AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Vabade kunstide teaduskond
29.07.2022 — 28.08.2022
Katariin Mudist Tartu Kunstimajas
Kaasaegne kunst
Katariin Mudist Tartu Kunstimajas
„Teha või Mitte-Teha”
29.07.–28.08.22
EKA kaasaegse kunsti magistrit juba pikemalt paelunud temaatikat kajastava väljapaneku keskmes on samanimeline äsjavalminud monumentaalteos „Teha või Mitte-Teha“. 9-meetrine segatehnikas kompositsioon kõnetab ühtaegu nii kaasaegset produktiivsuskultuuri kui ka pandeemiast tingitud tegevuste ja tegevusetusega seotud ärevust.
Tõuke eksponeeritavate tööde loomiseks andis Katariin Mudistile tema pikemaajaline enesekriitiline uurimus, mille keskmes on aastate jooksul kogunenud sedelid nimekirjadega plaanitud tegevustest (to-do list). Näituse keskne teos „Teha või Mitte-Teha“ visualiseerib tegevusi ja nende ajalist dimensiooni tegevuste alustamist, aga ka katkestamist ning kohtleb seda ainest kui antropoloogilist ja psühholoogilist andmemassi, millest kooruvad välja kõnekad elutempot ja indiviidi seisundit kirjeldavad mustrid.
Nii näitus kui ka samanimeline teos on ühtaegu isiklikud, aga ka märkimisväärselt universaalsed uurimused, visualiseerimaks valikuid, katkestatust, tegevusetust ja kurnatust – nii sisemist kui ka ühiskondlikku survet olla produktiivne.
Katariin Mudist (s 1994) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ning on täiendanud ennast Budapestis ja Gentis. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2020. aastal Jakobi galeriis.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Anderson’s craft beer
Näituse kujundus: Alden Jõgisuu
Näituse meeskond: Tanel Asmer, Elika Kiilo-Kulpsoo, Johanna Mudist, Peeter Talvistu, Urmo Teekivi ja Mae Variksoo
Tänud: Sander Koit, Alan Voodla, Sophie Durand ja Maria Elise Remme
Näitus on avatud 28. augustini
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Katariin Mudist Tartu Kunstimajas
Reede 29 juuli, 2022 — Pühapäev 28 august, 2022
Kaasaegne kunst
Katariin Mudist Tartu Kunstimajas
„Teha või Mitte-Teha”
29.07.–28.08.22
EKA kaasaegse kunsti magistrit juba pikemalt paelunud temaatikat kajastava väljapaneku keskmes on samanimeline äsjavalminud monumentaalteos „Teha või Mitte-Teha“. 9-meetrine segatehnikas kompositsioon kõnetab ühtaegu nii kaasaegset produktiivsuskultuuri kui ka pandeemiast tingitud tegevuste ja tegevusetusega seotud ärevust.
Tõuke eksponeeritavate tööde loomiseks andis Katariin Mudistile tema pikemaajaline enesekriitiline uurimus, mille keskmes on aastate jooksul kogunenud sedelid nimekirjadega plaanitud tegevustest (to-do list). Näituse keskne teos „Teha või Mitte-Teha“ visualiseerib tegevusi ja nende ajalist dimensiooni tegevuste alustamist, aga ka katkestamist ning kohtleb seda ainest kui antropoloogilist ja psühholoogilist andmemassi, millest kooruvad välja kõnekad elutempot ja indiviidi seisundit kirjeldavad mustrid.
Nii näitus kui ka samanimeline teos on ühtaegu isiklikud, aga ka märkimisväärselt universaalsed uurimused, visualiseerimaks valikuid, katkestatust, tegevusetust ja kurnatust – nii sisemist kui ka ühiskondlikku survet olla produktiivne.
Katariin Mudist (s 1994) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ning on täiendanud ennast Budapestis ja Gentis. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2020. aastal Jakobi galeriis.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Anderson’s craft beer
Näituse kujundus: Alden Jõgisuu
Näituse meeskond: Tanel Asmer, Elika Kiilo-Kulpsoo, Johanna Mudist, Peeter Talvistu, Urmo Teekivi ja Mae Variksoo
Tänud: Sander Koit, Alan Voodla, Sophie Durand ja Maria Elise Remme
Näitus on avatud 28. augustini
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.08.2022 — 14.09.2022
Kadri Liis Rääki „Halcyon“ Limas
Kaasaegne kunst
Peruu pealinnas Limas avaneb Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistri Kadri Liis Räägu isikunäitus „Halcyon“
11.08.–14.09.2022
„Halcyon“ on Now: galerii avanäitus, mis on ajendatud 2022. aasta talvel galeriis Hoib väljas olnud näitusest „Xarkaadia“.
Kadri Liis Rääk eksponeerib pulbitsevast elurikkusest inspireeritud torketikandiga kaetud pehmeid skulptuure, sümbiootilistest kõdumaastikest, mikroobidest lähtuvaid keraamilisi vorme ning kimäärselt muundunud tööstusdisaini. Tema töödes oleme tunnistajaks utopistlikule maailmaloomele, milles bioloogilised eluvormid kohtuvad risoomsetes sõlmpunktides, viidates tundlikele koosolemise viisidele.
Kadri Liis Räägu looming kasvab välja empaatilisest maailmanägemusest, mille puhul informatsiooni hankimisel ja teineteisega suhtlemisel täidab keskset rolli puudutus. Isikunäitusel eksponeeritakse töid, mis on valminud Reykjavíkis SIM residentuuri ajal, kus Kadri Liis viibis tänavu kevadel. Näitust aitas kokku panna kuraator Marika Agu.
Now: galerii ühe asutaja ja galeristi Renzo Pittaluga sõnul suhestub Kadri Liis Räägu looming Peruu kuulsate tekstiili- ja keraamikatraditsioonidega. Kadri Liisi sellealased uurimistööd ja kogemused väärivad esiletõstmist.
Now: on uus rahvusvahelise programmiga kultuuriasutus, mis soovib edendada kohaliku kunstivälja ja välismaiste kunstnike suhteid. Näitusele eelnes kunstniku kuu aja pikkune residentuur.
Now: Gallery, Av. Conquistadores 780, San Isidro, Lima, Peruu
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kadri Liis Rääki „Halcyon“ Limas
Neljapäev 11 august, 2022 — Kolmapäev 14 september, 2022
Kaasaegne kunst
Peruu pealinnas Limas avaneb Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistri Kadri Liis Räägu isikunäitus „Halcyon“
11.08.–14.09.2022
„Halcyon“ on Now: galerii avanäitus, mis on ajendatud 2022. aasta talvel galeriis Hoib väljas olnud näitusest „Xarkaadia“.
Kadri Liis Rääk eksponeerib pulbitsevast elurikkusest inspireeritud torketikandiga kaetud pehmeid skulptuure, sümbiootilistest kõdumaastikest, mikroobidest lähtuvaid keraamilisi vorme ning kimäärselt muundunud tööstusdisaini. Tema töödes oleme tunnistajaks utopistlikule maailmaloomele, milles bioloogilised eluvormid kohtuvad risoomsetes sõlmpunktides, viidates tundlikele koosolemise viisidele.
Kadri Liis Räägu looming kasvab välja empaatilisest maailmanägemusest, mille puhul informatsiooni hankimisel ja teineteisega suhtlemisel täidab keskset rolli puudutus. Isikunäitusel eksponeeritakse töid, mis on valminud Reykjavíkis SIM residentuuri ajal, kus Kadri Liis viibis tänavu kevadel. Näitust aitas kokku panna kuraator Marika Agu.
Now: galerii ühe asutaja ja galeristi Renzo Pittaluga sõnul suhestub Kadri Liis Räägu looming Peruu kuulsate tekstiili- ja keraamikatraditsioonidega. Kadri Liisi sellealased uurimistööd ja kogemused väärivad esiletõstmist.
Now: on uus rahvusvahelise programmiga kultuuriasutus, mis soovib edendada kohaliku kunstivälja ja välismaiste kunstnike suhteid. Näitusele eelnes kunstniku kuu aja pikkune residentuur.
Now: Gallery, Av. Conquistadores 780, San Isidro, Lima, Peruu
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.06.2022
EKA ANIMA 2022
Animatsioon
Esmaspäeval 20. juunil, kell 16.30 toimub Sõpruse kinos EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus EKA ANIMA 2022.
Programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistritudengite filmid:
John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik
Tulge kõik ja kutsuge vaatama oma pere, sõbrad, kolleegid ja kõik teised, kellega soovite oma filme jagada!
Sissepääs tasuta!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA ANIMA 2022
Esmaspäev 20 juuni, 2022
Animatsioon
Esmaspäeval 20. juunil, kell 16.30 toimub Sõpruse kinos EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus EKA ANIMA 2022.
Programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistritudengite filmid:
John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik
Tulge kõik ja kutsuge vaatama oma pere, sõbrad, kolleegid ja kõik teised, kellega soovite oma filme jagada!
Sissepääs tasuta!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.06.2022 — 31.07.2022
Mark Antonius Puhkan „Aastaringid“ Kondase keskuses
Kaasaegne kunst
Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22
20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“.
Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.
Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“
Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.
Näitus on avatud 31. juulini.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mark Antonius Puhkan „Aastaringid“ Kondase keskuses
Esmaspäev 20 juuni, 2022 — Pühapäev 31 juuli, 2022
Kaasaegne kunst
Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22
20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“.
Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.
Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“
Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.
Näitus on avatud 31. juulini.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.06.2022 — 12.07.2022
Heleliis Hõim: “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis
Kaasaegne kunst
Heleliis Hõimu isiknäitus “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis
Avamine: 18. juuni, kell 19.00
Performance: kell 19.30
Esitusele tulevad muusika ja helimaastikud, mis on loodud Lauri Lesta ja Kaie Sauga poolt juhitud vokalistide grupi poolt, inspireerituna näitusel eksponeeritud teostest.
Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.
“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.
Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.
Näitust toetab EKA, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital
Sündmus Facebookis
Näitus on avatud 20.06–12.07.2022
E-K 12 – 18 / L – P 12-16
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Heleliis Hõim: “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis
Esmaspäev 20 juuni, 2022 — Teisipäev 12 juuli, 2022
Kaasaegne kunst
Heleliis Hõimu isiknäitus “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis
Avamine: 18. juuni, kell 19.00
Performance: kell 19.30
Esitusele tulevad muusika ja helimaastikud, mis on loodud Lauri Lesta ja Kaie Sauga poolt juhitud vokalistide grupi poolt, inspireerituna näitusel eksponeeritud teostest.
Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.
“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.
Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.
Näitust toetab EKA, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital
Sündmus Facebookis
Näitus on avatud 20.06–12.07.2022
E-K 12 – 18 / L – P 12-16
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.06.2022 — 18.06.2022
EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia
Maal
2021. aasta sügisel toimus EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia.
Inspiratsiooniks teoste loomisel oli kummalistest osistest ja märgpreparaatidest koosnev natüürmort. Eesmärgiks oli alkeemia mõiste avamine maalikunsti seisukohast ja maali vahendeid kasutades. Lisaks maalimisele toimusid loengu ja arutelu vormis sissevaated alkeemia fenomeni kunsti, kirjanduse, muusika ja filmi perspektiivist, ajalisel teljel keskajast läbi popkultuuri tänasesse päeva.
[maali] alkeemia
Juhendajad: Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Ilus, Holger Loodus
Osalevad: Georg Kaasik, Samuel Lehikoinen, Noah Emanuel Morrison, Brenda Purtsak, Marleen Suvi, Egert Tishler, Triin Türnpuu
Foto: Sirja-Liisa Eelma
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia
Reede 10 juuni, 2022 — Laupäev 18 juuni, 2022
Maal
2021. aasta sügisel toimus EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia.
Inspiratsiooniks teoste loomisel oli kummalistest osistest ja märgpreparaatidest koosnev natüürmort. Eesmärgiks oli alkeemia mõiste avamine maalikunsti seisukohast ja maali vahendeid kasutades. Lisaks maalimisele toimusid loengu ja arutelu vormis sissevaated alkeemia fenomeni kunsti, kirjanduse, muusika ja filmi perspektiivist, ajalisel teljel keskajast läbi popkultuuri tänasesse päeva.
[maali] alkeemia
Juhendajad: Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Ilus, Holger Loodus
Osalevad: Georg Kaasik, Samuel Lehikoinen, Noah Emanuel Morrison, Brenda Purtsak, Marleen Suvi, Egert Tishler, Triin Türnpuu
Foto: Sirja-Liisa Eelma
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.06.2022 — 18.06.2022
“Tahe” Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias
Fotograafia
Kuni 18. juunini on EMTA kontserdi- ja tearimaja fuajees (Tatari 13) avatud Tanja Muravskaja juhendatud ja kureeritud Ukraina tudengite väljapanek „Tahe/Воля/Will“
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Tahe” Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias
Reede 10 juuni, 2022 — Laupäev 18 juuni, 2022
Fotograafia
Kuni 18. juunini on EMTA kontserdi- ja tearimaja fuajees (Tatari 13) avatud Tanja Muravskaja juhendatud ja kureeritud Ukraina tudengite väljapanek „Tahe/Воля/Will“
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.06.2022 — 16.06.2022
Kertu Rannula “Snapchat dystoopia”
Vabade kunstide teaduskond
KERTU RANNULA
“SNAPCHAT DYSTOOPIA”
12/06/2022 – 16/07/2022
Kanal galerii
Analüüsides sotsiaalmeedia ilufiltri olemust tuleb vaatluse alla filtri ja tarbija vaheline suhe — kas ilufilter on näole kleepuv parasiit, kes on loodud osana süsteemist, mis meie minapilti lõhestab ja ebakindlustest kasu lõikab või on tegu sümbioosiga, kus filtrist on saamas peagi meie tavalisse ilurutiini kuuluva osa?
Kui Photoshop või 3D-tehnoloogiad jäävad veel valdajate pärusmaaks, toovad sotsiaalmeedia platvormidel ringlevad ilufiltrid enese modifitseerimise ekraanipuudutuse kaugusele. Filtri näol on saanud pelgast meelelahutusest võimas tööriist, mis teeb reaalsusega manipuleerimise lihtsamaks kui kunagi varem.
Filtrid moondavad nägu ja keha ning on laialt levinud nii tavakasutajate kui ka kuulsate sisuloojate seas. Hiinas peetakse sõbrast töötlemata pildi postitamist lausa sotsiaalse normi rikkumiseks ja filtriga töödeldud fotoga ilukirurgi juurde minemine on muutunud nii sagedaseks, et selleni viivale meeleseisundile on omistatud termin “Snapchat dysmorphia”.
Reaalse ja virtuaalse maailma hägustuvate piiride taustal käsitleb näitus sotsiaalmeedia ilufiltrite mõju meie igapäevasele elule ja käitumisele.
Installatiivsete teoste tervikuks ühendavaks keskmeks on kunstniku enda nägu. Näost on saanud vormitav materjal, mis leiab teisenduse erinevate meediumite kaudu. Näitusesaalis võib astuda alternatiivsesse reaalsusesse, kus inimese ja filtri vahelised kehalised rollid on ümberpööratud.
Kertu Rannula (s. 1997) elab ja töötab Tallinnas. Läbi kohaspetsiifiliste foto- ja videoinstallatsioonide uurib ta kaasaegse inimese ja kultuuriruumi suhteid, märke ja sümboleid. Rannula on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas fotograafia erialal. Ta on täiendanud end Islandi Kunstiülikoolis vabade kunstide osakonnas ning Belgias PXL Rakendusteaduste ja Kunstide Ülikooli skulptuuri ja installatsiooni osakonnas. Rannula on osalenud näitustel Eestis ja välismaal. Aastal 2020 osales ta ISSP residentuuris Riias.
Graafiline disainer: Henri Kutsar
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn
Täname: Alari Toomsalu, Siim Asmer, Ago Paabusk, Kairit Onno
KANAL GALERII
Liiva 11a, Võru linn
E–L 12–18
või kui uksed lahti
www.liivaate.ee
Facebook, Instagram @kanalgalerii
Lisainfo:
Stella Mõttus
Kanal galerii galerist
stella.mottus@gmail.com
+372 55 999 609
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kertu Rannula “Snapchat dystoopia”
Pühapäev 12 juuni, 2022 — Neljapäev 16 juuni, 2022
Vabade kunstide teaduskond
KERTU RANNULA
“SNAPCHAT DYSTOOPIA”
12/06/2022 – 16/07/2022
Kanal galerii
Analüüsides sotsiaalmeedia ilufiltri olemust tuleb vaatluse alla filtri ja tarbija vaheline suhe — kas ilufilter on näole kleepuv parasiit, kes on loodud osana süsteemist, mis meie minapilti lõhestab ja ebakindlustest kasu lõikab või on tegu sümbioosiga, kus filtrist on saamas peagi meie tavalisse ilurutiini kuuluva osa?
Kui Photoshop või 3D-tehnoloogiad jäävad veel valdajate pärusmaaks, toovad sotsiaalmeedia platvormidel ringlevad ilufiltrid enese modifitseerimise ekraanipuudutuse kaugusele. Filtri näol on saanud pelgast meelelahutusest võimas tööriist, mis teeb reaalsusega manipuleerimise lihtsamaks kui kunagi varem.
Filtrid moondavad nägu ja keha ning on laialt levinud nii tavakasutajate kui ka kuulsate sisuloojate seas. Hiinas peetakse sõbrast töötlemata pildi postitamist lausa sotsiaalse normi rikkumiseks ja filtriga töödeldud fotoga ilukirurgi juurde minemine on muutunud nii sagedaseks, et selleni viivale meeleseisundile on omistatud termin “Snapchat dysmorphia”.
Reaalse ja virtuaalse maailma hägustuvate piiride taustal käsitleb näitus sotsiaalmeedia ilufiltrite mõju meie igapäevasele elule ja käitumisele.
Installatiivsete teoste tervikuks ühendavaks keskmeks on kunstniku enda nägu. Näost on saanud vormitav materjal, mis leiab teisenduse erinevate meediumite kaudu. Näitusesaalis võib astuda alternatiivsesse reaalsusesse, kus inimese ja filtri vahelised kehalised rollid on ümberpööratud.
Kertu Rannula (s. 1997) elab ja töötab Tallinnas. Läbi kohaspetsiifiliste foto- ja videoinstallatsioonide uurib ta kaasaegse inimese ja kultuuriruumi suhteid, märke ja sümboleid. Rannula on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas fotograafia erialal. Ta on täiendanud end Islandi Kunstiülikoolis vabade kunstide osakonnas ning Belgias PXL Rakendusteaduste ja Kunstide Ülikooli skulptuuri ja installatsiooni osakonnas. Rannula on osalenud näitustel Eestis ja välismaal. Aastal 2020 osales ta ISSP residentuuris Riias.
Graafiline disainer: Henri Kutsar
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn
Täname: Alari Toomsalu, Siim Asmer, Ago Paabusk, Kairit Onno
KANAL GALERII
Liiva 11a, Võru linn
E–L 12–18
või kui uksed lahti
www.liivaate.ee
Facebook, Instagram @kanalgalerii
Lisainfo:
Stella Mõttus
Kanal galerii galerist
stella.mottus@gmail.com
+372 55 999 609
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.06.2022 — 27.06.2022
Riin Maide „Silm nagu seletaks“
Vabade kunstide teaduskond
Riin Maide Hobusepea galeriis isiknäituse „Silm nagu seletaks“. Näitus jääb avatuks 27. juunini 2022.
Kilesse kaetud aknad ja tellingud märgivad tavaliselt millegi uue või värske peatset ilmumist tänavapilti. Sarnaselt eesriidele tähistavad need teatavat ootust ning ununevad vaadete kõrval, mida nad sisse juhatavad.
„Silm nagu seletaks“ on hommage unustatud arhitektuurile. Kujutades hapraid linnaruumilisi nähtusi, konstruktsiooni ja karkassi, püüab kunstnik ajutist venitada lõppematult pikaks.
Riin Maide (1997) elab ja töötab Tallinnas. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade käsitleb ta mälu ja kohalolu. Maide loomingus on olulisel kohal kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Maide on osalenud kunstniku, kuraatori ning etendajana näituse- ja etenduskunstiprojektides nii Eestis kui välismaal. Maide on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas graafika erialal ning täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas, stsenograafia erialal. Aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ning Edmund Valtmani nimelise stipendiumi.
Kunstnik tänab: Rain Kilkson, Cristo Madissoo, EKA graafika osakond
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Riin Maide „Silm nagu seletaks“
Kolmapäev 01 juuni, 2022 — Esmaspäev 27 juuni, 2022
Vabade kunstide teaduskond
Riin Maide Hobusepea galeriis isiknäituse „Silm nagu seletaks“. Näitus jääb avatuks 27. juunini 2022.
Kilesse kaetud aknad ja tellingud märgivad tavaliselt millegi uue või värske peatset ilmumist tänavapilti. Sarnaselt eesriidele tähistavad need teatavat ootust ning ununevad vaadete kõrval, mida nad sisse juhatavad.
„Silm nagu seletaks“ on hommage unustatud arhitektuurile. Kujutades hapraid linnaruumilisi nähtusi, konstruktsiooni ja karkassi, püüab kunstnik ajutist venitada lõppematult pikaks.
Riin Maide (1997) elab ja töötab Tallinnas. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade käsitleb ta mälu ja kohalolu. Maide loomingus on olulisel kohal kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Maide on osalenud kunstniku, kuraatori ning etendajana näituse- ja etenduskunstiprojektides nii Eestis kui välismaal. Maide on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas graafika erialal ning täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas, stsenograafia erialal. Aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ning Edmund Valtmani nimelise stipendiumi.
Kunstnik tänab: Rain Kilkson, Cristo Madissoo, EKA graafika osakond
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.06.2022 — 07.07.2022
Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Vabade kunstide teaduskond
11. juunil kell 17 avatakse Võru Showcase’is Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.
Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollidega kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?
Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.
Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu
12. juunil sõidab Võrru Tallinnast ja Tartust startiv kunstibuss. Rohkem infot siin.
Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kevadel eksponeeriti seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.
Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 7. juulini.
Üritus Facebookis
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn, Võru rannabangalo
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe, Silver Marge
Lisainfo:
Brigit Arop
kuraator
+372 5621 6259
brigit.arop@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Laupäev 11 juuni, 2022 — Neljapäev 07 juuli, 2022
Vabade kunstide teaduskond
11. juunil kell 17 avatakse Võru Showcase’is Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.
Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollidega kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?
Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.
Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu
12. juunil sõidab Võrru Tallinnast ja Tartust startiv kunstibuss. Rohkem infot siin.
Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kevadel eksponeeriti seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.
Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 7. juulini.
Üritus Facebookis
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn, Võru rannabangalo
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe, Silver Marge
Lisainfo:
Brigit Arop
kuraator
+372 5621 6259
brigit.arop@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink