Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

EKA kaasaegse kunsti magistrandi Sarah Noonani näitus Dirt Road Vent Space galeriis avatakse 2. mail kell 18.00.

24. septembril 2022 hävitas väike orkaan Atlandi ookeanis Kanadas pinnasteel mahajäetud puufarmi. Näitus Dirt Road (“Külavahetee“) sümboliseerib seda, kuidas kiindumus konkreetsesse asukohta ja kodu päritolu võib muuta paiga hinnaliseks.

Materjalid ja mälu teleporteerivad tuttavlikkust, liikudes ebaloomulikult läbi struktuuride ja värvide. Looduse eeterliku kõleduse uurimiseks loovad tekstiilist skulptuurid pinnastee abstraktse kujutise. See paigalduskeskkond meenutab selle hinnalise koha tundlikke jooni. See paljastab, kuidas abstraktsed vormid ja kujutlevad mälestused hülgavad meie kasvatuse juured – kahetsustunne aga maandatud noorusliku aususega.

Sarah Noonan kasutab oma äravisatud riideid ja asju, et muuta kulunud ja uuendatud kangad käsitsi õmmeldud segatehnikas skulptuurideks. Käsitöö- ja tekstiilmaterjalide valimatu kasutamise kaudu uurivad nad materjalide vastupidavust ja pehmust. Nende kunst paljastab meie ümber hapraid sentimentide kihte, mis loovad seoseid asustatud paikadega. Muutused ajas, kohas ja aktsepteerimises julgustavad meid tuvastama sisemise väärtuse tundeid.

Näituse lahtiolekuajad on 2.–7. mai kell 15.00–19.00.

28. aprillil avab maali- ja installatsioonikunstnik Kristi Kongi Berliinis projektiruumis roam oma isikunäituse „Värvid tuletasid mulle meelde, et elu võib minna nii huvitavaks, et me unustame karta“.

Avamissündmus toimub Gallery Weekend Berlin ajal ning kuulub projektiruumidele keskenduva Sellerie Weekend programmi. Näitust saab külastada 7. maini.

Kristi Kongi uus isikunäitus on mõtisklus ja üks viise, kuidas suhestuda ja mõelda ajast, kus me praegu oleme. Näitusel olevad maalid on peegeldused ja portreed, portreed ilma inimesteta, et igaüks saaks ise olla see inimene maali sees. Maale luues oli kunstniku tähelepanu tundlikkusel, aga ka jõul ja piirideta vabadusel.

Avamissündmus toimub 28. aprillil kell 18.00–21.00.

Näitus on avatud 7. maini, projektiruumi saab külastada N–P kell 16.00–19.00 ja kokkuleppel. roam asub Berliinis Kreuzbergi linnaosas Lindenstraße 91, 10969 Berliin.

Näitust toetavad Eesti Suursaatkond Berliinis ja Eesti Kultuurkapital.

Kristi Kongi (sündinud 1985) on maali- ja installatsioonikunstnik, kelle töö keskendub värvile, valgusele ja ruumile. Tema erksavärviline maalilooming võtab sageli muljetavaldavate ruumi hõlmavate installatsioonide kuju. Lisaks maalimisele lõuendile või seintele, põrandale ja laele kasutab Kristi maaliinstallatsioonide loomiseks ka mitmesuguseid muid materjale, nagu näiteks kangad, vineer või pleksiklaas. Maalide ja installatsioonide aluseks on konkreetsed või kujuteldavad kohad, kunstniku tähelepanekud, emotsioonid ja mälestused. Kristi Kongi looming baseerub põhjalikul uurimistööl ja maalieksperimentidel, kus ta katsetab erinevate värvidega, valguse ja varjuga. Kristi ise on nimetanud neid eksperimente „harjutusteks kuuga“. Kristi Kongi looming on ühtaegu nii poeetiline – see väljendub ka teoste pealkirjades – kui ka süsteemne ja analüütiline.
www.kogogallery.ee/ee/kunstnikud/kristi-kongi, www.kristikongi.com

roam on projektiruum Berliinis Kreuzbergi linnaosas – see on loodud residentuuriprogrammi, näituste, lühiajaliste projektide ja võrgustumissündmuste läbiviimiseks. Projektiruumi fookuses on Ida-Euroopa, eeskätt Eesti kunstnikud, kelle näituseid ja residentuure kureerib MTÜ Eesti-Saksa Kunstikoostöö.
www.roam-projects.eu

Kogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnikele. Täna esindab galerii kaheksat Baltimaade kunstnikku, nende seas ka Kristi Kongit.
www.kogogallery.ee

Neljapäeval, 4. mail 2023 kell 17.00 avab Anu Vahtra Hobusepea galeriis isiknäituse „seinaääri mööda, trepist alla, uksest välja“. Näitus jääb avatuks 29. maini 2023.

Näitus „seinaääri mööda, trepist alla, uksest välja“ koondab uueks ruumiliseks tervikuks Anu Vahtra viimase kolme aasta jooksul valminud teosed. Fotode, videote ja leitud objektide vahendusel kajastub olukordade, lahenduste ja otsuste vaatlemise ja dokumenteerimise protsess pidevas ehitusjärgus olevas linnas. Teosed on algselt loodud näitustele Amsterdamis, Ateenas ja Brüsselis.

Näituse pealkiri on laenatud Anne Carsoni esseest „Chez l’Oxymoron” (1988). Näitust saadab kunstnik Lieven Lahaye tekstiline kaastöö ning kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla film. Graafilise disaini autor on Elisabeth Klement.

Anu Vahtra (1982, Tallinn) on foto-, video- ja installatsioonimeediumis töötav kunstnik, kelle looming on sageli seotud ruumilise konteksti või arhitektuurse keskkonnaga, kus loomingut näidatakse. Lähtudes konkreetse koha arhitektuurilistest iseärasustest ning ajaloolisest ja kontekstuaalsest taustast, keskendub Vahtra teostes sageli näituseformaadile ja näituseruumi spetsiifikale, kuid käsitleb ka linnaruumiga seotud küsimusi. Vahtra on osalenud mitmetel rahvusvahelistel grupinäitustel ja esinenud isiknäitustega nii Eestis kui ka mujal. 2017. aastal osales ta ISCP residentuuris New Yorgis ja 2020. aastal WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris Brüsselis. Alates veebruarist 2022 töötab Vahtra Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti magistriõppekava juhina.

Suur tänu: Maris Karjatse, Lieven Lahaye, Tanja Muravskaja, Ingel Vaikla, Johannes Säre & Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Roman-Sten Tõnissoo ja Ellen Vene sukelduvad Draakoni galeriis keskaja pimedusse. 

Neljapäeval, 4. mail 2023 kell 17.00 avaneb Draakoni galeriis Roman-Sten Tõnissoo & Ellen Vene ühisnäitus Valguse rüpes, ihates pimedusse.

Näitus jääb avatuks 27. maini 2023.

Roman-Sten Tõnissoo ja Ellen Vene näitus „Valguse rüpes, ihates pimedusse“ on kahe kunstniku vaheline jätkuv koostöö, kus autorite iseloomulikud käekirjad vahetavad asukohti, peegeldavad teineteist ja loovad uusi dialoogivorme.

Kohatundlike teoste kaudu püütakse lahti harutada ja ümber mõtestada visuaale fantaasiatest, mis ilmnevad seoses sooviga põgeneda maailma rahutu olemuse eest alternatiivsetesse keskkondadesse. Tehnoloogilistele arengutele toetudes on visuaalkultuuris veelgi jõulisemalt kinnistunud igakülgne viitamise ja sämplimise praktika, mille läbi on kaasajatunnetusse sugenenud eri ajastutest pärinevate fragmentide kollaaž. Sageli igatsetakse murrangulistel aegadel tagasi maagilisse arhailisusse, mis on mudeldatud taolise killustatud kujutlusliku möödaniku põhjal. Tallinna vanalinna südames asuvas Draakoni galeriis võtavad kunstnikud vaatluse alla keskaja, kui platvormi, kuhu projitseeritakse kõiksuguseid ideid ja ideaale. Näiteid keskaegse esteetika, sümbolite ja olustiku ümbertöötlemisest leiab kõikidest kultuurivaldkondadest, nii muusikast, moest, ilukirjandusest kui ka mängude- ja filmimaastikult. Keskaja pimedus on justkui vaheldus tänapäeva meeleheidet peegeldavate ekraanide värelevale valgusele.

Roman-Sten Tõnissoo (1989) on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi fotograafia ja magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal, lisaks täiendanud end Prahas FAMU-s. Tema loomingu huviobjektiks on ajastule omane ihalus vaimsuse ja tähenduse järele, samuti agressiooni ning turvatunde haprad jõujooned. Peamiste töövõtetena eristuvad meediumiülene viitamine ja ruumilise dialoogimomendi otsimine, ning selles peituv potentsiaal visualiseerida uusi võimalikke tulevikuperspektiive. Viimased näituseprojektid on olnud „Your Afterlife Is Cancelled” koos Ellen Venega ARSi projektiruumis (2022), „Out of Sight Is Out of Mind” koos Ellen Venega Roam projektiruumis Berliinis (2022) ja „Dreams in Unfreedom” koos Sven Parkeriga Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis (2022).

Ellen Vene (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri- ja installatsiooni osakonnas bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti erialal magistrantuuri ning täiendanud end Viini Tarbekunstiülikoolis ja Central Saint Martins’i kolledžis Londonis. Tema installatiivse kunstipraktika keskmes on strateegiad, mis toetuvad kultuuriloole ja kunstiajaloole ning illustreerivad viise, kuidas ajaloolised süsteemid ja rollid olevikus peegelduvad. Viimased näituseprojektid on olnud „Harjutusi unistuste pidamiseks“ TYPA galeriis (2022), „See kõik ja ei midagi rohkemat“ koos Roman-Sten Tõnissooga ARSi projektiruumis (2022), „Out of Sight Is Out of Mind” koos Roman-Sten Tõnissooga Roam projektiruumis Berliinis (2022).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Mihkel Ilus “für A. R.-S.”
GÜ galerii
20.04–06.05
E-R 12.00-18.00

“Kogujad on õnnelikud inimesed”
Stefan Zweig, Eilne maailm.

“Eelmisel suvel asendus mul teadmata põhjustel üks pool-obsessiivne kogumiskirg teisega. Järjest pikenev vinüülivirn läks teadmata ajaks puhkusele, asemele tuli aina kasvav lasu pruune TEKTi kanne. Praeguseks on neid peaaegu häirivalt palju. Samas puudub tunne, et neist veel küllalt saaks.. Varem mõtlesin vaasidest kui kosmoselaevast, kannud jäid mõistetamatuks. Nüüd on mul nendega oma suhe tekkinud. See nõuab omaette tähelepanu. Et neid segaseid tundeid kuidagi suunata, teen graafikateostega pühenduse TEKTi kannudele, mis ehk aitavad selgust luua, millega mind võlutud on.”

Mihkel Ilus eksponeerib GÜ galeriis ofset lito teoseid, mis otsivad dialoogi TEKTi, KFK ja ARSi keraamika vormikeelega. Lisaks printidele on näitusel eksponeeritud fragmendid ARSi kujundustööde ateljee ajaloolise maalrite ruumi põrandast. Tegemist on sama ruumiga, kus asub täna Mihkel Ilusa stuudio.

3. maist alustavad avalike loengutega vabade kunstide teaduskonna kandidaadid:

Graafikaosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Lilli-Krõõt Repnau
3. mai kell 13.00 loeng “Materiaalsuse serval”

Loeng toimub ruumis A-501

Maaliosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Sirja-Liisa Eelma
5. mai kell 10.00 loeng “Karussellihobune, peegel ja elevandiluust torn. Märkmeid maalipäevikust”.

Holger Loodus
5. mai kell 11.00 loeng “Udu sees kobades”

Rait Rosin
5. mai kell 12.00 loeng “Kogukondlik maal kui maalikunstniku kogemuse laiendus”

Fotograafia osakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Paul Kuimet
5. mai kell 14.00 loeng “Nimeta”

Loengud toimuvad ruumis A-302

EKA fotoosakond kutsub kahe uue auhinnatud eesti filmi linastusele: “Hipodroom” (rez. Vladimir Loginov) ja “Kallid reisijad” (rez. Madli Lääne”) neljapäeval, 27. aprillil A-101 kell 18.00.

Filmide kogupikkus on 96 minutit. Linastusele järgneb inglisekeelne vestlus filmitegijatega. Filmidel on inglisekeelsed subtiitrid.

Kõik on oodatud ning linastus on tasuta!

EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semper tegi Helsinkis sealsete Teatriakadeemia lõpetajatega kohaliku Linnateatri (Kaupunginteatteri) Pasila black-box teatris projekti “Nimeta”.

Lavastaja assistendina lõid kaasa EKA stsenograafia tudengid Anita Kremm ja Liisamari Viik.

Lavastuse helilooja on Jakob Juhkam.

Tegemist originaallavastusega, mis Enel-Liis Semperi sõnul on teatud määral järjeks lavastusele “72 päeva”. Sarnasus seisneb selles, et töötati piltidega ja materjal ei sisalda verbaalset dialoogi.

Etendus “Nimeta” kestab umbes 1 ja 3/4 tundi, mis garanteerib autori sõnul Helsingist viimase laevaga Tallinna naasemise.

Etendust kaua ei mängita, sest “Nimeta” on diplomilavastus.

Lähem info

Treiler

Lavastajatekst: 

Aastate jooksul olen avastanud, et mind tõmbavad enamasti asjad, mis mingil põhjusel keelduvad nime panemast. Need asjad on minu jaoks huvitavad, sest nad keelduvad täielikult kirjeldamast või on liiga erilised või abstraktsed või ilmsed, et neid sõnadega tabada. Kunstnikuna on minu eesmärk tuua need nimetud hetked lavale ilma igasuguse selgituseta, nii nagu nad on, et inimesed saaksid neid kogeda nii nagu mina. Ootan huviga, kas ja kuidas teised neid hetki vastu võtavad ja tõlgendavad.

Minu jaoks peab esituskompositsioon vältima lineaarsust ja aja loomuliku kulgemise tunnet. Seetõttu kogun kokku fotograafiast, maalidest ja tardunud poosidest töömaterjali ning panen need siis erinevatel veidratel viisidel kokku, mis oma veidrusest hoolimata meenutavad mulle elu selle tooruses. Need nimetamata hetked, mille loon, tuletavad mulle meelde meie tegelikku seisundit inimestena. Mina kui subjekt eksisteerin lõputute lugude seas, mis juhtuvad samaaegselt praeguses hetkes. Lisaks minu subjektiivsetele piiratud vaatenurkadele ja pidevale pingutusele taandada elu millekski, mida saan loota mõtestada, ilmnevad kõik eksistentsi hetked äärmiselt veidrates, absurdsetes sügavalt puudutavates kujundites.

Reaalsus, mida ma otsin, on sageli valdav ja arusaamatu, kuid tekitab minus (ja loodetavasti ka publikus) tingimusteta empaatia, mis võib viia mind meditatiivsesse seisundisse, kus reaalsus ja selle muljed muutuvad mingil moel kättesaadavaks.

Neljapäeval, 27. aprillil avaneb Tallinna Kunstihoone Galeriis Riin Maide näitus “Teistelt poolt, teistest asjadest”. Installatiivsed teosed keskenduvad olematute ruumide potentsiaalile ja ajutise ilule.

“Teiselt poolt, teistest asjadest” on visuaalne uurimus kohtadest, mida ei ole tegelikult olemas. Kasutades endale omaseid materjale nagu paber ja kangas, loob (ja taasloob) Maide neljal päeval keskkonda, läbi mille kogeda ruumilisi ääremärkusi.

“Iga hea vaatemängu juures on mind peaaegu alati paelunud rohkemgi see, mis jääb selle taha. Tühjaks jäänud poepindadelt leiab romantik minus, kapitalismi julmusele vaatamata, tühjuse nostalgiat ja nukrat ilu. Kaduva hetke, mille tahaks jäädvustada.”

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Oma kunstipraktikas käsitleb ta läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade mälu ja kohalolu. Maide loomingus on olulisel kohal kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Näitusetegevuse kõrval töötab ta ka kuraatori, etendajana ning on lavastuse kunstnikuna kaasa löönud mitmete etenduskunsti projektide juures, nii Eestis, kui välismaal. Maide lõpetas 2020 graafika eriala Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (BA) ning õpib praegu stsenograafia erialal (MA). Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas. Riini on pälvinud Edmund Valtmani ja Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid ning aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ja 2022 tiitli Uus Tulija Graafikas.

Kunstnik tänab:
Eesti Kultuurkapitali,
Eesti Kunstiakadeemiat, eesotsas Stsenograafia osakonda, Veidi Christot, aga rohkem Cristot
Sõpru, kes asju ellu aitavad viia
ja muidugi Tallinna Kunstihoonet

Näitus on avatud:
27.04-30.04.2023
14:00 – 19:00
Kunstihoone Galerii
Vabaduse väljak 6, Tallinn

Väljapanek on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03-18.05.2023.

Lisainfo:
Facebook: https://www.facebook.com/ornokevad

Instagram: https://www.instagram.com/p.o.r.n.o_k.e.v.a.d/

riin.maide@artun.ee
+372 5343 7533