Rubriik: Kaasaegne kunst

EKA kaasaegse kunsti magistri, koreograaf Henri Hüti Sõltumatu Tantsu Lava avaliku ruumi koreograafia residentuuri uurimus on lõpule jõudmas ning päädib väljasõiduga Tallinnast Narva 14. mail, kell 11.14.

AJAKAVA ehk ühekordsete võimatuste saaga

Kell 11.14

Rong liinil Tallinn-Narva, mille igas peatuses avaneb kogukondade poolt loodud kunstiline hetk.
NB! Väljumine Balti Jaamast! Hilisematest peatustest pealetulijad vaadake oma peatuse täpset aega: www.elron.ee. Osavõtt rongipiletiga.

Kell 15.00
Narvas Kunstiresidentuuris Peeter Kormašovi raamatu „Peatusest peatusesse” (Narva special) esitlus.

Kell 17.00
Äärealade uitav tuur Kreenholmi Manufaktuuri aladel (kestus 1.5h).

+++ muusika/tants/jutustamised

PS
Kell 17.25 viimane rong Narva-Tallinn (Kreenholmi tuuril osalejad sellele ei jõua).

PPS!
Kell 19.30 viimane buss Narvast Tallinnasse (salareivil osalejad sellele ei jõua).

Henri Hütt (koreograaf)
„Minu uurimus loo jutustamise hüper-võimalikkusest jõuab lõpule väljasõiduga Tallinnast Narva. Transport läbib sihtpunkte lineaarselt, kuid kas sama lineaarsus kehtib ka loo peatükkidega, mille kujundajateks on kohalikud kogukonnad ning mille tervikpilti tunnistavad vaid algpeatusest lõpp-punkti reisijad?
Mind on alati võlunud mõte, siseneda kunstiliste kogemuste sfääri ning väljuda geograafiliselt hoopis teises lokatsioonis. Käesolev avaliku ruumi koreograafiline eksperiment teeb katse nimetatud muutuse suunas. Peatused: liikumisest nii tühjad, kuid stsenaariumi muutustelt nii tähenduslikud. Kas kunstil on nii palju mõjuvõimu, et näiteks algselt Tapale reisida sooviv kodanik vaatab kõik kujundatud hetked lõpuni ning avastab end Narvas?”

Peeter Kormašov ((aja)kirjanik)
„Minu teise raamatu „Peatusest peatusesse” tuur jõuab Tallinna ja Tartu järel Eesti suuruselt kolmandasse linna, Narva. Narva on nagu Berliin, kus toimub suur osa raamatu tegevusest: linn, mis asub maailmade piiril, on palju kannatanud, aga rajanud selle pinnalt uue identiteedi.
„Peatusest peatusesse” viib Berliini peidetud nurgatagustesse, Šveitsi lumiste mägede vahele ning Austraalia otsatutele tasandikele. See pole mõnus road-trip, vaid hävingu ja enda uuesti üles ehitamise lugu. Võitlus enda kehtestamise nimel pärast seda, kui unistused on purunenud. Läbi riikide ja restoraniköökide kulgev jutustus räägib noorusest, eksimustest ja armastusest – aga võib-olla ka teest iseendani.
Mis tunne on olla sisserändaja? Ja kas millenialitele omane eneseotsing viib sihile ning 20. sajandil võidule pääsenud eksistentsialismi ja nihilismi järel tuleb uuesti romantism?”

Sündmus Facebookis

Kullo Lastegaleriil on rõõm esitleda EKA kaasaege kunsti tudengi Triin Türnpuu skulpturaalsete objektide isikunäitust “Looritatud”

Teosed on ajendatud autori poja loost ning pühendatud nägemispuudega lastele.

Avamine 13. aprillil, kell 18.00

“10-kuuselt jäi ootamatult pimedaks meie kolmas laps. Õppisime sellega elama. Peale mitmeid õnnestunud ja ebaõnnestunud operatsioone paigaldati talle 4-aastaselt kunstläätsed.

Mõni aeg tagasi tuli teha otsus, millises gümnaasiumis õpinguid jätkata. Soovitud kooli sai ta sisse, kuid rääkides lapse nägemispuudest, soovitati valida mõni teine õppeasutus — temaga tegelemine olevat õpetajatele liiga suur lisakoormus.  Mõistsin, et sellise suhtumise taga oli ennekõike hirm teadmatuse ees, mida tähendab nägemispuudega lapse õpetamine. Kas on võimalik seda hirmu vähendada, et tulevikus ükski laps ukse taha ei jääks?“

Vanadest kasutatud prilliklaasidest kokku sobitatud teosed võimaldavad inimestel kasvõi korraks siseneda prillikandja maailma.

Tänan: Instrumentarium Optika OÜ, Kenomer OÜ, Kristaps  Ancāns, Marko Odar, Katriin-Eliis Brecher, Gerlin Mets, Helina Niilo, Ingrid Teino, Kristel Ilmets, Kaire Kurg, Kaidi Varik

Triin Türnpuu on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna keraamika erialal ning hetkel õpib magistriõppes kaasaegset kunsti.

Facebooki ürituse leiad siit

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

• Sisearhitektuur
• Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
• Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
• Kaasaegne kunst
• Arutelu

• Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud 
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
• Arutelu

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

REGISTREERU SIIN

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Raegaleriis avatakse 2021. aasta Eerik Haameri kunstiauhinna laureaadi ja EKA audoktori Enno Halleki näitus „Mängud mälu ja maastikega“ (kuraator Reeli Kõiv, EKA muuseum).

Reedel 18. veebruaril tähistatakse Kuressaare raekojas saarlasest kunstniku Eerik Haameri (1908–1994) 114. sünniaastapäeva ja antakse üle ka järjekorras viies Eerik Haameri kunstiauhind, mille seekord pälvis EKA kaasaegse kunsti vilistlane Aksel Haagensen.  

Raegaleriis avatav Eerik Haameri auhinna eelmise aasta laureaadi Enno Halleki (s 1931) näitus „Mängud mälu ja maastikega“, mis on läbilõige nimeka Eesti-Rootsi kunstniku loomingust.

Laia ajalise diapasooniga valik – 1950. aastate keskpaigast kuni selle sajandi algusaastateni sisaldab Halleki loomingu märgilisi motiive ja kujundeid: varased tumedad aknavaated, spektrivärvides duaalsed ja „kinniseotud“ maasikud, puidust saed ja aerud, teiste hulgas mitmeosaline installatsioon „Saaremaa päikeseloojang“ ning vineerist poolkaartest tervet seina kattev installatsioon „Kaasaskantav päikeseloojang“.

Enno Hallek on öelnud, et igaüks meist kannab kaasas oma lapsepõlve maastikke. Kontseptuaalse kunstnikuna tegeleb Hallek lapsepõlve Rohuküla loojangutaeva – ja mere mäletamise viisidega nii raamitud õlimaalidel kui ka väljasaetud kujunditel, kus kujundi semantika lisab maalitud pinnale oma tähendusvälja. Päritolust ja juurtest lähtuv on Enno Hallekile olnud sama oluline kui Eerik Haamerile, kuigi kunstnike väljendusviisid- ja vahendid on väga erinevad.

Rohukülas kaluri perekonnas sündinud Enno Hallek (s 1931) saabus Rootsi 1943. aastal paadipõgenikuna koos vanematega. Ta sai kunstihariduse juba Rootsis ning  sulandumine sealsesse ühiskonda oli valutum kui eelmise põlvkonna pagulastel. Hallek on saavutanud Rootsis kunstnikuna tunnustuse: arvukad isiknäitused, teoste esindatus muuseumites, dekaadi pikkune õppejõutöö Stockholmi Kuninglikus Kunstiinstituudis, valimine Stockholmi Kuningliku Kunstide Akadeemia liikmeks (ainsa eestlasena!) ning paar aastat tagasi Rootsi Kultuuriministeeriumi elutööpreemia kunsti valdkonnas. Hallek on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.

Näitus on kokku pandud Enno Halleki Eestis olevatest teostest, mis on valitud Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist, Viinistu Kunstimuuseumist ,Vaal galeriist ja mitmetest erakogudest.

Näituse kuraator on Reeli Kõiv.

Näitus Kuressaare Raegaleriis jääb avatuks kuni 25. märtsini 2022

Lisainfo:
Kuressaare Raegalerii
Tel. 4533266
e-mail: raegalerii@kuressaare.ee

“Aeglased manöövrid”
Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus

Reedel, 25. veebruaril kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) esimesel korrusel Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “Aeglased manöövrid”. Näitus jääb avatuks 11. märtsini.

Noortenäitus on Tallinna Graafikatriennaali juurde kuuluv satelliitnäitus, mida traditsiooniliselt korraldavad ja kureerivad noored kunstnikud. Seekordsel näitusel on eriline rõhk noorel trükigraafikal ning nende kõrval on kunstnikke, kelle praktikad ulatuvad tekstiilist tekstini.

Käesolev näitus keskendub neile noortele kunstnikele, kes tegelevad aeglaste ja keskkonnasõbralike praktikatega või identiteedi ja humaansete nähtuse säilitamisega tõusva ärevusfooniga maailmas. Mõtisklused olevikuga toimetulemisest ja võimalikust tulevikust elavad nende loomingus läbi kontakti iseenda ning ümbritsevaga.

“Aeglased manöövrid” on tasased ja läbimõeldud liigutused ⎼ paigaltvõtt teadmisega teekonna olulisusest. Kunstnikud hoiavad fookuse lähiümbruses. Nad loovad ja taasloovad olemasolevast ning otsivad võtteid, kuidas läbi hapruse, väikeste narratiivide ja tühiseid tehnikaid kasutades edasi minna.

Näituse kuraatorid:
Riin Maide (EKA kaasaegse kunst, MA) ja Brit Kikas (EKA kaasaegse kunst, MA). 

Näitusel osalevad kunstnikud:
EKA kaasaegse kunsti magistrandid Sophie Durand, Lily Marleen Verilaskja, Maria Izabella Lehtsaar, Rodion Furs; EKA kaasaegse kunsti magister Jose Aldemar Muños; EKA tekstiili magister Ingrid Helena Pajo; EKA graafika tudengid Ella-Mai Matsina ja Merilyn Lempu ning Saara Liis Jõerand

Näituse graafilise disaini autor on Cristopher Siniväli ning tekstitoimetaja Kristiine Kikas.

Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond ja graafika osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.

Tänud: Artsmart, Cristo Madissoo, Dana Loren Vares, Eve Kask, Jaanus Odras, Jamie Avis, Kelly Kütt, Kirke Kangro, Liina Siib, Ligia Fernandes, Maria Erikson, Maris Paal, Paul Rannik, Sveta bar, Tallinna Graafikatriennaal, VAAT pruulikoda.

Näitusega kaasneb publikuprogramm

Kuraatorituurid näitusele toimuvad
02.03.2022 kell 18:00 eesti keeles ja
09.03.2022 kell 18:00 inglise keeles

Laupäeval 04.03.2022 kell 16.00 toimub siiditrüki töötuba, kus huvilistel on võimalik proovida siiditrükki looduslike või käsitsi valmistatud värvide ning pigmentidega. 

Näitus ja publikuprogramm on kõigile huvilistele tasuta, kuid töötuppa palume piiratud kohtade arvu tõttu eelnevalt registreeruda SIIN 

Näitusele ja üritustele pääsevad tõendi alusel kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Palun kanna maski!

EKKM, Kursi 5, Tallinn
Näitus on avatud
26.02.–11.03.2022
T–R 14–19 ning L–P 12–19
______

riin.maide@artun.ee
brit.kikas@artun.ee
+372 5343 7533

28. jaanuaril avati kaasaegse kunsti galeriis Hoib EKA kaasaegne kunst vilistlase Kadri Liis Rääki näitus „Xarkaadia“, mille kuraator on Marika Agu (KKEK). Näituse pidulikku avamist ei toimu, kuid kunstnik ja kuraator viibivad kohal alates kella 17.00-st. 

8. veebruaril kell 18.00 toimub vestlus kunstniku ja kuraatoriga @ccaestonia Instagram live’i vahendusel. 

Kadri Liis Rääk (1990) on kunstnik, kes kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, luues kõikehõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Tema loomingu keskseks ideeks on tajude võimestamine eri materjalide kasutuse kaudu. Kadri Liis kohtleb oma töid potentsiaalsete kehapikendustena, minapiiride hägustajatena, mida rakendades kasvab võimalus uutmoodi kontaktiks ümbritsevaga. 

Näitusel „Xarkaadia“ oleme tunnistajaks ühe olendi aegruumile, mis on lavastatud praegusest ajast etteulatuvalt. Eraldatuses, sunnituna loobuma ülejäänud maailmaga kontaktis olemisest, pesitseb ta kortermaja keldris, luues uusi maailmamõistmise aluseid. Selle tulemuseks on empaatiline, ümbritsevast sõltuv ning ruumiga ühilduv olend, kes sünteesib impulsse kadunud maailmast. Kõnealuses stseenis eksponeeritakse torketikandis ning mitmesugustest tekstiilidest pehmeid skulptuure, keraamilisi objekte ja töid paberil. 

Näitusega kaasneb paber-artefakt, mille kujundaja on Eva Rank ning millel esitatud kunstniku tekst laiendab näituse nimitegelase sisemonoloogi, täiendades füüsilisi objekte. 

Galerii Hoib on Tallinnas asuv näitusepind, mis on sisse seatud kortermaja keldriboksi Tehnika tänaval. Keldriboks tuli kaasa majas asuva üürikorteriga ning sinna ei juhata ükski silt ega viit. Hoibi galeriisse aadressil Tehnika tänav 15 pääseb eelneval kokkuleppel galeristiga. 

Näitust kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator Marika Agu. Koostööd väiksemate, iseorganiseerunud näitusepindadega, nagu Hoib galerii, on osa KKEKi eesmärgist võimestada ja toetada sisuliselt Eesti kunstiinstitutsioone. KKEK on varem teinud koostööd näiteks videomängude muuseumi LvLup!-iga (jaanuar 2021) ja raamatupoega Lugemik (september 2020). 

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Tänud: Kaarin Kivirähk, Raimond Põldmaa 

Lisainfo:
Lilian Hiob, galerist
Hoib galerii, Tehnika 15, 10149, Tallinn Galeriid saab külastada ettehelistamisel. +372 527 2556

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

30. novembril 2021 Sõltumatu Tantsu Laval

Osalevad: Karl Joonas Alamaa, Loora Kaubi, Anita Kremm, Lisette Sivard, Edvard Vellevoog, Emili Kelle, Tea Lemberpuu, Karmen Teesi Pregel, Elss Marta Raidmets, Ella Mari Roosi, Sirel Tammisto, Sabina Liselle Zahharov

Initsiaator: Henri Hütt
Fotograaf: Kris Moor

Seekordsel Greenfieldil osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Etenduskunstnik Henri Hüti juhendatav kursus katsetab performatiivsete partituuridega, mis performance’i esitamiseks vajalikud või mittevajalikud on.

Kunstnikele mõeldud avatud platvorm Greenfield on regulaarne sündmus Sõltumatu Tantsu Laval, kus eri valdkondade kunstnikud (tantsijad, teatraalid, muusikud, kunstnikud, luuletajad jt) saavad üksteise loominguga tutvuda, oma valmimisjärgus töid ette näidata ning teiste loojate ja publikuga dialoogi luua.

„Partituurid, instruktsioonid, skoorid… Erinevad komponeerimisvõimalused, instruktsioonide loomised ja nihestamised. Miktrotonaalsusest mitte-antropomorfiani.“

Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.

EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.

Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.

EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.

Üritus on huvilistele TASUTA!

Rohkem infot

Sündmus Facebookis

Sakala 3 Teatrimajas etendub Ekspeditsiooni uuslavastus “Eikellegi kõrb” – lavastaja Jaanika Arum. Kolme kunstniku koostöös sündinud lavastus “Eikellegi kõrb” kutsub vaataja müstilistele sisemaastikele pakkudes visuaalset vaatemängu ja helilist naudingut.

Ekspeditsiooni uuslavastuse autorid on lavastaja-näitleja ning EKA kaasaegse kunsti magister Jaanika Arum, visuaalkunstnik ja muusik Helen Västrik ning helikunstnik Mari-Liis Rebane, valguskunstnik Aleksandr Mirson, kostüümikunstnik ja EKA moe vilistlane Jaanus Vahtra, dramaturg Marika Vaarik, teraslinnu autor EKA ehte-ja sepiskunsti vilistlane Taavi Teevet. Graafilise disaini autor on EKA graafilise disaini vilistlane Allan Appelberg.

Lavastuse üheks inspiratsiooniallikaks on Austraalias elav Regent Honeyeater – haruldane laululindude liik, mille isendid on hakanud liigikaaslaste vähesuse tõttu unustama iseenda laulu. Ka Eesti metsadest on viimase 35 aasta jooksul kadunud 3.5 miljonit lindu. Lisaks kohandavad linnas elavad linnud oma laule linnamüras olevate sageduste järgi ning teevad kompromisse oma vokaalses esitluses, kärpides välja teatud sagedusega helisid ja viise oma laulust. Lavastuses kasutatakse eri meediume – etendaja keha, heli, video, valgus ja skulptuur.

Lauri Lagle kunstilisel juhtimisel tegutsev Ekspeditsioon on kooslus, keda ühendab otsing ja soov süvenenult ning teatud põlemiskraadiga tegutseda kunstiteoste loomise nimel. Ekspeditsooni tahe on otsida tundmatut koos teiste mõttekaaslaste, loojate, näitlejate, muusikute, kunstnikega. Püüd luua teoseid, mis tänase hetke ja maailmaga resoneeruks.

Etendused toimuvad Sakala 3 Teatrimajas kuupäevadel 26.11, 27.11 ning1.12, 2.12, 7.12 ja 8.12. 

Lähem info