Rubriik: Fotograafia

06.06.2019

Portfolio Café välkloengud: MISCHA KUBALL (DE), CHARLES MICHALSEN (DK), ALEX REYNOLDS (ES/BE)

portfolio cafe open lectures

Sel neljapäeval, 6. juunil algusega kell 18 olete oodatud välkloengute seeriale, mille raames astuvad üles Saksa kontseptuaalne kunstnik Mischa Kuball, Taani kunstnik ja eksperimentaalne disainer Charles Michalsen ning Hispaania päritolu, Brüsselis ja Berliinis baseeruv kunstnik ja filmitegija Alex Reynolds. 

Toimumiskoht: Eesti Kunstiakadeemia 5. korruse ruum A501.

Avalikud loengud leiavad aset seoses 6. ja 7. juunil Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus läbiviidava sündmusega Portfolio Café. Kõik ülesastuvad kunstnikud kuuluvad rahvusvahelisse ekspertide gruppi, kes on kutsutud kahe päeva jooksul andma tagasisidet Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide ning disainiteaduskonna lõputudengitele.

Orienteeruv ajakava:
18:00–18:45 Charles Michalsen
18:45–19:30 Alex Reynolds
19:30–20:15 Mischa Kuball

Portfolio Café läbiviimist toetavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, Eesti Kultuurkapital, Goethe Instituut ja Erasmus +.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Portfolio Café välkloengud: MISCHA KUBALL (DE), CHARLES MICHALSEN (DK), ALEX REYNOLDS (ES/BE)

Neljapäev 06 juuni, 2019

portfolio cafe open lectures

Sel neljapäeval, 6. juunil algusega kell 18 olete oodatud välkloengute seeriale, mille raames astuvad üles Saksa kontseptuaalne kunstnik Mischa Kuball, Taani kunstnik ja eksperimentaalne disainer Charles Michalsen ning Hispaania päritolu, Brüsselis ja Berliinis baseeruv kunstnik ja filmitegija Alex Reynolds. 

Toimumiskoht: Eesti Kunstiakadeemia 5. korruse ruum A501.

Avalikud loengud leiavad aset seoses 6. ja 7. juunil Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus läbiviidava sündmusega Portfolio Café. Kõik ülesastuvad kunstnikud kuuluvad rahvusvahelisse ekspertide gruppi, kes on kutsutud kahe päeva jooksul andma tagasisidet Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide ning disainiteaduskonna lõputudengitele.

Orienteeruv ajakava:
18:00–18:45 Charles Michalsen
18:45–19:30 Alex Reynolds
19:30–20:15 Mischa Kuball

Portfolio Café läbiviimist toetavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, Eesti Kultuurkapital, Goethe Instituut ja Erasmus +.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

31.05.2019 — 28.08.2019

Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”

Screenshot 2019-05-27 at 21.02.00

Reedel, 31. mail kell 17 avatakse EKKMi (Põhja pst 35, Tallinn) välisfassaadil olevas Vitriingaleriis EKA kaasaegse kunsti magistrant Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Silvia Sosaare kaheosalist lõhnainstallatsiooni “Teadvusetu patsient” eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna Vitriingaleriis Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) seinal ja EKKM’i kohvikus – iseloodud näituseparfüümi ning tehislikult toodetud ja kaubanduslikult laialdaselt kasutatavate ambientlõhnade dialoogis. Installatsiooni pealkiri viitab maalile Rembrandti meeletajude kohta käivas maaliseerias, teosele, mis käsitleb lõhnataju paradoksaalselt üksnes pildiliste vahenditega, kujutades lõhnasoola abil äratatavat minestunud keha. Inimtaju sünesteetilist iseloomu adresseeritakse siinses installatsioonis aga vastupidiselt, lähtudes lõhnataju potensiaalist kutsuda esile nii personaalseid kui ka interpersonaalseid assotsiatsioone, käivitades inimeses ürgseimaid atavistlikumaid impulsse. Inimese esimene tajudest, mis pärast sündi domineerib, on lõhnataju ning lõhnu mäletame ja suudame kirjeldada aasta möödudes 65% täpsusega.

Kuidas valmistada ette, mobiliseerida ja häälestada inimest kogema kaasaegset kunsti?

Lõhn on kontekstuaalse mälu päästik. Lõhn on tajuprotsessi keskne element, mis on olemuslikult vajalik toimiva mälestuse väljaarendamisel ja millele toetudes on kontekstuaalsel mälul võime minevikku esile kutsuda. Kontekstuaalne mälu toimib, kui seostame ruumi mingi sündmusega  (kuna midagi selles ruumis kunagi juhtus) või kui seostame mõnd laulu mõne erilise inimesega, muutes tegelikkuse taas kättesaadavaks – sama toimib ka lõhnataju puhul. Lõhn mõjutab meeleolu ja emotsioone.

Paralleelselt Vitriingalerii üritustega aset leidvas lõhnainstallatsioonis koostöös EKKMi kohvikuga tahab kunstnik juhtida külastajate tähelepanu faktile, et ka väga paljud eesti firmad kasutavad igapäevaselt oma ruumides aroomimasinaid –  hambapolikliinikud, minigolfirajad, spaad, hotellid, rõiva- ja muud kauplused, samuti Eesti Rahva Muuseum kasutavad “lõhnaturunduse” teenust üle Eesti. Tavainimene ei ole sellest teadlik või ei saa arugi, et midagi on teistmoodi, et manipuleeritakse tema meeleolu, soovide ja tujude primaarseima tasandiga. Seda kasutatakse ka eri riikide sõjatööstuses, kus sõjatsooni sisenejaid harjutatakse sünteetiliste analoogidega põleva inimliha, püssirohu põlemise, roiskvee, põleva prügi lõhnadega, et pehmendada eesootavat traumaatilist efekti.

Silvia Sosaar (sünd. 1979) on Tallinnas elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes tegeleb fotograafia-, video-, performance’i ja installatsioonikunstiga. Tema keskseks huviobjektiks on inimene — kunstniku ja subjektide vaheliste avantüüridega tegelemine. Sosaar lõpetas  Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonna bakalaureseõppe 2017. Samal aastal astus ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppesse, kus ta õpib tänaseni. Sosaar on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) liige. Ta on lisaks Eestile osalenud grupinäitusel Londonis, Milaanos, Madriidis. Sosaare lühifilm “Finding Elvis” osales “60 Second Intl. Film Festival”-il Islamabadis. Kunstniku esimene soolonäitus “Shiny Shoes Salon” leidis aset 2017. aastal EKA Galeriis, Tallinnas. Ta on kirjastuse ;paranoia publishing kaasasutaja ning osalenud arvukatel trükiste esitlusega seotud performance’itel. 3Sosaar on kirjastuse Skaala Publishing asutajaliige.

Vitriingalerii lõhnainstallatsioon on külastajatele avatud läbi suve ning see saab olema “baaslaagriks” juunis, juulis ja augustis toimuvatele lõhnaekskursioonidele/performance’itele Tallinna linnaruumis ning kaubanduskeskustes, Smell-O-Rama kinoseansile ja lõhnaturunduse loengule. Kuupäevad täpsustamisel.

Kunstniku tänud: Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKKMi Kohvik, aroomiturundus.ee, Marten Esko, Aksel Haagensen, Cloe Jancis, Marge Monko, Immanuel Poltimäe, Eve Roosna, Hanno Soans

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”

Reede 31 mai, 2019 — Kolmapäev 28 august, 2019

Screenshot 2019-05-27 at 21.02.00

Reedel, 31. mail kell 17 avatakse EKKMi (Põhja pst 35, Tallinn) välisfassaadil olevas Vitriingaleriis EKA kaasaegse kunsti magistrant Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Silvia Sosaare kaheosalist lõhnainstallatsiooni “Teadvusetu patsient” eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna Vitriingaleriis Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) seinal ja EKKM’i kohvikus – iseloodud näituseparfüümi ning tehislikult toodetud ja kaubanduslikult laialdaselt kasutatavate ambientlõhnade dialoogis. Installatsiooni pealkiri viitab maalile Rembrandti meeletajude kohta käivas maaliseerias, teosele, mis käsitleb lõhnataju paradoksaalselt üksnes pildiliste vahenditega, kujutades lõhnasoola abil äratatavat minestunud keha. Inimtaju sünesteetilist iseloomu adresseeritakse siinses installatsioonis aga vastupidiselt, lähtudes lõhnataju potensiaalist kutsuda esile nii personaalseid kui ka interpersonaalseid assotsiatsioone, käivitades inimeses ürgseimaid atavistlikumaid impulsse. Inimese esimene tajudest, mis pärast sündi domineerib, on lõhnataju ning lõhnu mäletame ja suudame kirjeldada aasta möödudes 65% täpsusega.

Kuidas valmistada ette, mobiliseerida ja häälestada inimest kogema kaasaegset kunsti?

Lõhn on kontekstuaalse mälu päästik. Lõhn on tajuprotsessi keskne element, mis on olemuslikult vajalik toimiva mälestuse väljaarendamisel ja millele toetudes on kontekstuaalsel mälul võime minevikku esile kutsuda. Kontekstuaalne mälu toimib, kui seostame ruumi mingi sündmusega  (kuna midagi selles ruumis kunagi juhtus) või kui seostame mõnd laulu mõne erilise inimesega, muutes tegelikkuse taas kättesaadavaks – sama toimib ka lõhnataju puhul. Lõhn mõjutab meeleolu ja emotsioone.

Paralleelselt Vitriingalerii üritustega aset leidvas lõhnainstallatsioonis koostöös EKKMi kohvikuga tahab kunstnik juhtida külastajate tähelepanu faktile, et ka väga paljud eesti firmad kasutavad igapäevaselt oma ruumides aroomimasinaid –  hambapolikliinikud, minigolfirajad, spaad, hotellid, rõiva- ja muud kauplused, samuti Eesti Rahva Muuseum kasutavad “lõhnaturunduse” teenust üle Eesti. Tavainimene ei ole sellest teadlik või ei saa arugi, et midagi on teistmoodi, et manipuleeritakse tema meeleolu, soovide ja tujude primaarseima tasandiga. Seda kasutatakse ka eri riikide sõjatööstuses, kus sõjatsooni sisenejaid harjutatakse sünteetiliste analoogidega põleva inimliha, püssirohu põlemise, roiskvee, põleva prügi lõhnadega, et pehmendada eesootavat traumaatilist efekti.

Silvia Sosaar (sünd. 1979) on Tallinnas elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes tegeleb fotograafia-, video-, performance’i ja installatsioonikunstiga. Tema keskseks huviobjektiks on inimene — kunstniku ja subjektide vaheliste avantüüridega tegelemine. Sosaar lõpetas  Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonna bakalaureseõppe 2017. Samal aastal astus ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppesse, kus ta õpib tänaseni. Sosaar on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) liige. Ta on lisaks Eestile osalenud grupinäitusel Londonis, Milaanos, Madriidis. Sosaare lühifilm “Finding Elvis” osales “60 Second Intl. Film Festival”-il Islamabadis. Kunstniku esimene soolonäitus “Shiny Shoes Salon” leidis aset 2017. aastal EKA Galeriis, Tallinnas. Ta on kirjastuse ;paranoia publishing kaasasutaja ning osalenud arvukatel trükiste esitlusega seotud performance’itel. 3Sosaar on kirjastuse Skaala Publishing asutajaliige.

Vitriingalerii lõhnainstallatsioon on külastajatele avatud läbi suve ning see saab olema “baaslaagriks” juunis, juulis ja augustis toimuvatele lõhnaekskursioonidele/performance’itele Tallinna linnaruumis ning kaubanduskeskustes, Smell-O-Rama kinoseansile ja lõhnaturunduse loengule. Kuupäevad täpsustamisel.

Kunstniku tänud: Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKKMi Kohvik, aroomiturundus.ee, Marten Esko, Aksel Haagensen, Cloe Jancis, Marge Monko, Immanuel Poltimäe, Eve Roosna, Hanno Soans

Postitas Mart Vainre — Püsilink

23.05.2019 — 10.06.2019

Anna Kaarma isikunäitus „Piirimail” Hobusepea galeriis

60659457_10157253672644476_8032392066828861440_n

Neljapäeval, 23.05.2019 kell 18.00 avab Anna Kaarma Hobusepea galeriis isikunäituse „Piirimail/On The Threshold”. Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019.

Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks.

Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Anna Kaarma: „1990. aastate keskel lendas minu Lasnamäe üheksanda korruse korteri köögiaknasse kuul. Ilmselt tabas see akent rikošetina, sest läbistas ainult välimist klaasi – nii polnud otsest vajadust klaasi uue vastu vahetada ja auk jäi veel aastateks sinna.
Kuuliauk muutub möödunud sajandi viimaste aastate kuritegeliku maailma kontekstis tühiseks, ennekõike on see kõnekas kummalise mälupildina. On huvitav, kuidas välisest keskkonnast isiklikku ruumi sisenenud element tekitas kahe ruumi vahele pidama jäänuna uue välja, omamoodi ussiaugu, mis võimaldab liikuda aastatetagusesse ruumi. Aknast kui privaatse ja avaliku sfääri liitjast ja lahutajast sai nõnda pääsupunkt kolmandasse, mälestuste sfääri.”

Anna Kaarma kaitseb sel kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval. Eelnevalt on ta samas omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini erialal. Lisaks on täiendanud end Hochschule Düsseldorf’is ning Balti filmi- ja meediakoolis. Anna Kaarma on Adamson-Ericu stipendiumi laureaat (2017). Kaarma mitmekülgne kunstnikupraktika hõlmab nii trükisekujundusi, kunstnikuraamatuid, videoteoseid kui ka mahukaid installatsioone. Sujuvalt ühendab ta graafilise disaini elemente iseseisvas kunstnikupraktikas, mis tihti võrsub ja kasvab välja kahemõõtmeliselt kujundilt monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Anna Kaarma esimene isiknäitus „Tüüp 121” toimus 2017. aastal EKA galeriis, mida võib pidada Hobusepea galeriis avatava näituse mõtteliseks eellaseks.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

Anna Kaarma isikunäitus „Piirimail” Hobusepea galeriis

Neljapäev 23 mai, 2019 — Esmaspäev 10 juuni, 2019

60659457_10157253672644476_8032392066828861440_n

Neljapäeval, 23.05.2019 kell 18.00 avab Anna Kaarma Hobusepea galeriis isikunäituse „Piirimail/On The Threshold”. Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019.

Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks.

Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Anna Kaarma: „1990. aastate keskel lendas minu Lasnamäe üheksanda korruse korteri köögiaknasse kuul. Ilmselt tabas see akent rikošetina, sest läbistas ainult välimist klaasi – nii polnud otsest vajadust klaasi uue vastu vahetada ja auk jäi veel aastateks sinna.
Kuuliauk muutub möödunud sajandi viimaste aastate kuritegeliku maailma kontekstis tühiseks, ennekõike on see kõnekas kummalise mälupildina. On huvitav, kuidas välisest keskkonnast isiklikku ruumi sisenenud element tekitas kahe ruumi vahele pidama jäänuna uue välja, omamoodi ussiaugu, mis võimaldab liikuda aastatetagusesse ruumi. Aknast kui privaatse ja avaliku sfääri liitjast ja lahutajast sai nõnda pääsupunkt kolmandasse, mälestuste sfääri.”

Anna Kaarma kaitseb sel kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval. Eelnevalt on ta samas omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini erialal. Lisaks on täiendanud end Hochschule Düsseldorf’is ning Balti filmi- ja meediakoolis. Anna Kaarma on Adamson-Ericu stipendiumi laureaat (2017). Kaarma mitmekülgne kunstnikupraktika hõlmab nii trükisekujundusi, kunstnikuraamatuid, videoteoseid kui ka mahukaid installatsioone. Sujuvalt ühendab ta graafilise disaini elemente iseseisvas kunstnikupraktikas, mis tihti võrsub ja kasvab välja kahemõõtmeliselt kujundilt monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Anna Kaarma esimene isiknäitus „Tüüp 121” toimus 2017. aastal EKA galeriis, mida võib pidada Hobusepea galeriis avatava näituse mõtteliseks eellaseks.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

21.05.2019

EKA Noore Kunstniku preemia 2018 laureaadi Hedi Jaansoo näitus Draakoni galeriis

hedijaansoo

Teisipäeval, 21.05.2019 kl 18.00 avab HEDI JAANSOO Draakoni galeriis isiknäituse „Kõik on kohe mälestus ja väiksed kuldsed asjad põrandal”.

2018. aasta kevadel pälvis Hedi Jaansoo magistritöö „Argused, nõrkused, ilud, sõlmed ja peaaegu mitte midagi” eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Hedi Jaansoo on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna bakalaureuseõppe (2014) ja kaasaegse kunsti magristiõppe (2018). Õpingute ajal on ta täiendanud end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias, Norras. Käesolev on tema teine isiknäitus, esimene (koos Pire Sovaga) toimus ARSi projektiruumis 2016. aastal ja kandis pealkirja „Aeglane aimdus: roosa satiin”. Lisaks EKA Noore Kunstniku preemiale on tema loomingut tunnustatud Adamson-Ericu stipendiumi hõbemärgiga (2017).

Draakoni galeriis avataval näitusel on eksponeeritud õrnadest detailidest koosnev ruumitundlik installatsioon, kus vähese abil luuakse tugeva emotsionaalse laenguga tervik.

Kunstnik ise kirjeldab oma praktikat ja suhet loodavaga järgnevalt: „Ma teen neid asju, millest mul jõud üle käib, jätkuvalt, seekord ehk radikaalsemaltki. Vist oleks õigem öelda, et ma teen neid asju, millest mul nõrkus üle käib. Mu nõrkus käib praegu üle väikeste kuldsete asjade, näiteks. Üle kivikeste ja pärlite, üle plastiksüdamete. Üle õrnade asjade, mis toetuvad üksteisele ja püüavad koos püsida. Nad enamvähem püsivadki, aga võivad ka laguneda. Võib juhtuda, et nad saavad riivatud, katki astutud. Võib juhtuda, et keegi ei märka. Võib juhtuda, et tundlikkus veab alt.”.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Näitus jääb avatuks kuni 8. juunini 2019.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA Noore Kunstniku preemia 2018 laureaadi Hedi Jaansoo näitus Draakoni galeriis

Teisipäev 21 mai, 2019

hedijaansoo

Teisipäeval, 21.05.2019 kl 18.00 avab HEDI JAANSOO Draakoni galeriis isiknäituse „Kõik on kohe mälestus ja väiksed kuldsed asjad põrandal”.

2018. aasta kevadel pälvis Hedi Jaansoo magistritöö „Argused, nõrkused, ilud, sõlmed ja peaaegu mitte midagi” eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Hedi Jaansoo on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna bakalaureuseõppe (2014) ja kaasaegse kunsti magristiõppe (2018). Õpingute ajal on ta täiendanud end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias, Norras. Käesolev on tema teine isiknäitus, esimene (koos Pire Sovaga) toimus ARSi projektiruumis 2016. aastal ja kandis pealkirja „Aeglane aimdus: roosa satiin”. Lisaks EKA Noore Kunstniku preemiale on tema loomingut tunnustatud Adamson-Ericu stipendiumi hõbemärgiga (2017).

Draakoni galeriis avataval näitusel on eksponeeritud õrnadest detailidest koosnev ruumitundlik installatsioon, kus vähese abil luuakse tugeva emotsionaalse laenguga tervik.

Kunstnik ise kirjeldab oma praktikat ja suhet loodavaga järgnevalt: „Ma teen neid asju, millest mul jõud üle käib, jätkuvalt, seekord ehk radikaalsemaltki. Vist oleks õigem öelda, et ma teen neid asju, millest mul nõrkus üle käib. Mu nõrkus käib praegu üle väikeste kuldsete asjade, näiteks. Üle kivikeste ja pärlite, üle plastiksüdamete. Üle õrnade asjade, mis toetuvad üksteisele ja püüavad koos püsida. Nad enamvähem püsivadki, aga võivad ka laguneda. Võib juhtuda, et nad saavad riivatud, katki astutud. Võib juhtuda, et keegi ei märka. Võib juhtuda, et tundlikkus veab alt.”.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Näitus jääb avatuks kuni 8. juunini 2019.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

12.12.2018 — 19.12.2018

Fototudengite grupinäitus AVAMINE Vent Space projektiruumis

47578297_1955708954514369_6644921685222883328_o

Kolmapäeval 12.12 kell 19 avame Vent Space projektiruumis (Vabaduse väljak 6/8) näituse “Avamine”.

Tegemist on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas 2. aastat õppivate tudengite esimese ühisnäitusega.

Osalevad: Kristiina Aarna, Ben Caro, Gerda Nurk, Diana Olesjuk, Anna Pazucha, Pille-Riin Vihtre & Lisann Lillevere

Grupinäitus “Avamine/ Disassemble” läheneb osadeks võtmise teemale läbi noorte autorite pilgu. Me analüüsimine, avame, opereerime, uurime, jälgime, teeme tükkideks, kasutades selleks kaamerapõhiseid meediume. Seejärel paneme tükid kokku nii, et omandame uusi teadmisi, uue suhtumise või saavutame uue viisi osade ühendamiseks tervikuks. Meie eesmärk on uurida enesele hetkel kõige olulisemaid nähtusi visuaalsete töövahenditega ning jagada oma vaatlemistulemusi teiega.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Postitas Kati Ots — Püsilink

Fototudengite grupinäitus AVAMINE Vent Space projektiruumis

Kolmapäev 12 detsember, 2018 — Kolmapäev 19 detsember, 2018

47578297_1955708954514369_6644921685222883328_o

Kolmapäeval 12.12 kell 19 avame Vent Space projektiruumis (Vabaduse väljak 6/8) näituse “Avamine”.

Tegemist on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas 2. aastat õppivate tudengite esimese ühisnäitusega.

Osalevad: Kristiina Aarna, Ben Caro, Gerda Nurk, Diana Olesjuk, Anna Pazucha, Pille-Riin Vihtre & Lisann Lillevere

Grupinäitus “Avamine/ Disassemble” läheneb osadeks võtmise teemale läbi noorte autorite pilgu. Me analüüsimine, avame, opereerime, uurime, jälgime, teeme tükkideks, kasutades selleks kaamerapõhiseid meediume. Seejärel paneme tükid kokku nii, et omandame uusi teadmisi, uue suhtumise või saavutame uue viisi osade ühendamiseks tervikuks. Meie eesmärk on uurida enesele hetkel kõige olulisemaid nähtusi visuaalsete töövahenditega ning jagada oma vaatlemistulemusi teiega.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Postitas Kati Ots — Püsilink

25.04.2019 — 28.04.2019

Mari-Liis Sõrgi isikunäitus LAEST VÕETUD VAIKUS Vent Space projektiruumis

telo 527

Neljapäeval, 25.04.2019 kell 18.00 avab Mari-Liis Sõrg Vent Space projektiruumis isikunäituse „Laest võetud vaikus ”. Näitus jääb avatuks kuni 28. aprillini 2019, R kell 14-19 ja L, P 12-18.

Kunstnik käsitleb näitusel mäletamisele mitte kuuluvate, kuid samas meelde sööbinud vaadete lugu. Maailmas, kus hetked on oma pikkuse kaotanud, paisub hirm kaduvuse ees. Selle hirmu kammitsais asutakse talletama minevikku ja olevikku, painav rahutus sunnib koguma vaateid, esemeid, andmeid, kirjeid. Paanilises kogumise tuhinas kadunud rahu asendub ebakindla tulevikuvaatega. Seevastu hetked, mida pole proovitud arhiveerida, saavad nautida vaikust ning vabadust. Kasutades maali ja fotograafiat vaadeldakse vastuolu kujutamise ja säilitamise vahel.

Mari-Liis Sõrg on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna (BA 2018) ning hetkel jätkab õpinguid kaasaegse kunsti erialal (MA).

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Postitas Kati Ots — Püsilink

Mari-Liis Sõrgi isikunäitus LAEST VÕETUD VAIKUS Vent Space projektiruumis

Neljapäev 25 aprill, 2019 — Pühapäev 28 aprill, 2019

telo 527

Neljapäeval, 25.04.2019 kell 18.00 avab Mari-Liis Sõrg Vent Space projektiruumis isikunäituse „Laest võetud vaikus ”. Näitus jääb avatuks kuni 28. aprillini 2019, R kell 14-19 ja L, P 12-18.

Kunstnik käsitleb näitusel mäletamisele mitte kuuluvate, kuid samas meelde sööbinud vaadete lugu. Maailmas, kus hetked on oma pikkuse kaotanud, paisub hirm kaduvuse ees. Selle hirmu kammitsais asutakse talletama minevikku ja olevikku, painav rahutus sunnib koguma vaateid, esemeid, andmeid, kirjeid. Paanilises kogumise tuhinas kadunud rahu asendub ebakindla tulevikuvaatega. Seevastu hetked, mida pole proovitud arhiveerida, saavad nautida vaikust ning vabadust. Kasutades maali ja fotograafiat vaadeldakse vastuolu kujutamise ja säilitamise vahel.

Mari-Liis Sõrg on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna (BA 2018) ning hetkel jätkab õpinguid kaasaegse kunsti erialal (MA).

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Postitas Kati Ots — Püsilink

12.04.2019 — 19.04.2019

Grupinäitus LASNAMÄE? Vent Space projektiruumis

lasnamäe

Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini. 

Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova

Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.

Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.

Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.

Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.

Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.

Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.

Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.

Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.

Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.

Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Grupinäitus LASNAMÄE? Vent Space projektiruumis

Reede 12 aprill, 2019 — Reede 19 aprill, 2019

lasnamäe

Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini. 

Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova

Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.

Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.

Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.

Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.

Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.

Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.

Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.

Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.

Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.

Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

09.04.2019

Tuukka Kaila avatud kunstnikuvestlus

tuukka kaila
Talk_crop

Teisipäeval, 9.aprillil kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A202 Soome kunstniku Tuukka Kaila loomingu avalik esitlus.

Tuukka Kaila (s. 1975) on Helsingis resideeruv kunstnik, kes kombineerib oma praktikas kujutavat kunsti, uurimistööd ja kirjastamist. 1990ndate lõpust alates on Kaila olnud aktiivselt seotud sõltumatute kirjastustega, artist-run projektide ja teiste nii institutsionaalselt seotud kui ka nendest väljaspool olevate iseorganiseeruvate kultuuriproduktsiooni vormide arendamisega.

Kaila kunstnikupraktika on olnud järjekindlalt fokuseeritud õpikogemuse võimaldamisele, millega kaasneks aktiivne osalus ning kunstiproduktsiooni ja -levi suunamine kunstnike endi kätesse. Ta on algatanud arvukalt erinevaid projekte, näiteks Numero Zine (1998-2004), Värinä darkroom co-op (2002-), Myymälä2 galerii (2003- ), kirjastamisüritus “Bookies” (2012-), Vallilan risopaja micro press (2017- ) ja Rooftop imprint (2017- ).

Tuukka Kaila looming leiab enamasti vormi fotode, tekstide ja avalike üritustena. Kaila viimased teosed lähtuvad teadmise tootmisega seotud küsimustest ning valmivad orgaanilises protsessis, mis kaasab laia valikut erinevatest kunsti väljendusvormidest ja epistemoloogilistest strateegiatest, hõlmates nii dialooge, praktikapõhist uurimistööd, tehnilist eksperimenteerimist pimikus kui ka trükimaterjale.

Tuukka Kaila viibib Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna kutsel ning viib siin 8.–12.aprillil läbi analoog värvifoto suurendamise meistriklassi.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Tuukka Kaila avatud kunstnikuvestlus

Teisipäev 09 aprill, 2019

tuukka kaila
Talk_crop

Teisipäeval, 9.aprillil kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A202 Soome kunstniku Tuukka Kaila loomingu avalik esitlus.

Tuukka Kaila (s. 1975) on Helsingis resideeruv kunstnik, kes kombineerib oma praktikas kujutavat kunsti, uurimistööd ja kirjastamist. 1990ndate lõpust alates on Kaila olnud aktiivselt seotud sõltumatute kirjastustega, artist-run projektide ja teiste nii institutsionaalselt seotud kui ka nendest väljaspool olevate iseorganiseeruvate kultuuriproduktsiooni vormide arendamisega.

Kaila kunstnikupraktika on olnud järjekindlalt fokuseeritud õpikogemuse võimaldamisele, millega kaasneks aktiivne osalus ning kunstiproduktsiooni ja -levi suunamine kunstnike endi kätesse. Ta on algatanud arvukalt erinevaid projekte, näiteks Numero Zine (1998-2004), Värinä darkroom co-op (2002-), Myymälä2 galerii (2003- ), kirjastamisüritus “Bookies” (2012-), Vallilan risopaja micro press (2017- ) ja Rooftop imprint (2017- ).

Tuukka Kaila looming leiab enamasti vormi fotode, tekstide ja avalike üritustena. Kaila viimased teosed lähtuvad teadmise tootmisega seotud küsimustest ning valmivad orgaanilises protsessis, mis kaasab laia valikut erinevatest kunsti väljendusvormidest ja epistemoloogilistest strateegiatest, hõlmates nii dialooge, praktikapõhist uurimistööd, tehnilist eksperimenteerimist pimikus kui ka trükimaterjale.

Tuukka Kaila viibib Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna kutsel ning viib siin 8.–12.aprillil läbi analoog värvifoto suurendamise meistriklassi.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

12.03.2019

Werker Collective kunstniku­­vestlusel räägitakse enesekujutamise praktikatest

wester

Teisipäeval, 12. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis C305 Amsterdamis tegutseva Werker Collective’i loomingu avalik esitlus.Loengus räägivad Marc Roig Blesa ja Rogier Delfos oma praktikatest ja arutlevad, kuidas graafilise disaini ja fotograafia abil aktiveerida kriitilist ja kollektiivset enesekujutamise praktikat, osutamaks vastupanu peavoolumeediale.Werker Collective on Marc Roig Blesa ja Rogier Delfos’i poolt 2009. aastal ellukutsutud mitmekülgne fotograafiat ja tööelu käsitlev projekt. Kollektiiv alustas projekti kümnest väljaandest koosneva kontekstuaalse publikatsiooniga “Werker Magazine”, mille lähtepunktiks oli töölisfotograafia liikumine – Nõukogude Liidus sotsialistlikele fotokatsetuste eeskujul loodud amatöörfotograafia ühingud 1920. aastate Saksamaal, mis levisid seejärel ülejäänud Euroopasse, samuti Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse.Iga “Werker Magazine’i” number keskendub mõnele tööeluga seotud ajaloolisele või tänapäevasele teemale. Werker Collective’i eesmärk on laiendada kollektiivse isekirjastamise mõistet erinevatesse meediumitesse nagu trükimeedia, foto, video, insallatsioon ja performance. Werker töötab kontekstipõhiselt, uurides erinevaid vorme ja -strateegiaid suhestumaks erisuguse publikuga nagu näiteks kunstiakadeemia, muuseum, naabruskond, internetikeskond jms.

Werker Collective on oma projekte teostanud ja näidanud muuhulgas järgmistes institutsioonides: MACBA Barcelonas; Winterthuri Fotomuumuseum Šveitsis; Galerii Bunkier Sztuki Poolas (Krakow Photomonth); 1. mai Raamatukogu Moskvas; Tate Modern Londonis; Stedelijk Muuseum Bureau Amsterdamis.

Werker Collective viibib Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fotograafia ja graafilise disaini osakondade kutsel ning viib siin 11.-15. märtsini läbi töötoa pealkirjaga “(Un)common views”.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Werker Collective kunstniku­­vestlusel räägitakse enesekujutamise praktikatest

Teisipäev 12 märts, 2019

wester

Teisipäeval, 12. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis C305 Amsterdamis tegutseva Werker Collective’i loomingu avalik esitlus.Loengus räägivad Marc Roig Blesa ja Rogier Delfos oma praktikatest ja arutlevad, kuidas graafilise disaini ja fotograafia abil aktiveerida kriitilist ja kollektiivset enesekujutamise praktikat, osutamaks vastupanu peavoolumeediale.Werker Collective on Marc Roig Blesa ja Rogier Delfos’i poolt 2009. aastal ellukutsutud mitmekülgne fotograafiat ja tööelu käsitlev projekt. Kollektiiv alustas projekti kümnest väljaandest koosneva kontekstuaalse publikatsiooniga “Werker Magazine”, mille lähtepunktiks oli töölisfotograafia liikumine – Nõukogude Liidus sotsialistlikele fotokatsetuste eeskujul loodud amatöörfotograafia ühingud 1920. aastate Saksamaal, mis levisid seejärel ülejäänud Euroopasse, samuti Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse.Iga “Werker Magazine’i” number keskendub mõnele tööeluga seotud ajaloolisele või tänapäevasele teemale. Werker Collective’i eesmärk on laiendada kollektiivse isekirjastamise mõistet erinevatesse meediumitesse nagu trükimeedia, foto, video, insallatsioon ja performance. Werker töötab kontekstipõhiselt, uurides erinevaid vorme ja -strateegiaid suhestumaks erisuguse publikuga nagu näiteks kunstiakadeemia, muuseum, naabruskond, internetikeskond jms.

Werker Collective on oma projekte teostanud ja näidanud muuhulgas järgmistes institutsioonides: MACBA Barcelonas; Winterthuri Fotomuumuseum Šveitsis; Galerii Bunkier Sztuki Poolas (Krakow Photomonth); 1. mai Raamatukogu Moskvas; Tate Modern Londonis; Stedelijk Muuseum Bureau Amsterdamis.

Werker Collective viibib Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fotograafia ja graafilise disaini osakondade kutsel ning viib siin 11.-15. märtsini läbi töötoa pealkirjaga “(Un)common views”.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

29.01.2019 — 24.03.2019

Misa Asanuma näitus “enkei” EKA fotoosakonna vitriingaleriis

showcase.visual(1)

29. jaanuarist on EKA fotograafia osakonna vitriingaleriis avatud Misa Asanuma näitus “enkei”.

Misa Asanuma näitus “enkei” heidab kahtlust meie fotografeerimise soovile sel pilditihedal ajastul. Kunstnik küsib, miks soovime arhiveerida mõned stseenid piltidena ning kuidas me pildistatud kaadreid hiljem kohtleme? Miks teeme aeg-ajalt automaatselt teatud hetkedest pilti, isegi kui pärast saadud kaadrist nii väga ei hooligi?

Materjalide unikaalne sobimatus, mis vitriingaleriisse raamitud, on kunstniku isiklikust kogemusest tekkinud kujutletav maastik.

Misa Asanuma (b. 1994) on Jaapanist pärit kunstnik. Ta õppis Tokyo Meiji Ülikoolis kirjandust. Hetkel on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammi tudeng ning töötab peamiselt fotograafiaga.

Misa Asanuma näitus jääb avatuks kuni 24.03.2019 aadressil Põhja pst 35, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ees. Näitus on avatud 24h.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Misa Asanuma näitus “enkei” EKA fotoosakonna vitriingaleriis

Teisipäev 29 jaanuar, 2019 — Pühapäev 24 märts, 2019

showcase.visual(1)

29. jaanuarist on EKA fotograafia osakonna vitriingaleriis avatud Misa Asanuma näitus “enkei”.

Misa Asanuma näitus “enkei” heidab kahtlust meie fotografeerimise soovile sel pilditihedal ajastul. Kunstnik küsib, miks soovime arhiveerida mõned stseenid piltidena ning kuidas me pildistatud kaadreid hiljem kohtleme? Miks teeme aeg-ajalt automaatselt teatud hetkedest pilti, isegi kui pärast saadud kaadrist nii väga ei hooligi?

Materjalide unikaalne sobimatus, mis vitriingaleriisse raamitud, on kunstniku isiklikust kogemusest tekkinud kujutletav maastik.

Misa Asanuma (b. 1994) on Jaapanist pärit kunstnik. Ta õppis Tokyo Meiji Ülikoolis kirjandust. Hetkel on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammi tudeng ning töötab peamiselt fotograafiaga.

Misa Asanuma näitus jääb avatuks kuni 24.03.2019 aadressil Põhja pst 35, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ees. Näitus on avatud 24h.

Postitas Mart Vainre — Püsilink