Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Reedel, 1. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli paarisnäitus „Brikollaaž“, kus materjalist saab kunst ja kunstist materjal ning kus teineteisele püstitatakse tühje ülesandeid ja antakse eksitavaid juhiseid. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Erki Kasemets ja Camille Laurelli on kunstnikud, kelle elu ja looming on ühtviisi põhjalikult läbi põimunud. Kummagi jaoks ei ole määravad kindlad võtted või peensuseni lihvitud tehnika, vaid pigem üldiselt avatud ja hübriidne suhtumine kunsti ning oma rolli selles. Mõlemat paeluvad mängud, mõlemad on pühendunud kollektsionäärid, mõlemad naudivad võrdselt nii leiutamist kui ka äpardumist.

Ideede kolmepoolne pingpongitamine on viinud labürintja näituseni, mis tugineb taaskasutusele ja mängulisusele. Näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. Näpuga viibutamise ja moraalilugemise asemel tegeleb näitus küll pigem kujundlike küsimustega, aga on siiski omamoodi etenduslik ja aktiivne, mitte staatiline või passiivne.

„Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli kutsumine koos näitust tegema on üks neist ideedest, mis tagantjärele tundub niivõrd loomulik, et ei oskagi näppu peale panna hetkele, millal see sündis. Kumbagi neist ei saaks käsitleda just kultuuritõkestajana, aga mõlema tegevuses leidub kindlasti annus vastuhakku või keeldumist. Kuidas küll polnud need kaks varem kohtunud?“ mõtiskleb näituse kuraator Siim Preiman.

Olete oodatud näituse avamisele 1. septembril kell 18.00. Näitus „Brikollaaž“ jääb avatuks 5. novembrini 2023.

Erki Kasemets (1969) on installatsiooni-, maali-, performance’i- ja teatrikunstnik, kelle looming hõlmab prügikunsti, polügoonteatrit, isikliku elu süstemaatilist dokumenteerimist, materjalikultuuri, kineetilist kunsti, keskkonna- ja lavakujundusi jpm. Tema viimase aja ülesastumised on osalemine rühmanäitusel „Metsikud“ Tartu kunstimuuseumis (2021), isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis (2020) ja isikunäitus Audru muuseumis (2019).

Camille Laurelli (1981) on intermeediakunstnik, kelle segadusseajav, läbikukkuv ja möödarääkiv looming hõlmab nii videot, fotograafiat, performance’it ja skulptuuri kui ka kureerimist. Laurelli on pühendunud kaastööline, algataja ja kollektsionäär, kes peab 2018. aastast Tallinnas videomängude muuseumi LVLup!. Tema viimase aja esinemiste hulgas on osalemine rühmanäitusel „Crawl Out Through the Fallout“ Eesti kaasaegse kunsti muuseumis (2022), isikunäitus „Kaudze“ Low Gallerys Riias (2021) ja isikunäitus „News Feed“ ARS Showroomis (2019).

Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–18. Galeriis toimuvad igal laupäeval kell 13.00 pooletunnised eestikeelsed ringkäigud. Sissepääs on tasuta.

SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.

Santa Zukkeri isikunäitus

“Nihutades piire”

24.08–01.11.2023

Kohtu 8, Tallinn

“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”

Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.

Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.

Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.

Mariliis Rebase (EKA uusmeedia MA) kureeritud näitusel osalevad skulpturaalsete vormidega Touristes Tristes (Dylan Ray Arnold & Océane Bruel), postkaardiseeriaga Leena Kela, videoteostega Kristoffer Ala-Ketola ja Mika Taanila, ning loeng-performance’iga Shubhangi Singh. 

„Nagu tuuletu pilv“ on avatud 4. septembrini 2023.

Näitusel esitatud teosed põimuvad koosluseks mida seob ühine huvi aja kuhjumise vastu. Kuraatori eesmärgiks oli avada tühjuse, logelemise ja niisama olesklemisega seotud potentsiaali, teadvustades samas ka vastupanu, mida need tegevused esile kutsuvad. Kunstiteoste seltsis soovis ta tervitada puhkust, aja ja hoo maha võtmist ning tuuletu pilve kulgemist üle sinise taevalaotuse. Suutmatuse kõrval kaasaegse kiire elutempoga seotud ootustega sammu pidada, tõstsid protsessi käigus aga pead ka võimetus ja soovimatus rütmi aeglustada.

Näituse avaõhtul reedel, 11. augustil leidis aset Shubhangi Singh’ loeng-performance „Rest/Unrest: Notes on Loitering“.

Näituse raames tõlgiti nii inglise kui ka eesti keelde Soome ajakirjaniku Anton Vanha-Majamaa kolumn.

Näitust „Nagu tuuletu pilv“ toetavad Kone Foundation ja Arts Promotion Centre Finland. 

„Kive pehmeks rääkida”
Sophia Hallmann, Loora Kaubi, Mattias Veller, Oliver Wellmann
15.07–10.08.2023
Avamine 14.07 kell 18.00

Olete oodatud näituse „Kive pehmeks rääkida” avamisele 14. Juulil kell 18.00 EKA Galeriis! Sissepääs näitusele on Kotzebue tn kaudu.

Kujund „kive pehmeks rääkida” viitab, et inimene on suuteline mõjutama või manipuleerima ka kõige kõvemaid ja kangekaelsemaid esemeid, sarnaselt sõnade võimele viia emotsionaalse läbimurde või muutuseni.

Kunstnikud leidsid ühise keele tegeledes sellega, mis on neist endist suurem: olgu selleks nähtused, mis ulatuvad ajas kaugele tagasi või need, mis eksisteerivad kollektiivses teadvuses. Kive võib näha kui tänaseni kestvate vanade ideede kehastusi. Mõned neist on unustuste hõlma langenud, teised seisavad ikka veel nagu monumendid. Paljud neist sooviksime oma õlgadelt heita, aga tihti on nad selleks liiga rasked. Maailmavaatelised süsteemid on õppinud muutustele vastu panema, sünnitades oma pooldajate peades väärkujutlusi.

Sophia Hallmann’i teoses on suhkur muudetud klaasi meenutavateks okasteks. Installatsioonis “Hüperstiimulid” kõrvutab ta materjali haprust ja magusust okaste ohtliku teravusega. Need vastandlikud omadused koonduvad magusa valu mõisteks. Teos äratab lisaks nägemisele ka maitse- ja kompimismeeled ning osutab naudingu ja ebamugavuse keerukale suhtele. Isomaltsuhkur on muundatud näiliselt luksuslikuks klaasjaks esemeks. Kuna nii oksad kui suhkur on orgaanilised, siis ükskord nad lagunevad ja purustavad luksuse loodud illusiooni igavesest turvalisusest.

Veenmine on reaalsuse kujundamise tööriist. Seda saab kasutada, et luua kujutelma ohutusest, millega kaasneb vaid petlik rahulolu. Loora Kaubi teos käsitleb seda, kuidas patriarhaalse süsteemi võimutsemine väljendub vägivaldse arhitektuuri kaudu. Kaubi etendab väändunud, sillapositsioonis vaataja poole kõndivat keha, mis viitab rõhumisele allumisest tingitud vaimsele kahjule. “Käsi ja meel järgivad kurja teed” loob pinnase, et mõtiskleda ebamugavuse ja vaenulikkuse üle koreograafia ning esemete abil. Kas välismaailm on see, mille eest end kaitsma peab, või peab kaitsma välist ka enda sisemaailma eest? Piirdeaed on materiaalne kehastus hirmust, mida tunnevad kõik, kes ei seisa turvaliselt võimuhierarhia tipus.

Neile, keda muidu kuulda ei võeta, võivad hääle anda lood. Loovestjat julgustatakse end kuuldavaks tegema ning tal on võimalus väljendada oma tõlgendusi näiliselt objektiivsetena. Oliver Wellmann’i looming tiirleb ümber müütiliste traditsioonide uurides neis peituvaid vastuolusid. Teos “Raunen (Põlengud)” pärineb käimasolevast performance’ite seeriast “Raunen” (saksa k. ‘tõe sosistamine’), kus sünged maapiirkondadest inspireeritud maailmad segunevad autofiktiivsete elementidega. Hein süttib sageli iseenesest ja tekitab suuri tulekahjusid. 

Veel üks suur lugu on müütiline rahvusnarratiiv, mis kõrgub kaljuna indiviidi kohal. Mattias Veller väljendab oma rahulolematust, et peab seda koos kõigi selle vasturääkivustega aktsepteerima. Üksinda on ta võimetu jäika rahvusmüüti pehmeks rääkima, seega otsustab ta rollid ümber pöörata. Installatsioonis “Eesel Eestis” näitab ta, millistel absurdsetel viisidel kollektiivset identiteeti kujundatakse. Teda huvitab, kuidas uskumine töötab ja kuidas kergeusklikke ninapidi vedada.

Teoseid näitusel “Kive pehmeks rääkida” võib vaadelda kui kunstnike tõlgendusi nende endi ja suurte väliste jõudude vahel valitsevatest pingetest. Olgu tegu nõustumise, talumise, protesti või domineerimisega – kõigis teostes ilmneb mingisugune veenmise element. Selle tõhusust ei saa aga kunagi ette teada.

​​Sophia Hallmann (s. 1995) elab ja töötab Berliinis, ta õpib Berliini Kunstiülikoolis skulptuuri ja installatsiooni. Tema tööde keskmes on erinevad vormi võtmise tehnikad ja valu valamise protsessid, kus mängib tähtsat rolli kunstilise objekti ja materjali vaheline seos. Sageli kutsuvad tema teosed esile pingestatust inimkeha suhtes, tulenevalt kasutatud või kujutatud esemete omadustest. Eesti Kunstiakadeemias veedetud Erasmus vahetusõpingutel osales Sophia Hallmann EKA Noore Skulptori Preemianäitusel 2023 ja võitis seal 3. koha. Lisaks on ta osalenud mitmetel grupinäitustel Berliinis ja pälvinud Tutsek Foundation Glass Class-i stipendiumi.

Oliver Wellmann (s. 1991) on Saksamaalt pärit kunstnik, kes elab ja töötab Berliinis. Wellmann õpib hetkel Berliinis UdK Vabade Kunstide Teaduskonnas, osakonnas Performance/Skulptuur. Tema kunstipraktika seob omavahel sisemisi allikaid välimistega või nendega, mis on mahajäetud. Tema tööde kujundid ringlevad selgelt maapiirkondade, folkloorsete traditsioonide ja vaimse võimestatuse, näiteks nõiduse ümber. Oliveri kunstiline uurimustöö nõiakunsti kohta kaasaegses kontekstis tõstatab küsimusi ühiskonnas, mis januneb tähenduse ja vaimsuse järele, kuid kus need mõlemad samaaegselt ka kaduvate nähtuste alla liigituvad.

Loora Kaubi (s. 1998) on Tallinnas töötav kunstnik. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia Vabade kunstide teaduskonnas. Ta on end täiendanud Viini Kunstiakadeemias ja Mexico City’s Casa Lü residentuuris. Kaubi praktika keerleb ümber (naise) keha ja sellesse puutuvate ühiskondlike ja sotsiaalsete suhete. Ekseldes päris ja väljamõeldu vahealal, keskendub ta oma töödes kõhedusttekitavatele, intensiivsetele tundmustele, mida stseeniloome kaudu etendada. Kaubi on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu Nädalapreemia ja 2023 aasta jaanuaris toimus tema isikunäitus “Inimene ei näe kunagi unes päikest” Uus Rada galeriis. Lisaks on Kaubi osalenud näituste ja performance’itega Tallinnas, Narvas, Haapsalus, Valgas, Viinis ning Mexico Citys.

Mattias Velleri (s. 1998) kunstipraktikas on läbivad teemad füüsiline töö ning inimese ja materjali suhted. Otsuste tegemisel on ta minimalistlik ja materjalis täpne, tihti kasutades aeganõudvaid käsitöölisi tehnikaid. Hetkel huvitub ta enim kollektiivsest teadvusest ja ajaloost. Teda on autasustatud Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu Nädalapreemiaga. Velleri tööd on olnud grupiprojektides ARS projektiruumis ja Uus Rada Galeriis (2023), EKA galeriis (2022) ja paarisnäitusel Lõputu elu galeriis (2021).

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, UdK Berlin, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis

Täname: Ulvar Kaubi, Saara Liis Jõerand, Elss Raidmets, Patrick Zavadskis, Mirje Veller, Riina Veller, Karl Linnasmägi (OÜ NovaElement), Valge Kuup OÜ

Tartus, Aparaaditehase rõdugaleriis on avatud EKA graafikaosakonna II ja III kursuse tudengite näitus „Wälljapanek“.

„Austatud kaasmaalased! Rändame tagasi 150 aasta tagusesse aega. Võib ju arvata, et see meid enam kuidagi ei puuduta, aga see millest ja kuidas TÄNA ajalugu jutustame, mõjutab meid rohkem kui arvata võime. See pole muuseum, vaid näitus. Kaheksa kunstniku loomingu Wällja panek tutvustab neid maid eesti ärkamisajast, mida pole sellest saati väetatud. Tärganud Rohu Lillekesed saavad julgelt oma pea päikese poole tõsta ja ennast läbi loomingu nähtavaks laulda!“

Osalevad kunstnikud: Johanna Rannu, Kärt Heinvere, Eleri Muhkel, Nils J. Rammo, Lily Tilk, Nana Schilf, Pavel Dodatko, Helena Pass.

Näitus on üleval Aparaaditehase rõdugaleriis 15.06.23–09.07.23 ning avatud K-P kell 12.00–18.00.

Galerii külastamine on tasuta.

Aparaaditehase Rõdugalerii asub Aparaadi restorani kohal. Galeriisse pääseb uksest nr 7 nii läbi Fahrenheit 451 raamatutoa kui ka otse II korruselt.

Magistritööde kaitsmised Kaasaegse kunsti ja Animatsiooni õppekavadel
5. – 6. juunil algusega kell 10.00 TASE ‘23 näitusel Tallinna Kunstihoones, Vabaduse väljak 8

5. juuni / June 5

10.00 – 10.45, VI floor
Heli Haav – master’s thesis: artistic component “Lilith” and written component ”Looking into the invisible: Attempts to find unspoken connections between the health of the Earth and the well-being of humankind”, supervisor Anu Vahtra (MA). Reviewer Elnara Taidre (PhD).

10.45 – 11.30, V floor
Jonathan Stavleu – master’s thesis entitled ”Museum of the 20th Century Archeology”, supervisor Anu Vahtra (MA). Reviewer Camille Laurelli (PhD).

11.30 – 12.15, IV floor
Samuel Lehikoinen – master’s thesis: artistic component “Unemployment Simulator 2018” and written component ”Everyday is Sunday”, supervisor John Grzinich (MA). Reviewer Taavi Varm (MA).

Lunch 12.15 – 13.15

13.15 – 14.00, III floor
M. Mojtaba H. Davijani – master’s thesis: artistic component “The Little Goldfish” and written component ”Shoot for Freedom”, supervisors John Grzinich (MA) and Kersti Uibo (MA). Reviewer David Ross (MA).

14.00 – 14.45, II floor, elevator
Stina Isabel Gavrilin – master’s thesis: artistic component “Break out. Give in.” and written component ”Seele Brennt”, supervisors John Grzinich (MA) and David Ross (MA). Reviewer Camille Laurelli (PhD).

15.45 – 16.30 ZOOM in EKA
Keawalee Warutkomain (Animation MA) – master’s thesis “Being-in-Between: A Journey to Contemplate the Notion of ‘Life/Death’ via an Improvisational Animation Approach”, supervisor Michael Croft (MA). Reviewer Mari-Liis Rebane (MA).

Assessment committee: Kristi Kongi, Sten Ojavee, Kristina Õllek, Agnė Jokšė, Rebecca Duclos.

/

6. juuni / June 6

10.00 – 10.45, Kunstihoone
Triin Türnpuu – magistritöö koondpealkirjaga „Kunst on sinu ümber. Pea meeles – võid katsuda, mitte vaadata!”, juhendajad Ingrid Allik (MA) ja Else Lagerspetz (MA). Retsensent Tamara Luuk (MA).

10.45 – 11.30, Kunstihoone
Marleen Suvi – magistritöö koondpealkirjaga „18:25”, juhendajad Merike Estna (MA) ja Eik Hermann (MA). Retsensent Kaarin Kivirähk (MA).

11.30 – 12.15, Kunstihoone
Lisann Lillevere – magistritöö loominguline osa „Sulav tõde” ja kirjalik osa „Ma ei tea, mis on reaalsus, aga ma tean, mis mulle meeldib”, juhendajad Marge Monko (MA) ja Helen Sirp (MA). Retsensent Elnara Taidre (PhD).

12.15 – 13.00, I korrus
Anselm Oja – magistritöö koondpealkirjaga „Tuunitud eneseotsingud pimedatel sisetänavatel”, juhendajad Reimo Võsa-Tangsoo (MA) ja Anu Vahtra (MA). Retsensent Elo Liiv (MA).

Paus 13.00 – 14.00

14.00 – 14.45, III korrus
Kristiina Aarna – magistritöö loominguline osa „518 päeva” ja kirjalik osa „Nähtamatu hääl ja hool naiskunstnike loomingus”, juhendaja Marge Monko (MA). Retsensent Brit Pavelson (MA).

14.45 – 15.30, III korrus
Heleliis Hõim – magistritöö koondpealkirjaga „Täitumatus (Unfulfilled)”, juhendaja Reimo Võsa-Tangsoo (MA). Retsensent Holger Loodus (MA).

15.30 – 16.15, VI korrus
Annika Hint – magistritöö loominguline osa “Recreate.betterlife.jpg” ja kirjalik osa “Trying to grasp a rainbow is the surest way to make it vanish”, juhendaja Taavi Talve (MA). Retsensent Hanno Soans (MA).

16.15 – 17.00, VI korrus
Liis-Marleen Verilaskja – magistritöö loominguline osa „Jumaliku surm: Apokalüptiline unenägu” ja kirjalik osa „Jõudmine unenäost usuni ja kunsti”, juhendajad Eve Kask (MA) ja Andrus Laansalu (MA). Retsensent Lilli-Krõõt Repnau (MA).

Hindamiskomisjon: Kristi Kongi, Sten Ojavee, Kristina Õllek, Sandra Kosorotova, Tõnis Saadoja. 

Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul” toimub Eesti Kunstiakadeemias 15. juunil, kell 09.30–16.30, EKA aulas.

Konverents arutleb originaalsuse ja kunstiuuenduse ajalooliste ja kaasaegsete küsimuste üle tehisintellekti ajastul. Mida tähendab kunstniku kui autori jaoks ajastu, kus digitehnoloogia osaleb mitte ainult loomingu abivahendi ja instrumendina, vaid kus tehisintellekti programmid suudavad luua kuvandeid erinevatele kujutlustele, olles treeninud end miljonite autorite visuaalse võimekuse abil.  Kuidas suhestuda tehisaru ressurssi autori loomingus, ja  millega peaks arvestama seekuures kaasaegne kunsti kõrgharidus? Mis tähendus on originaalsusel kunstis olukorras, kus loojad on ümbritsetud visuaalselt üleküllastunud keskkonnast; kus loojate käsutada on tehnoloogia, mis võimaldab neilt hõlpsalt kopeerida, modifitseerida ja levitada oma kunsti; kus professionaalne kunstnik peab “võistlema” visuaalselt koolitamata loojatega. 

Digitehnoloogia osaleb kunstiloomingus ja visuaalses vormistuses juba paarkümmend ja enam viimast aastat ja on tunginud erinevatele loomeerialadele. Mis on väljakutsed, mis seisavad ees –  ning kes vajab kunsti, ja kes vajab AI kunsti?  Konverentsil juurdlevad tehnoloogia mõju üle kunstiuuenduses nii traditsioonilistes kui uutes kunstivormides erinevad loomevalla autorid ning AI-analüütikud.

Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee. Registreerumiseks palun täida VORM.

Sündmus toimub rahvusvahelise koostööprojekti Transform 4 Europe raames.

PÄEVAKAVA

09.30-10.00 – Tervitus ja avasõna Kirke Kangro, Dean of Fine Arts, Professor

10:00-10.45  peaettekanne Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”

10.45 -11.00 Paco Ulman “Accidental Projections”

11.00 -11.15  Zeynep Aksoez “Artificial Narratives”

11.15 -11.30 Hasso Krull   “Creative Ritual and Ritual Creativity”

11.30 – 11.45  Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”

11:45 -12:45  vestlusring, moderaator prof. Kirke Kangro

12:45 -13:45 lõuna

13.45 -14.00 Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”

14.00 -14.15  Oliver Laas “Norms in AI Systems”

14.15 -14.30  Taavi Suisalu “AI in the mirror”

14.30 -14.45  Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”

14.45 – 15.30 peaettekanne Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”

15.30 – 16.30  – vestlusring, moderaator dr Raivo Kelomees

ESINEJAD

Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”

Senior Curator at Niio. Writer and researcher specialized in art and digital media. PhD in Information and Knowledge Society from the Universitat Oberta de Catalunya (UOC). Adjunct lecturer at the UOC, as well as in postgraduate courses. Editor and advisor at DAM Digital Art Museum. His work explores the different aspects of the interaction between art, technology and society, as well as the relationship between digital art and the art market. He is the author of the book on contemporary and digital art collecting You Can Be A Wealthy/ Cash-Strapped Art Collector In The Digital Age (Printer Fault Press, 2020).

Abstract

Since the dawn of algorithmic art, computers have entered the creative process as an active agent, engaging in a somewhat dialogical relationship with the artist. Machine learning programs have enabled computers to produce more sophisticated outputs, to the point of surpassing artists’ expectations. The precise instructions inscribed in a few lines of code have become prompts in natural language, with the final outcome emerging from an inscrutable latent space. As a field of uncharted possibilities, the latent space expands artists’ creativity and enables the perception of the program as an Other, an entity that is felt as alien while also deeply embedded in the artist’s self. This talk will address the latent space in connection with the notion of an Other and its implications in artistic creativity and originality.

Paco Ulman “Accidental Projections”

Since 2001 has worked as an architect in various offices (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Alianss Arhitektid). In 2013 he co-founded Mudel Architects studio. 2018-2020 worked at Tallinn Urban Planning Department and since 2021 works as an architect at the Tallinn Strategic Management Office.

Selection of projects in which he participated as co-author: Hotel Lydia in Tartu (2016), Hotel Lydia (2014), Pärnu Mud Baths hotel Hedon spa, Niine tn 11 office building extension project in Tallinn (2012).

In his artistic practice he is mainly focused on spatial issues and its representations using various different mediums. He has made exhibition and installation works, designed graphics, directed short films and animations, graphic novels, etc. Selection of solo exhibitions:„Heitmaa“ 2018a, „Tallinnas“ 2009a ja „Mememe“ 2014a. Since 2011 he has supervised various studios at Estonian Art Academy. From 2021 he is a PhD student in Architecture and Art at EKA Architecture and Urban Planning department.

Zeynep Aksöz “Artificial Narratives”

Zeynep Aksöz is an architect and a creative coder. She is one of two partners of Vienna-based design and research collective Open Fields. Currently she is a Research Associate and a lecturer at University of AppliedArtsVienna, an Assistant Professor at TU Vienna in Department for Structural Design, Faculty in IAACBarcelona.Through her ongoing research, teaching, and practice Zeynep explores generative design and the implementation of AI based processes into design, architecture, and urbanism. Her focus lies in developing emergent design approaches through the collaboration of human and artificial intelligence.

Zeynep is the recipient ofResearch Prize for Architecture from the National Chamber of Architects, Austria and a former Marie Curie fellow. Together with Mark Balzar, BernhardSommer,and Galo Moncayo she is the recipient of FWF PEEK funding for their Project Vibrant Fields.In collaboration with Nicolaj Kirisits she received INTRA funding for the project titled Morphology of Sound. Her creative and scientific work has been published in books such as Fabricate, Design Transactions, in conference proceedings including Design Modeling Symposium, Acadia as well as in the architecture magazineManege. Zeynep has exhibited her work at the Vienna Design Week, Bratislava Design Week, inKADKCopenhagen, Salona di Mobile in Milan, London Design Festival, Daniels School of Architecture in Toronto, andArchitecture Biennale die Venezia. Zeynep received her Doctoral degree from the University of Applied Arts Vienna at the Institute of Architecture under the supervision of Klaus Bollinger. She was a Marie Curie Fellow and an early-stage researcher in the international training network Innochain. She holds a MArch degree from the Architectural Association of London’s Emergent Technologies and Design Program and an MSc degree from TU Wien.

Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”

Hasso Krull (b. 1964) is an Estonian poet who has published sixteen books of poetry and nine collections of essays that include literary criticism as well as writings concerning art, cinema and society. During 1990-2017 he was teaching cultural theory at the Estonian Institute of Humanities (special courses on creation myths, oral tradition, continental philosophy and psychoanalysis). In 2001 Krull founded a poetry translation review Ninniku with Kalju Kruusa (www.eki.ee/ninniku/), in 2003 there followed a book series Ninniku Raamatukogu. Lately Krull has been concerned with ecological issues and the ongoing devastation of the Estonian forests.

Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”

Taavi Piibemann started his stint as a carpenter, taught art at the Estonian Academy of Arts and Pallas in Tartu. Choose to do that after three years of copywriting, what back then seemed like a logical application of his study of photography at Tartu Art College and English language and literature at Tartu University. Beyond that there’s idyllic rural childhood in Viinistu, a small seaside village at the Gulf of Finland.

Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”

Andres Karjus is a research fellow in cultural data analytics at Tallinn University, and also operates in the private sector as an instructor on digital skills and AI. He has a background in the humanities (PhD in linguistics) and computer science (MSc in AI), and regularly engages with both in his teaching and research practice.

Oliver Laas “Norms in AI Systems”

Oliver Laas is a philosopher whose work focuses on philosophy of technology, philosophy of language, logic and metaphysics. He has written about artificial intelligence, arguments from analogy, definitions, truthlikeness in history, video games, and virtual reality.

Taavi Suisalu “AI in the mirror”

Taavi Suisalu is an artist who blends traditional and contemporary sensibilities and activates peripheral spaces for imaginative encounters. He has recorded volcanoes and malfunctioning satellites, composed for lawnmowers, intertwined living and digital ecosystems, explored datafictions and how developments in technologies shape our environments and influence behavior, perception and thinking of social beings. Suisalu has studied sociology and computer science in University of Tartu, contemporary art practices in Geneva University of Art and Design and earned his MA degree from Estonian Academy of Arts. He has participated in residency programmes in Nida Art Colony, WRO Art Center and International Studio & Curatorial Program (ISCP) amongst others.

Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”

Dr Varvara Guljajeva is an Assistant Professor in Computational Media and Arts at the Hong Kong University of Science and Technology (Guangzhou). Previously, she held positions at the Estonian Academy of Arts and Elisava Design School in Barcelona. Her PhD thesis “From Interaction to Post-Participation: The Disappearing Role of the Active Participant” was selected as the highest-ranking abstracts by Leonardo Labs in 2020. As an artist, she works together with Mar Canet forming an artist duo Varvara & Mar. Often the duo’s work is inspired by the information age. Their works were shown at MAD, Barbican, Ars Electronica, ZKM, etc. www.var-mar.info

Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”

Lev Manovich is a visual artist, writer, and one of the world’s most influential digital culture theorists. He was included in the lists of “25 People Shaping the Future of Design” (Complex, 2013) and “50 Most Interesting People Building the Future” (Verge, 2014). Manovich is a Presidential Professor at The Graduate Center, City University of New York, and a Director of the Cultural Analytics Lab. He has published 180 articles and 15 books that include AI Aesthetics, Cultural Analytics, Instagram and Contemporary Image, and The Language of New Media described as “the most suggestive and broad-ranging media history since Marshall McLuhan.” His digital art projects were shown in eight personal and 120 international groups exhibitions in Centre Pompidou, ICA London, ZKM, KIASMA, and other leading venues.