Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

**ESMASPÄEV, 18.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300

**TEISIPÄEV, 19.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)

**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)

**NELJAPÄEV, 21.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

**REEDE, 22.11.2024**

– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid

Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.

Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Mart Vainre
Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused

Showroom galerii
ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn

7.11.–29.11.2025
E–R, kl 12–18

Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.

ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav
+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju
– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt

Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.

martvainre.com

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.

Mart Vainre
Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused

Showroom galerii
ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn
7.11.–29.11.2025
E–R, kl 12–18

Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.

ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav

+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju

– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt

Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.

martvainre.com

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.

EKA Kujundliku mõtte labori juhataja Anita Kremmi etendus “Lepinguruum” on kõigile avatud 11. novembrist 15. novemberini kell 11.00–18.00.

Karolin Tampere: Uudishimu juhitud õppimine läbi kureerimise, koostöö ja hoole

Karolin Tampere tutvustab oma doktoritöö projekti „Down in the Bog – Thinking with Peatlands“. Projekti juhib ambitsioon luua kunsti, loodusteaduste, keskkonnateemade ja avalikkuse risttolmlemiseks kohtumispaiku. Kolme peatükki hõlmav projekt rõhutab teadmiste ja teadlikkuse jagamist ja kehastamist, et pöörata tähelepanu vajadusele hoolitseda rohkem turbaalade eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Praktiliselt ja kontseptuaalselt toimib turbaalade teema suunava kaardi ja kompassina, et õppida tundma ajaloolisi, kultuurilisi ja kaasaegseid ning geopoliitilisi muutusi Sápmi / Põhja-Norra, Eesti ja valitud kohtade keskkondades rahvusvaheliselt.

Kahe grupinäituse „Down in the Bog – Hibernation“ (Tromsø Art Center) ja „Down in the Bog – Sporulation“ (EKKM, Tallinn) ning sellele järgnenud „Thinking with Peatlands“ sümpoosioni käigus on kunstnikud, loodusteadlased, keskkonnaaktivistid, vabaühendused ja avalikkus kasutanud soode ökosüsteemi jagamise, õppimise ja koostöö prismana. Koos oleme sukeldunud sügavale soosse, kuulanud, nuusutanud, puudutanud ja sellest õppinud.

Karolin Tampere on kunstnik ja kuraator, kes on praegu kuraatoripraktika doktorant Tromsø Kunstiakadeemias, UiT ja KMD, Bergeni kunstiteaduskonnas, Norras. Tema eriliseks huviks on koostööl põhinev, valdkondadevaheline, pikaajaline sotsiaalselt pühendunud kunstipraktika, heli, muusika ja kuulamine. Karolini kuraatoripraktika on käsitlenud mitmesuguseid teemasid, mis tulenevad tema huvidest, sealhulgas gentrifikatsioon, linnaruumi areng, kunst avalikus ruumis, looduse õigused, sotsiaalselt aktiivne kunst ja ökoloogia ning other-than-human.

Alates 2004. aastast on ta regulaarselt osalenud kunstnike Geir Tore Holmi ja Søssa Jørgenseni algatatud kunstiprojektis „Sørfinnset skole/the nord land“. Koos Åse Løvgreniga algatati 2003. aastal nende jätkuv koostöösprojekt Rakett. 2013. aastal ja osaliselt 2014. aastal oli ta Stockholmi Konsthall C direktor ja muutis ühiselt institutsiooni juhatuse kollektiiviks nimega Work Group/Arbetslaget. Aastatel 2017-2022 töötas ta Põhja-Norra kunstikeskuse kuraatorina, luues kontekstispetsiifilisi projekte koos kunstnikega kogu Põhja-Norra piirkonnas. Ta oli kaaskuraator Lofoten Sound Art Symposiumil (koos Svein Ingvoll Pederseniga) ja LIAF2019 Lofoten International Art Festivalil (koos Hilde Mehti, Torill Østby Hålandi ja Neal Cahooniga). Alates 2011. aastast kuulub ta ENSAYOSi – kollektiivse uurimisprojekti – koosseisu, mis on välja töötanud erinevad uurimused väljasuremise, inimgeograafia ning rannikualade ja turbaalade tervise kohta. Ensayose missiooniks on teha ökokultuurilist looduskaitsetööd Tierra del Fuegos ja teistes saarestikes kunsti-, teadus- ja kogukonnaprojektide kaudu koostöös olemasolevate dekoloniaalse, ökoloogilise ja kultuurilise kaitse algatustega. 2022. aastal esitles ENSAYOS „The Gift“ osana „TURBA TOL HOL HOL TOL“ – Tšiili paviljonist 59. Veneetsia biennaalil.

„Kaasaegne kunst ja kontekst“ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud! 

K, 6. novembril kell 15.30–17.30
EKA 5. korruse auditoorium (A-501)

Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar

MÄRT VÄLJATAGA
„Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip“

6. novemberi algusega kell 15.30 peab EKA auditooriumis (A-501) avatud loengu „Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip” kriitik, tõlkija, ajakirja Vikerkaar toimetaja Märt Väljataga.

Verum – factum printsiibi sõnastas Giambattista Vico (1688–1744). See sätestab tehtu (factum) ja tõese (verum) samaväärsuse. Mõte on selles, et inimestele on päriselt arusaadav või tunnetatav ainult see, mille oleme ise valmis teinud. Näiteks loodusest arusaamine seisneb siis loodusnähtuste eksperimentaalses kopeerimises. Verum–factum printsiip on igasuguse konstruktivismi tuum ja selle põhjal väidetakse, et miski on arusaadav ainult sel määral, kui me oleme ise selle autorid. Teisalt, „vorstivabriku printsiip“ sätestab, et leidub nähtusi, mis lakkavad kas üldse olemast või meile väärtuslikud ja siduvat olemast siis, kui me need ära mõistame ja aru saame, kuidas need on tehtud – analoogiliselt sellega, kuidas meil kaob isu vorsti süüa, kui näeme selle valmistamisprotsessi. Kui meil õnnestub leida rahuldav seletus näiteks religiooni, moraali või kunsti tekkele ja toimimisele, siis võivad need kaotada oma väärtuse või meie tegevust suunava mõju. Loengus püüan uurida, kas ja kuidas need printsiibid omavahel põimuvad.

Märt Väljataga (snd 1965) toimetab kultuuriajakirja Vikerkaar, ta tegeleb kirjandusteadusega ning luule ja filosoofia tõlkimise ja tutvustamisega.

Tegemist on kolmanda kohtumisega 2024/25 õppeaasta sügissemestri ühisseminaride sarjas teemal „Vaatepunktid ja tulipunktid” Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide BA-õppe tudengitele.

EKA Uusmeedia osakond tähistab 30 aasta juubelit EKA 110 sünnipäevanädalal. Kavas on mitmed meediakunsti teemalised vestlused, vilistlaste loomingu esitlused, tudengite näitus ja arvutimängu õhtu.

Sünnipäevanädala kava:

4.11
18:00 Uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level.  (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles, Aula A-101)

5.11
18:00 Uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (Ava Grayson vestleb ekraani vahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
19:15 Uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)

7.11
18:00 Uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (Aula A-101)
15:00 – 21:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming: Mari-Liis Rebane, Katrin Enni, Evi Pärn, Lauri Lest, Tõnis Jürgens, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Martin Rästa jt) (B308)

8.11
7.11 15:00 – 22:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming) (B308)
18:00 Näituse “Hoone eluiga” avamine (Kotzebue 10 + Kotzebue tänav)
19:00 – 23:00 Uusmeedia 30: LVLup Videomängude Chill Out Lounge (B-305)

EKA graafika osakonna trükikoja 100. aaasta juubelile pühendatud väikesetiraažiliste trükiste näitus EKA raamatukogus.

 1924. aastal avati Tallinna Kunsttööstuskoolis trükitöö õppetöökoda, kus meistrina asus tööle Leopold Triumph. Kaks aastat varem (1922) oli asutatud graafika õppetöökoda, mida juhatas 1943. aastani Günther Reindorff.

Eesti raamatukujundamise näo kujundas poole sajandi vältel Paul Luhtein, kes pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist 1930. aastal ja peale paariaastast enesetäiendamist Leipzigis asus 1932. aastal õpetama tarbegraafikat ja raamatukujundust ja tegi seda 1982. aastani. Seejärel juhtis raamatuõpet ja osakonda Enno Ootsing vaheaegadega 2005. aastani (vahepeal olid osakonna juhatajad Aarne Mesikäpp 1983–1988 ja Heinz Valk 1988–1989). 1938–1971 õpetas tüpograafiat legendaarne raamatuajaloolane ja tüpograaf Hans Treumann. Aastatel 2005–2023 töötas kõrgtrüki meistrina ja tüpograafia õppejõuna Aarne Mesikäpp, kes õpetas ERKIs ja EKAs kokku 55 aastat. Raamatuillustratsiooni alal oli suureks mõjutajaks Vive Tolli, kes õpetas aastatel 1982–2005. Raamatuillustratsiooni pidas prioriteetseks Urmas Viik, osakonna juhataja aastatel 2005–2015.

Nõukogude ajal õpiti graafikaosakonnas kuus aastat, III kursusel spetsialiseeruti kas raamatukujundaja, -illustraatori, tarbegraafiku, plakatisti või vabagraafiku erialale, kusjuures eriti tahetud (konkurentsitihedad) olid raamatugraafika erialad. Osakonnal oli küll oma trükikoda, aga kõik eksemplarid olid arvel ja käisid läbi Glavlit’ist (Glavnaja literatura, vene keeles täpsemalt Главное управление по охране государственных тайн в печати) ehk tsensuurist. Igal õhtul pitseeris meister trükikoja ukse. 

Erialadesse jaotumine hakkas osakonnas ära kaduma 1980ndate aastate lõpus. Tänapäeva õppekava ja -mahtude juures on graafikaosakonna fookus kaasaegsel kunstil ja graafikatehnikate omandamisel, aga käsiladu on endiselt populaarne, õpetatakse tüpograafiat ja graafilise disaini aluseid. Aastast 2006 on kavas kunstnikuraamatukursus (õppejõud Eve Kask, köidet juhendas pikki aastaid Lennart Mänd, 2023. aastast Eve Kaaret). Kunstnikuraamatud valmivad väheste eranditega ainueksemplarides ja tervikuideest lähtuvalt autoriköites. 

Käesolevas väikesetiraažiliste trükiste väljapanekus on noppeid aastatest 1946–2004. Raamatud on valminud osakonna trükikojas valdavalt tudengite kursuse- või diplomitöödena. Esineb ka grupitöid. On mõned õppejõudude kujundatud raamatud (P. Luhtein, E. Okas, H. Treumann, A. Mesikäpp). Õppetööde hulgas on töid hilisematelt silmapaistvatelt kunstnikelt nagu Anu Kalm, Silvi Liiva, Naima Neidre, Enno Ootsing, Urmas Ploomipuu, Andres Tali, Marje Üksine jpt.

Näitusel varieeruvad raamatutiraažid viiest kuni viiekümneni (ühel korral on märgitud 125 ja ühel koguni 300, jäädes enamikel juhtudest 15–25 vahele). Tudeng on valinud ise teose, selle ladunud, kujundanud ja illustreerinud. Enamasti on ta ise trükkinud ka illustratsioonid. Trükitehnikatest on illustratsioonide puhul esindatud kõrgtrükk (linool- ja puulõige), sügavtrükk (ofort, akvatinta) ja litograafia. Alates 1950ndatest on tiraaži trükkinud kõrgtrükimeister, trükkal Mihkel Enn ning köitnud laduja ja meister Elsa Oolma, kes ühtlasi õpetas üliõpilastele käsiladu ja aitas ladu trükiks ette valmistada. 

Valiku tegid raamatukogu peaspetsialist Marju Vahter ja juhataja Karin Oolu, täiendasid graafikaosakonna juhataja professor Liina Siib ja dotsent Eve Kask. Näituse graafika autor on Markus Laanisto. 

Teksti koostas Eve Kask

ERKI graafika osakonna raamatukujundamise suuna lõpetaja 1984. a. 

Paul Luhteina viimane ja Vive Tolli esimene juhendatav

EKA 110 sünnipäevanädala neljapäeval, 7. novembril kell 19.30–21.00 näitame aulas A101 viimase kümne aasta parimat valikut Kunstiakadeemias sündinud animafilmidest.

Mitmed autorid on hetkel EKA animatsiooni osakonna õppejõud ning on harukordne võimalus näha nende tudengifilme. Tule kaema!

• “Teisel Pool Metsa” – Anu-Laura Tuttelberg
• “At the End of the Day” – Lilli-Krõõt Repnau
• “Hingelind” – Piret Potter
• “My Mother the Sea” – Aspasia Kazeli
• “Kut” – Lucija Mrzljak
• “Sounds Good” – Sander Joon
• “Rejection” – Hleb Kuftseryn
• “Muteum” – Äggi Pak Lee Yee
• “Fok Nabo Distori” – Francesco Rosso
• “Cufufu” – Bruno Quast
• “You Are Not a Kiwi” – Maria Saveleva
• “Juggler’s Guide” – Rebeka Kruus
• “Penelope” – Heta Jäälinoja
• “The Eastern Rain” – Milly Yencken
• “Swifts” – Ada Napiorkowski