Rubriik: Erialad

Kätte on jõudnud aeg, kus teadmatuse ja paanika keskel saab inimene põgeneda vaid oma kujutlusvõime abil. Juba 34. korda toimuv ERKI Moeshow on loodud kohaks, kus ühel õhtul aastas saab igaüks unustada iseenda ja oma mured. See on võimalus istuda tiivulise hobuse selga ja kihutada viirastustena tunduvate unistuste suunas.

See aasta toimub ERKI Moeshow selle suve ühes populaarseimas kohas — Patarei Merekindluses. Eriliseks teeb selle aasta ERKI show see, et üritus toimub esmakordselt kahel korrusel. Ning nagu eelmine aasta, jätkame värsket traditsiooni, andes igale disainerile ja nende kollektsioonile oma lava ehk show case’i. Kõikidele kollektsioonidele saab pilgu peale heita ajavahemikus 18:00—20:30. Järgneb autasustamine, mis läheb sujuvalt üle ERKI järelpeoks!

OSALEVAD DISAINERID:

• Andreas Kübar “Scent of Support”
• Anne Liis Puhk “HairyTale”
• Dassemperdepot “You have only one minute”
• Eliise Saar “Okta”
• Emilia Obidina “REBORN”
• Karin Kreek “DEFORESTED LIVES/ The sacrifice”
• Karl-Christoph Rebane “Saving Light for Later”
• Karl Joonas Alamaa ”Delicate Tension”
• Karolin Kärm “Migraine”
• Kärolin Raadik “NAGU SUKK JA SAABAS”
• LARA D’ORMANE “Shadows of the Past”
• Mairo Seire “Dietro La Porta”
• Mirjam Kalmann “What did you expect?”
• Simona Veilande, Emils Ernests Rode “The kid who never leaves the playground”
• Susanna Belinda Kõgel “PORTREE”
• Tauri Västrik “Illusion II’’

AJAKAVA:
17:00 – uksed
18:00 – show algus
20:30 – võitjate väljakuulutamine
21:00 – järelpidu

PILETID: https://www.ticketer.ee/erki-moeshow-2021/

FACEBOOK EVENT:
https://www.facebook.com/events/1529859320700867

Lisainfo:
Cristopher Siniväli
ERKI Moeshow peakorraldaja / ERKI Fashion Show Head Organizer
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
cristopher.sinivali@artun.ee
+372 53076016

NELJAPÄEVAL, 19.augustil kell 10:00 EKA TVs

Anu Soojärve magistritöö kaitsmine:

Peidus pärand. Unustatud teosed ja kunstnikud nõukogude Eesti monumentaalkunstis.

Magistritöös vaadeldakse, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst nõukogude Eestis arenes, kuidas mõjutas selle suundi riiklik monumentaal-dekoratiivkunsti komisjon ning kuidas kunstnikud selles vallas tegutsesid. Kui peidus ikkagi on kõnealune pärand? Kas monumentaalkunsti tõepoolest ei märgata või saab magistritöös väljahõigatud hüpoteesi ümber mõtestada?

Magistritöö olulisim tahk on 2021 muinsuskaitsepäevade raames toimuv näitus “Plastgraanulitest metallvarbadeni. Eesti nõukogude monumentaalkunst”, mille “ehitusmaterjaliks” on Anu Soojärve uurimus. Magistritöö ühe peatüki moodustab seega ka näituseprotsessi kirjeldus, valitud objektide esitlemine ning unustusse vajunud kunstnike tutvustamine.

Juhendajad:
Gregor Taul, Hilkka Hiiop

Retsensent:
Reeli Kõiv

2020. aasta ajalookirjanduse aastapreemia üleandmine toimub kolmapäeval 25. augustil algusega kell 14.00 Eesti Kunstiakadeemias.

Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki eelneva kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooalaseid originaalkäsitlusi. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.

Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks on seekord esitatud 14 teost:

Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas. Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Isabel Aaso-Zahradnikova, Hilkka Hiiop, Anneli Randla.
Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaarhiiv

Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tiina-Erika Friedenthal. Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Qui vult, potest. Morgenstern 250. Koostaja Jaanika Anderson, toimetajad Jaanika Anderson, Janika Päll, Moonika Teemus, Ivo Volt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Igor Kopõtin. Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940. Tartu: Rahvusarhiiv

Juhan Maiste. Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg. SA Anija Mõisa Haldus

Mati Mandel. Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgus ja häving Läänemaal. Tallinn: Eesti ajaloomuuseum

Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud Eesti insenerid ja arhitektid. Raimo Pullat, Tõnis Liibek. Tallinn: Estopol

Riho Paramonov. Kokkupõrge. Eesti moderniseerumine avaliku privaattranspordi näitel, 1900-1940. Tallinn: Revaleta

Kaarel Piirimäe. „Sama hästi kui venelaste maa“ : Roosevelt, Churchill ja Stalin ning Balti küsimus Teises maailmasõjas. Tallinn: Argo

Inna Põltsam-Jürjo. Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal. Tallinn: Argo

Erki Russow. Lood ja leiud Tallinna algusest. Tallinn: Stilus

Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil. Epp Lankots, Triin Ojari. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum

Lauri Vahtre. Eesti Vabadussõja ajalugu, I-II. Tallinn: Varrak

Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv,  Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.

Tänavu korraldab hindamise ja preemiaürituse Eesti Kunstiakadeemia.

Ajalookirjanduse aastapreemia statuudi ning eelnevate aastate kõige sisukamaks ja kaunimaks tunnistatud teoste nimekirjaga saab tutvuda Rahvusarhiivi kodulehel:

http://www.ra.ee/teadus-ja-publikatsioonid/ajalookirjanduse-aastapreemia/

Alates 10. augustist saab EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis näha Elo Vahtriku teost “Ring”.

Elo Vahtrik käsitleb Vitriingaleriis esitletavas teoses hirmu ja tardumust end ammendanud keskkonnast põgenemise, ent ühtlasi ka sinna jäämise ees

Elo Vahtrik (s. 1999) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Hetkel omandab Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas bakalaureusekraadi. Oma loomingus keskendub Vahtrik välis- ja sisemaailma konfliktide visuaalsele mõtestamisele ning taju ja keha plastilisusele.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Rumbi 3.

Näitus jääb avatuks 12. septembrini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

Näituse kujunduse autor on Ran-Re Reimann.

9. septembril 2021 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Jaana Päeva doktoritööd „Igapäevased kaaslased. Tähendusloome protsess käekotidisaini näitel“ (‘Everyday Companions. Meaning-Making Process Through Handbag Design’).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Kaitsmine toimub inglise keeles.
Selleks, et tagada hajutatus ruumis ja sujuv nakkusohutuse kontroll, palume registreerida SIIN

Doktoritöö juhendaja: dr Nithikul Nimkulrat (OCADi Ülikool)

Doktoritöö eelretsensendid: dr Rosita Nenno, dr Malcolm Barnard (Loughborough Ülikool)

Doktoritöö oponent: dr Malcolm Barnard

Väitekirja uurimisaineseks on käekotid, mille olulisus moeaksessuaari ja staatusobjektina on viimasel kümnendil niivõrd kasvanud, et käekott on muutunud funktsionaalsest tarbeesemest kaasaskantavaks manifestatsiooniks. Uurimuse fookuses on tähenduste konstrueerimine ja kommunikeerimine, sest ajastule omast mõtlemist ning igapäevaste vajaduste muutumist peegeldades on kott tähenduslik nii üksikisikule kui kultuurilooliselt. Uurimus keskendub käekotile kui iseseisvale skulpturaalsele ning funktsionaalsele, inimkehaga seotud, kuid siiski eraldiseisvale objektile ja selle disainiga seotud tähendustele jättes käsitlemata toodete turundamisega seotud tähendusloome.

Doktoritöö kasutab disainimise kaudu uurimist (ingl research through design) ja semiootilist lähenemist, et siduda ajalooliste kottide analüüs kaasaegse disainiloomega. Eesmärgiks on uurida käekottide tähenduste püsimist ja muutumist ning uute tähenduste tekkimise potentsiaali. Võtmeküsimuseks on: kuidas käekott kommunikeerib tähendusi ja kuidas saab disainer kotti disainides tähendusi luua?

Väitekiri esitleb kolme juhtumiuuringut. Esimene neist keskendub uuenduslikkust kommunikeerivatele koti karakteristikutele. Teine uurib ajas vastupidavaid tunnusjooni, et sõnastada klassikalise käekoti välimus ja selle tähendus ning kolmas tegeleb käekottide päritoluga. Täpsemalt, kohalike ehk eestipäraste tunnusjoonte tuvastamisega, et sõnastada kohalikule kotidisainile iseloomulikud loomeprintsiiibid.

Juhtumiuuringud koosnevad kolmest etapist. Esiteks ajaloouurimusest, mis keskendub siiani uurimata Eesti kotidisainile maailmasõdade vahelisest perioodist, aastatest 1918-1940. Valitud ajaline periood langeb kokku Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodiga, kuid olulisem on, et kotidisaineri ning praktiku vaatenurgast on 1920ndate ja 1930ndate kotidisain kiirelt muutuv ja innovaatiline, samas reegleid loov ja kokkuleppeid kehtestav, seetõttu kõige intrigeerivam ja õpetlikum osa kotiajaloost. Teiseks etapiks on ajaloouurimuse tulemusi sisendina kasutava kotikollektsiooni loomine. Doktoritöö sisaldab disainiprotsessi kirjeldust, detailset ülevaadet valminud prototüüpidest ja valmistamise käiku peegeldavat analüüsi. Kolmandaks etapiks on tagasiside analüüs valminud prototüüpidele. Vaatluste ja intervjuude käigus kogutud andmed võimaldavad võrrelda ajaloolist ja kaasaegset tähendusloomet, näha kottide tunnusjooni, mille tähendused on ajas püsinud samad, sarnased või hoopis muutunud. Tagasiside analüüs aitab mõista, kuidas käekotte tajutakse, mis seda tunnetust mõjutab ning millised on disaineri võimalused tähendusi luua.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Liina Unt, dr Anu Allas, dr Kristi Kuusk, prof Kirke Kangro, prof Indrek Ibrus, dr Danielle Wilde, dr Kärt Ojavee, dr Kristina Jõekalda
Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA repositooriumis.

Augustis esmakordselt Tallinnas aset leidev animatsioonifestival Animist Tallinn on avalikustanud programmi ja alustanud piletimüüki. (NB! EKAs toimuvatele festivali üritustele on EKA tudengitele ja töötajatele üliõpilaspileti või EKA kaardi ettenäitamisel sissepääs tasuta!) Juunis tegi festival teatavaks võistlusprogrammide filmid, kuid nüüd on tutvumiseks kõigile huvilistele Animist Tallinna kodulehel ka muud festivali üritused. Võistlusprogrammi esitati 516 filmi 68 riigist, välja valiti 38 parimat filmi, mis võistlevad kahes kategoorias – parim lühianimatsioon ja parim tudengi lühianimatsioon.

Festival avatakse pidulikult 18. augustil kell 19 kinos Sõprus, kus esilinastuvad uued eesti animafilmid: Martinus Klemeti “Näotuvastus”, Francesco Rosso “Neli kivi”, Morten Tšinakovi ja  Lucija Mrzljaki “Toonekurg” ning Jonas Tauli “Üks imeline mees”. Festivali avapäeval avatakse Eesti Kunstiakadeemias kell 17 näitus “Animatsioon ja kaasaegne kunst”, kuraatorid on Gerben Schermer ja Yiorgos Tsangaris.

Kõrvalprogrammidena on festivali kavas veel “Animeeritud antropoloogia”, “O!PLA Poola animatsioon” ning Eesti iseseisvumise 30. aastapäeva tähistav programm “Joon on vaba”, kus esitletakse valimikku animafilme, mis räägivad, igaüks omal kombel, vabadusest.

19. augustil saavad huvilised osa Manchesteri Ülikooli antropoloogiaprofessori Andrew Irving’i plenaarettekandest “Kogu maailm on näitelava: Seiklusi pildis ja helis”. Irving esineb Eesti Kunstiakadeemias.

Festivali sündmused leiavad aset EKA-s, Kai Kunstikeskuses, kinos Sõprus ja Filmimuuseumis.

Vaata kogu programmi:
https://animistfestival.eu/

Piletid leiab siit:
https://fienta.com/et/o/6698

Animist Tallinn on uus iga-aastane rahvusvaheline animafestival, mis pakub publikule ülevaate viimase aja parimatest filmidest, väärtustab animatsiooni kui kunstiliiki, propageerib loovat mõtlemist ning aitab kaasa eesti animatsiooni levile. Festival leiab aset 18.-21. augustil 2021. Festivali keskuseks on Eesti Kunstiakadeemia, kus toimuvad filmiseansid, töötoad, loengud ja kohtumised autoritega. Ülikooli ümbrusesse jäävad mitmed teised linastuspaigad, atraktiivne ja arenev Põhja-Tallinn, linna parimad kohvikud ja peokohad. Animist toob sundimatus õhkkonnas kokku animahuvilised ja filmitegijad, loob võimaluse vahetada mõtteid ja genereerida ideid.

Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Instituut, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Postimees, Pühaste, Lahhentagge. Festivali partnerid on Eesti Kunstiakadeemia, Kai Kunstikeskus, Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste Instituut, Ajaloomuuseum, Kino Sõprus, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, Tuul, Winkel, O!PLA Festival, Eesti Joonisfilm, Nukufilm OÜ ja Animartinus.

FB:
https://www.facebook.com/animisttallinn

Instagram:
https://www.instagram.com/animisttallinn/

Kohtumiseni festivalil!

Lisainfo:
Katrin Tegova
Festivali Animist Tallinn kommunikatsioonijuht
+37256502721

Reedel, 13. augustil 2021, kell 11.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva kolmanda näituse „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ eelretsenseerimine Hobusepea galeriis.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk ja dr Raivo Kelomees
Eelretsensendid on dr Maarit Mäkelä (Aalto Ülikool) ja Keiu Krikmann

Näituse avamine toimub 5. augustil kell 18.00.

Näitust saab külastada 5.—30. augustini 2021, iga päev (välja arvatud teisipäev) kl 11-18.

Näitusele tulles saad:
1) praktilise juhendi, sellest kuidas ise hõbedast ehet luua

2) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas oma ellu lähedust meelitada

3) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas võõrkeelt vigadeta rääkida

4) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas õppida enesekontrolli manipulaatoriga suhtlemisel

5) —— ″ —— ″ —— ″ —— “ kuidas panna kedagi ennast oluliseks tundma

6) kingituseks talismani (ainult kolmapäeviti)

#nõiakunst21s #tehnopaganism #kaasaegneehe #taktiilnevisuaalsus

Kunstnik Darja Popolitova ühendab ehete rituaalseid omadusi digitaalsusega. Isikunäitusel „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ loovad videoteosed, ehted ja installatsioonid fiktiivse maailma, milles nõid Serafita aitab igapäevaelu pettumustega toime tulla.

„Serafita on fiktiivne tegelane, kes aitab mul laiendada ehte tavapäraseid funktsioone. Näiteks filmida ehteid nii, et vaatajal oleks palju huvitavam vaadata videoklippi kui autonoomset artefakti, mis on kinnitatud stendi külge,“ märgib autor.

Ehtekunsti kriitik ja näitusekuraator Kellie Riggs kirjutab Darja töödest nõnda: „Kuigi füüsilised ehted on Popolitova loodud olemus, on need samas üksnes osa tervikpildist või kollektiivsest persona’st, mida ta vaatajale tutvustab, kui neid ehteid internetis jagab.“

Näitus on tehtud koostöös Jakob (video) ja Andres Nõlvakuga (helikujundus).

Tänud: Aleksandr Popolitov ja Nadežda Popolitova, Ando Naulainen, Anastasia Dratšova, Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiosakond, Eesti Kunstnikeliit, Elnara Taidre, Karl Kivinurm, Norman Orro, Kadri Mälk, Karmo Järv, Keiu Krikmann, Kristo ja Robin Pachel, Pire Sova, Raivo Kelomees.

Sponsorid: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Moe OÜ, Õllenaut OÜ, Hobusepea galerii, Orbital Vox Studios.

Juulikuu eelviimasel ja viimasel nädalal ehitavad 17 noort ja vaprat EKA arhitektuuritudengit Tartu Küüni ja Uueturu tänava nurgal selleaastast varjualust.

Ehitusplatsi ümber paneme üles plakatnäituse formaadis ülevaate seni ehitatud varjualustest.

Kuna mitmed varjualused puhkavad Pedaspeal – ja kaks on pealinnas – siis on näitusel hea võimalus nendega tutvust teha ja saada vastused küsimusele, miks üldse arhitektuuritudengid esimesel akadeemilisel aastal varjualust ehitavad.

Tulge julgelt tudengitele külla, saame koos vestelda ning näitusest muljetada.

Näituse on kokku pannud Lill Volmer ja kujundanud Stella Skulatšjova. Fotod Paco Ulman.

5.–9. juulil mõõdistavad ja joonestavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Soomaal Riisa külas asuva Adojaani talu hooneid. 

Adojaani talul on Soomaa arhitektuuripärandis eriline koht, kuna see esindab terve piirkonna vanimat säilinud ehituskihistust (18. saj). Kompleksi hooned on olnud pikalt hooldamata ja tulevik ebaselge, mistõttu võimaldab kunstiakadeemia tudengite praktika dokumenteerida olemasoleva. Praktika käigus valmivad joonised toetavad edasist hoonete restaureerimist.

Praktika viimasel päeval tutvustatakse huvilistele dendrokronoloogia meetodit* ning proovitakse selle abil määrata Adojaani talu hoonete vanust.

Praktika lõppeb reedel, 9. juulil Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuva teemapäevaga, kus tutvustatakse praktikal tehtut kohalikele elanikele ja teistele huvilistele.

Valmis joonised skaneeritakse ning saadetakse omanikele, Keskkonnaameti Soomaa rahvuspargi spetsialistidele, SA Eesti Vabaõhumuuseumile ja praktikal osalenud üliõpilastele. Jooniste originaalid antakse Eesti Vabaõhumuuseumile arhiveerimiseks.

Mõõdistamispraktikat korraldavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise
osakond ja Keskkonnaamet.

Teemapäeva kava
Reede, 9. juuli

Soomaa rahvuspargi külastuskeskus
11.00 avasõnad
11.10 Adojaani talu mõõtmistulemused (juhendaja Joosep Metslang, Eesti Kunstiakadeemia tudengid)
Kohvipaus
12.30 Dendrokronoloogia uurimismeetod (Alar Läänelaid, Tartu Ülikool)
14.30 Dendrokronoloogiliste proovide võtmine Adojaani talus (huvilised on oodatud vaatama!)

Karola Mursu
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond

Lähem info:
Joosep Metslang (Eesti Kunstiakadeemia)
joosep.metslang@gmail.com
+372 5273263

Sandra Urvak (Keskkonnaamet)
sandra.urvak@keskkonnaamet.ee
+372 5527726

* Dendrokronoloogia on ajalooliste hoonete puitkonstruktsioonide vanuse määramise uurimismeetod, mis
võimaldab puidu (palkide) aastarõngalaiuste mustrite sarnasuse järgi määrata kasutatud puude kasvamise
kalendriaastad.

Aasta oodatuim Eesti moekunsti sündmus ERKI Moeshow 2021 toimub juba 28. augustil Patarei Merekindluses. ERKI modellide castingul luuakse mahukas andmebaas, millest hiljemalt augusti esimesel nädalal valitakse välja modellid, kes pääsevad sel aastal ERKI Moeshow lavadele. Modelliotsingul on kohapeal ka disainerid ning modelli-, talendi- ja castingu agentuur Agency Icon.

Modellide street casting toimub 3. juulil kell 12.00-14.00 Rotermanni kvartalis, aadressil Rotermanni 6, Ajamaja õuealal. Kohapeal toimub registreerimine, pildistamine ning osalejatel on võimalus näidata catwalkil juhtnööride järgi oma kõndimise oskust. Osalema on kutsutud kõik julged vähemalt 15-aastased noored, kes on unistanud moelavadel säramisest.

Castingule tulles palume selga panna neutraalset tooni mustrita ja logodeta t-särgi/topi/kleidi. Jalga panna kitsad või lühikesed püksid või seelik ja tennised. Tulla tuleks puhaste juustega ning ilma meigita, kerge jumestus on lubatud. Tüdrukutel palume kaasa võtta olemasolul kontsakingad ning pikkade juuste puhul juuksekumm.

Kohaletulijatel on eelis kohtuda disaineritega ja olla seega rohkem märgatud, et olla osa Eesti pikima ajalooga moesündmuse showst ning saada leping rahvusvaheliseks modellikarjääriks modelliagentuuris Agency Icon.

Rohkem infot ürituse kohta leiab ERKI Moeshow Facebooki kanalilt, kus saab ennast juba eelregistreerida

Kes street castingul osaleda siiski ei saa, saavad end registreerida läbi küsitluse SIIN.

Info:
Birgit Kala
birgit.kala@artun.ee
53331062