Rubriik: Installatsioon ja skulptuur

8. märtsil 2023 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Maria Izabella Lehtsaare & Sarah Nõmme ühisnäitus „Kaunitar koletise kõhus“.

Näituse kuraatorid on Anita Kodanik ja Brigit Arop.

Näitus jääb avatuks 1. aprillini 2023.

Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme näituse „Kaunitar koletise kõhus“ keskmes on sarnased huvid inimeste vahelise intiimsuse, seksuaalse eneseväljenduse ning armastuse ja vägivalla väljendusviiside vastu. Näitus lähtub magamistoast kui kohast kus puhata, unistada, tunda mõnu ja hirmu, kus loetakse tekste, mis vormivad meid inimeste ja loojatena ning kus on toimunud ka kohtumised selle koostöö raames. Magamistoas toimuv on ühiskondlikul foonil vastuolusid täis teema. See on ihule lähedal, näitab meist nüansse, mis on privaatsed ja teevad meid haavatavaks. See on täielikult oma, kuid ka täielikult jagatud kõige kallimatega. Samal ajal kõik magamistoad ei ole turvalised ning lisaks pehmusele võib seal kogeda armastuse katuse all toimuvat vägivalda.

Näitusel eksponeeritavad teosed tegelevad magamistoa intiimsusesse puutuvate vastuoludega, kus põimuvad õrnuse ja karmuse väljendusvahendid. Näiteks Nõmme teos „Vitsake“ viitab haiget tegemiseks mõeldud objektile, mida saab lugeda eri viisidel. Esiti on tegu võimu ja vägivalla objektiga, millega karistatakse allumatuid kehasid, teisalt on piitsal oma koht seksuaalpraktikates, mis karmuse abil aitavad pakkuda hoolt ja mõnu. Lehtsaare uued linoollõiked „Pillow Princess“ ja „Tundmatud naudingud“ jätkavad tema visuaalse kväär-sõnavara täiendamist ning teos „Loveless V“ lõpetab tema loomingus poksi kui enesekaitse ja -armastuse käsitlemise, muuhulgas osutades kunstniku huvile panna proovile ekstreemsete või vägivaldsete spordialadega seotud soopõhised arusaamised. Nõmme installatsioon „Sõlmi lahti mu siidipaelad“ on inspireeritud mittenormatiivsetest romantilistest suhetest, mis kohustuslikuna tunduva monogaamiaga kaasa ei löö. Lehtsaare kaisurelvad seeriast „Kõige pehmem puudutus“ ja käsilaos trükitud pildid „Kväärid käärid I II III“ vaatleb lesbilisusega seotud märgimaailma, seda kord enda võimestamiseks kasutades, teinekord aga üheülbalisi stereotüüpe jaburuseni korrates.

Lood kaunitari ja koletise põimunud saatustest on vähemalt sama vanad kui tsivilisatsioon. Need algavad üldjuhul pantvangi võetud printsessiga ning lõppevad draakoni tapnud printsiga abieluranda seilamisega. Ehkki neid lugusid on jutustatud ka agentsema printsessi vaatepunktist, mille raames võib näiteks selguda, et prints on veel õudsam koletis kui draakon, et printsess suudab end ise päästa või valib endale partneriks hoopis kellegi teise, ei ütle need lood meile midagi uue paarikese argipäevast või sellest, millised koletised nende voodi all magavad. „Kaunitar koletise kõhus“ loodab pakkuda mitmekesisemaid narratiive lähedusest ning tähtsustades turvaliste kogemuste rolli inimeste heaolule, künda pinnast üksteise mõistmiseks.

Maria Izabella Lehtsaar on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi ja oli 2022. aastal koos Sarah Nõmmega nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale.

Sarah Nõmm on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia, 2022. aastal oli ta koos Maria Izabella Lehtsaarega nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale ja oli Eduard Wiiralti stipendiaat.

Anita Kodanik on Eesti-Ukraina päritolu vabakutseline kunstitöötaja, kes tegutseb Tallinnas. Tema uurija- ja kuraatoripraktika huviorbiiti jäävad regionaalse, kogukondliku ja isikliku identiteedipoliitika visuaalkultuurilised väljendused. Kodanik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse erialal ning jätkab hetkel magistriõpinguid kuraatoriõppes. Tema viimased kuraatoriprojektid on Maardu dekennaali peanäitus „Kujutlused tühikutes“ ja koostöös roam Berlin residentuuriprogrammiga korraldatud rühmanäitus „Harjutused unistuste pidamiseks“.

Brigit Arop on Tallinnas tegutsev semiootika taustaga vabakutseline kunstitöötaja, kes peamiselt kureerib ja kirjutab. Teda huvitavad kunstilised praktikad, mis kasutavad poeesiat, materjalitundlikke lähenemisi ja huumorit, et nihestada kivistunud väärtushinnanguid. Arop on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes kureerimise erialal. Tema viimane kuraatoriprojekt oli rühmanäitus „Tervitused ja mis iganes taastaks meie katkema kippuva suhte“ Kogo galeriis Tartus (2023).

Graafiline disainer: Kertu Klementi

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus
Eriline tänu: Anton Serdjukov, Karl-Christoph Rebane, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eda Urmet, Kristi Kongi, Marge Monko

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakond esitleb: Noore Skulptori Preemianäitus 2023

1. märtsil, ARS Projektiruumis toimuval Noore Skulptori Preemianäitusel (NSPN) osalevad:

Josefine Green, Sophia Hallmann, Mara Kirchberg, Lisethe Maas, Rose Magee, Eke Ao Nettan, Sarah Noonan, Paula Oberndorfer, Didi van der Putte, Kertu-Liisa Sarap, Asmus Soodla, Sonja Sutt, Kail Timusk ja Mattias Veller.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 1. märtsil.

Preemianäituse peakorraldaja Taavi Talve: “Preemianäitusel saab näha laia valikut erinevatest kunstilistest praktikatest alates esmapilgul pea märkamatuksjäävatest sekkumistest näituseruumi kuni vaatajat enesega aktiivselt suhtlema kutsuvate töödeni. Tuleb tõdeda, et valiku tegemine ühtlaselt tõusva tasemega teoste hulgast pole enam ammu lihtne ülesanne ja jääb loota, et ka kõik ülejäänud projektid leiavad samuti ühel või teisel viisil tee oma vaatajani”.

NSPN on tänaseks kujunenud üheks nimekamaks eesti uue kunsti preemiaks. Tähelepanu ja võit näitusel on saanud hüppelauaks otse eesti kunsti keskväljakule.

2022. aasta võitjat, EKA kaasaegse kunsti magister Junny Yeungi, tunnustati ka EKA Noore kunstniku magistri taseme preemiaga 2022. aastal. NSPN-i 2021. aasta laureaat Sarah Nõmm sai olulise tunnustuse 2022. aasta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi näol. Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

NSPN 2023 Facebookis

“Inimene ei näe kunagi unes päikest” on Loora Kaubi isikunäitus.

Näitus koosneb kahest ruumiinstallatsioonist, mis ehituvad üles skulptuuridele, maalidele ja videoteosele. Näitus avatakse 12. jaanuaril 2023, kell 19.00 ajaloolise Raja tänava skulptuurihoone galeriis Uus Rada.

Uus Rada galeriis eksponeeritud teoste kogumik käsitleb pidevas vahepealsuses olemise tunnet. Kesksel kohal on igatsus laskuda igavesse unne: viibida häirimatult sellises kehalises seisundis, mida paljud loomad ja putukad füüsiliselt läbivad talveunes. Näitus võrdleb keha ainega, mis võib laguneda, lahustuda, kooruda, end kasvatada ja siis jälle ebavajalikust osast loobuda. “Inimene ei näe kunagi unes päikest” mõtiskleb elu hapruse üle ja küsib, kuidas püüda kinni see tunnetuslik miski, mis ootamatult langeb õlule ning halvab kogu keha.

Näituse avamisel esineb performance’iga etenduskunstnik Elle Viies.

Näitus on kureeritud Eestis resideeruva belglase Laura De Jaeger’i poolt.

Graafilise disaini ja visuaalse identiteedi on loonud Taylor “Tex” Tehan.

Loora Kaubi (1998) on Tallinnas töötav kunstnik. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas ja täiendanud end Viini Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas. Kaubi praktika keerleb ümber (naise) keha ja sellesse puutuvate ühiskondlike ja sotsiaalsete suhete. Ekseldes päris ja väljamõeldu vahealal, läheneb ta oma töödes elule kui vaatemängule ja keskendub stseeniloomele, mille kaudu etendada intensiivset emotsiooni. Kaubi on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegsete Kunstnike Liidu nädalapreemia ja on osalenud näituste ja performance’itega Tallinnas, Narvas, Haapsalus, Valgas, Viinis ning Põlvas.

Uus Rada galerii. Raja 11a, Tallinn
12.01.2023 – 26.01.2023

Lahtiolekuajad: 13.01 – 27.01.2023 iga päev 15:00 – 20:00

Näituse avamine: 12.01 19:00

Laura De Jaeger,
kuraator (suhtlus inglise keeles)
dejaegerlaura@gmail.com
+ 372 5564 8476

ARS Showroom #045: Taavi Talve “Gypsy Rose Lee” 

ARS Showroomi galerii 7.–30.12.2022 (E–R 12–18)

“Gypsy Rose Lee” on näitus kahest nurgast, mille vahele jääb ookean ja veel sama palju kuiva maad ning peaaegu kaheksa aastakümmet. Ühtlasi on see film millestki, mida selles filmis pole.

Taavi Talve on õppinud Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri (1993–1997) ja vabade kunstide magistratuuris (2005–2008). Alates 2005. aastast on ta seotud kunstnike rühmitusega Johnson ja Johnson (koos Indrek Kösteriga), tegelenud soololoominguga ja olnud kaastegev erinevates kööstööprojektides. Tema viimase aja teosed lähtuvad minevikusündmuste seostest tänapäeva ja iseendaga.

Talve töötab Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri- ja installatsiooniosakonna juhatajana.

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Erik Alalooga isikunäitus „Vabastatud masinad“.

Kunstnik kutsub kõiki kümblema lainetavas helimassiivis, sest monumentaalgalerii on täidetud helimasinatega. Suured ja väikesed, akustilised ja võimendatud, mahedad ja agressiivsed, kiired ja aeglased objektid võimaldavad kogeda erinevaid helimustreid piiramatus kombinatsioonide valikus.

Kunstnik selgitab: „Masinate vabastamise kampaania käigus on õnnestunud anda uus identiteet kümnele auto kojamehemootorile ning viiele diskokera mootorile. Enam iial ei pea need sooritama tuimasid liigutusi, et nühkida tuuleklaasilt veepiisku ja linnusitta ega ketrama ööde kaupa tobedat peegelkera higiste ja hööritavate kehade rõõmuks. Monotoonsed rütmid on asendunud dünaamilistega. Lakkamatult soontes pulseeriva alalis– või vahelduvvoolu asemel tuksleb masin juhusegeneraatori ettearvamatutes rütmides. Kapotikaane alust klaustrofoobiat või ööklubi lae üksindust igaveseks hüljates moodustatakse oma mudelikaaslastega ühendatud süsteeme, luuakse kaleidoskoopilisi rütmimustreid ning domineeritakse ruumis. Inimene on siin vaid vaatleja.“

Erik Alalooga (s 1974) on Tallinnas elav visuaalkunstnik, esitaja, lavastaja, helikunstnik, õpetaja ning kultuurikorraldaja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuurieriala ja magistrikraadi omandanud interdistsiplinaarsetes kunstides. 2018. aastast alates õpib Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktoriõppes. Ta on töötanud EKA IDK õppetooli dotsendina (2006–2010) ning tegevuskunstide õppetooli juhatajana (2010–2013). Hetkel töötab EKA skulptuuri stuudio juhatajana. Alalooga on esinenud näituste ja performance´ite ning eksperimentaalkontsertidega Eestis, Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Portugalis, Tšehhis, Venemaal, Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, USA-s, Austraalias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 11. detsembrini.

Lisainfo:
Urmo Teekivi
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
511 0883

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud EKA skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja, dotsent Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.

Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.

Hollis Frampton / filmitegija

Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.

Taavi Talve (1970) on erinevates meediumites töötav kunstnik, kes lähtub enda viimase aja filmides ja installatsioonides subjektiivsest kogemuslikkusest ja minevikusündmuste suhtest isiklikku. Neis vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Talve on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias, elab ja töötab Tallinnas. Viimane ülesastumine on isiknäitus „Ma olin Timbuktus” (2022), mida võib külastada kuni 10. aprillini Tallinna Linnagaleriis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2022.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja looming lähtub arhiiviimpulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.

Indrek Grigor töötab Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhatajana, avaldab regulaarselt kunstikriitikat ennekõike Eesti, aga ka teiste balti riikide väljaannetes ja on üle kümne aasta teinud kaastöid Eesti Rahvusringhäälingule. Grigor õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (MA 2008) ja semiootikat (BA 2004). Grigor töötas 2007–2010 Tartu Kunstimusueumi foto- ja videokunstikogu hoidjana ning oli 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist.

Täname! Dénes Farkas, Albert Kerstna, Peeter Krosmann, Laura Liventaal, Anti Saar, Tiina Vahter, Sergo Vares, Raul Veede

Laupäeval, 12. märtsil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Indrek Grigoriga. Näitus „Ma olin Timbuktus“ jääb Tallinna Linnagaleriis avatuks kuni 10. aprillini 2022.

Noore Skulptori preemia 2021 laureaadi Sarah Nõmme näitus “Wrap Me Up” ARS Showroom galeriis, 9.02–5.03. 

Kangastelgedel loodud teos valmis Vaskjala kunstiresidentuuris. Võimalus antud residentuuris osaleda oli auhinnaks 2021 Noore Skulptori preemia laureaadile.

Nõmm tegeles residentuuris erinevate traditsiooniliste käsitööliste praktikatega – lõnga ketramise, viltimise ja kangastelgedel kudumisega. Nende kõikide juures hindas kunstnik käelist ja kehalist kogemust, seda performatiivsust, mis omakorda ka aktiveeris ta keha meediumina. Läbi nende iidsete praktikate proovib kunstnik mõtestada, mida tähendab eksisteerida inimesena ning omada keha. Keha mis on meie ainus puutepunkt ja samaaegselt ka eraldus muust maailmast.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal.
Töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Oma kunstipraktikas käsitleb ta peamiselt (naise)keha ja seda ümbritsevat ruumi, kus see positsioneerub. Tema teosed põhinevad tihti isiklikel kogemustel ja vaatlevad keha läbi rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide. Nõmm põimib omavahel teemad nagu seksuaalsus, turvatunne, kontroll ja haprus.

Näitus Facebookis