Rubriik: Erialad

19.-23. oktoobril toimuvad kursuse “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine” raames avalikud loengud nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias, Leedus ja Eestis, mida kannab üle EKA TV.

Gruusia pärandit tutvustab Nini Palavandishvili, Leedu pärandit Vaidas Petrulis, Eesti modernismi Laura Ingerpuu. Monumentaalkunsti tutvustab Hilkka Hiiop koos praeguste ja endiste tudengitega.

Avalikud loengud toimuvad:

19. oktoober kell 16:00-18:15 Nõukogude modernism.
Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Laura Ingerpuu (Eesti)

20. oktoober kell 17:00-18:00
Vaidas Petrulis (Leedu)

21. oktoober kell 09:00-12:45 Monumentaalkunst.
Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu, Frank Lukk, Johanna Lamp, Anu Soojärv, Helen Volber (Eesti) ja Nini Palavandishvili (Gruusia)

Loengud on inglise keeles ja ilma tõlketa.

Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka teistes toonastes vennasvabariikides, millest Eestis teatakse üsna vähe. Nii meil kui mujal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi.

Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Vaidas Petrulis (Leedu) on mõlemad tunnustatud modernismi eksperdid, kes pakuvad võimaluse näha nõukogude modernismi oma maa rahvuslikke eripärasid ning ehitiste tänast käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta.

Seminari kolmas päev on pühendatud monumentaalkunstile.

Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi, uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii pärandi arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik, mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.

Vaidas Petrulis on Kaunase Tehnikaülikooli vanemteadur, kes on tegelenud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamisega ning on mitme temaatilise raamatu ja artikli autor. Ta on ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitee ISC20C liige.

Laura Ingerpuu on EKA muinsuskaitse eriala doktorant ja Eesti esindaja ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitees ISC20C.

Hilkka Hiiop on EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Tema juhtimisel on viimastel aastatel toimunud mitmed olulised monumentaalkunsti kaitse ja ka päästmise projektid.

Itaalia helirežissöör Andrea Martignoni annab EKAs veebivahendusel avatud loengu animatsiooni helimaastiku olemusest. Ta räägib oma kogemustest selles valdkonnas, koostööst tänavakunstnik Blu’ga ning teiste kunstnike-animaatoritega üle kogu maailma. Kui mängufilmis on peamiseks helimaastikuks dialoog, siis animatsioonis tuleb heli luua tummale pildile.

EKA fotograafia osakonna tudengid osalevad oma teostega Eesti kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmuvas erinumbris ja näitusel.

Kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmub 9. oktoobril lehe erinumber ja avatakse näitus, milles osalevad EKA fotograafia osakonna tudengid. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tudengid uusi kunstiteoseid, aluseks võttes kultuurilehe kaheksa aastakümne jooksul ilmunud kujundused ja arhiivifotod. Kursuseprojektist vormunud näituse pealkiri „Hulgad“ kajastab kultuuri ja hulkade suhet, kitsamalt ka kultuurilehe suhet massidega. Eriväljaande on kujundanud disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna vilistlane Aimur Takk – visuaalne materjal tudengite teostest, kaheksa Sirbi kaasautori lühiesseed ja originaalsed kirjatüübid on koondatud 36-leheküljeliseks ajalehe formaati järgivaks teoseks, mis ilmub koos Sirbiga. Kultuuri järjepidevusele ja põlvkondade vahelisele sidemele keskenduvate esseede autorid on Doris Kareva, Kristel Pappel, Mele Pesti, Hanna-Linda Korp, Toomas Kall, Ott Karulin, Jan Kaus ja Tõnis Jürgens.

09.10.2020 kell 15 avatakse  Balti jaama tunnelis näitus, kus kõrvuti kleebitud ja omavahel haakuvad ajalehe küljed moodustavad  süsteemse tervikteose. Näitusel osalevad fotograafia osakonna tudengid  ja Erasmus programmi vahetustudengid Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Meike Dietzel, Ivor Lõõbas, Laura Binggeli, Laura Maala, Markus Mikk, Anna-Liisa Purge, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik. Tudengite teosed, mida ajalehe erinumbris ja näitusel esitletakse, on valminud fotograafia osakonnas Laura Kuuse ja Camille Laurelli juhendatud kursuse “Kunstiprojekt” tulemusena.

Kursuse eesmärk oli teose loomine Eesti avalike fotoarhiivide materjalide põhjal, rakendades visuaalse materjali taaskasutuse ideed. Tudengid külastasid Sirbi arhiivi, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning töötasid digitaalselt kättesaadavate arhiividega (Digar, Fotis).

Kursus toimus osaliselt kevadisel isolatsiooniperioodil, mistõttu läbivaks teemaks valitud hulkade mõiste muutus erinevate käsitluste kaudu eriti kõnekaks. Oma teostes mõtestavad tudengid ühiskonda, kultuuri, keskkonda ja enese kohta selles. Paralleelselt Balti jaama tunnelis aset leidva näitusega toimub Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis kultuurilehe fotograafi Piia Ruberi fotonäitus „Tõsted. Sirbi portreed“, mille kuraator on Anneli Porri. Näitus avatakse 9. oktoobril kell 16 Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.

Sirbi erinumber ilmub 9. oktoobril ilmuva ajalehenumbri vahel. Samuti jõuab erinumber Sirbi tellijateni ja seda jagatakse ka näituse avamisel.

5. oktoobril toimub KVI kaaskorraldamisel Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis konverents “Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, “Indigo” – 30″. Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverents on pühendatud 30 aasta möödumisele Peeter Sauteri “Indigo” ilmumisest. Arutletakse nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Sauteri enda loomingus ja millele Sauteri tekst justkui taksoukse avas.

Konverentsi kava:

11:00 Kogunemine ja sissejuhatus

11:15 – 13:15
Neeme Lopp “Hambaaugud päästavad maailma”
Piret Viires “Enne ja pärast “Indigot””
Joosep Susi “Peetri pedagoogiline poeem”
Rein Veidemann “Peeter Sauteri asi”

13:15 – 14:00 Paus

14:00 – 15:30
Merily Salura “Peeter Sauteri tühjuse esteetika”
Ivo Heinloo “Flanöör ja tema trajektoorid: tänavatest moodustub lause”
Andrus Laansalu “peeter sauter : eesti kirjanduse reasneljane”

(Vt ka ettekannete teese.)

15:30 – 16:00 Arutelu ja sõnavõtud

16:00 Raamatuesitlus
“Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti”
Koostanud Johanna Ross ja Epp Annus. TÜ kirjastus, 2020.

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA KVI, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, EKA teadusfond, Tallinna Ülikooli uuringufond.

Vt ka sündmust Facebookis ja vestlusringi salvestust ERR kultuuriportaalis.

Konverentsil järgitakse kõiki asjakohaseid reegleid COVID-19 nakatumiste ennetamiseks.

Kolmapäeval, 30. septembril kell 18 Rotermanni soolalaos toimuva loengu teema on puhkus ja arhitektuur.

Loengusarja ELAV RUUM kolmanda hooaja avakülaline on arhitektuuriajaloolane Epp Lankots.

Lankotsa loeng keskendub riigi rollile, ideedele jt mõjutajatele, mille tulemusel kujunes Eestis välja iseäralik puhkeehitiste nomenklatuur ja arhitektuur, ning asetab siin kavandatu võrdlusesse teistes sotsialismimaades ehitatu, aga ka mujal maailmas tiirelnud ideedega.

Epp Lankots on koos Triin Ojariga näituse „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil” kuraatorid. Näitus annab ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil kättesaadavaks suurele osale inimestest.

1. oktoobril osaleb Liisa-Helena Lumberg Niguliste muuseumi loengusarjas “Memento mori” loenguga “Kaunis kadunuke, kristallist kolp. Surma baroklik elegants.”

Barokk-kunsti läbivaid teemasid on ekstaas, ekstsess, aga erakordselt elavate kehade kõrval ka pidev surma ja lagunemise meenutamine.

Loengusari kaasneb lavastusega „METSIK KAART. Ära jäta mind meelde“, mis on kummardus koroonakriisi-järgsele uuele, elujaatavale ajastule.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorandi ja lektori doktoritöö teemaks on 19. sajandi eesti/baltisaksa kunst kui teadmisloome.

Kolmapäeval, 30. septembril kell 16.00 kõneleb ruumis A101 Paul O’Neill teemal “The Exhibition as Multiple Forms, Models, and Constellations (Näitus kui mitmikvorm, mudelid ja kooslused)”. 

Iiri kuraator, kunstnik, kriitik, õpetlane ning Helsingi kuratoorse agentuuri PUBLICS loominguline juht keskendub grupinäitusele kui võrdlemisi uuele fenomenile ja vaatleb sellise koostöövormi mõju kunstile ja kunstnikkonnale kuraatori vaatepunktist.

Eesti Disainiauhinnad 2020 nominentide näitus Viru Keskuse aatriumis on kaheks nädalaks täidetud 101 värvilise kuubikuga ning tutvuda saab Eesti viimase kahe aasta disainiparemikuga.

Aasta disainihariduse kategoorias võitis EKA Disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa.
Aasta Disaineri auhinda jagavad EKA vilistlaste tandem Martin Veisman ja Valter Jakovski.
Graafilise ja digitaalse disaini “Majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku koostöö” kategoorias võitis EKA vilistlane Joonas Sildre.
SÄSI Noore Disaineri Auhinna sai EKA moedisaini magister Kadi Adrikorn.
Tootedisaini auhinna BRUNO insenertehnilise tootedisaini auhinna võitis EKA tootedisaini taustaga meeskond Martin Pärn, Pent Talvet, Sven Sõrmus, Kaspar Torn ja Janno Nõu.
BRUNO elukeskkondliku tootedisaini auhinna sai EKA vilistlase Pavel Sidorenko ja EKA õppejõu Vitali Valtaneni töö.
BRUNO elutööauhinna pälvis ERKI/EKA vilistlane, legendaarne Maile Grünberg.

Näitus jääb Viru Keskuses avatuks 4. oktoobrini, peale mida rändab näitus edasi Võrru, Pärnusse, Tartusse ja seejärel Narva.

EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.

Ehtekunstnik Merlin Meremaa-Piho isikunäitus “Raud nõrkus” HOP galeriis alates 25. septembrist.

Käesoleval näitusel tegeleb kunstnik nõrkuse, hapruse, efemeersuse ning haavatavuse teemadega. Eksponeeritud on Meremaa-Piho uusim anumaseeria, mis pühendub paralleelidele inimeseksolemise ja raua sarnasuste vahel. Tugevuse ja nõrkuse vahel paistab pealtnäha laiutavat vastuolu — rauale on ikka omistatud tugevust ent nii nagu inimestena soovime näida tugevad, peitub ka rauas see hapram pool. 

Vormimine, haamerdamine, pinguldamine, mässimine ja nõelumine iseloomustab EKA ehtekunsti magistri Merlin Meremaa-Piho objekte, mis on valminud raudniidist. Kunstnik on võtnud ette rauaga töötada mitteootuspärasel viisil – materjal avaldub tema töödes peaaegu ebastabiilses, vahepealses ja ebakindlas olekus. Teosed on loodud kümnetest, peenikese raudniidi kihtide omavahelisest korduvast ühendamisest. Tulemuseks on tihe struktuur, kude – kooselu haprusest ja tugevusest.

Merlin Meremaa-Piho (Stuudio 103) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala magistrikraadiga 2019. aastal ja täiendanud end Saksamaal Idar-Obersteinis Trieri Rakenduskõrgkoolis ning Tais, Bangkoki Silpakorni Ülikoolis.  Noore kunstniku loomingut on tunnustatud Hollandi kaasaegse ehte galerii Marzee Graduate Prize’i preemiaga (2019). Merlin Meremaa-Piho pälvis eelmisel aastal EKA lõputööde näitusel TASE Noore Tarbekunstniku preemia. 

HOP galerii avatud
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

Eesti Disainiauhinnad 2020 tuleb sel aastal online-galana.

Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihandi sõnul “ei takista praegune olukord heade disainitööde tunnustamist ja nähtavaks tegemist ning disaini rakendamise väärtustele tähelepanu juhtimist.” Disain on tänases keerulises maailmas tähtsam kui eikunagi varem. 

Eesti Disainiauhinnad 2020 virtuaalgalat saab jälgida 18. septembril Eesti Disainiauhinnad Facebooki lehel või Eesti Disainikeskuse Youtube‘i kanalis kell 17.00 – 19.30.

Kui olukord võimaldab, siis 18. septembri õhtul, on kõik huvilised oodatud Põhjala angaaridesse EDA 2020 ühisvaatamisele, sest BRUNO tootedisainiauhinnad on Disainiöö festivali raames plaanitud jagada kätte füüsiliselt.

Eesti Disainiauhinnad 2020 võitjad kuulutatakse välja virtuaalgalal ja võidutööde näitus avatakse Viru Keskuses.

EDA 2020 näitus avatakse 21. septembril, kell 17.00, kus toimub ka Eesti Disainiauhinnad 2020 aastaraamatu esitlus.

Eesti Disainiauhinnad 2020 kõiki võidutöid saab füüsiliselt näha Viru Keskuse aatriumis 21. septembrist – 4. oktoobrini.

Lisaks disainiauhindadele, antakse EDA 2020 virtuaalgalal üle Kuldmuna Grand Prix ja Kuldmuna Elutöö auhind, mis jäid kevadisel Kuldmuna galal andmata.Samuti avalikustatakse esimest korda selleaastased EAS Ettevõtluse auhind konkursi ‘‘Disainirakendaja‘‘ nominendid. 

Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursile esitati kokku 235 tööd. Kõikide EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.