Rubriik: Graafika

EKA graafikatudengid osalevad 25.11.2022–18.12.2023 oma töödega MUU Helsinki Kaasaegse Kunsti Keskuse korraldatud kunstnikuraamatu näitusel BOOKED 2022, mis toimub Kaablitehases aadressil Tallberginkatu 1 C.

Näitame sügavtrükis, siiditrükis, linoollõikes, digitrükis ja käsilaos valminud õppetöid, mis enamuses valmisid 2022. aasta kevadise kursuse Võim/Võimestamine – Power/Enpower raames.

Osalevad Mario Arvola, Pavel Dodatko, Eva Eller, Maria Izabella Lehtsaar, Lilles, Ella-Mai Matsina, Caroline Pajusaar, Maria Pruuden, Johanna Rannu, Mats Johan Soosaar, Mari-Liis Sõrg ja Oscar Wirkström.

Väljapanekus on esindatud üle 200 teose nii sõltumatutelt tegijatelt kui ka väikekirjastajatelt, nii originaalteoseid kui ka väikese tiraažiga väljaandeid. Eesti Kunstiakadeemia osaleb teist korda ja seekord saime kutse osalemiseks väljaspool konkurssi. Institutsioonidest on esindatud väikese ajaloolise kunstnikuraamatu kollektsiooniga veel RikArt.

Avamise järgsel päeval toimus vestlusring, mille viis läbi John Gayer, osalesid Imi Maufe ja Vibeke Luther O’Rourke Norrast ja Eve Kask Eesti Kunstiakadeemiast. Räägiti kunstnikuraamatute tegemisest põhiliselt Norras ja Eestis ning tulevikuväljavaadetest.

Rohkem infot

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Kolmapäeval, 28.09.2022 kell 11.30 avab kunstnik ja endine EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Marko Mäetamm (1965) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Kümme käsku“. Näitus jääb avatuks 17. novembrini 2022.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 27.09.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Marko Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad üldjuhul isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikku absurdsust esile toovaid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid. Tema loomingut iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad. 

Avataval näitusel Toompea lossi kunstisaalis võib kohtuda kahe Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriatega. Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud.

1990. aastatel oli Mäetamme looming mõjutatud 1960. aastate popkunstist, nn kollase-allveelaeva-esteetikast – sündisid värvikirevad ja lopsakad kompositsioonid. Sellele perioodile järgnesid mustvalged skemaatilised piktogrammid ja 2000. aastate teisel kümnendil ka senisest suuremas mahus tekstil põhinevad teosed ning autoriraamatud. 

Näituse teine seeria „Surev mees“ pärinebki aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.

Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika (BA, 1993) ja vabade kunstide erialal (MA, 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis (Swedish Royal Art High School) trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isiknäituseid. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärk (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009), Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning ta on olnud Köler Prize’i nominent (2012). Marko Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel  2019–2021 oli üks kunstnikupalga saajatest.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

“Vabaduse teadus” on osa Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”.

Avamine ja kuraatorituur 21. jaanuaril, kell 15.00, EKA Galeriis 

Kuraator: Róna Kopeczky
Kunstnikud: Olson Lamaj, Igor Eškinja, Flo Kasearu, Nada Prlja, Katja Novitskova ja Bojan Stojčić

Näitus on avatud 22.01—26.02.2022, T-L kl 12.00—18.00

Sissepääs Covid tõendiga.

“Vabaduse teadus” on kolmas vaatus Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”. Näitus jääb avatuks kuni 26. veebruarini.

“Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” on mitmeosaline näitus, mis keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, vaadeldes neid globaalses kontekstis ja universaalse absurdi võtmes. Näitusel astuvad üles Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad või sealt pärit nüüdiskunstnikud, kes käsitlevad julgelt ja kriitiliselt selliseid põletavaid küsimusi nagu paremäärmusliku poliitika esiletõus, nihestunud üleilmsed eesmärgid, demokraatia lagunemine, vabaduste vähenemine nii elus kui ka kunstis ning üldvalitsev hirmu ja vaenu õhkkond.

Näitus “Soe”, kuhu on olemasolevate ja uute teostega kutsutud osalema siinse piirkonna kaasaegse kunsti väljal tegutsevad kunstnikud, koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist, mille pealkirjad on “Rahvas armastab seda”, “Hapukurgipoliitika” ja “Vabaduse teadus”. See kujuteldav kontseptuaalne etendus, mis koosneb kolmest nimetatud vaatusest, rullub lahti üha laetuma draamanarratiivina. Näitus toob publiku ette absurdsed vaatemängud, soovides neid lahata, omastada ja moonutada, kuid kätkeb ühtlasi mänguliselt ka huumorit ja pilkeid kui intellektuaalset vastumürki või mõeldavat alternatiivi, mille aluseks on tulevikkuvaatav vastuhakk ja poeetiline eskapism.

Kolmas vaatus “Vabaduse teadus” pakub välja terve rea võimalusi tänapäeva rõhuvate oludega toime tulemiseks, ammutades ideid loodusteadustest ning bioloogilistest ja matemaatilistest süsteemidest, mis fantaasia tuules ja uut vormikeelt kasutades annavad ainest teistsuguste olemis-, tajumis- ja käitumisviiside kujutlemiseks. Selle peatüki vundament on huumor, poeesia ja absurd ning neid kasutatakse, et kindlaksmääratud rollide ja funktsioonide tasase eituse kaudu tegelikkust mänguliselt hajutada või lüüriliselt moonutada. Niisuguses uues olukorras jäävad kord ja distsipliin instinktidele alla ning tekib võimalus vankumatute reeglite ümber mõtestamiseks. Võimatu poole püüeldes ja seda lausa nõudes vabanemegi meid kammitsevatest raamidest.

Tallinna XVIII Graafikatriennaali asukohad: Kai kunstikeskus | Temnikova ja Kasela galerii | Põhjala pruulikoda | EKA Galerii | Liszti Instituut Tallinn | Flo Kasearu majamuuseum | Kanuti Gildi SAAL

Kunstnikud: Merilyn Lempu, Sven Mantsik, Ella-Mai Matsina, Iti Lona Oja, Caroline Pajusaar, Riina Reiners

Näituse avamine 1. detsembril kell 17.00 

Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna näitusel „Asjad ja mitteasjad“ juureldakse asjade vajalikkuse üle ning avatakse isiklikke suhteid kunstnike ja nende valitud objektide vahel. Kunstnikud on töötanud kodusfääris leiduvate esemetega, mis tekitavad neis ebamugavustunnet või mille tegelikus väärtuses nad kahtlevad. Eri protsesside käigus on mõnestki asjast saanud mitteasi.

Merilyn Lempu kõrvutab romantilised tsüanotüüpia tehnikas tööd juuste kammimise heliga, et tuua selle kaudu esile oma juuste ja nende kaotamisega seotud armastuse-vihkamise suhet.

Sven Mantsik paigutab näituseruumi lapsepõlve narivoodi, milles ei ole enam aastaid magatud, koos patjadega, mis on kaetud hukkunud ööliblikate siluettidega. Illustreeritud poekleepsud, mis tekitavad temas vastikustunnet, seostuvad kunstniku jaoks hingetu töörutiiniga.

Ella-Mai Matsina töö keskendub asjadele, mida me tegelikult väga ei vaja ja mille paljusus teeb ärevaks. Sellises mahus tootmine ja tarbimine ei saa lõpmatuseni kesta, aga kas suudame sellest loobuda? Selleks, et probleem inimestele kohale jõuaks, peab seda näitama ekstreemsemate vahenditega, näiteks huligaanide abil.

Iti Lona Oja äraviskamiseks mõeldud materjalidest volditud parv asetab tähelepanu alla tarbimisühiskonnas aina kogunevad eesmärgita asjad. Teos on sündinud lootuses, et millalgi pürgime kõik tuleviku poole, kus leiduks vähem mitteasju.

Caroline Pajusaar kujutab talle ebamugavust ja kõhedust tekitavaid objekte ning nende omavahelist dialoogi. Nagu puudutus, mis liigub läbi kogu keha, äratab krudiseva kanga kare kallistus hinge kriipivaid värinaid hammasteni välja.

Riina Reiners seab oma töös kokku erinevaid snäkke, mis on kappi seisma jäänud. Äraviskamise asemel käsitleb ta neid mitte toidu, vaid materjalina, andes rikutud maitsetele uue väärtuse ja tähenduse.

Näituseprojekti juhendajad on Maria Erikson ja Liina Siib (EKA graafika osakond).

Täname: Merilin Põldsam, Kadri Toom, Paul Rannik, Agur Kruusing, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock, Eve Kask, EKA graafika osakond

Haapsalu linnagalerii, Posti t 3, K–P 12–18

„Kakuke praeb sibulat ehk graafika köögipool“
14.–19.06.2021
ARSi kunstilinnak, ruum 112
Avamine 14. juunil kell 17–21

„Kakuke praeb sibulat ehk graafika köögipool“ on näitus toidust, jälgedest, koostööst ja kollasest värvist.

Menüü:
Eelroog à la serigraafia
Pearoog käsiladu ja paber TYPA keskusest
Dessert litograafia

Protsessi algpunktiks on Catherine Brooksi tekst „Three Ways to Use Yellow“. Töökoda on muutunud köögiks, mille nõiakatlas podisevad pigmendid, maitseained, riidetükid ja puutähed. Seal askeldavad kunstnik-maagid, kes mängivad retseptidega ja püüavad mõista graafika müsteeriumi.

Rühmitis Kakuke:
Eva Eller
Lilles
Maria Pruuden
Johanna Rannu
Kärt Heinvere
Pavel Dodatko
Adam
Anna Petruželovà

Juhendajad: Britta Benno, Charlotte Biszewski, Maria Erikson, Liina Siib

EKA graafika õppetool, BA I kursus

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit

„Tühjuse täide”
10. – 29.05.2021
Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galerii
Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna III kursuse tudengite ühisnäitus

Osalejad: Pille Alasi, Daana-Loreen Kägra, Frida Ritz, Adam, Elis Raud, Liisa Tammert, Liis  Tedre
Kursuse juhendaja: Kadri Toom

Näituse „Tühjuse täide” teemapüstitus tõukub tühja koha potentsiaalist. Loomeprotsessi põhiolemuses on oluline koht kujutlusel, mille tekkimiseks on vaja ruumi. Olulised komponendid kujutluse tekkes on paus (vaikus) ning aeg, mis annavad võimaluse uute ideede tekkeks.

Näitusel osalejad on teemale lähenemiseks inspiratsiooni ammutanud ootamatustest, tühjadest kohtadest linnaruumis ja maastikul, sisemisest vaikusest, teadmatusest, puudumise kohalolust. Näitusetööd on loodud 19. sajandil leiutatud tsüanotüüpia tehnikas, mis on ühendatud kaasaegse visuaalse keelega. Näitusel saab kogeda nii miniatuurseid lähivaateid isiklikele läbielamistele kui monumentaalseid visuaale ning vorme ühiskonnakriitilistel teemadel.

Näitus on avatud E–R 10–19, L 12–19

Noblessneri Shipyardis avatud Eve Kase ja Elo-Hanna Seljamaa kureeritud näitus „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“ käsitleb Käsmu küla kaudu maaelu muutumist ja toimimist tänapäeva Eestis ning Käsmu fenomeni suvituskohana, kus käiakse juba sajandeid akusid laadimas ja seda ka välismaalt.  

Kunstnike, antropoloogide, folkloristide, arhitektide ja sisearhitektide koostöös valminud Kai kunstikeskuse läheduses asuv näitus on suurekoosseisuline projekt, mis sarnaselt laevaehituse koha, Käsmuga, toimub endise Tallinna laevaehitustehase aladel.

Saab näha paljude Eesti Kunstiakadeemia tudengite ning vilistlaste maale, graafikat, installatsioone, videoid ja fotosid 19 autorilt. 

Näitusest LÄHEMALT