Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Edith Karlson (EKA Skulptuuri ja installatsiooni BA ja kaasaegse kunsti MA) on loonud stsenograafia KAnuti Gildi SAALis 5. detsembril esietenduvale Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi etendusele “COWBODY/ Oh wow, it’s you!” (“LEHMKEHA/ Oh, sina siin!”), mis tegeleb fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele. 

Etendus toob kokku ootused ja resultaadi, ning liugleb maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest. Sigrid ja Hanna Kritten kutsuvad publikut osa saama tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness-trampliinide kompotist, kus kaks keha enesekaitse vormis võitlust naudivad või võitlevad, et nautida.

Kaks üsna noort naisterahvast. Hääl nende peenikeste huulte vahel on uskumatult madal. Nende justkui haprad, passiivsed kehad huugavad intensiivsusest. Nad ei paku teenuseid, vaid teenivad. Teenivad paradoksi, transformatsiooni ja jõudu. Nad on isereguleerivad, isetaastuvad. Konkreetsed ja kujundlikud. Elusuuruses. Nad üllatavad ja üllatuvad. Sosistavad möirgeid. Mängivad kodustatud vormidega – roomates, karates – nii et tutid lendavad.

Väga igapäevane rutiinne usk hetkesse, kus kõik saab olema lihtsalt hästi. Usk, mis kõike kuidagi kergelt koos hoiab. Oled allutatud jõududele, mida sa ei mõista, ja mis sind lõhki rebivad. Sa oled päris inimene. Ära muretse. Hapnikku voolab. Nii et nüüd võid lõpuks ometi end vabaks lasta, kas pole? Oled võib-olla alati mul meeles.

Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Viljandi Kultuuriakadeemias 2011-2014 ja lõpetanud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz/ HZT tantsu ja koreograafia eriala bakalaureuse (2014-2017). Õpingute ajal HZT-s alustas ta tööd ülikooli teatritehnikuna ning puutus seeläbi kokku valguskujundusega. Aastal 2021 osales ta ETC Electronic Theater Controls Ltd Fred Foster Student Mentorship Program International branch programmis. Hanna Kritten on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast on Hanna Kritten vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.

Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd “Imagine There’s a Fish” (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow’s, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd “Pushing Daisies” (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd “not this pillow fight” esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance’it “Let’s get lost I know the way” (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.

Koreograafia: Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Muusika, helikujundus: Markus Daßau
Stsenograafia: Edith Karlson
Dramaturgia: Ruslan Stepanov
Valguskujundus: Hanna Kritten Tangsoo
Projektijuhtimine: Maarja Kalmre
Tehniline tugi: Henry Kasch
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Toetajad: Fonds Darstellende Künste aus Mitteln der Beauftragten der Bundesregierung für Kultur und Medien im Rahmen von NEUSTART KULTUR Saksamaa, Eesti Kultuurkapital
Tänud: Heneliis Notton

Neljapäeval, 1. detsembril, kell 18.00, avab EKA maali vilistlane Liisa Kruusmägi oma isiknäituse „Binoklitega peajalgsed“ Vaal galeriis.

Näituse helikujundus: Taavi Tulev

Graafiline disain: Helmi Arrak

Liisa Kruusmägi (s 1988 Tallinnas) on Eesti maalikunstnik ning illustraator. Tema käekiri on äratuntavalt eluline, lõbus ja värviline. Tema isiknäitused on toimunud lisaks Eestile ka Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ning Brasiilias. Ta on osalenud grupinäitustel Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes, Lõuna-Koreas ja Venemaal. Tema teoseid võib kohata ka tänavapildis: suured seinamaalid on Paide pritsumaja põhjaküljel ning Tallinnas Topsi baari sissepääsu kohal.

Kruusmägi õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’is ja osalenud residentuuriprogrammides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis, Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus, Mark Rothko keskuses Daugavpilsis ja São João residentuuris Brasiilias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näituse raames toimub joonistamise õhtu Liisa Kruusmägiga 6. detsembril, kell 18.00.

Üritusele võiksite kaasa võtta oma joonistusvahendid, kuid soovi korral on mõned pliiatsid ja paberid olemas ka galerii poolt.

Näitus on avatud T–R 12–18, L 12–16 kuni 22. detsembrini.

Alates 28. detsembrist saab näitust jätkuvalt vaadata, kuid ainult eelneval kokkuleppel.

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

EKA animatsiooniosakond kutsub teid kolmapäeval, 23. novembril, kell 10.30–12.00 EKA aulasse (A101) maailmakuulsa animafilmi režissööri Theodore Ushevi loengut kuulama. 

Theodore Ušev on Bulgaaria päritolu Kanada režissöör, kes on loonud viimaste aastakümnete ikoonilisemaid animafilme. Kohtumisel tutvustab Ušev enda animeeritud maailma ja räägib töömeetoditest.

Uševi uusim mängufilm “Phi1.618” esilinastub rahvusvahelisel PÖFF-il 26 | Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival! 

“Phi1.618″ linastused PÖFF-il

Lisateavet Theodore Ushevi kohta leiate siit

Andrea Luka Zimmermani kunstnikuvestlus „Film and the Practice of Social Dreaming“ 22. novembril, kell 15.45–17.15, ruum A 403 

Kuidas me võiksime vastu seista sellele, et meid raamitakse aina soo, võimete, puude või isegi geograafia kaudu… Kirjeldan oma üle kümne aasta kestvat tööprotsessi, mis aitab tähelepanu pöörata avaliku ja isikliku mälu ning rändelu alaväljendatud ristumiskohtadele – inimlikule ja kõigele muule, sageli seoses struktuurse ja poliitilise vägivallaga. Protsessid, kus radikaalsed kohtumised nõuavad ebatavalisi ühisosasid ja tulevikku, kasutades filmitegemise praktikat sotsiaalse unistamise vormina.

Kuraator ja filmiprodutsent Gareth Evans lõpetab esitluse, uurides selle töö erinevaid võimalikke levitamis- ja kuvaplatvorme.

Andrea Luka Zimmerman on filmitegija ja kunstnik, kelle tegevus nõuab inimeste, koha ja ökoloogia suhete põhjalikku ümberkujundamist. Keskendudes tõrjutud isikutele, kogukondadele ja kogemustele, kasutab tema praktika kujutlusvõimelist hübriidsust ja narratiivi ümberkujundamist kõrvuti unistamise ja loomingulise isepäisusega. Varjatud ajaloost teavitatud ja radikaalsete lootuste allikate suhtes valvel teos seab prioriteediks püsiva ja õiglase kooseksisteerimise. Andrea pikad filmid on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Andrea on Central Saint Martinsi võimaliku filmi professor.

www.fugitiveimages.org.uk
https://linktr.ee/andrealukazimmerman

„Metaversumis on üksildane“
Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Kristen Rästas, Sten Saarits
11.11.–11.12.2022
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses

Neli kunstnikku loovad Raplamaa Kaaseagse Kunsti Keskuse saali audiovisuaalse osalusnäituse, mis uurib erinevate ruumiseadete ja virtuaalreaalsus-tehnoloogiate vahendusel viimastel aastatel populaarsust kogunud „metaversumi“ (ingl k „metaverse“) hingeelu. Virtuaalmaailmade platvormid on kuum teema nii krüptomaailmas kui ka üha enam „tavamaailmas“ läbi väljajäämishirmu tootvate reklaamikampaaniate, kus kohtame paljutõotavaid lubadusi uutest sotsialiseerumis-, investeerimis- ja meelelahutuskeskkondadest internetis. Ülevõimendatud tulevikulubaduste taga peituvad tänasel päeval aga üksildased, interaktsioonivaesed ning äreva kaubandusliku alatooniga maailmad täis digimeeneid ja hasartmängurlust. Näitus „Metaversumis on üksildane“ esineb kui nelja kunstniku tõlgendus suurest kontrastist reklaamiorkaani ja selle varju langevate virtuaalmaastike vahel.
Graafiline disain: Henri Kutsar

Tänud: Markus Tiitus, Alexei Gordin, Ian-Simon Märjama, Hendo Kidron, Leegi Kiis, Marek Gedvil, Tiina Vändre, Laura Suur, Anna-Liisa Männik, Ingrid Algma, Ingrid Kääramees, Linda Zupping, Jüri Ruut, Mirko Känd, Erko Ever, Kristjan Koskor, Anni Koskor, Katarina Koskor, Ander Koskor, Kennet Lekko, Eesti Kunstiakadeemia

Näitus jääb avatuks 11. detsembrini 
T–P 15.00–18.00 

Asukoht: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Tallinna mnt. 3b (Espaki maja 3. korrus), Rapla

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Tartu Kunstimaja suures saalis maalikunstnik Kristi Kongi ja graafik Mare Vindi ühisnäitus „Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad“.

Esmapilgul näib nende kahe vägagi individuaalse käekirjaga looja positsioon olevat lausa vastandlik. Mare Vindi metafüüsilised, peaaegu mustvalged maastikud nõuavad oma tagasihoidlikus pingestatuses vaikset mõtisklust. Kristi Kongi seevastu rahmab vaataja oma lõputult värvikirevasse maailma, kus sügavad tumedad tooniüleminekud vahelduvad pastelsete variatsioonidega, ning rõhutab teoseid ümbritsevat ruumi kaasates veelgi oma loomingu kõikehõlmavust.

Kuid värvil ja selle (pea täielikul) puudumisel on siiski ühisosa: valgus. Mõlemad kunstnikud on seda oma teostes nii otseselt kui kaudselt kasutanud ning selle kohalolu, kui nii võib öelda, ka kujutanud. Kuna valgus on nende ühisosa, pakuvad nad vaatajale erinevaid viise ja võimalusi selle tunnetamiseks, mille tulemusel moodustub galeriisse erinevate aegade ja kohtade rütmis kulgemine, kus värv ja värvitus asuvad koos teine-teist esile tõstma.

Kuraator Peeter Talvistu tegi kunstnikele ettepaneku teha ühine näitus juba 2018. aastal ning mõlemad autorid läksid sellega koheselt kaasa. „Nägin neis mõlemas teatud sarnast läbitunnetatust ning mul polnud kordagi arvamust, et nad hakkaksid galeriis omavahel konkureerima, vaid pigem mõjuksid toetavalt. Kahjuks hakkas Mare tervis halvenema ning praegu pole teda enam meiega, et lõpliku tulemuse osas sõna sekka öelda. Samas on Kristi saanud mitu aastat Mare loomingu peale mõelda ning sellest inspireerituna nii enda töid kui tervet näitusekomplekti komponeerida.“

Kristi Kongi (s 1985) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Muuhulgas on ta olnud Sadolini kunstipreemia (2013, nüüd Akzo Nobel), Konrad Mäe preemia (2017) ja Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2021) laureaat. Ajavahemikus 2022–2024 on ta üks kunstnikupalga saajaid. Kuigi Kongil on hiljuti Tartus toimunud isikunäituseid Kogo galeriis, oli tema viimane ülesastumine Tartu Kunstimajas 2013. aastal.

Mare Vint (1942–2020) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi klaasikunstnikuna, kuid on peamiselt tuntud graafiku ja joonistajana. Kristjan Raua preemia ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi kõrval sai ta 2019. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia. 1987. aastal toimus tal koos Andres Toltsiga ühisnäitus Tartu Kunstimajas.

Näituse graafiline kujundaja on Tuuli Aule.

Täname: Ahti Lill, Gristel Mänd, Eesti Kultuurkapital, Akzo Nobel, Eventech.

Näitus toimub dialoogis Kogo galerii projektiga „Laura Põld Andres Toltsiga. Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ (25.11.2022–28.01.2023, kuraator Šelda Puķīte). 10. detsembril kell 15.00 toimub Kogo galeriis algav ja Tartu Kunstimajas lõppev näituste jalutuskäik ning kunstnike ja kuraatorite vestlus.

„Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad“ on avatud 11. detsembrini.

Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Erik Alalooga isikunäitus „Vabastatud masinad“.

Kunstnik kutsub kõiki kümblema lainetavas helimassiivis, sest monumentaalgalerii on täidetud helimasinatega. Suured ja väikesed, akustilised ja võimendatud, mahedad ja agressiivsed, kiired ja aeglased objektid võimaldavad kogeda erinevaid helimustreid piiramatus kombinatsioonide valikus.

Kunstnik selgitab: „Masinate vabastamise kampaania käigus on õnnestunud anda uus identiteet kümnele auto kojamehemootorile ning viiele diskokera mootorile. Enam iial ei pea need sooritama tuimasid liigutusi, et nühkida tuuleklaasilt veepiisku ja linnusitta ega ketrama ööde kaupa tobedat peegelkera higiste ja hööritavate kehade rõõmuks. Monotoonsed rütmid on asendunud dünaamilistega. Lakkamatult soontes pulseeriva alalis– või vahelduvvoolu asemel tuksleb masin juhusegeneraatori ettearvamatutes rütmides. Kapotikaane alust klaustrofoobiat või ööklubi lae üksindust igaveseks hüljates moodustatakse oma mudelikaaslastega ühendatud süsteeme, luuakse kaleidoskoopilisi rütmimustreid ning domineeritakse ruumis. Inimene on siin vaid vaatleja.“

Erik Alalooga (s 1974) on Tallinnas elav visuaalkunstnik, esitaja, lavastaja, helikunstnik, õpetaja ning kultuurikorraldaja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuurieriala ja magistrikraadi omandanud interdistsiplinaarsetes kunstides. 2018. aastast alates õpib Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktoriõppes. Ta on töötanud EKA IDK õppetooli dotsendina (2006–2010) ning tegevuskunstide õppetooli juhatajana (2010–2013). Hetkel töötab EKA skulptuuri stuudio juhatajana. Alalooga on esinenud näituste ja performance´ite ning eksperimentaalkontsertidega Eestis, Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Portugalis, Tšehhis, Venemaal, Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, USA-s, Austraalias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 11. detsembrini.

Lisainfo:
Urmo Teekivi
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
511 0883

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Alates neljapäevast, 3. novembrist on ARS Showroom galeriis avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Inimkäsn ekraanide ajastul“. Uus projekt toob kokku laste poolt filmitud materjali, mille keskmes on lastele omane soov järgi teha kõike, mida nad näevad ja kuulevad. Näitus jääb avatuks 29. novembrini.

Näitusel kombineeritud materjali süžeevalikus on äratuntavad massimeedia, peavoolu filmi- ja muusikatööstuse mõjud. Nullindatest alates, kui salvestustehnika muutus kättesaadavamaks ka noortele, seda nii video-, veebi-, digikaamerate kui ka mobiiltelefonide kujul, on laste seas toimunud aktiivne nähtu taasetendamine. “Laste lõputu kujutlusvõime, siirus ja entusiasm teoses on vinged, kuid neid varjutab vägivald, mida paljudes stseenides etendatakse. Minu meelest peegeldavad lapsed ümbritsevat jäljendades hästi ühiskonnas laiemalt toimuvat,” lisab kunstnik.

Avatud E–R 12–18, sissepääs tasuta
NB! Näitus on erandkorras avatud kahel laupäeval: 19.11 ja 26.11 kl 13–16
ARS Showroom galerii
ARS kunstilinnak
Pärnu mnt 154
11317 Tallinn
www.arsfactory.ee

Lisainfo:

Kaisa Maasik
kaisamaasik@gmail.com
5396 2524

https://fb.me/e/9IVyk3ha4