Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Kanuti Gildi SAALis esietendub EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna lõpetanud kunstniku ja kirjaniku Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”

14. novembril jõuab Püha Vaimu SAALi lavale Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mis valmib kümne noore kunstniku koostöös. Laval ja lava taga on etendajatest, kunstnikest, muusikutest ning kunstitöötajatest koosnev kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik. 

Lavastuse keskmes on proov minevikke unustada ning selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. Samuti vaatleb lavastus, kuidas aja jooksul kujuneb välja kindel viis asjadest rääkimiseks – kasutatakse samu sõnu, lauseid ning intonatsiooni, kuni viimaks loo algne tähendus meelest ära läheb.

Grupi loomingulised teed on varasemaltki ristunud: “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” on mõtteline järg kahele Tiidelepa performance’ile, mis toimusid Ajuokse Avangaaris ning EKA galeriis etenduskunstide kobarprojekti “festival…showcase” osana. Tiidelepa sõnul ongi lavastuse alustala senistes koostöödes kehtestunud loominguline üksteisemõistmine ning ühised väärtused. Lisaks noorele eale ja aktiivsele tööle kultuurivaldkonnas ühendab neid lavastaja sõnul ka tugev põlvkonna- ja ajastutunnetus.

Lavastust on võimalik näha vaid seitsmel korral ning iga etendus on eelmisest veidi erinev. Tiidelepp selgitab valikut järgmiselt: “Iga mängukord lähtub prooviprotsessis tõusnud teemadest, kehtestatud struktuurist ja lähtepunktidest. See tähendab, et on võimalik minevikke ümber kirjutada ja loobuda eelmisel etendusel lausutud sõnadest. Igal õhtul sünnivad seosed uuesti.”

Nele Tiidelepp (1998) on kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tema teosed paiknevad teljel, mille kummaski otsas on vastuolulise loomuga meediumid: skulptuur ja tekst. Kusagil nende vahel, staatika ja kaalutu kujutlusvõime keskel ilmneb performance, mis keerab materjali ümber ja teeb nähtavaks minevikkude paljususe. Tiidelepp on avaldanud oma tekste erinevates kultuuriväljaannetes ning osalenud näitustel ja kultuurisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Soomes ja Leedus.

Esietendus ja etendused toimuvad 14., 16., 18., 19., 22., 24. ja 25. novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 16. novembril järgneb eestikeelne kunstnikuvestlus, mida viib läbi Urmas Lüüs, ning pärast 24. novembri etendust ingliskeelne vestlus, mida juhib Taavi Piibemann.

Lavastus: Nele Tiidelepp; esitus: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk; kunstnik: Riin Maide; dramaturgiline tugi: Oliver Issak; valgustaja: Leon Allik; koreograafia: Raul Markus Vaiksoo; projektijuht: Kaie Küünal; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp; toetus: Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: www.saal.ee

Camille Laurelli
Keiu Maasik
Marco Laimre
Martin Buschmann
Reimo Võsa-Tangsoo

EKKM

29. oktoober – 18. detsember 2022

Teemanäitus „Crawl out Through the Fallout” on koostööprojekt viie kunstniku vahel: Marco Laimre (EKA fotograafia, endine õppejõud), Reimo Võsa-Tangsoo (EKA fotograafia õppejõud), Martin Buschmann (EKA fotograafia magister), Camille Laurelli (EKA fotograafia õppejõud) ja Keiu Maasik (EKA fotograafia magister), kes avavad düstoopiliste digitaalsete mängude mängimise kogemust kaasaegse kunsti näituse kontekstis.

Need viis kunstnikku, kes on ühtlasi aktiivsed mängurid ehk geimerid, kasutavad erinevaid meediume nagu video, installatsioonid, fotograafia ja heli, et kontseptuaalselt analüüsida virtuaalsete mängude mängimist ja pakkuda seeläbi abstraktseid ning diskursiivseid käsitlusi „virtuaalse“ ning „tegeliku“ maailma suhetest.

Näitus on Marco Laimre teine loominguline kuraatoriprojekt, mis on osa kunstniku samateemalisest doktoritööst „Dystopian Digital Games and Contemporary Art. How to use Analytical Digital Gaming in Contemporary Art”.

Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2022.

„Crawl out Through the Fallout” on Sheldon Allmanni 1960. aastal salvestatud kogumikplaadil „Folk Songs for the 21st Century People” esineva loo pealkiri, mis on ühtlasi ka Diamond City Radio playlistis Fallout 4 mängus.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Akzo Nobel, Alas-Kuul.

Publikuprogramm:
Kogu näituse vältel toimuvad giidituurid eesti, vene, inglise ja ukraina keeles.

Näituse raames toimuvad igal teisel neljapäeval (3.11, 17.11, 1.12, 15.12) kell 18.00 vestlused ja üritused teemadel:„Digitaalsed mängud ja sõltuvus”

„Digitaalsed mängud ja heli”

„Digitaalsed mängud ja kunst”

„Videomängud ja fotograafia”

Reedel 28. oktoobril, kell 18.00, toimub Tartu Elektriteatris EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus.

EKA Anima 2022 programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistri tudengite filmid.  

John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik 

Sissepääs tasuta!

Teisipäeval, 25. oktoobril, kell 18.00, toimub ruumis A-501 Paulius Petraitise kunstnikuvestlus.

Paulius Petraitis viib 24.–28. oktoobril EKA fotograafia osakonnas läbi eriala meistriklassi “Images in Conflict: How to Respond to War?”. Kunstnikuvestlusele on oodatud kõik.

Paulius Petraitis on Vilniuses elav ja töötav kunstnik-teoreetik ning sõltumatu kuraator. Suur osa tema loomingulisest praktikast uurib tehnoloogia rolli tähendusloomes ning vaatleb fotograafiliste kujutiste funktsioneerimisviise online ja offline keskkondades. Petraitis kureeris Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis toimunud näitust “On Photographic Beings” (2020) ja väljapanekut “Vorsprung durch Technik” (2021) Atletikas, Vilniuses.

Oma isiklikus projektis “A man with dark hair and a sunset in the background” (2017-20) vaatleb Petraitis visuaalset tuvastamise nähtust kujutise tõlgendamise tarkvaraga dialoogipõhise lähenemise kaudu (välja antud koostöös 6 hairs booksi ja Lugemik kirjastustega).

Petraitise kunstnikuraamatuid on arvukate kunstiinstitutsioonide kogudes, sh. MoMA, The Met, MACBA, Clark Art Institute ja Joan Flaschiž kogu.

EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis!

Kolmapäeval, 19. oktoobril 2022 kell 18.00 avab EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis isiknäituse „Pilgu surve“. Näitus jääb avatuks 14. novembrini 2022.

Karolin Poska: „Kas sa tead seda tunnet kui keegi teine vaatab sind ainiti? Silmanurgast, isegi väljaspool oma vaatevälja, võite lihtsalt öelda, et keegi kontrollib teid, jälitab teid pilguga, mõõdab teid või püüab teiega silmsidet luua.

Inimesed väidavad, et tunnevad kuidas Leonardo da Vinci maalitud Mona Lisa silmad jälgivad neid, olenemata kuhu nad kunstiteose figuuri suhtes liiguvad. Seda kui kunstiteose silmad sind ruumis jälitavad, nimetatakse Mona Lisa efektiks, kuigi uurijad on leidnud, et just Mona Lisa kohta see fenomen ei kehti, sest ta pilk on selle jaoks liialt paremale suunatud.

Otsese silmside loomine on kõige sagedasem ja võib-olla ka kõige võimsam mitteverbaalne signaal, mida me teistega vahetame; see on intiimsuse, hirmutamise ja sotsiaalse mõjutamise vahend. Silmside on nii ürgne, et selle tähendus ulatub üle loomaliikide: kiskjad vaatavad enne sööstmist pingsalt, beebid saavutavad vanemaga läheduse läbi pilkkontakti, kalad muudavad agressiooni ajal oma silmad mustaks.

Kõige vanemad leitud fossiili silmad on 540 miljonit aastat vanad, esimene inimlane (Homo habilis) arenes välja umbes 2 miljonit aastat tagasi. Vaatan kohe aknast välja teise pilguga teades nüüd, et teen seda silmadega, kelle eelkäijad on 538 miljonit aastat vanemad kui inimene.

Inimeste pilke on kergem tabada kui teiste loomaliikide omi, sest meie silmamuna on erilise ehitusega. Meil on rohkem silmavalget – skleerat, mille järgi on lihtne tuvastada tumedamat tooni iirise liikumist ning kontrastsete värvide tõttu parem kindlaks teha pilgu suunda. Üllatuslikult on inimese silmad kõige sarnasemad kaheksajala ja kalmaari silmadega, neil on ka suured silmad koos läätse, iirise ja ühe suure sisekambriga.

Minu arvutuste kohaselt on vanalinnas kokku 77 tänavakaamerat, seega ilmselt vaadati sind juba siia sattudes. Ilmselt sa ei tajunud seda, sest neil on teistsuguse ehitusega, vähem kontrastsed silmad. Ka näiteks Vanalinnas olev skulptuur, millest võisid mööduda ei jälitanud sind silmadega, tal on prillid ees ja talle ei ole kahjuks silmavalgeid tehtud, kuigi paljud ütlevad, et just kunstiobjekti silmad on need, mis panevad sind midagi tundma.

Näituse jaoks ettevalmistudes käisin galeriides ja tänavatel ning vaatasin kunsti, vaatasin kuidas teised vaatavad kunsti ja lasin kunstil ennast vaadata ja minu vaatamist vaadata. Loodan, et leiate midagi vaatamisväärset!“

Karolin Poska (1991) on Tallinnas tegutsev etenduskunstnik, koreograaf ja tantsija, kes on lõpetanud tantsukunsti õppekava Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Oma loomingu abil proovib ta aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada – talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga.  Karolini kaks viimast teost “Sinu nirvaanale” (2020) ja “Untitled”(2021) on olnud nomineeritud Eesti Teatri Auhindade tantsukunsti ning  etenduskunsti kategooriates.

Orginaalfoto: Helemai Alamaa

Tänud dialoogi ja tehnilise abi eest: Theodore Parker ja Maret Tamme 

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital 

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS

GeneralSharing: 27m above the Sea
avamine 15. oktoobril, kell 15.00–18.00

GeneralSharing on Balti- ja Põhjamaade tudengite grupi loodud platvorm, mille eesmärgiks on olla kohtumispaik kunstipraktikate tutvustamiseks noortele karjääri alustavatele kunstnikele.

GeneralSharing: 27m Above the Sea on kohtumiste, tööprotsesside ja teadmiste jagamise tulemusel sündinud näitus, mis toob välja erinevaid töömeetodeid ja mitmekesiseid värskeid lähenemisi kunstnile tudengikogukonnas.

Näituse teine osa GeneralSharing: 19m above the Sea avaneb 20. oktoobril Köysiratagallerias ja Taiteen Talos, Soomes, Turu linnas.

Kunstnikud:

Alva Törnqvist, Cheonghye Sophia, Chih-Tung Lin, Clea Filippa Ingwersen, Ebba Birkflo, Ellinor Hagman, Ida Hundertmark, Katariin Mudist, Megan Auður, Olev Kuma, Patricia Carolina, Peik Elias, Sabīne Šnē, Sofia Haapamäki, Zsófi Boda.

Erilised tänud:

Kirke Kangro, Bjarki Bragason, Kuno Network Grant, Lina Koseleva, Kati Saarits ja Vent Space. 

EKA fotograafia professori Marge Monko uue raamatu esitlus New Yorgis. 

Kolmapäeval, 12. oktoobril esitleb EKA fotograafia osakonna professor kunstnik Marge Monko oma uut monograafiat “Flawless, Seamless” New Yorgis, Margot Samel galeriis. Raamatuesitlusel vestleb Monko kriitiku ja teoreetiku R.H. Lossin’iga. 

Raamatu toimetaja on EKA fotograafia osakonna vilistlane Laura Toots, graafiline disainer on EKA doktorant ja nooremteadur Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik.

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Raamatuesitlus toimub kirjastuse Lugemik osalemise raames maailma suurimal kunstiraamatumessil NY Art Book Fair 2022. Lugemik näitab messil peale Marge Monko ka hulgaliselt EKA vilistlaste ja õppejõudude trükiseid: Ott Kagovere, Sandra Nuut, Edith Karlson, Paul Kuimet, Mari Laanemets ja Flo Kasearu. Lugemiku osalemist messil toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Reedel, 7. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Cloe Jancise ja Sigrid Viiri ühisnäitus „Teine vaatus. Tõlkes leitud“.

Pildikeele abil kujutavad kunstnikud näitusel argiabsurdi ja analüüsivad sotsiaalseid konstruktsioone. Läbivateks teemadeks on inimeste ja esemete üheti mõistetava funktsionaalsuse vaatlemine, naise erinevad isiklikud ja ühiskondlikud rollid ning nende kujutamine.

Jancise ja Viiri koostöö tugineb visuaalsel mõttevahetusel, mille käigus teineteise ideid tõlgendatakse ning fotosid uuteks kujutisteks ja objektideks ümber tõlgitakse. Tööprotsessi ainukeseks kehtivaks reegliks on visuaalne tõlkeprotsess, sõnu ei kasutata.

Tööprotsessi skeem: I vaatus: C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad valitud 5 + 5 fotot skulpturaalseteks objektideks. II vaatus (käesolev näitus): C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad 6 + 6 fotot skulpturaalseteks objektideks, C ja S tõlgivad I vaatuse 5 + 5 objekti uuesti fotodeks.

„Teine vaatus. Tõlkes leitud“ on jätk näitusele „Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka“ (2021, Temnikova & Kasela galerii).

Cloe Jancis (s 1992) on foto, video ja installatsiooni meediumites töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA, 2018) ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Jancist paeluvad naise sotsiaalne kuvand ja erinevad igapäevased rollid, ning sellega seotud müüdid ja ootused. Oma viimaste aastate loomingus on Jancis keskendunud objektidele ja rituaalidele, mida naiselikkusega seostatakse.

Sigrid Viir (s 1979) on foto- ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud kultuuriteooriat Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala. Kunstnikuna huvitub ta inimeksistentsi argipäevastest tahkudest ja seda saatvast sotsiaalsete kokkulepete rägastikust, töö totaalsuse ja isikliku vaba aja piirialast ning visuaalse keele küsimustest. Sigrid on kunstikollektiivi Visible Solutions OÜ üks kolmest liikmest. Ta on aktiivselt osalenud näitustel Eestis ja mujal. Teda on tunnustatud Noore kunstniku preemiaga (2009), on olnud Köler Prize 2011 nominent ning osalenud Visible Solutions OÜ-ga Manifesta 9-l (2012). Ta on kahel korral pälvinud Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2013 ja 2019).

Näitust saatvad tekstid on kirjutanud Anti Saar ja Maris Karjatse.
Näituse graafiline kujundus: Anna Kaarma.

Täname: Treiarei, Johannes Säre, Magav Magma, Aadu Lambot.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 6. novembrini.

Stsenograafia tudengi Joel Väli diplomitöö “In memoriam Bellingshausen” VAT Teatris, 10.–18. oktoobril. 

Näitlejad: Ursel Tilk (Eesti Draamateater) ja Markus Truup

Kunstnik-lavastaja: Joel Väli (EKA stsenograafia)

Dramaturg: Andreas Kübar

Valguskunstnik: Leon Augustin Allik

Muusikaline konsultant: Markus Robam

Produtsent: Egert Kadastu 

Etendused 13.10/14.10/16.10/17.10/18.10

Kolmapäeval, 28.09.2022 kell 11.30 avab kunstnik ja endine EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Marko Mäetamm (1965) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Kümme käsku“. Näitus jääb avatuks 17. novembrini 2022.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 27.09.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Marko Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad üldjuhul isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikku absurdsust esile toovaid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid. Tema loomingut iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad. 

Avataval näitusel Toompea lossi kunstisaalis võib kohtuda kahe Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriatega. Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud.

1990. aastatel oli Mäetamme looming mõjutatud 1960. aastate popkunstist, nn kollase-allveelaeva-esteetikast – sündisid värvikirevad ja lopsakad kompositsioonid. Sellele perioodile järgnesid mustvalged skemaatilised piktogrammid ja 2000. aastate teisel kümnendil ka senisest suuremas mahus tekstil põhinevad teosed ning autoriraamatud. 

Näituse teine seeria „Surev mees“ pärinebki aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.

Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika (BA, 1993) ja vabade kunstide erialal (MA, 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis (Swedish Royal Art High School) trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isiknäituseid. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärk (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009), Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning ta on olnud Köler Prize’i nominent (2012). Marko Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel  2019–2021 oli üks kunstnikupalga saajatest.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.