volber, Merike Kallas, Varje Õunapuu, Tõnu Tammearu, Robert Treufeldt, Jaan Malin

Loe ja vaata lisaks:

Muinsuskaitsepäevadel saab imetleda peitu jäänud monumentaal-dekoratiivkunsti – ERR, 06.09.21
Anu Soojärve magistritöö “Peidus pärand. Unustatud teosed ja kunstnikud nõukogude Eesti monumentaalkunstis”

Artist Talk ja -walk tekstiilikunstnik Krista Leesiga isikunäitusel “Verbarium” TARTMUSis, neljapäeval, 16. septembril 2021. kell 18.

Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut Tallinnastki inspireeritud mustrimaailm. Peene sõnamängu kaudu, millele viitab ka näituse pealkiri, leiavad uue nutika tõlgenduse viltune maja ehk Barclay de Tolly maja, tartulikud kahekorruselised kuurid ehk kallereid, Tartu ja Pariisi grafiti liiklusmärkidel ja palju muud siin-seal linnaruumis leiduvat. 

Näitusest lähemalt EKA veebis 

Näitus Facebookis

Näitus avatud kuni 3. oktoobrini

Tartu Kunstimuuseumil on hea meel tuua publikuni EKA tekstiilidisaini suunajuhi, dotsent Krista Leesi (s 1966) isikunäitus „Verbarium“.

Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut Tallinnastki inspireeritud mustrimaailm. Peene sõnamängu kaudu, millele viitab ka näituse pealkiri, leiavad uue nutika tõlgenduse viltune maja ehk Barclay de Tolly maja, tartulikud kahekorruselised kuurid ehk kallereid, Tartu ja Pariisi grafiti liiklusmärkidel ja palju muud siin-seal linnaruumis leiduvat.

Krista Leesi on eesti tekstiilikunstnik ja -disainer, kelle loomingut iseloomustab keele ja visuaalse kujutise nutikas kontseptuaalne ühendamine. Tuttavad objektid, pildid ning keskkonnad saavad Leesi sekkumisel uue ja teravmeelse tähenduse. Leesi ühendab isikupäraselt tekstiilikunsti ajaloolisi võtteid ja praktikaid, erinevaid materjale ja kaasaegseid ideid. Tema teosed suunavad publikut leidma peidetud tähendusi, looma seoseid erinevate narratiivide vahel ning mänguliselt kaasa mõtlema.

Tehniliselt tugev teostus ja efektne disainikeel Leesi loomingus pakuvad lisaks põnevale sisule nii esteetilist elamust kui ka praktilist väljundit. Tegu on suurepärase näitega piiride hägustumisest disaini ja kaasaegse kunsti vahel. Leesi teosed teeb unikaalseks asjaolu, et kunst ja disain on võrdselt tähtsad: mõlema omadused on tugevalt ning õnnestunult esil.

Krista Leesi väljapanek seob endas kahte Tartmusi olulist näitusesuunda: eesmärki eksponeerida aktuaalsete nüüdisautorite loomingut ning tuua Lõuna-Eesti publikuni ka disaini- ja tarbekunsti eredaid näiteid. Tähelepanuväärseks muudab väljapaneku ka Leesi oskus ja tahe läheneda näitusele kohaspetsiifiliselt, suhestuda Tartuga ning siduda see loominguliselt suuremasse konteksti, nii-öelda maailmakaardile.

Kuraator: Joanna Hoffmann
Graafiline disaner: Heino Prunsvelt
Koordinaator: Kristlyn Liier
Haridus- ja publikuprogramm: Kristel Sibul

15. septembril toimub doktorikooli töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”. 

Loeng toimub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida kohapeal aulas (A101).

Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.

15. ja 16. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.

Üritus toimub COST programmi CA18126 Writing Urban Places raames, mis on suunatud eelkõige narratiivsete meetodite võimaluste uurimisele ja rakendamisele Euroopa keskmise suurusega linnade arengus.

Korraldustoimkond:

Klaske Havik (TU Delft), Panu Lehtovuori (Tampere University), Jüri Soolep, Andres Ojari, Irene Hütsi, Tiina Tammet (EKA Tallinn)

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

KANDIDEERIMISMATERJALID:

Konkursi kord

Ankeet

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 8.oktoobril oma 27. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid ja töötoad

Ehkki kursuse põhirõhk on loengutel, toimuvad lisaks seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

17. septembril kell 16 peab EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning TLÜ Keskkonnaajaloo keskuse KAJAK koostöös EKA auditooriumis avatud loengu keskkonnaajaloolane Kate Brown (MIT).

19. sajandi lõpus varustasid 5000 Pariisi põllupidajat köögiviljadega tervelt 2 miljonit Pariisi elanikku. Ülemaailmse majanduskriisi ajal said Washingtoni mustanahalised elanikud oma majalaenu eest tasuda tänu sellele, et nad harisid üles oma linnaaiamaad. 1990. aastatel tõrjusid Nõukogude ja Kuuba linnade elanikkonnad toidupuudust, mis kaasnes koos nõukogude põllumajanduse kokkuvarisemisega, tegeledes potipõllundusega linnade ääremaadel. Need lood on jäetud kõrvale, kuna nad ei sobi arusaamaga urbaansest progressist ning selliste kategooriate nagu urbaanne ja ruraalne selgest eraldatusest. Ometi osutavad need, kui efektiivne on väikeomanike intensiivne põllupidamine linnastunud aladel, mis toodavad rikkalikult jäätmeid, mida saab kasutada väetisena. Need lood toovad välja ka linnade lihtrahva ja vastastikuse abistamise võrgustike ajaloo, õõnestades seeläbi lugu kapitalismi võidukäigust või vähemalt vältimatusest.

Kate Brown on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadusajaloo professor ja keskkonnaajaloolane, kelle uurimisteemad koonduvad küsimuse ümber, kuidas ajaloo, teaduse, tehnoloogia ja biopoliitika vastasmõjul sünnivad suuremahulised õnnetused ja modernsed tühermaad. Temalt on ilmunud mitmeid auhinnatud raamatuid, mh Plutopia: Nuclear Families in Atomic Cities and the Great Soviet and American Plutonium Disasters (2013), ning Manual for Survival: A Chernobyl Guide to the Future (2019). Tema uurimused Tšernobõli kohta osutavad katastroofi kestvale järelmõjule, aga ka kohalike spetsialistide ja kogukondade rollile sellega toimetulemisel, nagu võib lugeda ka sellest intervjuust. Oma uue linnaaianduse uurimisprojekti raames teeb Kate Brown välitöid ka Eestis. Põhjusi, miks peaksime praeguste globaalsete kriiside ajal vaatama värske pilguga potipõllundust nii ajaloos kui tänapäevas, avab ta artiklis Suur aiaprojekt (2020).

Rohkem infot: https://sts-program.mit.edu/people/sts-faculty/kate-brown/

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi, TLÜ Keskkonnaajaloo keskuse KAJAK ja Tallinna Ülikooli Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskusega koostöös. Kate Brown viibib Eestis Tallinna Ülikooli Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse külalisteadurina Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi TLÜ ASTRA projekti toetusel (meede A7).