Rubriik: Erialad

Esmaspäeval, 24. mail leiab Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) ning Zoomis aset sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” järjekorras viieteistkümnes konverents, “Siirdeaja kultuuripoliitikad”.

Eesti Vabariigi taasloomine 1991. aastal tähendas muuhulgas uuele riigile ja ühiskonnale kohase kultuuripoliitika kujundamise algust teiseneval ja mitmekesistuval kultuurimaastikul. Siirdeajal (~1986–1998), mil kultuuripoliitika püüdis sammu pidada senistest raamidest vabanemise järel pulbitseva, oluliselt omaalgatuslikuma kultuuripraktikaga, pandi dialoogis demokratiseeruva kultuuriväljaga alus praegusele Eesti kultuuripoliitikale. See paljutahkne aeg tähistas ühtlasi nõukogude kultuuripoliitika lõppu: likvideeriti või kujundati ümber vanad kultuuriinstitutsioonid; asutati uusi, nii riiklike kui ka eraalgatuslikke institutsioone; teisenesid vastav seadusloome ja kultuuri rahastusmudelid.

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada siirdeaja kultuuripoliitilisi muutusi ning hinnata kriitiliselt, millised huvid, tegurid ja algatused neid kujundasid, millised toonastest otsustest, loodud või uuenenud institutsioonidest, rahastusskeemidest ja seadustest kujunesid uue iseseisvusaja kultuuripoliitilisteks nurgakivideks ja milline oli nende mõju, ent ka seda, milliseid valikuid oleks toona võinud ehk ka teisiti teha ning millised huvitavad plaanid ei saanudki paraku teoks. Samuti kutsume üles arutlema selle üle, milline oli kultuuriringkondade mõju siirdeaja poliitikale laiemalt ja üldse kultuuri roll toonases tormiliselt teisenevas ühiskonnas.

Kavas olevad juhtumiuuringud ja vestlusringid puudutavad teemasid nagu tsensuuri lõppemine, Kultuurkapitali taasrajamine, loomeliitude muutuv roll ja kohanemine uuenevas ühiskonnas, kirjastamise üleminek turumajandusele, vaba kultuurimeedia, teatrite, muuseumide jt institutsioonide ja struktuuride teisenemine, jne. Konverents toimub hübriidvormis: piiratud hulk kuulajaid saab osaleda kohapeal (eelregistreerimise teave allpool), konverentsi Zoomi kantakse üle ka EKA TV-s.

Konverentsi päevakava:

10:30 Kogunemine ja kiirtestid

11.00 Virve Sarapik. Sissejuhatus

11.10 Paul-Eerik Rummo. Sai pisut siirdutud jah

11.40 Ainiki Väljataga. Kulkat ehitamas 1994–1997. Reministsentse ja tagantjärgi tarkust

12.10 Rein Veidemann. Ajakiri Vikerkaar. Avangutest institutsioonini

12.40 Paus

13.00 Maarja Lõhmus. Otsene ja kaudne tsensuur ning selle moondused maailma-avalikkusest varjul

13.30 Krista Kaer. Vaimustavad võimalused ja vigadest õppimine. Kirjastamine üheksakümnendatel aastatel

14.00 Ott Karulin. Kas teisiti saanuks õigemini ehk repertuaariteater kui ankur

14.30 Anneli Saro. Teater pöördub Läände. Eesti teatripoliitika siirdeajal

15.00 Lõunapaus

16.00 Paneelvestlus “Kultuuriajakirjandus ja -meedia “ülbetel” 1990ndatel ehk mida kõike oli võimalik kümnendi muutuvates oludes kultuurielu kajastades korda saata”. Osalejad: Mari Kartau, Andrus Laansalu, Barbi Pilvre ja Johannes Saar. Moderaator: Katrin Kivimaa

17.00 Paneelvestlus “1990ndad – märkamatu teatriuuendus?”. Osalejad: Peeter Jalakas, Andres Noormets, moderaator: Andrus Laansalu

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

NB! Publiku eelregistreerimine: https://forms.gle/DEqgRzFaKNhft2we8

Disainijutud vol 5 –
Fookuses disaini roll ja võimalused kriisisituatsioonis

Selle hooaja viimane Disainijutud veebinar, alapealkirjaga ‘‘Disain kriisiolukorras‘‘ toimub 26. mail kell 17.00-18.30 ZOOM keskkonnas.

Sel korral on fookuses disaini roll ja võimalused kriisisituatsioonis – uurime, kuidas vähese ajaga luua kiirelt toimivaid lahendusi. Sixfoldi loodud vaktsineerimist korraldav rakendus ja Hoia rakendus on näited sellest, kuidas kriisiajal pakuti disaini abil kiirelt lahendust olukorras, kus tüüpiliselt riigitellimusel avalike teenuste arendamine on aeganõudev ja bürokraatiarohke protsess. Lisaks teeme tutvust Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini tudengite projekti “Feeling safe vs being safe in times of COVID-19” tulemustega.

Kõnelejad: Tõnu Runnel, Magnus Hiie, Laura Asu, Harri Kirik, Keit Ein
Vestlust suunab: Tanel Kärp
Keel: eesti
Koht: ZOOM
REGISTREERI SIIN

Rohkem infot Disainikeskuse veebis

Facebook

15. mail avatakse Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia museoloogia, kuraatoriõppe ja muinsuskaitse eriala magistrantide kureeritud näitus „Eraldatuses”, mis käsitleb erinevatel aegadel ja erinevates kohtades kogetud eraldatust läbi aknast välja vaatamise motiivi. Näitusel kohtuvad rahvusvaheliselt tuntud Ilja Kabakovi ja eesti klassikute Ülo Soosteri, Jüri Arraku, Karl Pärsimäe, Nikolai Kormašovi, Andres Toltsi, Ilmar Malini ning Kai Kaljo looming. Näitus jääb avatuks 27. juunini.

Näituse keskseks teoseks on Ilja Kabakovi piltjutustus „Aknasse vahtiv Arhipov“, mis kujutab Arhipovi-nimelise tegelase sattumist haiglasse, kus eraldatus ja üksindus ta meeleseisundile üha laastavamat mõju avaldavad.

Eelmise aasta kevadel sattusime ootamatult Arhipoviga sarnasesse olukorda. Teadmata ajaks koduseinte vahele eraldatuna jälgisime esialgu huviga aknast juhuslikke möödujaid ja igapäevaseid situatsioone. Aja möödudes ja üksinduse süvenedes muutus aken piiriks isolatsiooni ja vabaduse vahel. Aknast ei paistnud enam ainult silmaga nähtav, vaid seal peegeldusid ka meie unistused ja igatsused.

Näituse kuraatorid kutsuvad külastajaid koos kunstnikega aknast välja vaatama ja mõtisklema olukorra üle, kus äraspidisel viisil on just isolatsioonist saanud see, mis meid kõiki ühendab, tehes seda võib-olla isiklikumalt kui ükski muu olukord varem.

Kuraatorid: Signe Friedenthal, Reigo Kuivjõgi, Eerika Niemi, Jelizaveta Pratkunas, Kerly Ritval, Jelizaveta Sedler, Mae Variksoo

Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Kadri Mägi, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema

Graafiline disain: Laura Pappa

Teosed: Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Kai Kaljo

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Krisostomus, Hektor Light, Peaasi.ee

Lisainfo: https://tartmus.ee/naitus/eraldatuses/

EKA fotograafia osakonna Vitriingalerii alustab uut hooaega. 2021. aasta kevad/sügis hooaeg on pühendatud ühe-pildi-näitustele.

Esimene näitus, Céline Bernadac “On inimesi, kes surevad merd nägemata”, avaneb 11. mail. 

Céline Bernadac
Kunstniku sõnul on fakt, et on olemas inimesi, kes surevad ilma  kunagi merd nägemata. “Eesti piirneb suures osas Läänemerega. Minu kodumaa Prantsusmaa piirneb samuti merede ja Atlandi ookeaniga. Mõlemas riigis on mere äärde suhteliselt lihtne pääseda. Ja ometi on mõlemas riigis, nagu ka mujal maailmas inimesi, kes pole kunagi merd näinud.”

Céline Bernadac (s. 1999 Ecully, Rhônes-Alpes, Prantsusmaa) on Lyonis elav ja töötav kirjanik ja fotograaf, kes hetkel õpib Erasmus programmi vahetusüliõpilasena Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas. Ta on omandanud kraadi Saint-Etienne Kõrgemas Kunsti- ja Disainikoolis 2020. a. ning hetkel jätkab õpinguid magistrantuuris.

Alates 2018. a. on kunstnik huvitunud fotograafiast ja sellega suhestuvatest distsipliinidest. Oma teoses keskendub Bernadac vaid “füüsilistele” tehnikatele, filmile, polaroidile, tsüanotüüpiale, fotogrammile. Kunstnik vaimustub toimetamisest ja koostööpraktikatest ning on toimetanud raamatuid kasutades pseudonüümi Céline Lazare.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Põhja pst 35.

Näitus jääb avatuks 20. juunini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

11.05 – 20.06.2021

“Lugu püsivusest…” on käesoleva virtuaalsemestri koostööprojekt EKA urbanistide ja sisearhitektide vahel – kahe õppeprogrammi kevadsemestri stuudio- ja erialade lõiming, mille tulemuseks esitavad esimese aasta magistrandid erinevas skaalas, vormis ja koostöös loomingulisi projekte, mis keskendub eluaseme valdkonnale. Uurimusalaks on Ida-Virumaa.

Eluaseme valdkonda käsitletakse regionaalsel skaalal, fookus on ühel paljudest kahaneva elanikkonnaga omavalitsustel, kus viimaste kümnendite üleminekuühiskond ning tööstuse teisenemine on viinud eluaseme turutõrkeni: elamisruumi on rohkem, kui kasutajaid, see on amortiseerunud ja kinnisvaral puudub väärtus. Vastupidiselt elamumajanduse elavdamise ning lammutamise programmidele on tudengitele antud ülesanne vaadelda elamist selle kogemuse kaudu.

Üks tulemuse avalikke eksponeerimisi on hetkel planeeritud aset leidma ka Ida-Virumaal, Kohtla-Järve põlevkivi muuseumi valges saalis mai lõpus. Näitust aitab produtseerida EKA sisearhitektuuri osakond.

Sellega seoses toimub 14. mail, kell 15.00, EKA sisehoovis esitlus-hindamine.

“Lugu püsivusest: elu kahanemisega Ida-Virumaal” on Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja sisearhitektuuri linnamudelite stuudio lõpphindamine, mille juhendajateks Kristi Grišakov, Keiti Kljavin ja Laura Linsi.

Õpilased: Þórhildur B. Guðmundsdóttir, Ardo Hiiuväin, Janosh Heydorn, Daria Khrystych, Veera Gontšugova, Juss Heinsalu, Eeros Lees, Oleksandr Nenenko, Mira Samonig, Fernanda Torres, Semele Kari, Mirell Ülle, Triin Juhanson.

Külaliskriitikud: Anna Anna Bitkina (kuraatorite loominguline ühendus TOK), Tüüne-Kristin Vaikla ja Maroš Krivy (Eesti Kunstiakadeemia)

Liituge meiega ZOOMIS

Loengusarja ELAV RUUM külaline 12. mail on arhitekt Johanna Jõekalda.

Kolmapäeval, 12.05, kell 18.00 algavas e-loengus räägib ta virtuaalse ja pärisruumi koostoimimise vormidest.

Loengus tutvustab Johanna Jõekalda laiendatud reaalsuse ehk XR tehnoloogiaid kui loovmeediumi, mille abil luua uut tüüpi ruumielamusi. Ühtlasi räägib ta oma tööde näitel kasutajakogemuse analüüsimise ja ruumielamuste kalkuleerimise võimalustest.

Loengut saab jälgida nii Zoomis kui ka arhitektuurimuuseumi Facebooki lehel.

Rohkem infot

„Tühjuse täide”
10. – 29.05.2021
Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galerii
Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna III kursuse tudengite ühisnäitus

Osalejad: Pille Alasi, Daana-Loreen Kägra, Frida Ritz, Adam, Elis Raud, Liisa Tammert, Liis  Tedre
Kursuse juhendaja: Kadri Toom

Näituse „Tühjuse täide” teemapüstitus tõukub tühja koha potentsiaalist. Loomeprotsessi põhiolemuses on oluline koht kujutlusel, mille tekkimiseks on vaja ruumi. Olulised komponendid kujutluse tekkes on paus (vaikus) ning aeg, mis annavad võimaluse uute ideede tekkeks.

Näitusel osalejad on teemale lähenemiseks inspiratsiooni ammutanud ootamatustest, tühjadest kohtadest linnaruumis ja maastikul, sisemisest vaikusest, teadmatusest, puudumise kohalolust. Näitusetööd on loodud 19. sajandil leiutatud tsüanotüüpia tehnikas, mis on ühendatud kaasaegse visuaalse keelega. Näitusel saab kogeda nii miniatuurseid lähivaateid isiklikele läbielamistele kui monumentaalseid visuaale ning vorme ühiskonnakriitilistel teemadel.

Näitus on avatud E–R 10–19, L 12–19

Kasulik kunst?! PAREM MAAILM

EKA kunstikonkurss gümnasistidele

Konkursil osalemise ANKEET SIIN 

Ootame osalema kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.

Osaleda võib mistahes meediumis kunstiteosega (maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed). Oodatakse terviklikke, korralikult vormistatud teoseid ja seeriaid.

Osaleda võivad ka kunstnike grupid!

GRAND PRIX – 1000 EUR
II koht – 200 EUR + EKA Eelakadeemia kursus
III koht – 100 EUR + EKA Eelakadeemia kursus
Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele. 

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemias.

“Kasulik kunsti?! Jätkusuutlik teos” näitusevaade 2023  Photo: Keidi Jaakson

Konkursi märksõnaks sel aastal on “Parem maailm”. On selge, et selle poole tuleb pürgida. Kellest ja millest see maailm koosneb, kuidas seda üles ehitada või ette kujutada?

Un mondo migliore. A better world. Ένας καλύτερος κόσμος. En bättre värld. Eine bessere Welt. Кращий світ. ավելի լավ աշխարհ. Daha yaxşı bir dünya. Un monde meilleur. دنیای بهتر Un mundo mejor. Un món millor. עולם טוב יותר  Яхшырак дөнья.. एक बेहतर दुनिया। Parempi maailma. 더 나은 세상. Lepszy świat. Egy jobb világ.

Parem maailm, ütleb laps. Naine, mees, loom.

Üks laulutekst ütleb nii:
Parem maailm.
Pole lihtne mõelda, et peaks muutma
terve ajajärgu harjumusi
elust, mis möödus nagu välgatus.

Kuidas kujutleda paremat maailma, uskudes, et kõik on veel võimalik? Uskuda tarkusesse, inimlikkusesse, oskusesse toetada nii teiste kui enese vabadust. 

Kui teadet lugedes hakkas mõte tööle, tegutse – pane oma kunstiteos meie poole teele!

KONKURSIL OSALEMISE ANKEEDI LEIAD SIIT!

• Ootame konkursile lõpetatud ja vormistatud valmis kunstiteoseid.
• Palume teosed dokumenteerida ning edastada konkursile digitaalsel kujul. 
• Teose dokumentatsioon peab vastama osalemistingimustes toodud nõuetele. Tingimused leiad siit! (PS! Dokument avaneb parimalt arvutis ning ei ole telefonist hästi loetav!)
• Teosed palume lisada failina osavõtu ankeedile ning salvestada hiljemalt 26.03.23, kell 23:59.
• Küsimusi ootame aadressile kasulikkunst@artun.ee

Urbanistika stuudio “Preservation: Architecture, Nature and Politics” (Säilitamine: arhitektuur, loodus ja poliitika) õpilasprojektide avalik esitlus 12. mail, kell 14.00 (EEST).

Säilitamine on saavutanud kultuurilise tähtsuse kui omaette eesmärgi, mille kaudu on erinevad eksperdid hakanud ette kujutama, kuidas võiks välja näha sotsiaalne ja keskkonnaalane tulevik. Lähenemisviisina on säilitamist rakendatud erinevatele nähtustele alates ajaloolistest naabrustest ja looduskeskkondadest kuni demokraatia ja identiteedini.

Uuringute kaudu erinevates maailma paikades selliste teemade ümber nagu roheline ekstraktivism, simuleeritud pärand ja kultuuriline marginaliseerimine on õpilased tuginenud arusaamale, et säilitamist ei saa vägivalla ja hävitamise erinevatest vormidest selgelt eristada. Nende projektides katsetatakse mitmesuguseid meediume, alates traditsioonilisest esseest kuni video, joonistuste ja kollaažideni, et uurida kontseptualiseeringuid, arhitektuuri ja looduse säilitamise arutelusid ja tavasid ning esitada järgmised küsimused: kes otsustab, mida säilitada ja mida unarusse jätta?; kes suudab selle vastutuse enda kanda võtta?; säilitamine on poliitiline, sest nagu puuviljahoidises, muudab säilitus ka säilinud objekti hoopis teistsuguseks.

Külaliskriitikud: Ewa Effiom (Manchesteri arhitektuurikool, Suurbritannia) ja Jonas Žukauskas (Neringa metsa residentuur, Leedu)

Õpilased: Petra Ďurišková, Johannes Growe, Þórhildur B. Guðmundsdóttir, Janosh Heydorn, Malin Hilding, Daria Khrystych, Oleksandr Nenenko, Mathilde Olivier, Dalma Pszota, Mira Samonig, Fernanda Torres

Juhendajad: Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik, Sean Tyler

See virtuaalne esitlus toimub üksikute esitluste vormis koos veebisaidi koostööl käivitamisega ja on avalikkusele avatud.

Liituge ZOOMIS SIIN 

EKA ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud kolmanda vahearuandeni.
Käesoleva etapi teema oli „Pärand ja kogukond“.
Doktorant Triin Talki uurimus keskendus vanalinna ruumikasutuse ja elanikkonna muutustele, kohalike elanike ja turismi vahekorrale ning külaliskorterite problemaatikale. Uuringu järeldusena tegi Triin mitmeid ettepanekuid kohaliku kogukonna, turismi ja pärandi paremaks ühistoimimiseks.
Lisaks viisid TTÜ sotsioloogid Katrin Paadam ja Liis Ojamäe läbi põhjaliku vanalinlaste küsitluse ja intervjuud, mille tulemuseks on uuring „Vanalinna elanike ja kinnisvaraomanike ootuste kaardistus: pärand, elukeskkond, turism“. Nii laiahaardelise sisu ja suure vastajaskonnaga küsitlust ei olegi varem Tallinna vanalinna elanikkonna seas läbi viidud – see annab sügava sissevaate vanalinna kui unikaalsesse elukeskkonda koos sellele igapäevaelus tooni andva maailmapärandi, kommunaalprobleemide ja turismiga.

28. aprillil toimus 3. vahearuande tutvustus Tallinna Linnavalitsuse liikmetele. Koos arutati, milline on külaliskorterite mõju vanalinna elanikkonnale ja väärtustele, haljasalade ja müra küsimusi, ametiasutuste säilimise vajadust vanalinnas, piirkonda läbivate jalgrattateede ja lasteaia rajamise küsimust, võimalusi vanalinlaste toetamiseks ekspertabiga hoonete korrastamisel jpm.

Uuringu läbiviimine toimus keerulisel, kuid samas võimalusterohkel ajal – sunnitud paus on õige hetk olukorda analüüsida ja arutada, kas tavalise elurütmi juurde naastes saab jätkata paremini. Uuringutega saab tutvuda EKA kodulehel.

3. juunil kell 18-20 Eesti Kunstiakadeemias toimunud uuringute esitlus ja arutelu on järelvaadatav  EKA TV-s.

Loe ja vaata lisaks Facebookis.