AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Vabade kunstide teaduskond
17.11.2023 — 17.12.2023
Keiu Maasik Tartu Kunstimajas
Kaasaegne kunst
Reedel, 17. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Keiu Maasiku isikunäitus „Muutuste heinamaad, koht nimega kodu“.
Näitus räägib elust virtuaalreaalsuses ja mõtiskleb sellest, et inimelu võib tulevikus ehk sinna kolida. Samas kõneleb näitus ka hirmust selle ees, et nii võibki juhtuda, ja mida me inimestena selle tulemusel kaotaksime.
Viimased paar aastat oli kunstnik mattunud arvutimängude maailma ja eelistas oma vaba aega veeta virtuaalsuses. Sealjuures tundus talle vastuvõetav ka mõtteharjutus sellest, et inimelu kolib tulevikus virtuaalmaailma. Üks mängudest, kuhu ta mitmeks kuuks sukeldus, oli Red Dead Redemption 2. Talle tundus, et RDR2 maailmas pole kohta, kus ta hetkel parema meelega viibiks. Mängu tegevustik leiab aset 1899. aasta Ameerikas. Lugu jälgib lindpriide gängi tegemisi ajal, kui Metsik Lääs on hääbumas ning tsivilisatsioon pressib peale. Nende aeg on läbi saamas ja õhus on hirm eesootavate muutuste ees.
„Selline hirm tekkis mul eelmisel aastal pärast seda, kui juhtusin looduses nägema metsikute hobuste karja. Eemalt oli kuulda mürinat ja maa jalge all värises õrnalt. Ühel hetkel tekkisid vaatevälja umbes kakskümmend hobust, kes kappasid täiel kiirusel läbi merevee. Mängus nähtud hobused ja võimsad loodusvaated tundusid nüüd õõnsad. Tahan, et maailm liiguks edasi, aga ei taha ilma jääda vabalt kappavatest hobustest,” selgitab kunstnik.
Keiu Maasik (s 1992) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti magistriõppe. 2019. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia, 2018. aastal Wiiralti stipendiumi ja Tartu Kunstimuuseumi konkursi „Noor Tartu” laureaadi tiitli. Oma loomingus on ta varem käsitlenud teemasid nagu dokumenteerimise mõju mälule, identiteet ja inimestevahelised suhted.
Graafiline disain: Anna Kaarma
Kunstnik tänab: Madis Kurss, Kaisa Maasik
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 17. detsembrini.
*Näituse avamisele sõidab buss Tallinn-Tartu-Tallinn. Täpsem info ja registreerimine: https://forms.gle/gXfkwkqga44kLSz18
www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Keiu Maasik Tartu Kunstimajas
Reede 17 november, 2023 — Pühapäev 17 detsember, 2023
Kaasaegne kunst
Reedel, 17. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Keiu Maasiku isikunäitus „Muutuste heinamaad, koht nimega kodu“.
Näitus räägib elust virtuaalreaalsuses ja mõtiskleb sellest, et inimelu võib tulevikus ehk sinna kolida. Samas kõneleb näitus ka hirmust selle ees, et nii võibki juhtuda, ja mida me inimestena selle tulemusel kaotaksime.
Viimased paar aastat oli kunstnik mattunud arvutimängude maailma ja eelistas oma vaba aega veeta virtuaalsuses. Sealjuures tundus talle vastuvõetav ka mõtteharjutus sellest, et inimelu kolib tulevikus virtuaalmaailma. Üks mängudest, kuhu ta mitmeks kuuks sukeldus, oli Red Dead Redemption 2. Talle tundus, et RDR2 maailmas pole kohta, kus ta hetkel parema meelega viibiks. Mängu tegevustik leiab aset 1899. aasta Ameerikas. Lugu jälgib lindpriide gängi tegemisi ajal, kui Metsik Lääs on hääbumas ning tsivilisatsioon pressib peale. Nende aeg on läbi saamas ja õhus on hirm eesootavate muutuste ees.
„Selline hirm tekkis mul eelmisel aastal pärast seda, kui juhtusin looduses nägema metsikute hobuste karja. Eemalt oli kuulda mürinat ja maa jalge all värises õrnalt. Ühel hetkel tekkisid vaatevälja umbes kakskümmend hobust, kes kappasid täiel kiirusel läbi merevee. Mängus nähtud hobused ja võimsad loodusvaated tundusid nüüd õõnsad. Tahan, et maailm liiguks edasi, aga ei taha ilma jääda vabalt kappavatest hobustest,” selgitab kunstnik.
Keiu Maasik (s 1992) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti magistriõppe. 2019. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia, 2018. aastal Wiiralti stipendiumi ja Tartu Kunstimuuseumi konkursi „Noor Tartu” laureaadi tiitli. Oma loomingus on ta varem käsitlenud teemasid nagu dokumenteerimise mõju mälule, identiteet ja inimestevahelised suhted.
Graafiline disain: Anna Kaarma
Kunstnik tänab: Madis Kurss, Kaisa Maasik
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 17. detsembrini.
*Näituse avamisele sõidab buss Tallinn-Tartu-Tallinn. Täpsem info ja registreerimine: https://forms.gle/gXfkwkqga44kLSz18
www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.11.2023
Zody Burke: Bimbo Queering
Kaasaegne kunst
Hiljuti oleme olnud tunnistajaks bimbo arhetüübi taastekkele populaarkultuuris. Vaatamata sellele, et mõiste “bimbo” on juurdunud mittesoolises etümoloogias, on mõiste “bimbo” mõeldud lärmuks, mis on suunatud atraktiivsetele naistele, keda peetakse labaseks; nende kalduvus on loomupäraselt seotud rumalusega.
Visuaalselt mängib bimbo patriarhaadi reeglite ja ootuste järgi; naiste keha on sageli ainus asi, mis nende inimliku kogemuse hulgast on nähtav. Vastupidiselt bimbo-arhetüübile viitava intelligentsuse puudumisele on aga näha palju näiteid kultuuritegelastest, kes kehastavad ja kasutavad arhetüübi puudujääke tänapäeva soodiskursuse stsenaariumi ümberpööramiseks. Alates neoliberaalse girlboss-feminismi ebaõnnestumistest kuni naiselikkuse binaarsete vaadeteni on kunstnikud hakanud kasutama bimbo-troopi, et väljendada kognitiivset dissonantsi, mis toetab naiselikkuse (ja laiemalt ka mehelikkuse) ootusi tänapäeva sfääris.
Selle töötoa raames uurime hüpernaiselikkuse esinemise fenomeni, kasutades kultuurilisi juhtumiuuringuid ja kaasaegse kunsti näiteid. Arutleme hüpernaiselikkuse võime ja piirangute üle mõjutada muutusi ebaühtlastes hierarhiates ja spekuleerime bimbo arhetüübi potentsiaali üle transformatiivse/õõnestava subjektina ja queer/femme võimestamise kanalina. Queer verbivormina võib queeering viidata millegi võtmisele ja sellele läbi objektiivi vaatamisele, mis muudab selle kummaliseks või häirib seda mingil moel. Kas bimbot saab võõrastada? Kas see juba toimub?
Pärast ettekannet ja avatud arutelu juhendab Zody Burke epoksüsavi kasutavat töötuba, kus osalejad saavad luua isiklikke kunstiteoseid. Osalejad suunatakse töötama meediumiga, mida kunstnik oma töödes sageli kasutab. Samu materjale on kasutatud ka tema installatsioonis Fotokuu põhinäitusel Trance.
Töötuba on piiratud 12 osalejaga, seega soovitame koha saamise tagamiseks kiiresti registreeruda. Registreerimisvormi leiab siit: https://forms.gle/S3PyjvSWyAsAS1CDA
12.11 kell 14.00 Lasnamäe paviljonis
Arutelu osa kell 14:00
Töötuba: 15:30
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Zody Burke: Bimbo Queering
Pühapäev 12 november, 2023
Kaasaegne kunst
Hiljuti oleme olnud tunnistajaks bimbo arhetüübi taastekkele populaarkultuuris. Vaatamata sellele, et mõiste “bimbo” on juurdunud mittesoolises etümoloogias, on mõiste “bimbo” mõeldud lärmuks, mis on suunatud atraktiivsetele naistele, keda peetakse labaseks; nende kalduvus on loomupäraselt seotud rumalusega.
Visuaalselt mängib bimbo patriarhaadi reeglite ja ootuste järgi; naiste keha on sageli ainus asi, mis nende inimliku kogemuse hulgast on nähtav. Vastupidiselt bimbo-arhetüübile viitava intelligentsuse puudumisele on aga näha palju näiteid kultuuritegelastest, kes kehastavad ja kasutavad arhetüübi puudujääke tänapäeva soodiskursuse stsenaariumi ümberpööramiseks. Alates neoliberaalse girlboss-feminismi ebaõnnestumistest kuni naiselikkuse binaarsete vaadeteni on kunstnikud hakanud kasutama bimbo-troopi, et väljendada kognitiivset dissonantsi, mis toetab naiselikkuse (ja laiemalt ka mehelikkuse) ootusi tänapäeva sfääris.
Selle töötoa raames uurime hüpernaiselikkuse esinemise fenomeni, kasutades kultuurilisi juhtumiuuringuid ja kaasaegse kunsti näiteid. Arutleme hüpernaiselikkuse võime ja piirangute üle mõjutada muutusi ebaühtlastes hierarhiates ja spekuleerime bimbo arhetüübi potentsiaali üle transformatiivse/õõnestava subjektina ja queer/femme võimestamise kanalina. Queer verbivormina võib queeering viidata millegi võtmisele ja sellele läbi objektiivi vaatamisele, mis muudab selle kummaliseks või häirib seda mingil moel. Kas bimbot saab võõrastada? Kas see juba toimub?
Pärast ettekannet ja avatud arutelu juhendab Zody Burke epoksüsavi kasutavat töötuba, kus osalejad saavad luua isiklikke kunstiteoseid. Osalejad suunatakse töötama meediumiga, mida kunstnik oma töödes sageli kasutab. Samu materjale on kasutatud ka tema installatsioonis Fotokuu põhinäitusel Trance.
Töötuba on piiratud 12 osalejaga, seega soovitame koha saamise tagamiseks kiiresti registreeruda. Registreerimisvormi leiab siit: https://forms.gle/S3PyjvSWyAsAS1CDA
12.11 kell 14.00 Lasnamäe paviljonis
Arutelu osa kell 14:00
Töötuba: 15:30
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.11.2023 — 03.01.2024
„Breathing through the eyes“ L’Atlases, Pariisis
Kaasaegne kunst
13. detsembril kell 19.00–21.00 esitleb näituse raames oma filme „Moi aussi, je regarde“ (2023) ja „Roosenberg“ (2017) Ingel Vaikla (EE). Sellele järgneb vestlus kunstnikuga, mida juhib näituse kuraator Merilin Talumaa (EE).
Kunstnikud: Aili Vint (EE), Daria Melnikova (LV), Kristel Saan (EE), Kristina Õllek (EE), Monika Varšavskaja (EE/FR), Morta Jonynaitė (LT), Viktorija Daniliauskaitė (LT)
Kuraator: Merilin Talumaa (EE)
Gastronoomiline performance: Monika Varšavskaja (EE/FR)
Näituse kujundus: Daria Melnikova (LV)
Näitusel „Breathing through the eyes“ on väljas eri põlvkondade kunstnike tööd, kellest enamik esitlevad oma loomingut Pariisis esimest korda. Näitus lähtub Leedu-Ameerika arheoloogi ja antropoloogi Marija Gimbutase (1921–1994) ideedest, kelle uurimistöö juhtis tähelepanu Balti regiooni vanadele kultuuridele ja laiemalt indoeuroopa maailmale, mida ta on eriti hästi kirjeldanud oma raamatus „Balti rahvad“ (1963). Näitus on inspireeritud Gimbutase ideedest, mis on mõjutanud tänapäeva arusaama pärandist, põlisidentideedist ning inimese ja looduse suhetest Läänemere aladel.
Arheoloogiliste artefaktide, lingvistika, etnograafia ja folkloori erialadevahelise uurimise põhjal väitis Gimbutas, et eelajalooline Euroopa kultuur oli naisekeskne ja ülistas emajumalannat kui elu andjat. Vaimset ühtekuuluvustunnet väljendati kunstipäraselt keerulise sümbolite süsteemi ja rohkete rituaalsete esemete kaudu. Loodust ja keha, eriti naise keha, austati Euroopas kümneid tuhandeid aastaid. Naise positsioon oli eriti tugev Ida- ja Kesk-Euroopa ühiskondades, mis tänasel hetkel pole enam nii märgatav.
Näitus „Breathing through the eyes“ käsitleb poeetiliselt meie olemuse habrast materiaalsust, läbipõimunud identiteeti, muutuste kulgu ja uut keskkonnateadlikkust. Gimbutas, kes oli avanud eelajaloo aarete laeka, julgustas uskuma rahumeelsesse ellu – tooma tagasi allasurutud, kuid hädavajalikud elemendid, nagu maa, keha ehk tervis, naiselikkus ja alateadvus. Osalevad kunstnikud jagavad isiklike lugude kaudu uskumusi ja kogemusi, mis peegeldavad Gimbutase iidse sümbolismi teooria mõju.
Näitus suunab mõtlema, milline näeks välja jumalannasid austav maailm, kus tähtsustatakse loodushoidu, elu eest hoolitsemist ja sõjapidamise hülgamist. Kas see teoreetiline idee saaks meie tulevikuühiskonna materiaalsesse reaalsusesse üle kanduda?
L’Atlas Gallery
4 Cour de l’île Louviers, 75004 Pariis
T–L, 12.00–19.00
Tasuta sissepääs
Postitas Andres Lõo — Püsilink
„Breathing through the eyes“ L’Atlases, Pariisis
Teisipäev 07 november, 2023 — Kolmapäev 03 jaanuar, 2024
Kaasaegne kunst
13. detsembril kell 19.00–21.00 esitleb näituse raames oma filme „Moi aussi, je regarde“ (2023) ja „Roosenberg“ (2017) Ingel Vaikla (EE). Sellele järgneb vestlus kunstnikuga, mida juhib näituse kuraator Merilin Talumaa (EE).
Kunstnikud: Aili Vint (EE), Daria Melnikova (LV), Kristel Saan (EE), Kristina Õllek (EE), Monika Varšavskaja (EE/FR), Morta Jonynaitė (LT), Viktorija Daniliauskaitė (LT)
Kuraator: Merilin Talumaa (EE)
Gastronoomiline performance: Monika Varšavskaja (EE/FR)
Näituse kujundus: Daria Melnikova (LV)
Näitusel „Breathing through the eyes“ on väljas eri põlvkondade kunstnike tööd, kellest enamik esitlevad oma loomingut Pariisis esimest korda. Näitus lähtub Leedu-Ameerika arheoloogi ja antropoloogi Marija Gimbutase (1921–1994) ideedest, kelle uurimistöö juhtis tähelepanu Balti regiooni vanadele kultuuridele ja laiemalt indoeuroopa maailmale, mida ta on eriti hästi kirjeldanud oma raamatus „Balti rahvad“ (1963). Näitus on inspireeritud Gimbutase ideedest, mis on mõjutanud tänapäeva arusaama pärandist, põlisidentideedist ning inimese ja looduse suhetest Läänemere aladel.
Arheoloogiliste artefaktide, lingvistika, etnograafia ja folkloori erialadevahelise uurimise põhjal väitis Gimbutas, et eelajalooline Euroopa kultuur oli naisekeskne ja ülistas emajumalannat kui elu andjat. Vaimset ühtekuuluvustunnet väljendati kunstipäraselt keerulise sümbolite süsteemi ja rohkete rituaalsete esemete kaudu. Loodust ja keha, eriti naise keha, austati Euroopas kümneid tuhandeid aastaid. Naise positsioon oli eriti tugev Ida- ja Kesk-Euroopa ühiskondades, mis tänasel hetkel pole enam nii märgatav.
Näitus „Breathing through the eyes“ käsitleb poeetiliselt meie olemuse habrast materiaalsust, läbipõimunud identiteeti, muutuste kulgu ja uut keskkonnateadlikkust. Gimbutas, kes oli avanud eelajaloo aarete laeka, julgustas uskuma rahumeelsesse ellu – tooma tagasi allasurutud, kuid hädavajalikud elemendid, nagu maa, keha ehk tervis, naiselikkus ja alateadvus. Osalevad kunstnikud jagavad isiklike lugude kaudu uskumusi ja kogemusi, mis peegeldavad Gimbutase iidse sümbolismi teooria mõju.
Näitus suunab mõtlema, milline näeks välja jumalannasid austav maailm, kus tähtsustatakse loodushoidu, elu eest hoolitsemist ja sõjapidamise hülgamist. Kas see teoreetiline idee saaks meie tulevikuühiskonna materiaalsesse reaalsusesse üle kanduda?
L’Atlas Gallery
4 Cour de l’île Louviers, 75004 Pariis
T–L, 12.00–19.00
Tasuta sissepääs
Postitas Andres Lõo — Püsilink
23.11.2023 — 28.11.2023
Inessa Saarits “Total Jellification” Vent space galeriis
Installatsioon ja skulptuur
23. novembril kell 19.00 avatakse Vent Space galeriis EKA skulptuuritudengi Inessa Saaritsa näitus “Total Jellification”.
Näituse avaperformance’i loob rühmitus TEMA.
Kõik tööd näitusel “Total Jellification” on loodud samast materjalist – vetikatest valmistatud želatiini sarnaset pulbrist – agarist. Agar-agar on naturaalne materjal, mida kasutatakse nii tarretiste, magustoitude ja kastmete tegemiseks kui ka mikrobioloogias bakterite kolooniate kasvatamiseks.
Näitus “Total Jellification” on inspireeritud merede “tarretumise” (jellification) fenomenist. Teadusartikkel “Jellification of Marine Ecosystems as a Likely Consequence of Overfishing Small Pelagic Fishes: Lessons from the Benguela” uurib ülekalastamise tagajärgi Lõuna-Aafrikas. Väikeste vabas vees toituvate kalade ülepüük suurendab meduuside (jellyfish) biomassi. Need väiksed kalad toituvad mitte veel täielikult välja arenenud meduusidest – täiskasvanud meduusil ei leidu praktiliselt looduslikku vaenlast. Väikesed kalad on olulised meduuside arvukuse piiramisel, kuid alates kommertslikust kalapüügist on merede ökosüsteemid pea peale keeratud. Meduuside paljusus ei ole ainult Lõuna-Aafrika probleem – kokkupuuted sagenevad üle maailma, nende arvukus on ka kasvanud ka Balti meres.
Sellel näitusel on “Jellification’i” terminit võetud sõna otseses mõttes. Vent Space on muudetud eksperimentaalseks ruumiks, kus agari kasutusvõimalusi on igatpidi uuritud. Tarretist on vormitud, kuivatatud, valatud vormi, lõigatud ning näituse avamiseks on ka kunstnik ise näitusesse tarretatud. “Total Jellification” on uurimus kiiresti muutuvast tulevikust ja toimetulekust väledalt tarretuva maailmaga.
Näitust toetavad Eesti Kultuurikapital, Põhjala ja Karksi Pruulikoda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Inessa Saarits “Total Jellification” Vent space galeriis
Neljapäev 23 november, 2023 — Teisipäev 28 november, 2023
Installatsioon ja skulptuur
23. novembril kell 19.00 avatakse Vent Space galeriis EKA skulptuuritudengi Inessa Saaritsa näitus “Total Jellification”.
Näituse avaperformance’i loob rühmitus TEMA.
Kõik tööd näitusel “Total Jellification” on loodud samast materjalist – vetikatest valmistatud želatiini sarnaset pulbrist – agarist. Agar-agar on naturaalne materjal, mida kasutatakse nii tarretiste, magustoitude ja kastmete tegemiseks kui ka mikrobioloogias bakterite kolooniate kasvatamiseks.
Näitus “Total Jellification” on inspireeritud merede “tarretumise” (jellification) fenomenist. Teadusartikkel “Jellification of Marine Ecosystems as a Likely Consequence of Overfishing Small Pelagic Fishes: Lessons from the Benguela” uurib ülekalastamise tagajärgi Lõuna-Aafrikas. Väikeste vabas vees toituvate kalade ülepüük suurendab meduuside (jellyfish) biomassi. Need väiksed kalad toituvad mitte veel täielikult välja arenenud meduusidest – täiskasvanud meduusil ei leidu praktiliselt looduslikku vaenlast. Väikesed kalad on olulised meduuside arvukuse piiramisel, kuid alates kommertslikust kalapüügist on merede ökosüsteemid pea peale keeratud. Meduuside paljusus ei ole ainult Lõuna-Aafrika probleem – kokkupuuted sagenevad üle maailma, nende arvukus on ka kasvanud ka Balti meres.
Sellel näitusel on “Jellification’i” terminit võetud sõna otseses mõttes. Vent Space on muudetud eksperimentaalseks ruumiks, kus agari kasutusvõimalusi on igatpidi uuritud. Tarretist on vormitud, kuivatatud, valatud vormi, lõigatud ning näituse avamiseks on ka kunstnik ise näitusesse tarretatud. “Total Jellification” on uurimus kiiresti muutuvast tulevikust ja toimetulekust väledalt tarretuva maailmaga.
Näitust toetavad Eesti Kultuurikapital, Põhjala ja Karksi Pruulikoda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.11.2023 — 24.11.2023
Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv
Fotograafia
Tallinna Fotokuu 2023 satelliit:
Kaisa Nele Hendla “Vahemärkmeid inimkogemusest” 6.-24.11.23
6. novembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kaisa Nele Hendla näitus „Vahemärkmeid inimkogemusest“. Tegemist on visuaalse teekonnaga, kus on sujuvalt ühendatud fotokunstniku ja modelli isiklikud otsingud, hetke vahetu tunnetus ja kõikehõlmav elus olemise kogemus. Veidi udused või äraspidise dünaamikaga fotod on laetud nähtamatu miskiga, eluenergiaga, mis on igale inimolendile ainuomane ja samas mingil moel ühine meil kõigil. Fotokunstnikuna püüab Hendla sõnuseletamatut essentsi, millega me kõik kokku puutume, kuid tihtipeale ei oska sõnadesse panna ning mis on alati puhas ja ilus.
Kaisa Nele Hendla: „Olen palju mõelnud, mis mind paneb fotokunsti iga hinna eest enda elus hoidma. Viimase kaheksa aasta jooksul on fotograafiast kujunenud justkui enesearengu indikaator. Kui kasvan ise inimesena, näen arengut oma fotokunstis. Kui olen iseendaga natuke keerulisemas kohas, seisab ka mu loov külg. Just selle kasvu või siis „kooselu” nägemine visuaalselt on üheks suureks käivitajaks. Konstantne lüke teadmise poolt, et alati on võimalik sügavamalt õppida, nii inimese kui ka kunstnikuna.”
Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”
Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv
Esmaspäev 06 november, 2023 — Reede 24 november, 2023
Fotograafia
Tallinna Fotokuu 2023 satelliit:
Kaisa Nele Hendla “Vahemärkmeid inimkogemusest” 6.-24.11.23
6. novembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kaisa Nele Hendla näitus „Vahemärkmeid inimkogemusest“. Tegemist on visuaalse teekonnaga, kus on sujuvalt ühendatud fotokunstniku ja modelli isiklikud otsingud, hetke vahetu tunnetus ja kõikehõlmav elus olemise kogemus. Veidi udused või äraspidise dünaamikaga fotod on laetud nähtamatu miskiga, eluenergiaga, mis on igale inimolendile ainuomane ja samas mingil moel ühine meil kõigil. Fotokunstnikuna püüab Hendla sõnuseletamatut essentsi, millega me kõik kokku puutume, kuid tihtipeale ei oska sõnadesse panna ning mis on alati puhas ja ilus.
Kaisa Nele Hendla: „Olen palju mõelnud, mis mind paneb fotokunsti iga hinna eest enda elus hoidma. Viimase kaheksa aasta jooksul on fotograafiast kujunenud justkui enesearengu indikaator. Kui kasvan ise inimesena, näen arengut oma fotokunstis. Kui olen iseendaga natuke keerulisemas kohas, seisab ka mu loov külg. Just selle kasvu või siis „kooselu” nägemine visuaalselt on üheks suureks käivitajaks. Konstantne lüke teadmise poolt, et alati on võimalik sügavamalt õppida, nii inimese kui ka kunstnikuna.”
Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”
Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.11.2023 — 11.10.2023
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Kaasaegne kunst
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
“Vaikelu hääbuvas ruumis” on tekstiline ja fotograafiline jutustus naiskogukonnast, kes hooldavad pikaealisi taimi avalikes ruumides nagu trepikodades ja fuajeedes. Vanad taimed elavad enamasti nõukogude ajal ehitatud keskküttega hoonetes. Raamatus vaadeldakse 7 objekti Eesti eri paigust. Teksti on põimitud Eesti tuntud luuletajate loomingut, mis on seotud taimede ja loodusega. Samuti leiab raamatu lõpust taimeindeksi tuttavate toataimede hooldusnippidega. Raamatust loevad koos Mirjamiga katkeid sõbrad Mari Steinberg, Sandra Ernits, Siim Preiman ja Sylvia Köster.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Raamat on müügil Rahva Raamatus, Arhitektuurimuusemis, Kumu poes ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga 15.-.
Üritusel toimub ka taimevahetus! Kui sul on kodus taim, mida sooviksid teistele jagada, võta see kaasa.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Laupäev 11 november, 2023 — Kolmapäev 11 oktoober, 2023
Kaasaegne kunst
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
“Vaikelu hääbuvas ruumis” on tekstiline ja fotograafiline jutustus naiskogukonnast, kes hooldavad pikaealisi taimi avalikes ruumides nagu trepikodades ja fuajeedes. Vanad taimed elavad enamasti nõukogude ajal ehitatud keskküttega hoonetes. Raamatus vaadeldakse 7 objekti Eesti eri paigust. Teksti on põimitud Eesti tuntud luuletajate loomingut, mis on seotud taimede ja loodusega. Samuti leiab raamatu lõpust taimeindeksi tuttavate toataimede hooldusnippidega. Raamatust loevad koos Mirjamiga katkeid sõbrad Mari Steinberg, Sandra Ernits, Siim Preiman ja Sylvia Köster.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Raamat on müügil Rahva Raamatus, Arhitektuurimuusemis, Kumu poes ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga 15.-.
Üritusel toimub ka taimevahetus! Kui sul on kodus taim, mida sooviksid teistele jagada, võta see kaasa.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
31.10.2023 — 25.11.2023
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Fotograafia
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Teisipäev 31 oktoober, 2023 — Laupäev 25 november, 2023
Fotograafia
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.11.2023 — 09.11.2023
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Arhitektuuriteaduskond
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Neljapäev 02 november, 2023 — Neljapäev 09 november, 2023
Arhitektuuriteaduskond
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.10.2023
Avatud loeng: Isabelle Sully
Graafiline disain
Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 18.00 räägib ruumis A302 oma praktikast Isabelle Sully, kes töötab feministlikust ajaloost lähtudes kuraatori, kirjutaja ja kunstnikuna.
Oma praktikas võtab Sully haldusmehhanismid ja -materiaalsuse põhifookusesse ning loob kontseptuaalseid projekte, mis hõlmavad eksperimentaalset kirjutamist, performance’it, näituste korraldamist ja kirjastamist. Tuginedes oma tööle väljaandesarja Unbidden Tongues asutaja-toimetajana ning ürituste platvormi Playbill asutaja ja kaaskuraatorina, tutvustab Sully oma loengus mitmeid projekte, mis kasutavad kirjutamist kui peamist mõtlemisviisi. Arvestades, et keel ja selle käsitlemine on tema töös kesksel kohal, räägib Sully ka nende projektide elluviimisest, kuna need on seotud graafilise disaini ja levitamistehnikatega – lähenemisviisid, mis on välja töötatud erinevate feministlike liikumiste raames kasutatud teabe levitamise meetoditest õppides.
Isabelle Sully (1991, AU) tegeleb kunsti tegemise, kureerimise, toimetamise ja kirjutamisega. Melbourne’ist pärit, elab ta praegu Rotterdamis, kus ta on ajakirja Unbidden Tongues asutaja-toimetaja ja Playbilli kaaskuraator. Tema osalus institutsionaalse praktika haldussfääris väljendub ka tema praeguses rollis Amsterdami Kunstvereini abidirektor-kuraatorina.
Loeng toimub inglise keeles.
Isabelle Sully loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.
Kõik huvilised on oodatud!
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
Avatud loeng: Isabelle Sully
Esmaspäev 30 oktoober, 2023
Graafiline disain
Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 18.00 räägib ruumis A302 oma praktikast Isabelle Sully, kes töötab feministlikust ajaloost lähtudes kuraatori, kirjutaja ja kunstnikuna.
Oma praktikas võtab Sully haldusmehhanismid ja -materiaalsuse põhifookusesse ning loob kontseptuaalseid projekte, mis hõlmavad eksperimentaalset kirjutamist, performance’it, näituste korraldamist ja kirjastamist. Tuginedes oma tööle väljaandesarja Unbidden Tongues asutaja-toimetajana ning ürituste platvormi Playbill asutaja ja kaaskuraatorina, tutvustab Sully oma loengus mitmeid projekte, mis kasutavad kirjutamist kui peamist mõtlemisviisi. Arvestades, et keel ja selle käsitlemine on tema töös kesksel kohal, räägib Sully ka nende projektide elluviimisest, kuna need on seotud graafilise disaini ja levitamistehnikatega – lähenemisviisid, mis on välja töötatud erinevate feministlike liikumiste raames kasutatud teabe levitamise meetoditest õppides.
Isabelle Sully (1991, AU) tegeleb kunsti tegemise, kureerimise, toimetamise ja kirjutamisega. Melbourne’ist pärit, elab ta praegu Rotterdamis, kus ta on ajakirja Unbidden Tongues asutaja-toimetaja ja Playbilli kaaskuraator. Tema osalus institutsionaalse praktika haldussfääris väljendub ka tema praeguses rollis Amsterdami Kunstvereini abidirektor-kuraatorina.
Loeng toimub inglise keeles.
Isabelle Sully loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.
Kõik huvilised on oodatud!
Postitas Anu Vahtra — Püsilink
10.11.2023
Avatud vestlus: Sara Gunnarsdóttir “Sõltumatu animakunst Ameerika filmitööstuses”
Animatsioon
10. novembril kell 18.00 EKA auditooriumis A-101 Sara Gunnarsdóttir “Sõltumatu animakunst Ameerika filmitööstuses”
Sara Gunnarsdóttir sündis ja kasvas üles Islandil, kus ta õppis kujutavat kunsti. Ta läks Ameerika Ühendriikidesse kahekümnendates eluaastates, et õppida eksperimentaalset animatsiooni California kunstiinstituudis (CalArts), kus ta elas ja töötas neliteist aastat, enne kui pöördus tagasi oma kodumaale. Osariikides veedetud pooleteise aastakümne jooksul õnnestus Saral luua oma käekiri Ameerika filmitööstuses iseseisva animaatorina.
Oma loengus räägib ta sellest, kuidas oma häälele ja animatsiooni valmistamise viisile truuks jäämine on aidanud tal avada uksi erinevatele koostööprojektidele erinevat tüüpi filmiharudes nagumängufilmid, dokumentaalfilmid ja telesarjad.
Kunstnikuga on võimalik vestelda pärast loengut.
P.S.
Cartoon Brew artikkel:
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud vestlus: Sara Gunnarsdóttir “Sõltumatu animakunst Ameerika filmitööstuses”
Reede 10 november, 2023
Animatsioon
10. novembril kell 18.00 EKA auditooriumis A-101 Sara Gunnarsdóttir “Sõltumatu animakunst Ameerika filmitööstuses”
Sara Gunnarsdóttir sündis ja kasvas üles Islandil, kus ta õppis kujutavat kunsti. Ta läks Ameerika Ühendriikidesse kahekümnendates eluaastates, et õppida eksperimentaalset animatsiooni California kunstiinstituudis (CalArts), kus ta elas ja töötas neliteist aastat, enne kui pöördus tagasi oma kodumaale. Osariikides veedetud pooleteise aastakümne jooksul õnnestus Saral luua oma käekiri Ameerika filmitööstuses iseseisva animaatorina.
Oma loengus räägib ta sellest, kuidas oma häälele ja animatsiooni valmistamise viisile truuks jäämine on aidanud tal avada uksi erinevatele koostööprojektidele erinevat tüüpi filmiharudes nagumängufilmid, dokumentaalfilmid ja telesarjad.
Kunstnikuga on võimalik vestelda pärast loengut.
P.S.
Cartoon Brew artikkel:
Postitas Andres Lõo — Püsilink