Rubriik: Fotograafia

Minu idee oli väljendada lavastatud foto abil enda mõtete ja tunnete lõksus olemist – seisundit, kus negatiivsed mõtted tekitavad negatiivseid emotsioone, mis omakorda mõjutavad mõtlemist. Modelli liikuvat keha on pildistatud stuudios pika säriajaga, et tuua esile liikumise muljet ning vaimse ja füüsilise lahutamatust. Tumedale taustale paigutatud heledates toonides keha rõhutab lõksus olemise ja haavatavuse seisundit.

Oma teostes vaatlen intiimsuse, seksuaalsuse ja inimlike kontaktide teemasid. Käesolev portree on osa jätkuvast dokumentaalfoto seeriast.

Üks teist / One Another
Asukoht: Suur-Karja 7, Suur-Karja 10
07.04. – 19.05.2022

Tallinna vanalinnas Suur-Karja 7 ja 10 vitriinides toimuvad ühe-pildi-näitused on osa Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna I kursuse kevadsemestri erialaprojektist.

Tudengite ülesandeks oli kommunikeerida neile huvipakkuvaid teemasid ja esteetilisi eelistusi ühe foto abil. 7. aprillist kuni 19. maini saab vitriinides näha 11 erinevat fotot, igal neljapäeval pannakse välja 2 uut fotot.

Kunstnikud: Alina Birjuk, Ott Kattel, Saoirse McGarry, Cristiana Ortiga, Katerina Rothberg, Katerina Šarapova, Sonja Sutt, Inna Tarakanova, Emilia Tensing, Mia Tohver, Megan Wynne

Juhendajad: Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo

Graafiline disain: Emma Reim ja Laura Tursk (EKA graafilise disaini II kursuse tudengid)

EKA fotograafia osakond tänab Raido Nurmelat Hestia Hotels Group’ist.

Toetajad: Hestia Hotel Barons, EKA fotograafia osakond

Näituse ajakava:

07.04–14.04 Emilia Tensing
14.04–21.04 Cristiana Ortiga, Katerina Sarapova
21.04–28.04 Alina Birjuk, Katerina Rothberg
28.04–05.05 Saoirse McGarry, Inna Tarakanova
05.05–12.05 Sonja Sutt, Megan Wynne
12.05–19.05 Ott Kattel, Mia Tohver

Teisipäeval, 22. märtsil algusega kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A-501 kunstnikevestlus: kunstnik Karel Koplimets tutvustab oma kunstnikupraktikat ning kunstnik Sophie Thun vestleb fotograafia osakonna professori Marge Monkoga.

Samal nädalal viivad Sophie Thun ja Karel Koplimets fotograafia osakonnas läbi meistriklassi.

Vestlus toimub inglise keeles.

 Sophie Thun (sünd. 1985) töötab peamiselt analoogfotograafia tehnikates, kasutades kohaspetsiifilist lähenemist Enda kunstnikupraktikas huvitub Thun peamiselt kohaspetsiifilisusest ja fotograafia füüsilisusest, sealjuures keskendudes iseendale kui tehnikule ja operaatorile ning kohtadele ja tingimustele, milles ta fotot loob ja esitleb. Sophie’ teostes muutuvad nii koht kui protsess nähtavaks – teosed ja nende esitlemise koht saavad teineteise osaks. Kunstnikku käivitab küsimus, kuidas mingid kindel ruumiline situatsioon mõjutab kunstiteose loomist ning kuidas asukoht, formaat, protsess ja tootmine on seotud erinevate otsuste langetamisega.

Sophie Thun on sündinud Varssavis; hetkel elab ja töötab Viinis. Thun kaitses magistrikraadid Viini Kaunide Kunstide Akadeemias (2017, juhendajad Martin Guttmann ja Daniel Richter) ja Kraakovis (2010). Thun on korraldanud arvukalt isikunäitusi, sh. I Don’t Remember a Thing: Entering the Elusive Archive of Zenta Dzividzinska, Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia (2021); Merge Layers Sophie Tappeineri galeriis, Viin (2021); Stolberggasse, Secession, Viin (2020).

Kunstnik on osa võtnud paljudest grupinäitustest, sh. FRIEDL KUBELKA VOM GRÖLLER Songs of Experience, MACRO Muuseum, Rooma; Smart to the Core: Medium / Image, SMART Muuseum, Chicago (kõik 2021); Elisabeth Wild, kuraator Adam Szymczyk, Karma International, Zürich; Borderlinking, High Art, Pariis (mõlemad 2020). Sophie Thuni teosed kuuluvad mitmesse püsikogusse nagu Verbund Collection Viinis, SMART Museum Chicago, Museum der Moderne Salzburg, Lentos Kunstimuuseum Linzis ja OÖ Landesmuseum Linz.

https://www.sophietappeiner.com/artist/sophie-thun/

Karel Koplimets (1986) on foto-, video- ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu märksõnadeks on linnaruum, hirm, paranoia, eelarvamus ja kriminaalsus. Oma hiliseimate projektidega on ta vaatluse alla võtnud majandusliku ja geopoliitilise situatsiooniga seonduva reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.

Karel Koplimets on kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas (2013) ning lõpetanud kaheaastase kraadiõppe HISK’is (Kaunite Kunstide Kõrgkool  Belgias, 2021). 2020. a. valiti Koplimets üheks kunstnikupalga saajaks, 2013. a. esitati ta Köler Prize’i nominendiks. Koplimets on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja väljaspool. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad Belonging (Hunt Museum, Iirimaa, 2022), Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis (Kumu kunstimuuseum, Eesti, 2021) ja Sonsbeek’s Conjunctions programme (Park Sonsbeek, Holland, 2021). Tema teosed kuuluvad paljudesse kunstikogudesse Euroopas, sh. Eesti Kunstimuuseumi, Kiasma kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Musée de l’Elysée (Šveits) kogudesse. Koplimets on osalenud erinevates residentuuriprogrammides, nt. Euroopa Investeerimispanga kunstnike arendusprogrammis (Luksemburg, 2019) ja Helsingi rahvusvahelises kunstnikeprogrammis (Soome, 2015).

www.karelkoplimets.com

Laura Kuusk 5. märts–16. aprill, Kanal galeriis, Võrus.

EKA fotograafia dotsendi Laura Kuuse esimene isikunäitus Võrus koosneb kahest hiljutisest tööst, millega kunstnik soovib dialoogi astuda inimestega, keda huvitavad toit, riided ja tehnoloogia ning kes soovivad esitada küsimusi meid ümbritseva mateeria päritolu ja olemise vormide kohta. Samuti on tähelepanu all inimlikud ja mitteinimlikud komponeerimise viisid. 

Installatsioon “Kuidas liikuda nagu limaseen?” (2021) koosneb nn helikookonist, mille loovad naishääl ja ambient-heli ning mis juhatavad külastaja rännakule läbi tema keha, viidates võimalusele muutuda mitte-inimorganismiks. Osalejatel palutakse leida enese jaoks meeldiv viis installatsiooniga suhestuda ning luua ruumiliste ja heliliste elementide kaudu oma isiklik tajukogemus. Installatsioon jätab tagaplaanile akumuleerimise ideaali ning keskendub muutustega kaasnevale taaskasutamisele ja kasvule. „Sa tead, kust läheb lühim tee labürindist välja. Sa oled kollane ja sa sööd seeneeoseid, baktereid ja teisi mikroobe. Sa oled võimeline õppima ja ümbritseva keskkonnaga kohanema. Inimesed peavad sind ideaalseks tulevikumaterjaliks ning bioinformaatikaseadmeks.” 

Fotoseeria “Mõned märkmed asjade kohta mu ümber ja sees” (2019) võtab vaikelufotode lähtepunktiks igapäevased esemed ja olukorrad. Kuidas suhestub meie keha materjalide ning esemetega, mis teda ümbritsevad ja läbivad? Kunstnik soovib end ümbritsevate esemete visuaalse organiseerimise ja jäädvustamise kaudu panna neid rääkima praegusest ajahetkest. Mulje, justkui kogu maailm oleks mõne näpuvajutuse kaugusel, võõrandab keha reaalsetest materjalidest ja objektidest, füüsiliselt keha ümbritsevas keskkonnas. 

Laura Kuusk (s. 1982) elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis (BA semiootikas ja kultuuriteoorias, 2005), Eesti Kunstiakadeemias (MA fotograafias, 2008) ja Annecy Kõrgemas Kunstikoolis (DSRA, 2014) ning hetkel töötab EKA fotoosakonna dotsendina. Suur osa Kuuse loomingust on seotud visuaalse antropoloogilise leidmaterjali ümbertöötamisega. Kunstnik huvitub kollektiivse teadvuse otsustusprotsessist ja viimaste aastate jooksul on ta töötanud inimkeha kogemustega keskkonnas: kodus, rõivastes ja suhetes tehnoloogiaga. Ta katsetab oma loomingus kehaliste kogemuste visuaalsete jälgede ja sellega, kuidas need on seotud üldisemate ühiskondlik-poliitiliste protsessidega. Kuusk tegutseb peamiselt fotograafia, video ja installatsiooni vallas.

Graafiline disainer Henri Kutsar.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Säsi Pruulikoda, Anderson’s Craft Beer, Camille Laurelli, Renzo van Steenbergen, Madis Kurss, Sigrid Liira, Agur Seim, Indrek Kits, Eleriin Seim, Kristel Onno, Janika Solmann, Edina Csüllög, Ago Paabusk, Tiina Mõttus, Robert Kähr, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond.

KANAL GALERII
Liiva 11a, Võru linn
N–L 12–18
või kui uksed lahti
www.liivaate.ee
Facebook, Instagram @kanalgalerii

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

11. veebruaril, kell 18.00, toimub Lugemikus raamatu “Neelatud aeg” esitlus.

Raamatu koostajad on Aap Tepper ja Annika Toots

Graafiline disain: Kert Viiart ja Carl-Robert Kagge
Väljaandja: Rahvusarhiiv

Raamat “Neelatud aeg” tegeleb fotograafia kaudu arhiivide tumeda potentsiaaliga, eeskätt nõukogude perioodil eksisteerinud erifondide ning salastatud arhiivimaterjalidega. Raamatu lähtekohaks on 2018. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis avatud Aap Tepperi näituseprojekt “Neelatud aeg: 10 fotot erifondidest”, mis tõi loodus- ja maastikuvaadete kaudu välja selle, kuidas Nõukogude võim kasutas arhiive repressiivse mehhanismina.

Alates teisipäevast, 14. detsembrist 2021 on Draakoni galeriis avatud Martin Buschmanni näitus „Dok.Foto 2020“. 

Kuna dokumentaalfotograafia ülesandeks on jäädvustada sündmuseid kohapeal, siis virtuaalsete sündmuste ja keskkondade puhul peame paratamatult mõtlema selle üle, kuidas olla kohal ning kuidas kajastada virtuaalses keskkonnas toimuvat läbi fotograafia? Millised on ühised jooned reaalse ja virtuaalse maailma vahel? Millised on võimalused ja piirangud ning kuidas toimib ja peab vastu tänapäevane fototeooria virtuaalses keskkonnas.

Näitusel on esitletud fotod, erinevates virtuaalsetes (mängu)keskkondades toimunud kontsertidest. Vormiliselt rakendab kunstnik tänapäevast kontsertfotograafia võttestikku virtuaalsetes keskkondades ja vaatab, kuidas on võimalik seal tekkiva visuaaliga toimunut (meeleolu, sündmuste kulgu, eripära) edasi anda.

Kunstnik suunab oma „kaamera“ kontsertide keskkondadele ja seal toimuvale, kajastades virtuaalsetel sündmustel toimuvat ülemaailmsete sündmuste ning poliitika taustal.

Põlev Targeti kaubamaja, virtuaalse klubi Elsewither (mis on Brooklynis asuva klubi Elsewhere virtuaalne koopia) üritusel, oli sünkroonis samal ajal 2020. aasta juunis New Yorkis toimunud rahutustega, sama võib öelda Pussy Rioti esinemise kohta Block by Blockwesti festivalil. Mõlemad üritused leidsid aset Minecrafti keskkonnas, mis oli kiireim, mugavam ja ehk ka odavaim lahendus virtuaalse kontserdi tekitamiseks koroonapiirangute tingimustes.

Nendele vastukaaluks on pildid nö kommertskeskkondadest: foto Robloxi keskkonnas toimunud Lil Nas X kontserdipublikust ning Lost Horizon festivalist Sansaris. Kui teistes keskkondades jäävad inimesi esindavad avatarid pigem inimesetaoliseks, siis Sansari keskkonnas lubatakse tantsupõrandale ka porgandi välimusega tegelasi.

Selle taustal tõstatub üha enam aktuaalstust koguv küsimus isikuandmete ja -kaitse kohta – mis iseloomustab isikut, kui ta eksisteerib virtuaalses keskkonnas? Reaalses (optikal põhinevas) fotograafias tunneme ja eristame isikuid kujutisel näojoonte ja kehahoiaku järgi, aga kuidas teha seda virtuaalse maailma fotograafias, kus avatarid on eelnevalt (mängu)arendaja poolt loodud?

Martin Buschmann (1980) on Tallinnas elav kunstnik ja fotograaf. Ta on lõpetanud 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe kaasaegse kunsti erialal ning 2019. aastal bakalaureuseõppe fotograafia erialal. Buschmann kasutab väljendusvahenditena fotograafiat ja installatsiooni, uurides kriitilisest vaatevinklist erinevaid soolisi representatsioone, mänguteooriaid ja simulaakrume. Samuti on ta töötanud ERKI moeshow fotograafina enam kui kümme aastat. Juba mitmeid aastaid analüüsib Martin Buschmann ajakirjanduses (Sirp, Positiiv) toimunud näituseprojekte.

Teosed on valminud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Kunstnik tänab: Reimo Võsa-Tangsoo, Kristel Schwede, Veigo Kuzmenko, Tiiu Buschmann, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Fotoajakiri Positiiv, Eesti Kultuurkapital. Samuti Robloxi, Minecrafti ning Sansari keskkondi ning kõiki neid, kes seal toimunud kontsertidega seotud olid.