Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

post-gallery.online
Avamine: 25/05/22 18:00 (EET)
Avatud kuni: 26/07/22

Esmalt otsige endale mugav koht, kus lõõgastuda ja sulgege silmad. Hingake nina kaudu sügavalt sisse, hoidke hetkeks ja hingake seejärel aeglaselt suu kaudu välja. Kui lõdvestute, püüdke keskenduda oma keha pingete leevendamisele. Tunnetage, kuidas pinged välja hingates lahkuvad. Nüüd püüdke kujutleda turvalist ruumi. Milline see on? Mis on esimene koht, mis teile meelde tuleb? Võib-olla on see vaikne põld või tuba täis kassipoegi. Mediteerides võite seda ette kujutada ning selles vabalt liikuda. See võib alguses olla veidi keeruline, kuid kui te seda täiustate, võib teie safe space’i saabumisest saada rahustav rutiin. Keegi ei saa siseneda ilma teie loata. See on koht, kus võite tunda end turvaliselt. Tagasi tulles saate seda täiustada oma maitse järgi ja lasta enda ruumil kujuneda nii, nagu te seda oluliseks peate. Kujutage ette kõige väiksemaid detaile. Mida te kuulete? Kuidas tunduvad kõik erinevad tekstuurid? Kas tunnete mingeid lõhnu? Laske endal lõõgastuda, hingates sisse ja välja. Pidage meeles, et võite igal ajal lahkuda. Teie käes on kontroll.

Vaimne safe space või vaimne varjupaik on kujuteldav keskkond meditatsiooni tõhustamiseks või stressi alandamiseks. Üldiselt viitab mõiste “safe space” ruumile, mis on loodud marginaliseeritud inimestele, et nad saaksid koguneda ja jagada rõhumisest tulenevaid kogemusi. See võib viidata ka sellele, et ruumis on nulltolerants vägivalla, vihakõne ja ahistamise suhtes.

“turvaliselt lilla” on projekt, mis uurib safe space’i ideed. Käesolev ruum loodi esmakordselt 2020. aastal, kui kunstnik Maria Izabella Lehtsaar hakkas keset pandeemiat kahtluse alla seadma kodu turvalisust. Kuidas tulla toime ebaturvalises keskkonnas ja kuidas muuta see võimalikult turvaliseks? Kunstnik leidis, et me saame seda luua enamasti veebiruumide ja vaimse safe space’i harjutuse kaudu. Selles mõttes võime pidada ka kapi metafoori mõtteliseks ruumiks, et hoida oma identiteeti sotsiaalse hukkamõistu tõttu turvalisuse huvides varjatud. Selles safe space versioonis saab lõõgastuda ja mängida riietumist.

post-gallery.online näituseid toetab Eesti Kultuurkapital.

Maria Izabella Lehtsaar on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes tegeleb eelkõige kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia õrna piiriga. Tema teosed ja motiivid on korraga tagasihoidlikud, valjud ning kaasahaaravad. Oma loomingus ühendab ta popkultuuri esteetika ja tundliku must-valge graafika, kombineerides neid praktikas nii tekstiili, joonistamise kui tekstiga.

Lehtsaar õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes, ta on lõpetanud 2020. aastal graafika bakalaureuseõppe. Tema viimaste näituste hulka kuulub Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “AEGLASED MANÖÖVRID”, 2022 (EKKM, kuraatorid Riin Maide ja Brit Kikas) ja “Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika”, 2020 (Tartu Kunstimaja ja EKA galerii, kuraatorid Liina Siib ja Maria Erikson). Lehtsaar pälvis Edmund Valtmani fondi 2021. aasta stipendiumi.

Teisipäeval, 31. mail 2022 kell 17.00 avavad Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu Draakoni galeriis ühisnäituse „Must peegel“. Näitus jääb avatuks 25. juunini 2022. 

Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindususse ja kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste peegeldustesse on sama suur kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud maailmad.

Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorrain’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.

Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.

Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.

Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.

Tiina Sarapu (1971) loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel. Perfektselt teostatud vorm on peaaegu alati äärmiselt lihtne ja mõtestatud. Olles viimastel aastatel üles astunud peaaegu eranditult installatsioonikunstnikuna, on ta sageli muutnud ühe algidee tähendusi eri kontekstidesse viimisega (mitmed installatsioonid noodipultide ja peeglitega), loonud nii illusoorseid ruume, visualiseerinud helisid, avardanud tajupiire. Kontseptuaalse kunstnikuna kasutab ta klaasi elu mitmekihilisuse idee väljendamiseks, tegeldes klaasis kui materjalis olevate opositsioonidega. (Reeli Kõiv)

Tiina Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille ta lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996–2017 oli ta samas osakonnas õppejõuks, aastatel 2003–2017 dotsent. Ta on osalenud paljudel näitustel, sümpoosionidel ja töötubades nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetus „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005” ja „Tunnustatud klaasikunstnik 2018–2019”, Kristjan Raua preemia 2007, Kultuurkapitali aastapreemia 2019, ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Näitus Facebookis

ÜLEKANNE

assotsiatsioonidel põhinev tähendusmuutus
(Eesti keele seletav sõnaraamat)

Viimased aastakümned on toonud meie kollektiivsesse alateadvusse märgatavaid muutusi, tehes seda tohutult mitmekesisemaks. Kohtame igal päeval rohkem sônumeid kui eelmisel ja kujutised on aina kiiremad. Seeria „Ülekanne“ koosneb seevastu väga aeglastest kujutistest. Need on äärest ääreni abstraktsed maalid, mis avavad end aegamisi ja loovad sildu alateadlikku kogemusruumi.

Sedasorti tööd on olemuselt materiaalse ja unenäolise maailma vahele jääv loor, mis inspireerib ühendust sügavama, argiselt puutumata jääva sisemaailmaga. Vormilt minimalistlikud, distantsilt lausa ühevärvilised meditatiivsed ristkülikud võimaldavad tähendustel sündida vaid kooskõlas vaatleja poolt kaasa toodud sisendiga. Seeläbi räägivad nad iga kord just sellestsamast inimesest, kes parasjagu maali ees peatub, luues tema mõtete ja tunnete jaoks isikliku ja ainulaadse lava. Tähendus sünnib siis, kui maali sisu ja vaatleja sisu kohtuvad.

Kui plahvatus plahvatab piisavalt kõvasti,
siis tolm ärkab ja hakkab endast mõtlema.

@JarodAnderson

Näitus on avatud perioodil 27.05—09.06 iga päev kell 11—19

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivalist TASE ’22

Kunstnik tänab EKA maaliosakonda ja Estmak Capitali.

olevkuma.xyz

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna lõpukursuse tudengite näitusele lõputööde festivali TASE’22 raames 27. mail kell 18:00 ARSi Kunstilinnakus, Pärnu mnt 154.

Sel aastal lõpetab fotograafia osakonna rekordarv tudengeid. Nende grupinäitus esitleb väga eriilmelisi autoripositsioone ja formaate – muusikavideotest ja lavastusfotodest söejoonistuste ja skulptuurideni.

Näitus on avatud 28.05-09.06, iga päev kell 12.00-18.00.

Veebileht: tase.artun.ee 

FB sündmus

Osalevad kunstnikud: Andra Junalainen, Elo Vahtrik, Imbi Sõber, Ivor Lõõbas, Jana Mätas, Joosep Kivimäe, Kertu Rannula, Laura Maala, Laura Ruuder, Markus Mikk, Meel Paliale 

Juhendajad: Marge Monko, Laura Kuusk, Reimo Võsa-Tangsoo 

Lõputööde avalik kaitsmine toimub 3. juunil 10:00 ARS Kunstilinnakus.

Lõputöid hindab žürii:
Kristi Kongi, EKA maaliosakonna dotsent ja õppekava juht (Tallinn, Eesti);
Liina Siib, EKA graafikaosakonna professor ja õppekava juht (Tallinn, Eesti);
Taavi Talve, EKA skulptuuri- ja installatsiooni osakonna juht ja õppekava juht (Tallinn, Eesti);
Tuukka Kaila, kunstnik, õppejõud (Helsinki, Soome)

Näitust toetab: Eesti kultuurkapital, Punch Drinks, Põhjala Pruulikoda, Tiks Veinibaar (EKA tudengipileti ettenäitamisel veinibaaris kohapeal soodustus!), Kuma Kombucha, Anora.

Kunstnikud: Anita Kremm, Estookin, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Kristel Zimmer
Kuraator: Ene-Liis Semper

EKA lõputööde näituse TASE ’22 raames, aadressil Lai tn. 31
Avamine 27.06, kell 18.00

Eelmisel sügisel viis Kujundliku Mõtte Labor bst19 tudengite kaasabil läbi eksperimendi teemal “ilus/kole”. Eksperiment sisaldas kahte ülesannet: luua terviklikke kompositsiooniseeriaid, dokumenteerides mõnd vabalt valitud lõiku meid ümbritsevast reaalsusest.

Teise ülesande kohaselt tuli terviklik seeria “lõhkuda” üksikelementideks ja langetada otsus, kas igast üksikust kaadrist saadav impulss on “ilus” või “kole”. Eksperimendi käigus leidsid osalejad, et vastav hinnang pole kunagi absoluutne, sisaldades suure tõenäosusega ka kõigi eelnevalt antud hinnangute tulemusi.

See on vaid üks Kujundliku Mõtte Labori sildi all läbi viidud kunstilistest aktidest. Labor sai ellu kutsutud, tegelemaks inimliku kogemuse paradokside ning kunsti kui keele toimemehhanismidega praktikas.

Erinevate ülesannete käigus on esitatud küsimusi, nagu: mis on keha- ja millist üleminekut tähistab nahk kui kehakontuur? Mis on mälu? Kas see ladestub inimestes või ümbritsevas ruumis? Kuivõrd on võimalik portreteerida indiviidi kitsalt läbi esteetiliste valikute? Kust algab assotsiatiivne mõte? jne.

Stsenograafia uuenenud õppekava sisaldab kaasaegse teatrivisuaali tehnoloogiate kõrval ka kujutava kunsti programmi, sealhulgas foto-, video- ja installatsiooniõpet ja helitöötlust.

Bst19 ehk dassemperdepot on selle õppekava “esimesed pääsukesed”— esimene BA lend, kes on läbinud õppekava täies mahus.

Lai 31 toimuval näitusel esitletakse lisaks BA lõputöödele dassemperdepot töid aastatest 2020-2022. Need on valitud materjalid viie noore kunstniku loomingust, kes kõik tegelevad aktiivselt oma kunstnikukäekirja avastamisega. 

Kunstnikud: Brit Kikas, Jakub Tulinger, Nora Schmelter, Viktor Kudriašov
Kuraator: Katarina Nyyssönen
Graafiline disain: Oliver Long

Neljapäeval, 26. mail kell 18.00 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia magistrandid osalema kriitilisel jooksul, kus vaadeldakse ja arutletakse inimteguritest mõjutatud mullakamakat nimega Skoone bastion, ning mida selline loodus puhvertsoon keset linna sümboliseerib. Kriitiline jooks on Thierry Geoffroy/Coloneli loodud kunstipraktika, mida kasutatakse arutelu avamiseks, mõtisklemiseks, reflekteerimiseks jooksu ajal. Meie jooks lõpeb näituse alguse juures,mis toimib platvormina teemasse sügavuti sisenemiseks ja selle aktualiseerimiseks.Millises suhtluses me seda platvormi  looduse osana näeme? See näitus tõstatab esile inimeste seosed looduse ja tehisliku vahel.

“Inimeste loomulik vajadus roheluses aega veeta pole kuhugi kadunud: amüseerimise asemel tšillitakse…” – Juhan Hint, Sirp 2019

EXTENSION
Skoone bastion

Kas mõtled jooksmise ajal teisiti?
Kas rekonstrueerimine on pidev?
Varjupaik, unustatud ruumid?
Kas saame loodust struktureerida?
Kas jätad jälgi?
Kas need jäljed on püsivad?
Või kas jäljest  saab looduse osa?
Kas loome oma loodusmudeleid jälgi jättes?
Kas me tajume sekkumist kunstlikuna?
Või kas sellest saab osa eskisteerivast ökosüsteemist?
Ilma ,et kaotaks oma algse väärtuse?
Kunstlik loodus, kas see on reaalsusest väljas olev uus loodud pilt?
Unustatud roheline ala keset linna näitab inimkonna suhtumist loodusesse ja sellesse, mis meid ümbritseb. Hoolimatta hetkelisest maailma olukorrast on isegi maa alused tunnelid, mis pakkusid minevikus inimestele varju on unustatud.

Toimumisaeg: 26.05.2022 kell 18.00 (kohtumine EKA ees)

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Sveta baar

Lisainfo:
Katarina Nyyssönen
katarina.nyyyssonen@artun.ee
+372 53021657

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat.

Ülesehituselt seisneb Portfolio Café kohtumistel, mis toimuvad üks ühele tudengi ja eksperdi vahel ning on kestvuselt umbes 45 minutit. Selle aja jooksul tutvustab tudeng ennast ja oma loomingut ning ekspert jagab omapoolseid kommentaare ja soovitusi, esitab lisaküsimusi jms. Pärast ühte vestlust liigub tudeng järgmise eksperdi juurde ning nii senikaua kuni on rääkinud valitud ekspertidega, kelle jutule end eelnevalt on registreerinud. Kõik kohtumised toimuvad inglise või eesti keeles.

Portfolio Café-l on osalema oodatud vabade kunstide MA ja BA taseme tudengid. Kohtade arv on piiratud ja osalejad valitakse esitatud portfooliote alusel. 

Kandideerimiseks täida REGISTREERIMISVORM koos lisatud portfoolioga enne 02.06.

EKSPERDID

Ulla Marquardt on saksa kunstnik ja pedagoog, kelle töö keskendub inimeste püüdlustele ja otsusekindlusele jätta seljataha viletsad töö- ja elutingimused, selleks et jõuda lähemale oma lootustele ja unistustele. Ulla fotoseeriates ja enamasti kohaspetsiifilistes videoinstallatsioonides saavad kokku erinevad tahud, mis kutsuvad astuma dialoogi – nii installatsiooni eri osade sees kui ka kunstiteose ja vaataja vahel. Teine aspekt tema töödes käsitleb looduse ilu ja kaduvuse uurimist.

www.ulla-marquardt.com

Lilian Hiob (s. 1991) on kuraator, galerist ja kunstiagent. Igapäevaselt on ta seotud Temnikova & Kasela galerii juhatamisega, ta on ka keldrigalerii Hoib asutaja. Koos Siim Preimaniga veab Lilian Hiob IDA raadios igakuist kunstisaadet „Vitamiin K“. 

Anna Zača (s. 1984) – kuraator, programmeerija ja projektijuht animatsiooni ja lühifilmi valdkonnas. Anna on õppinud kunstiajalugu ja -teooriat Lätis ning animatsiooni Eestis. Ta on olnud 2ANNAS ISFFi loovjuht ja üks Riia rahvusvahelise filmifestivali asutajatest. 2015. aastal asutas ta Riia rahvusvahelise filmifestivali raames lühi- ja kunstnikufilmile pühendatud sektsiooni SHORT RIGA. Alates 2016. aastast on Anna Läti Animatsiooniliidu juht ja alates 2018. aastast on ta üks Euroopa animatsiooniauhindade juhatuse liikmetest.

Audrius Pocius (s. 1991) on Vilniuses resideeruv kuraator ja filosoof. Oma kuraatoripraktikas keskendub ta peamiselt kunsti kontseptuaalsetele ja performatiivsetele aspektidele ning nende sotsiaalsele ja kultuurikriitilisele potentsiaalile. Audrius on olnud kuraator ja pedagoog CAC Vilniuses, kuni ta kaasasutas kaasaegse kunsti projektiruumi Swallow. Lisaks annab ta loenguid erinevatel filosoofia, esteetika ja kaasaegse kultuuriga seotud teemadel Vilniuse ülikoolis, Vilniuse kunstiakadeemias ja Leedu muusika- ja teatriakadeemias.

www.swallow.lt

Siim Preiman (s. 1992) töötab Tallinna Kunstihoones kuraatorina ja peab mobiilset kunstiplatvormi galerii galerii. Teda iseloomustab tugev keskkonnateadlikkus ning võrdsema ühiskonna poole liikumise taotlus. Preimani kuraatoriprojektid võrsuvad isiklikust ning sirguvad kaasloojate abil kollektiivseteks platvormideks, mis puudutavad erinevaid põlvkondlikke valupunkte. Tema poolt kokku kutsutud näitused on muuhulgas käsitlenud laiendatud minakogemust, muutuvat ida-euroopalisust, kunsti tegemise eetikat ja rahvuslikku maastikku. Viimasel ajal mõtiskleb võõrustamise, soo, vägivalla ja terviklikuna elamise peale. 

Olulisemate projektide hulka kuuluvad rühmanäitus “Mändfulness” Tallinna Linnagaleriis (2021), 1. märtsi ajutine projektiruum Tallinna vanalinnas (2021), rühmanäitus “Hea olemise kunst” Tallinna Kunstihoones (2019) ja kestvusprojekt/mobiilne platvorm galerii galerii (2016 – …).

www.galeriigalerii.ee

Portfolio Café läbiviimist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, EKA LOOVKÄRG(2014-2020.4.01.20-0288).

Täna, 16. mail kell 16.00 avavad EKA ukraina tudengid fuajees pop-up näituse Tahe/Воля, mis sündis Tanja Muravskaja juhendatud kursuse tulemusel. 

Kõik on oodatud ja palutud avamisele!

PHD VITAMIN 2023 – AVATUD LOENGUD JA KONSULTATSIOONID DOKTORANTUURI PÜRGIJALE

10. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.

PhD Vitamini eesmärgiks on toetada ja teed sillutada, aga ka inspireerida uurimusliku lähenemisega kunstnikke doktoriõppesse suundumisel. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel. Avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnevas programmis räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ning jagavad individuaalset nõu erinevad kunstnikud ja eksperdid.

Osalema on oodatud  loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA  ja teiste loovülikoolide vilistlased  ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konsultatsioonil osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee

KAVA

10.03, reede, ruum A501  

11:30-12:00 Kohv, kogunemine ja avasõna 

12:00-12:45 Jaana Kokko “Ideals and Practices”

12:45-13:30 Daniel Peltz “Rural Contextual Practice: Long-term, place-based research in a centre for Peripheral Study”

13:30-14.00 Taavet Jannsen “Directing a hybrid event as practice-based research”

14:00-15:00 Vestlusring:  Daniel Peltz, Jaana Kokko, Taavet Jannsen, moderaator Maarin Ektermann

15:00-15:30 Paus

15:30-18.15 Konsultatsioonid Daniel Peltzi and Jaana Kokkoga

ESINEJAD:

Daniel Peltz on kunstnik ja Helsingis Kuvataide akadeemia Time and Space osakonna  professor. Enne Helsingi professuuri oli Peltz filmi/animatsiooni/video professor Rhode Island School of Designis ja kaasalööja pikaajalise kohaspetsiifilise kunsti- ja uurimisprojekti Rejmyre Art Lab’i perifeersete uuringute keskuse loomisel Rootsis.

Jaana Kokko on Helsingis elav kunstnik, filmitegija, pedagoog ja kuraator. Oma kunstipraktikas otsib ta vajadust muutuste järele, mis lähtuvad kunsti tegemise, õppimise ja koosolemise vormidest. Tema praktikapõhine doktoritöö Aalto Ülikoolis mõtestab avaliku ruumi poliitlist sfääri koos Hannah Arendtiga.

Taavet Jansen töötab etenduskunstide väljal – tantsijana, koreograafina, heli- ja videokunstnikuna. Viimastel aastatel on tema uurimistöö fookuses online kunstisündmustel vaatajate ja esinejate kohalolutunde loomine. Samal teemal teeb ta oma doktoriprojekti EKAs ja loob selleks uusi võimalusi platvormil elektron.art.

Maarin Ektermann / Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti korraldamise ja vahendamisega erinevates vormides. Tema viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga väikemuuseumeid ja kunstnike dialoogi asetav „Kunstnikud kogudes” (2017 – ), koos Henri Hütiga kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt (2019 – ) ning alates 2020 sügisest uue alternatiivharidus-platvormi proloogkool eestvedamine. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias Üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina.

Kui mõelda sõnapaarile “kaunid jalad’’, võib sellega esmalt seonduda mõte millestki naiselikust ja võrgutavast, mille peegeldused reklaamikultuur meie meelelaadi salamisi on talletanud. Mis oleks, kui stereotüüpsed ja piiravad standardid muutuksid hoopis mänguliseks eneseväljenduseks, kus naiselikke aksessuaare võivad kergelt kanda kõik, olenemata nende soolisest identiteedist? Foto on inspireeritud sajandivahetuse ja viimaste kümnendite reklaam- ja moefotodest, kasutades tuntud sümboleid ümberpööratud võtmes.