Rubriik: Graafika

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 16 toimub EKA ruumis A501 vabade kunstide teaduskonna seitsmes ühisseminar. Sel korral külastab meid Kanada multimeediakunstnik Tyler Tekatch.

Kuulama on oodatud kõik huvilised!

Lisainfo:
tytekatch.com/

Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 ruumis A501 toimub taas vabade kunstide teaduskonna ühisseminar. Sel korral kõneleb kunstnik Kaido Ole. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Kaido Ole (snd 1963), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali (1982—1992) ning töötanud EKAs joonistamise ja maali õppejõuna ning maaliosakonna professorina (2003—2010). Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik, näitustel esinenud alates 1989. aastast. 2003 esindas Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil John Smithi nime all koos Marko Mäetammega.

Kaido Ole loomingu keskmes on kontseptuaalne maal. Hoolimata sellest, et suuremõõtmelised maalid on peensusteni läbikalkuleeritud ja näivad lausa masinlikud, huvitab teda maal kui käsitöö ja maalimise käigus tekkivad vead. Ole teatraalsed ja vastuolulised süžeed ühendavad alati erinevatest maalistiilidest pärit võtteid geomeetrilisest abstraktsionismist popkunsti ja uusrealismini.

Otsese päevapoliitika asemel räägivad Ole maalid inimeste või kunstniku ja tema loomingu vahelistest võimusuhetest üldisemalt, kuid alati on need jõupositsioonid mitmeti tõlgendatavad, absurdsed ja humoorikadki. Konfliktisüžeede läbimängimiseks kasutab ta erinevaid karaktereid, iseenda figuuri ja koomiksiliku mullpea-mehikese kõrval alates 2012. a ka erinevad sürrealistlikke assamblaaž-olendeid.

https://www.kaidoole.eu

UWE, Bristol, Bower Ashton Library, UK, 20.09.–20.10.2019 bookarts.uwe.ac.uk/zero/

Zero Waste viitab vastutustundlikule eluviisile, raiskamise lõpetamisele ja muretsemisele planeedi tuleviku pärast. Näituse töödes ei näe me ainult saastamise ja loodushoiu temaatikat, samaväärt oluline on inimsuhtete väärtustamine. 

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) graafika osakonna II kursus (Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja) kutsus kevadel Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu klubi huvitatud liikmeid töötama ühiselt teemal Zero Waste. Selle teema kasuks otsustati ühise ajurünnaku tulemusel – küsimuse fookuses, mis võiks olla ühisosa, mis üliõpilasi kõige rohkem kõnetaks. Septembri lõpus avatakse kunstnikuraamatu näitus Bristolis, novembris EKA raamatukogus.

Spetsiaalselt näitusele tehtud seitset raamatut toetavad teemaga haakuvad raamatud EKA graafika osakonna kunstnikuraamatu kollektsioonist. Kollektsioon on loodud 2009 ja koosneb enamjaolt teise aasta kevadsemestri kursusetöödest. 2016.aastal oli EKA graafika ja graafilise disaini ühisprojekti raames teemaks toit – asi, millest paljudes riikides on puudus, teistes aga meeletult raisatakse. Näitusel näeb ka nelja ühistöö raamatut.

2019. aasta raamatud on valdavalt teostatud traditsioonilistes graafikatehnikates – kasutatud on nii linoollõiget, kõrgtrükki, käsiladu, oforti kui ka siiditrükki. Kursuse juhendajad on Eve Kask ja Lennart Mänd (EKA aksessuaari- ja köitedisain), kes on koostööd teinud üle 20 aasta.

Näitusel osalevad EKA graafika üliõpilased Pille Alasi, Valentin Alizer (France), Kristiina Avel, Emilia Furs, Mark Hiir, Karin Ird, Brit Kikas, Margus Kontus, Maria Izabella Lehtsaar, Ott Lemsaar, Siim Lootus, Liina Loper, Ann Pajuväli, Anette-Lis Seppel, Liis-Marleen Verilaskja ja graafilise disaini üliõpilased Moonika Maidre juhendamisel: Meeri Kabur, Kristjan Kesküla, Anita Kossareva, Liisi Lasn, Arvi Piir, Anni Mari Rohumäe, Martis Roosimaa, Oskar Tikka, Tuuli Velling, Linda Vainomäe, Ulla Väljaste. Bristoli UWE poolt osalevad Beatriz Leonardo, Niamh Fahy, Zelda Velika, Chrystal Cherniwchan & Sarah Bodman, Stephen Fowler, Gen Harrison. Lisaks on näitusel esindatud järgmised autorid Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu arhiivist: Daniel Lehan, Julie Johnstone, Jeremy Dixon, Corinne Welch, Angie Butler, Hazel Grainger, Simon Kentgens, Stephen Spurrier, Imi Maufe, Rebecca Weeks, Sarah Nicholls, Eric Watier, Mark Pawson, EAK Press, Hazel Grainger.

Kunstnikuraamatuid saab näha ka EKA raamatukogu näitusel novembris 2019. aastal.

Lisainfo:
Eve Kask
Graafika osakonna dotsent
Vabade kunstide teaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
Põhja pst 7, Tallinn 10412
tel: +372 5152040

Teisipäeval, 23. aprillil kell 16 avatakse EKA raamatukogus EKA graafika osakonna legendaarse meistri Aarne Mesikäpp’a näitus “Kuradi kurb kunstinäitus”.

Aarne Mesikäpp on sündinud 23. aprillil 1939 Tallinnas. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis teatridekoratsiooni erialal 1955­–1960 ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal 1960­–1966. Alates 1967. aastast töötab ta Kunstiakadeemia õppejõuna, graafikakateedri juhatajana (1983–1985), meistrina.

Ta on kujundanud raamatuid, plakateid ja tarbegraafikat ning viimasel ajal teinud vabagraafikat kasutades selleks tüpograafia vahendeid.

EKAs raamatukogu näitusel on väljas lai valik Aarne Mesikäpa loomingust alates 1954. aastast kuni tänapäevani.

Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini. 

Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova

Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.

Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.

Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.

Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.

Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.

Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.

Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.

Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.

Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.

Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.

Reedel, 15. veebruaril kell 18:00 avatakse Tallinna Kunstihoones Liina Siibi näitus “Paradiisi poliitika”. Näituse kuraator on Taru Elfving.

Liina Siib kaevub ohtratesse unistustesse ja ideaalidesse, mis painavad olevikku. Ta pöörab oma loomingus teravat tähelepanu väikestele narratiividele, mis jäävad tavaliselt tähelepanumajanduse või kiirenenud elutempo varju. Siibi näitus “Paradiisi poliitika”, mis hõlmab nii uusi kui ka vanemaid teoseid, vahendab põlvkondadevahelisi vestlusi üksikelude seosest privileegi ja võimu keeruka soopõhise ajalooga.

Viimasel ajal on Siib vaadelnud käimasoleva majandusrände piirkondlikku mõõdet Soomes töötavate eesti naiste pilguga. See nüüdisaegne isiklike lugude, soovide ja reaalsuste polüfoonia peegeldub uutes installatsioonides, mis keskenduvad traagilise saatusega ning normist kõrvale kalduvatele naistele siinses ajaloos. Teosed on jätk Siibi pikaajalisele kunstilisele uurimistööle ruumi, hääle ja tähenduse hõivamise poliitiliste ja harjumuslike viiside segunemisest.

Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 8, Tallinn) on avatud kolmapäevast pühapäevani 12–19, sissepääs 3 € / 6 € / 9 €.

SA Tallinna Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning lähedal asuvates Tallinna Linnagaleriis ja Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

Raine Vasquezi avalik kunstnikuvestlus 17.jaanuaril kell 17.00 ruumis A301

Vestlus toimub inglise keeles.

In an informal conversation Raine Vasquez will discuss his complicated and frustrated relationship with art, his exodus into philosophy, and his continued work at the Museum of Impossible Forms and other art-centric organizations. He will discuss some points of his forthcoming “anti-art” manifesto, contemplate arts’ role as a technology of late-capitalism, and whether it really has the power to disrupt that it is so often claimed to possess. He will wonder about the ethics of continuing to make art, and speak about disappointment, hopelessness, and self-exile.

http://www.raine–vasquez.com

Paulis Liepa kunstnikuvestlus
25.10 kell 17.00 ruumis A202

Paulis Liepa(1978) kasutab oma loomingus ühte graafika baastehnikat – kollograafiat ehk eseme- ja materjalitrüki tehnikat. Tehnika, mis on nii lihtne, kui elu ise. Nuga, papp, liim ja hetkes olemine päikselisel pärastlõunal, kui aeg peatab unistused tulevikust ja muutub mälestusteks, mida kunagi pole olnud. Meie plaanid, lootused ja lõpetamata projektid muutuvad udusteks, kaduvateks fragmentideks ja hetkelisteks meeleoludeks – sümbolid, piltkirjad ja kulunud kõne kinnitavad end igasse pildi ruutu, muutes kujutise päevikuks teadmata aegadest ja kohtadest.

Paulis Liepa elab ja töötab Riias ta on lõpetanud Janiz Rozentals’i kunstikooli ning magistrikraadiga Läti Kunstiakadeemia graafika eriala. Liepa on töötanud mitmeid aastaid animaatori ja produktsioonijuhina stuudios Vilks, lisaks kujundanud mitmeid raamatu kujundusi, illustratsioone ja plakateid. Tema teoseid on eksponeeritud mitmetes rahvusvahelistes muuseumides ja galeriides. Hiljutisemad projektid: isikunäitused “Cabinet of the Fine Arts”(2017) ja “Noise”(2015) Mukasala kunstisalongis Riias, “What is time?” viennacontemporary 2017 Viinis ning grupinäitused “International Print Triennial – Krakow 2015” Krakowis, “Telling Tales. Swiss and Baltic Artists” Bielis, Vilniuses ja Tallinnas(2014).

Paulis Liepa viib Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonnas läbi töötuba “Autoritehnika”.

Vestlus toimub inglise keeles.

http://www.paulisliepa.lv/

Tallinna Graafikatriennaaliga kaasnevate ürituste kavasse on alates 1998. aastast kuulunud noorte- ja üliõpilasnäitused. Tallinna XVII Graafikatriennaali noortenäituse „Sfäärid“ eesmärgiks on uurida kaasaegse inimese olukorda, kasutades selleks sfääri kui kontseptuaalset metafoori. Filosoof ja kultuuriteoreetik Peter Sloterdijk väidab, et sfäärid on inimesele käepäraste vahenditega loodud hübriidsed ja sümboolsed tegelikkused, kooseksisteerimise ruumid, mis võimaldavad inimestel inimestena eksisteerida. Kogu elu leiab aset meile tähendust ja immuunsust pakkuvate, kaitsvate membraanide sees.

On kolme tüüpi sfääre. Mullid on mikrosfäärid ja sotsiaalse eksistentsi väikseimad ühikud, mille moodustavad düaadilised suhted kahe entiteedi vahel. Gloobused on kõikehõlmavad makrosfäärid, mis püüavad endas üheks tervikuks liita kõik individuaalsed erinevused. Vaht on vertikaalselt ja horisontaalselt kõrvuti asetsevate mikrosfääride habras ning kihiline kogum. Mulle vahus iseloomustab kaashaprus – kui üks mull lõhkeb, siis mõjutab see ka ümbritsevaid.

Noortenäitus toimub kahes osas. Teine osa avatakse 31. mail, kell 18, Kultuurikatla koridoriklubis ning see jääb avatuks 16. juulini. Näitusel osalevad kunstnikud – Valentin Alizer, Ann Pajuväli, Mark Antonius Puhkan, Irma Isabella Raabe, Kadi Reintamm, Elina Saat, Kristina Mirjam Villand ja S3+A1 (Delija Thakur, Helga Aliis Saarlen, Elise Roos ja Patrik Olejňák). Näituse kuraatorid on Eve Kask ja Oliver Laas. Näituse kujundaja on Delija Thakur, graafiline disainer Kerli Virk.