Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

28.04.2022 — 05.05.2022

Inna Tarakanova “Soovin, et oleksid siin”

Minu teos räägib kaugsuhest ning mentaalselt kahes paigas samaaegselt eksisteerimise ebamäärasusest. Seda distantsi õnnestub ületada, kui paigutada meid hetkeks virtuaalreaalsusesse. Pildi tegemisel kasutasin erinevaid kollažitehnikaid. Kaks figuuri on välja lõigatud neid ümbritsevast ruumist ning paigutatud üksteisele lähemale. Dekonstrueeritud osad vormivad nende jaoks uut reaalsust, mis ei ole korrapärane, vaid fragmenteeritud ja eraldatud.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

Inna Tarakanova “Soovin, et oleksid siin”

Neljapäev 28 aprill, 2022 — Neljapäev 05 mai, 2022

Minu teos räägib kaugsuhest ning mentaalselt kahes paigas samaaegselt eksisteerimise ebamäärasusest. Seda distantsi õnnestub ületada, kui paigutada meid hetkeks virtuaalreaalsusesse. Pildi tegemisel kasutasin erinevaid kollažitehnikaid. Kaks figuuri on välja lõigatud neid ümbritsevast ruumist ning paigutatud üksteisele lähemale. Dekonstrueeritud osad vormivad nende jaoks uut reaalsust, mis ei ole korrapärane, vaid fragmenteeritud ja eraldatud.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

07.05.2022 — 07.06.2022

Estookin “Simulaakrum”

artun_estookin-simulaakrum-1440x600

Laupäeval, 7. mail, kell 17:00 avab kunstnik Estookin Loomelinnaku Väligaleriis (Telliskivi 60a) isikunäituse SIMULAAKRUM.

Näitusel on eksponeeritud üle pooleteisemeetriste digimaalidena Ivo Linna, Ott Leplandi, Laura Pōldvere, Kerli, Leslie Da Bassi, Maarja Nuudi, Genka, Anna Kaneelina, Rita Ray ja Tanel Padari portreed ja kümme nende muusikast inspireeritud abstraktsiooni. Näitusel esitatavad tööd on protsessi tulemus, mille eesmärgiks oli uurida heliloomingu mõju visuaalkunstniku loomingule.

Näituse avashow teevad Laura Põldvere ja Uku Kübar.

Avashowle järgneb vestlus Estookini ja Rita Ray vahel muusika ja kunsti loomise protsessidest. Vestlust modereerib Henrik Ehte.

Näitus on avatud ööpäevaringselt. 7. mai – 7. Juuni 2022.

Kuraator: Estookin

Kujundaja: Estookin

Eriline tänu: Ene-Liis Semper, Katrin Reimann, Janno Reimann, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Alice Aleksandridi, Andres Ojasu, Reene Teder, Henrik Ehte, Magdaleena Maasik, Loomelinnaku Väligalerii.

Näitusetööde maalimiseks korraldas Estookin eksperimendi, kus ta kogu maalimisprotsessi ajal kuulas ainult ja vahetpidamata portreteeritava artisti muusikat, millest inspireerituna sündisid lavastuslikud portreed ja nendega dialoogi astuvad abstraktsed maastikud, mis omakorda annavad edasi kunstniku nägemuse antud artistist ja tema muusikast. 

Estookin: “Ma armastan hoida silma peal, mida teised kunstnikud siia maailma toovad ja jagada kunstikeelt, mis tekitab minus soovi väljendada oma kunstilist vaatenurka täielikumalt ja isiklikumalt. Siin näitusel välja pandud teoste puhul ei ole tegu tellitud vinüülikujundustega, mis baseeruksid kunstniku ja muusiku vahelisel dialoogil ja representeeriksid võimalikult täpselt artisti enesekuvandit. Jätsin endale vabad käed tõlgendamaks spetsiaalselt välja valitud muusikuid läbi tunnetusliku protsessi. Minu korraldatud eksperimendi käigus loodud maalide reproduktsioonid moodustuvad justkui algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse, ehk simulaakrumi*” 

Estookin (1997, Tallinn) on Eestis ja välismaal tegutsev illustraator, visuaal- ja digitaalkunstnik, kes on tegelenud digitaalse maaliga juba 2012. aastast alates. Eriilmeliste loomeprojektide käigus pidevalt luues, õppides ja oma tehnoloogilisi oskusi välja arendades, on Estookini loometee viinud ta viimastel aastatel kokku muusikamaailmaga. Muusikal ja helil on tema loomingus alati olnud oluline roll. Tunnustatud plaadikujunduste autorina, on ta loonud visuaalset identiteeti sellistele artistidele nagu Bella Poarch, nublu, Wateva ja Lexsoul Dancemachine. Lisaks muusikale on ta inspiratsiooni ammutanud nii moemaailmast, teatrist, arhitektuurist kui ka tehnoloogiast ja elektro-pungist. Digikunsti kõrval tegeleb Estookin ka fotograafia, video- ja etenduskunstiga.

Näitus “Simulaakrum” on osa Estookini Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna bakalaureuse diplomitööst, mille juhendajaks on Ene-Liis Semper.

* Simulaakrum on Jean Baudrillard’ järgi midagi, mis asendab reaalsuse selle representatsiooniga. Raamatus “Simulaakrumid ja simulatsioon” kirjutab Jean Baudrillard: “Simulatsioon ei vasta enam reaalsele territooriumile, olendile või ainele. See on ilma originaalita ja reaalsuseta reaalse konstrueerimine: see on hüperreaalne. […] Asi pole matkimises, dubleerimises, ega isegi paroodias.” Simulatsioon ei peegelda enam reaalsust, vaid loob uue ja iseseisva reaalsuse – visuaalse nägemuse helist.

Lisainfo:
Estookin Andreen
Tel: (+372) 528 8110
info@estookin.studio
www.estookin.studio

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Estookin “Simulaakrum”

Laupäev 07 mai, 2022 — Teisipäev 07 juuni, 2022

artun_estookin-simulaakrum-1440x600

Laupäeval, 7. mail, kell 17:00 avab kunstnik Estookin Loomelinnaku Väligaleriis (Telliskivi 60a) isikunäituse SIMULAAKRUM.

Näitusel on eksponeeritud üle pooleteisemeetriste digimaalidena Ivo Linna, Ott Leplandi, Laura Pōldvere, Kerli, Leslie Da Bassi, Maarja Nuudi, Genka, Anna Kaneelina, Rita Ray ja Tanel Padari portreed ja kümme nende muusikast inspireeritud abstraktsiooni. Näitusel esitatavad tööd on protsessi tulemus, mille eesmärgiks oli uurida heliloomingu mõju visuaalkunstniku loomingule.

Näituse avashow teevad Laura Põldvere ja Uku Kübar.

Avashowle järgneb vestlus Estookini ja Rita Ray vahel muusika ja kunsti loomise protsessidest. Vestlust modereerib Henrik Ehte.

Näitus on avatud ööpäevaringselt. 7. mai – 7. Juuni 2022.

Kuraator: Estookin

Kujundaja: Estookin

Eriline tänu: Ene-Liis Semper, Katrin Reimann, Janno Reimann, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Alice Aleksandridi, Andres Ojasu, Reene Teder, Henrik Ehte, Magdaleena Maasik, Loomelinnaku Väligalerii.

Näitusetööde maalimiseks korraldas Estookin eksperimendi, kus ta kogu maalimisprotsessi ajal kuulas ainult ja vahetpidamata portreteeritava artisti muusikat, millest inspireerituna sündisid lavastuslikud portreed ja nendega dialoogi astuvad abstraktsed maastikud, mis omakorda annavad edasi kunstniku nägemuse antud artistist ja tema muusikast. 

Estookin: “Ma armastan hoida silma peal, mida teised kunstnikud siia maailma toovad ja jagada kunstikeelt, mis tekitab minus soovi väljendada oma kunstilist vaatenurka täielikumalt ja isiklikumalt. Siin näitusel välja pandud teoste puhul ei ole tegu tellitud vinüülikujundustega, mis baseeruksid kunstniku ja muusiku vahelisel dialoogil ja representeeriksid võimalikult täpselt artisti enesekuvandit. Jätsin endale vabad käed tõlgendamaks spetsiaalselt välja valitud muusikuid läbi tunnetusliku protsessi. Minu korraldatud eksperimendi käigus loodud maalide reproduktsioonid moodustuvad justkui algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse, ehk simulaakrumi*” 

Estookin (1997, Tallinn) on Eestis ja välismaal tegutsev illustraator, visuaal- ja digitaalkunstnik, kes on tegelenud digitaalse maaliga juba 2012. aastast alates. Eriilmeliste loomeprojektide käigus pidevalt luues, õppides ja oma tehnoloogilisi oskusi välja arendades, on Estookini loometee viinud ta viimastel aastatel kokku muusikamaailmaga. Muusikal ja helil on tema loomingus alati olnud oluline roll. Tunnustatud plaadikujunduste autorina, on ta loonud visuaalset identiteeti sellistele artistidele nagu Bella Poarch, nublu, Wateva ja Lexsoul Dancemachine. Lisaks muusikale on ta inspiratsiooni ammutanud nii moemaailmast, teatrist, arhitektuurist kui ka tehnoloogiast ja elektro-pungist. Digikunsti kõrval tegeleb Estookin ka fotograafia, video- ja etenduskunstiga.

Näitus “Simulaakrum” on osa Estookini Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna bakalaureuse diplomitööst, mille juhendajaks on Ene-Liis Semper.

* Simulaakrum on Jean Baudrillard’ järgi midagi, mis asendab reaalsuse selle representatsiooniga. Raamatus “Simulaakrumid ja simulatsioon” kirjutab Jean Baudrillard: “Simulatsioon ei vasta enam reaalsele territooriumile, olendile või ainele. See on ilma originaalita ja reaalsuseta reaalse konstrueerimine: see on hüperreaalne. […] Asi pole matkimises, dubleerimises, ega isegi paroodias.” Simulatsioon ei peegelda enam reaalsust, vaid loob uue ja iseseisva reaalsuse – visuaalse nägemuse helist.

Lisainfo:
Estookin Andreen
Tel: (+372) 528 8110
info@estookin.studio
www.estookin.studio

Postitas Andres Lõo — Püsilink

27.04.2022 — 08.05.2022

“Kasulik kunst?! jätkusuutlik teos” konkursi võidutööde näitus

Kasulik kunst?! näitus

Kolmapäeval, 27. aprillil, kell 16.00 avatakse EKAs kunstikonkursi “Kasulik kunst?!” parimate tööde näitus.

Sel kevadel kutsus EKA vabade kunstide teaduskond kõiki loomingulisi gümnaasiuminoori ja abituriente osalema kunstikonkursil “Kasulik kunst?! Jätkusuutlik teos”.

Konkursile laekus kokku 71 tööd ning nende seast valis žürii välja kümme parimat teost, mida nüüd ongi võimalik EKAs oma silmaga näha.

Žüriisse kuulusid Reimo Võsa-Tangsoo, Tõnis Saadoja, Sirja-Liisa Eelma, Maria Erikson, Taavi Piibemann, Kati Saarits, Keidi Jaakson.

Tänavuse konkursi fookusteemaks oli jätkusuutlikkus ning jätkusuutlik kunstiteos. Milline on jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuv kunstilooming? Millist kunstiteost saab nimetada jätkusuutlikuks ning kuidas mõtestada ja prioritiseerida kunstis teadlikkust keskkonnahoiust?

Kaasaegse kunsti väljal on üha olulisemaks muutunud keskkonnateadlikkuse ja vastutustundliku loome põhimõtete järgimine. See ei muuda üksnes viisi, kuidas kunstniku teos valmib, vaid annab inspiratsiooni ka uute teede ja lahenduste otsimiseks ühiskonnas ja kultuuris.
Kunstnikelt oodatakse sageli, et just nemad tajuks muudatusi, eetilisi ja poliitilisi pöördeid ettenägelikult ning erksalt. Väga oluline on kunstnike roll ühiskonna probleemidele osutamisel ja ohtudest ning ummikutest märku andmisel. Uus põlvkond loomevõimekaid noori inimesi annab lootust, et tänu väljaspool raame mõtlemisele saab kunsti abil luua täiesti uusi olemis- ja koosolemisviise, teistsuguseid maailmu ja alternatiivseid kvaliteete.

Osaleda võis mistahes meediumis kunstiteosega: maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Kasulik kunst?! jätkusuutlik teos” konkursi võidutööde näitus

Kolmapäev 27 aprill, 2022 — Pühapäev 08 mai, 2022

Kasulik kunst?! näitus

Kolmapäeval, 27. aprillil, kell 16.00 avatakse EKAs kunstikonkursi “Kasulik kunst?!” parimate tööde näitus.

Sel kevadel kutsus EKA vabade kunstide teaduskond kõiki loomingulisi gümnaasiuminoori ja abituriente osalema kunstikonkursil “Kasulik kunst?! Jätkusuutlik teos”.

Konkursile laekus kokku 71 tööd ning nende seast valis žürii välja kümme parimat teost, mida nüüd ongi võimalik EKAs oma silmaga näha.

Žüriisse kuulusid Reimo Võsa-Tangsoo, Tõnis Saadoja, Sirja-Liisa Eelma, Maria Erikson, Taavi Piibemann, Kati Saarits, Keidi Jaakson.

Tänavuse konkursi fookusteemaks oli jätkusuutlikkus ning jätkusuutlik kunstiteos. Milline on jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuv kunstilooming? Millist kunstiteost saab nimetada jätkusuutlikuks ning kuidas mõtestada ja prioritiseerida kunstis teadlikkust keskkonnahoiust?

Kaasaegse kunsti väljal on üha olulisemaks muutunud keskkonnateadlikkuse ja vastutustundliku loome põhimõtete järgimine. See ei muuda üksnes viisi, kuidas kunstniku teos valmib, vaid annab inspiratsiooni ka uute teede ja lahenduste otsimiseks ühiskonnas ja kultuuris.
Kunstnikelt oodatakse sageli, et just nemad tajuks muudatusi, eetilisi ja poliitilisi pöördeid ettenägelikult ning erksalt. Väga oluline on kunstnike roll ühiskonna probleemidele osutamisel ja ohtudest ning ummikutest märku andmisel. Uus põlvkond loomevõimekaid noori inimesi annab lootust, et tänu väljaspool raame mõtlemisele saab kunsti abil luua täiesti uusi olemis- ja koosolemisviise, teistsuguseid maailmu ja alternatiivseid kvaliteete.

Osaleda võis mistahes meediumis kunstiteosega: maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.04.2022 — 28.04.2022

Alina Birjuk “Jätku leiba!”

AlinaBirjuk-0017398_small for web

Eesti vanarahva ütlemised “austa leiba”, “leib on vanem kui meie” viitavad leiva erilisele tähendusele. Leivaga on seotud palju kombeid, uskumusi, rituaale ja vanasõnu. Leiva maitse ja vorm on olnud puutumatu aastasadu ning selle ning selle küpsetamine on suur kunst ja oskus.
Minu jaoks on leib miski, mis paneb mind mõtlema vanavanemate ja juurte peale.. Otsustasin jäädvustada leiba ajatuna tunduval valgel taustal, kus pildi tegemise aeg pole hoomatav. Leib on foto tähelepanu keskpunktis, rõhutades selle tekstuuri ja vormi.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

Alina Birjuk “Jätku leiba!”

Neljapäev 21 aprill, 2022 — Neljapäev 28 aprill, 2022

AlinaBirjuk-0017398_small for web

Eesti vanarahva ütlemised “austa leiba”, “leib on vanem kui meie” viitavad leiva erilisele tähendusele. Leivaga on seotud palju kombeid, uskumusi, rituaale ja vanasõnu. Leiva maitse ja vorm on olnud puutumatu aastasadu ning selle ning selle küpsetamine on suur kunst ja oskus.
Minu jaoks on leib miski, mis paneb mind mõtlema vanavanemate ja juurte peale.. Otsustasin jäädvustada leiba ajatuna tunduval valgel taustal, kus pildi tegemise aeg pole hoomatav. Leib on foto tähelepanu keskpunktis, rõhutades selle tekstuuri ja vormi.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

21.04.2022 — 28.04.2022

Katerina Rothberg “Väljapääs”

KaterinaRothberg

Tegu on fotomontaažiga, milles kombineerisin oma aknast avanevat vaadet ja stuudios lavastatud fotot. Tegemist on vaatega Lasnamäele, kus ma 15 aastat tagasi elasin ja ajutiselt elan ka praegu. Midagi ei ole muutunud – sama monotoonsus ja lootusetus, samad kurvad majad ja tühjad ilmed ning jälle tunnen soovi siit põgeneda. Vaatan üles sinna, kus särab hele taevas ja tean, et alati on väljapääs.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

Katerina Rothberg “Väljapääs”

Neljapäev 21 aprill, 2022 — Neljapäev 28 aprill, 2022

KaterinaRothberg

Tegu on fotomontaažiga, milles kombineerisin oma aknast avanevat vaadet ja stuudios lavastatud fotot. Tegemist on vaatega Lasnamäele, kus ma 15 aastat tagasi elasin ja ajutiselt elan ka praegu. Midagi ei ole muutunud – sama monotoonsus ja lootusetus, samad kurvad majad ja tühjad ilmed ning jälle tunnen soovi siit põgeneda. Vaatan üles sinna, kus särab hele taevas ja tean, et alati on väljapääs.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

20.04.2022

Jerry Mercury esitleb videoteost “The Non-Lonelineness Train”

film screening _FB event

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer. 

Film, mis on pühendatuneuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)

Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Jerry Mercury esitleb videoteost “The Non-Lonelineness Train”

Kolmapäev 20 aprill, 2022

film screening _FB event

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer. 

Film, mis on pühendatuneuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)

Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.04.2022 — 21.04.2022

Katerina Sarapova “Vaimne lõks”

Katya Sarapova

Minu idee oli väljendada lavastatud foto abil enda mõtete ja tunnete lõksus olemist – seisundit, kus negatiivsed mõtted tekitavad negatiivseid emotsioone, mis omakorda mõjutavad mõtlemist. Modelli liikuvat keha on pildistatud stuudios pika säriajaga, et tuua esile liikumise muljet ning vaimse ja füüsilise lahutamatust. Tumedale taustale paigutatud heledates toonides keha rõhutab lõksus olemise ja haavatavuse seisundit.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

Katerina Sarapova “Vaimne lõks”

Neljapäev 14 aprill, 2022 — Neljapäev 21 aprill, 2022

Katya Sarapova

Minu idee oli väljendada lavastatud foto abil enda mõtete ja tunnete lõksus olemist – seisundit, kus negatiivsed mõtted tekitavad negatiivseid emotsioone, mis omakorda mõjutavad mõtlemist. Modelli liikuvat keha on pildistatud stuudios pika säriajaga, et tuua esile liikumise muljet ning vaimse ja füüsilise lahutamatust. Tumedale taustale paigutatud heledates toonides keha rõhutab lõksus olemise ja haavatavuse seisundit.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

14.04.2022 — 21.04.2022

Cristiana Fertuzinhos “Triinu & Arvi”

Oma teostes vaatlen intiimsuse, seksuaalsuse ja inimlike kontaktide teemasid. Käesolev portree on osa jätkuvast dokumentaalfoto seeriast.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

Cristiana Fertuzinhos “Triinu & Arvi”

Neljapäev 14 aprill, 2022 — Neljapäev 21 aprill, 2022

Oma teostes vaatlen intiimsuse, seksuaalsuse ja inimlike kontaktide teemasid. Käesolev portree on osa jätkuvast dokumentaalfoto seeriast.

Postitas Maris Karjatse — Püsilink

13.04.2022 — 28.04.2022

Triin Türnpuu “Looritatud” Kullo Lastegaleriis

looritatud plakat kullo

Kullo Lastegaleriil on rõõm esitleda EKA kaasaege kunsti tudengi Triin Türnpuu skulpturaalsete objektide isikunäitust “Looritatud”

Teosed on ajendatud autori poja loost ning pühendatud nägemispuudega lastele.

Avamine 13. aprillil, kell 18.00

“10-kuuselt jäi ootamatult pimedaks meie kolmas laps. Õppisime sellega elama. Peale mitmeid õnnestunud ja ebaõnnestunud operatsioone paigaldati talle 4-aastaselt kunstläätsed.

Mõni aeg tagasi tuli teha otsus, millises gümnaasiumis õpinguid jätkata. Soovitud kooli sai ta sisse, kuid rääkides lapse nägemispuudest, soovitati valida mõni teine õppeasutus — temaga tegelemine olevat õpetajatele liiga suur lisakoormus.  Mõistsin, et sellise suhtumise taga oli ennekõike hirm teadmatuse ees, mida tähendab nägemispuudega lapse õpetamine. Kas on võimalik seda hirmu vähendada, et tulevikus ükski laps ukse taha ei jääks?“

Vanadest kasutatud prilliklaasidest kokku sobitatud teosed võimaldavad inimestel kasvõi korraks siseneda prillikandja maailma.

Tänan: Instrumentarium Optika OÜ, Kenomer OÜ, Kristaps  Ancāns, Marko Odar, Katriin-Eliis Brecher, Gerlin Mets, Helina Niilo, Ingrid Teino, Kristel Ilmets, Kaire Kurg, Kaidi Varik

Triin Türnpuu on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna keraamika erialal ning hetkel õpib magistriõppes kaasaegset kunsti.

Facebooki ürituse leiad siit

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Triin Türnpuu “Looritatud” Kullo Lastegaleriis

Kolmapäev 13 aprill, 2022 — Neljapäev 28 aprill, 2022

looritatud plakat kullo

Kullo Lastegaleriil on rõõm esitleda EKA kaasaege kunsti tudengi Triin Türnpuu skulpturaalsete objektide isikunäitust “Looritatud”

Teosed on ajendatud autori poja loost ning pühendatud nägemispuudega lastele.

Avamine 13. aprillil, kell 18.00

“10-kuuselt jäi ootamatult pimedaks meie kolmas laps. Õppisime sellega elama. Peale mitmeid õnnestunud ja ebaõnnestunud operatsioone paigaldati talle 4-aastaselt kunstläätsed.

Mõni aeg tagasi tuli teha otsus, millises gümnaasiumis õpinguid jätkata. Soovitud kooli sai ta sisse, kuid rääkides lapse nägemispuudest, soovitati valida mõni teine õppeasutus — temaga tegelemine olevat õpetajatele liiga suur lisakoormus.  Mõistsin, et sellise suhtumise taga oli ennekõike hirm teadmatuse ees, mida tähendab nägemispuudega lapse õpetamine. Kas on võimalik seda hirmu vähendada, et tulevikus ükski laps ukse taha ei jääks?“

Vanadest kasutatud prilliklaasidest kokku sobitatud teosed võimaldavad inimestel kasvõi korraks siseneda prillikandja maailma.

Tänan: Instrumentarium Optika OÜ, Kenomer OÜ, Kristaps  Ancāns, Marko Odar, Katriin-Eliis Brecher, Gerlin Mets, Helina Niilo, Ingrid Teino, Kristel Ilmets, Kaire Kurg, Kaidi Varik

Triin Türnpuu on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna keraamika erialal ning hetkel õpib magistriõppes kaasaegset kunsti.

Facebooki ürituse leiad siit

Postitas Andres Lõo — Püsilink

07.04.2022 — 19.05.2022

Fotograafia tudengite teosed kahes Tallinna vanalinna vitriinis

yksteistoneanotherfbpng

Üks teist / One Another
Asukoht: Suur-Karja 7, Suur-Karja 10
07.04. – 19.05.2022

Tallinna vanalinnas Suur-Karja 7 ja 10 vitriinides toimuvad ühe-pildi-näitused on osa Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna I kursuse kevadsemestri erialaprojektist.

Tudengite ülesandeks oli kommunikeerida neile huvipakkuvaid teemasid ja esteetilisi eelistusi ühe foto abil. 7. aprillist kuni 19. maini saab vitriinides näha 11 erinevat fotot, igal neljapäeval pannakse välja 2 uut fotot.

Kunstnikud: Alina Birjuk, Ott Kattel, Saoirse McGarry, Cristiana Ortiga, Katerina Rothberg, Katerina Šarapova, Sonja Sutt, Inna Tarakanova, Emilia Tensing, Mia Tohver, Megan Wynne

Juhendajad: Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo

Graafiline disain: Emma Reim ja Laura Tursk (EKA graafilise disaini II kursuse tudengid)

EKA fotograafia osakond tänab Raido Nurmelat Hestia Hotels Group’ist.

Toetajad: Hestia Hotel Barons, EKA fotograafia osakond

Näituse ajakava:

07.04–14.04 Emilia Tensing
14.04–21.04 Cristiana Ortiga, Katerina Sarapova
21.04–28.04 Alina Birjuk, Katerina Rothberg
28.04–05.05 Saoirse McGarry, Inna Tarakanova
05.05–12.05 Sonja Sutt, Megan Wynne
12.05–19.05 Ott Kattel, Mia Tohver

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Fotograafia tudengite teosed kahes Tallinna vanalinna vitriinis

Neljapäev 07 aprill, 2022 — Neljapäev 19 mai, 2022

yksteistoneanotherfbpng

Üks teist / One Another
Asukoht: Suur-Karja 7, Suur-Karja 10
07.04. – 19.05.2022

Tallinna vanalinnas Suur-Karja 7 ja 10 vitriinides toimuvad ühe-pildi-näitused on osa Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna I kursuse kevadsemestri erialaprojektist.

Tudengite ülesandeks oli kommunikeerida neile huvipakkuvaid teemasid ja esteetilisi eelistusi ühe foto abil. 7. aprillist kuni 19. maini saab vitriinides näha 11 erinevat fotot, igal neljapäeval pannakse välja 2 uut fotot.

Kunstnikud: Alina Birjuk, Ott Kattel, Saoirse McGarry, Cristiana Ortiga, Katerina Rothberg, Katerina Šarapova, Sonja Sutt, Inna Tarakanova, Emilia Tensing, Mia Tohver, Megan Wynne

Juhendajad: Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo

Graafiline disain: Emma Reim ja Laura Tursk (EKA graafilise disaini II kursuse tudengid)

EKA fotograafia osakond tänab Raido Nurmelat Hestia Hotels Group’ist.

Toetajad: Hestia Hotel Barons, EKA fotograafia osakond

Näituse ajakava:

07.04–14.04 Emilia Tensing
14.04–21.04 Cristiana Ortiga, Katerina Sarapova
21.04–28.04 Alina Birjuk, Katerina Rothberg
28.04–05.05 Saoirse McGarry, Inna Tarakanova
05.05–12.05 Sonja Sutt, Megan Wynne
12.05–19.05 Ott Kattel, Mia Tohver

Postitas Andres Lõo — Püsilink