Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

30. oktoobrist 5. novembrini Pariisis toimuval festivalil Rencontres Internationales Paris/Berlin, New Cinema and Contemporary Art linastuvad.

Maria Kapajeva, Eléonore de Montesquiou, Kristina Normani, Liina Siibi ja Ingel Vaikla uued filmiteosed.

Programmide linastuskohad on Maison Européenne de la Photographie ja Musée de la chasse et de la nature (Euroopa Fotograafia Maja ning Jahi- ja Loodusmuuseum). Kunstnike kohalviibimist linastustel toetab Eesti saatkond Pariisis.

Programm: www.art-action.org/site/en/prog/index.php

Mihkel Ilusa Ofset lito teosed, millel kujutatud Eesti keraamikat läbi poole sajandi.

Teosed on trükitud Ubunoir graafika töökojas.

Teoste valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Autor tänab: Lauri Koppel, Gudrun Koppel, Avo Tragel, Oliver Kanniste, Taavi Teevet, Anita Kremm, Ingrid Allik, Ats Kruusing

EKA noore kunstniku preemia 2022 aasta laureaadi Chun Au Yeungi isikunäitus “Oled mu mõtteis” Hobusepea galeriis on avatud 30. oktoobrini.

„Öö oli jahe, nii et kõndisin koju pärast pikka jalutuskäiku koidikul. Istusin diivanil teki all ja kuulasin laulu, mille sõnad kaikusid mu peas…“that’s me in the corner, that’s me in the spotlight, losing my religion…” Sel õhtul polnud ma ainuke, kes tähelepanu keskmes oli. Järsku käis nurgas vali pauk. Toas oli nii pime, nii et nägin ainult kuidas kõik mu joped maha kukkusid. Mõtlesin sel hetkel kellegi peale…”
Chun Au Yeung

„Oled mul mõtteis” lähtub hetkede sügavamast sisemusest, et vaadelda pinget, mis tekib lootuse ja hirmu vahel ning püüab kunstiks tõlgituna mõtestada, kuidas need kaks tunnet kujunevad, kokku langevad ja saavad kõnetatud. Chun’i sisekaemuslikud joonistused ja installatsioonid lähtuvad isiklikust kogemusest suhestumisel elupaigaga, esitledes seda intiimse, kuid samas ka võõristust tekitavana läbi majapidamisesemete ja muude elementide ühteliitmise.

Näitusele loodud teosed tulenevad Chun’i enda kogemustest ja läbielatud olukordadest, mis on enamasti seotud kodumaalt eemalolekuga. „Ma kannan oma hinge raskust, otsin varjatud märke lootusest ja tähendusest, kuid see hoiab mind tagasi, see paneb mind hirmu tundma.” kirjeldab Chun. Teos““Tervitused, hüvastijätud” (2023) on ümber ehitatud riidenagist. Eemaldanud kõik riputuskonksud, kinnitas Chun nagi korpuse külge vibu, viidates justkui laseks keegi kusagilt sihtmärki, paljastades haavatud ja hävinud suhte.

Näitusega „Oled mul mõtteis” jätkab Chun koduste elementide ja inimloomuse suhete uurimist, kõrvutades nii isiklikke kui ka kollektiivseid emotsioone. Mööblist saab meedium, mis võimaldab kunstnikul avada igapäevaste tundmuste keerukust, iga objekt avamas ühteaegu nii dekadentlikku kui ka lootusrikast dialoogi kodu mõiste ümber.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituste korraldamist Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital,

Kultuuriministeerium ja AS Liviko.

Teisipäeval, 24. oktoobril kell 18.00 toimuvad EKAs A-501 Peter Fraseri ja Esther Hoversi kunstnikuvestlused. Kunstnikud viibivad Tallinnas seoses meistriklasside läbiviimisega Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonnas.

Peter Fraser on fotokunstnik, kes on alates 1980. aastate algusest süvitsi tegelenud värvifotograafiaga. Tema teosed peegeldavad intensiivset filosoofilist vaatepunkti igapäevastele teemadele ja materjalidele ning kunstnik on enesele tihti esitanud küsimuse “Mis on reaalne?” samaaegselt vaadeldes erinevaid ühiskondlikke valupunkte.

Fraser sündis 1953. aastal Walesis ja on lõpetanud fotograafia eriala Manchesteri Polütehnikumis 1976. aastal. Fraser hakkas pildistama Plaubel Makina kaameraga aastal 1982 ning 1984. aastal toimus tal ühisnäitus koos William Egglestoniga Arnolfini kunstigaleriis Bristolis. Fraser läks samal aastal USA-sse ja veetis peaaegu kaks kuud koos William Egglestoniga. Just sellel ajal otsustas ta pühenduda värvifotograafia väljendusvõimaluste uurimisele.

Fraser esitati rahvusvahelisele Citibanki fotograafiapreemiale 2004. aastal ning 2014. aastal omistati talle Kuningliku Fotograafiaühingu auliikme tiitel. Fraser on osalenud rahvusvahelistel näitustel pea 40 aastat, mille hulka kuuluvad märkimisväärsed isikunäitused nagu näiteks Photographers’ Gallery’s (London, 2002), PhotoEspanas (2017), Camden Art Centre’s (2018) ja Tate St Ives’is (2013), millega kaasnes ka Tate Monograph kunstnikuraamatu väljaandmine.

Viimaste olulisemate näituste hulgas on “Mathematics” Photo Espana’s (Madriid, 2017) ja Camden Arts Centre’is (London, 2018). 2021. a. pälvis Peter Fraser Pollock Krasneri Fondi auhinna uute teoste loomiseks Euroopas (kunstnik pildistas seeriad Saksamaal, Prantsusmaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Kreetal ja Eestis) – seda kõike ajal, mida iseloomustas aina suurem mure ja ärevus tuleviku ees. Alates 1988. aastast on Peter Fraseri loomingust avaldatud 12 raamatut (vt. kodulehte). Tema teoseid leidub mitmetes avalikes kollektsioonides, sh Arts Council of England, Tate London, Briti Nõukogu, Fondation A Stichting (Brüssel), Mast Foundation (Bologna), Yale’i Briti Kunsti Keskus (USA) ja erakogudes üle maailma.

https://www.peterfraser.net
INSTAGRAM peter_fraser9

Esther Hovers uurib oma kunstnikupraktikas võimu, poliitika ja kontrolli teostamist läbi linnaplaneerimise ja avaliku ruumi kasutamise. Ta on õppinud fotograafiat, aga oma loomingus töötab hetkel installatiivsete võtetega, milles fotod, joonistused, tekst ja film mängivad võrdselt olulist osa.

Kunstnik on oma teoseid eksponeerinud Aperture Foundation’is (New York City, USA); Lianzhou fotofestivalil (Hiina) ja Foam fotomuuseumis (Amsterdam) jm. Tema teoseid on avaldatud New York Times’is, Washington Post’is ja M – Le Magazine du Monde’s ja Wired’is.

2019. aastal töötas Hovers NARS Foundation residentuuris (The New York Art Residency and Studios), Brooklynis, New Yorgis. Hetkel elab Hovers Hollandis.

https://estherhovers.com
INSTAGRAM estherhovers

EKA jõuluturg tuleb taas ning see aasta esmakordselt kahel järjestikusel pühapäeval!

10. detsembril Eesti Kunstiakadeemias ning 17. detsembril Solarise keskuses.

Müüvada EKA vilistlased ning praegused EKA kunstnikud ja disainerid, töötajad.

EKA kaasaegse kunsti (MACA) ja museoloogia külalisõppejõud David K. Ross ja Rebecca Duclos reisisid hiljuti Põhja-Ukrainas, külastades kaheksat kunstikooli Lvivis, Harkivis ja Kiievis. 

David näitab reisi pilte ja arutab mõningaid pakilisi probleeme, millega Ukraina kunstiharidus täna silmitsi seisab.

EKA graafilise disaini vilistlane Andrei Kedrin teeb 25. oktoobril kell 17.00–18.30 Tallinna Kunstihoones, näitusel “Transs” joonistamisklubi. 

Kaasaegsed näitused tekitavad meis emotsioone, mälestusi ja uusi vaatenurki ning reaktsioone, mida me ei pruugi oodata. Siiski, et süveneda kunstiteoste ja kunstnike kontseptsioonidesse ja praktikatesse, on olemas erinevaid lähenemisviise, mis pakuvad praktilist vaatlust ning aitavad leida fookust ja uusi seoseid. Kunstniku Andrei Kedrini juhendatud joonistamisklubi avab võimaluse kogeda näituseid teises valguses.

18. oktoobril al kell 17.00 ootame osalema esimeses joonistamisklubis Kunstihoone Lasnamäe paviljonis, kus erinevate joonistusmaterjalide abil saab avastada uusi viise kunstiteostega suhtlemiseks Tallinna fotokuu peanäitusel “Transs” (kuraator llari Laamanen).

Kõik on teretulnud osalema, olenemata nende joonistamiskogemusest. Paviljonis on olemas joonistamismaterjalid, kuid julgustame teid kaasa võtma oma märkmikud.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatakse reedel 20. oktoobril kell 18.00 kaasaegse graafikakunsti näitus  “Pindadest, piiridest, omaruumidest”

Graafikatehnikates kihiliselt töötamine kujundab mõtlemise viisi, see on jutustamise keel. Seitse kunstnikku võtavad graafikakunsti tööriistad ning liiguvad siis nendega edasi – paberipinnalt ruumi. Mäestikuna kerkivad küsimused, kas trükigraafika saab olla ruumiline? Millised on graafikakunsti ruumilised omadused? Milliseid maastikke moodustavad graafikakunstnikud erinevates tehnikates ja omaruumides? Žestid, töökojad ja materjalid on siin kahtlemata kohal, omavad häält ja osalevad otsustusprotsessides. Kivi, paber, käärid, puit ja kangad – need on vaid mõned materjalid, millel on siinsetes teostes sama suur teovõime ja sõnaõigus kui autoril. Avame kunstipraktika töövõtete sisulised või tunnetuslikud küsimused ning nihutame graafika piire ja potentsiaale kaasaegse kunsti väljal. Iga kunstnik keskendub ühele trükitehnikale, millele nad ühtaegu kaasaegselt kontseptualiseerides ja samas traditsiooniliste käsitöö oskustega meisterlikult lähenevad. Ruumi on kerkinud terve sügav-, kõrg- kui ka lametrükitehnikate kosmos: litograafia, serigraafia, linoollõige, käsiladu, kuivnõel, fotopolümeer, söövituse sügav- ja reljeeftrükk.

Pindadest moodustuvad maastikud, mis pole enam tasapinnalised, sest ka paberi soojus ja poorsus, matriitsist surutud jälg ning trükivärvid loovad taktiilsed, faktuursete omaduste kihistused. Piiridest võib siin näituse kontekstis rääkida nii trükigraafika klassikalisest vormistusest väljumisest kui ka joontest kui graafilisuse olemuslikust osast. Mitmest etapist, materjalist, plaanipärastest ja juhuslikest sündmustest moodustub üks graafiline tervikteos või teoste seeria – omaruum. Omaruumidest leiab kunstniku psüühilise ja füüsilise ruumi isikupärase tõlgenduse ning eneserefleksiooni. See on rohkem kui kunstniku looming, sisaldades endas subjektiivset kogemuste pagasit, maailmavaadet ja loome käigus tekkinud uut maailma. Rullime graafika mikrokosmosed lahti, head rännakut!

Kunstnikud: Britta Benno, Maria Erikson, Maria Izabella Lehtsaar, Mari Prekup, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom

Kuraator: Britta Benno

Graafiline disain: Nelli Viisimaa

Täname: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Graafika.ee

Näitus on avatud 21.10-12.12.2023 T – P kell 15.00 – 18.00

Pühapäeval 12. novembril 2023 kell 16.00 toimub näituse viimasel päeval kohtumine kunstnikega ja ringkäik näitusel.

Neljapäeval, 19. oktoobril kell 18.00, räägib Eva Weinmayr oma praktikast ning kunstnike kirjastamise sotsiaalsest ja poliitilisest toimimisest.

Intersektsioonilisest feministlikust vaatenurgast rääkides, pole kõne keskmes mitte kauba žanr “kunstiväljaanne”, vaid kollektiivsed protsessidv ja suhted, mida sellised kriitilised avaldamised võivad võimaldada.

Loeng toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM).

Eva Weinmayr viib läbi praktikapõhist uurimistööd kunsti, kriitilise pedagoogika ja institutsionaalse analüüsi ristumiskohas. 2020. aastal avaldas ta MediaWikis oma doktoritöö pealkirjaga Noun to verb. Uurimus käsitleb avaldamise mikropoliitikat ja segaseid autorsuse mõisteid ristlõikelisest feministlikust vaatenurgast. (HDK-Valand, Göteborgi Ülikool, SE)

Müncheni kunstiakadeemia kunsti- ja haridusteaduskonna ajutise õppetooli juhatajana (2022–2023) lõi ta koos üliõpilastega kritilab, avatud lähtekoodiga platvormi diskrimineerimise kriitiliseks kunstiõpetuseks. Aastatel 2019–2022 juhtis ta EL-i rahastatud kollektiivset uurimis- ja õppeprogrammi Teaching to Transgress Toolbox, mis oli inspireeritud USA aktivistist, õpetajast ja teoreetikust kellakonksudest (koos ergiga, Brüssel, BE). Praegu on ta Coventry ülikooli (Ühendkuningriik) postdigitaalsete kultuuride keskuse külalisliige valdkonnaga Ecologies of Dissemination​​​​, koostöös kunstnik Femke Sneltingiga, kes tegeleb levitamisstrateegiate ja taaskasutuspoliitikaga, feministlike metoodikatega, dekoloniaalsete teadmispraktikatega ja avatud juurdepääsu põhimõtetega (HDK-Valand, 2023-24).

Eva Weinmayr peab laialdaselt loenguid ja töötab kunsti- ja aktivistide ruumides (SALT Research Istanbul, MayDay Rooms London, Showroom London, Kunstverein München, Steirischer Herbst Graz) ning ka väljakujunenud kunstiinstitutsioonides (Varssavi riiklik kunstigalerii, Saint Louis kaasaegse kunsti muuseum, Museo Nacional Centro de Arte Reina Sofia Madrid, Venezia biennaal).

Tema hiljutiste kunstiuuringutel põhinevate projektide hulka kuuluvad „Radikaalse kataloogi õpetamine – ainekava” (2021–22, koos Lucie Kolbiga), „Kaasamiste ja väljajätmiste raamatukogu“ (2016–2020), „Piraadiprojekt“ (2010–2015, koos Andrea Francke), AND Publishing (2010. aastal, koos Rosalie Schweikeriga).

Eva Weinmayri loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.

Esmaspäeval, 16. oktoobril kell 18.00 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saalis Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna 3. kursuse tudengite näitus „Kuidas olla siin“.

Esinevad: Karola Ainsar, Anaïs Dubois, Maria Hindreko, Liisa-Lota Jõeleht, Stanislav Alexander Mihheljus, Daria Morozova ja Marc Léger Sauvageot

Kõik näitusel eksponeeritud teosed on valminud käesoleval sügisel, seitsme nädala jooksul toimunud stuudiopraktika käigus. Nii on näitus põgus žest tänases päevas, justkui kiire käekirjalise märkme jätmine vaatajale, küsimus või tõdemus: kuidas olla siin.

Õpingute kolmandal aastal pühenduvad tudengid järjest enam endale omase kunstnikumõtte ja -käekirja otsingutele. Maalikunstniku laad kujuneb tihti aastatega, need noored siin on selle teekonna alguses. Nende teosedki on omavahel sarnased ja erinevad samaaegselt. Ühist stuudioruumi jagades jagatakse muudki, teineteisest ollakse mõjutatud siin toimuvate mõttevahetuste ja praktiliste töötundide kaudu. Isegi kui otsitakse oma individuaalsust, seob ühine tööruum neid teineteisega kokku. Maalikunstniku paratamatu üksindus, oskus ja soov sellega toime tulla, on neil veel päriselt järgi proovimata.

Oma teoste kohta räägivad nad järgmist:

Karola Ainsar: „Kui ma ütlesin, et ma igatsen olla ära, olin ma juba teel. Põld on lõputu, ent sadu on lõppenud ning värvid mu ümber on varasemast hoopis erinevad. Väravad võtavad sildade kuju ning ma tahan teada, mis on teisel pool. Ma olen juba teel.“

Anaïs Dubois: „Minu eesmärk on luua maaliline reaalsus, kus kõik on võimalik. See maailm koosneb erinevatest ruumidest, maastikest ja interjööristseenidest, mis sulanduvad kokku üheks pildiks. Värvilisi, killustatud kompositsioone maalides tegelen mälestuste taasloomisega, sean  kahtluse alla ruumi ja meie ettekujutuse sellest.“

Maria Hindreko: „Maaliseerias tegelen kollaažiliku kujutamisviisiga. Lähtepunktiks on mustrite ja kujundite kordused, samuti erinevad vastandused: roosa ja roheline; geomeetriline ja ebamäärane kujund; ruumilisus ja tasapind; katvus ja läbipaistvus. Kujutan neid vastanduvaid maailmu kollaažile omaste konkreetsete üleminekutega.“

Liisa-Lota Jõeleht: „Minu teosed on inspireeritud risograafia tehnikast: fotode trükkimiseks eraldatakse värvikihid (sinine, punane, kollane ja must) ja trükitakse need üksteise peale. Silma ees segunevad väikesed värvitäpid ja nii tekivad uued toonid. Mõtisklen oma teostes selle üle, kui palju võib pildis olla nö toorest infot, mis ilma kontekstita ei ütle meile midagi ja mõjub abstraktselt. Võrdlen visuaale fossiilidega, kus on jälg millestki konkreetsest, kuid kujutis/objekt ise tegelikult puudub ja alles on vaid teadmine selle olemasolust.“

Alexander Stanislav Mihheljus: „Vahel tuleb tõele näkku vaadata ning aktsepteerida seda, et sul ei uju peas ringi häid ideid. Seega, võta vastu seda, mida sulle antakse. Hein!“

Daria Morozova: „Teos „keelebarjäär” räägib raskustest enda emotsioonide ja mõtete väljendamisel, ning suurest tahtest suhelda maailmaga kas ema- või võõrkeeles. Tunnen tihti raskust leidmaks õigeid sõnu. Iga suhtlus on paratamatult moonutatud, sõnad jäävad kurku kinni, kaovad või tõlgendatakse neid valesti, nii et lõpuks jään oma sõnade ja emotsioonidega täiesti üksi.“

Marc Léger Sauvageot: „Maaliseeriates “Maadlus I” ja “Maadlus II” käsitlen ühise teemana kehade võimu, nendevahelisi kokkupõrkeid ja nende haavatavust. Kasutan kehasid lähtepunktina seksuaalse identiteedi ja psühholoogia uurimiseks, paljastades tundlikkuse nüansse ning alateadvuse emotsioone. Maalides olen kasutanud erinevaid materjale – kriidikrunti, munatemperat ning õlivärvi.“

Tudengeid juhendas Sirja-Liisa Eelma.

Näituse tehniline tugi Mihkel Ilus.

Näitus jääb avatuks kuni 17. detsembrini 2023.

Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saal (Struve 1, Tartu) on avatud E-R 9-21, L-P 12-18.