Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

EKA MACA tudeng Zody Burke avab 1. aprillil Riias DOM galeriis isiknäituse pealkirjaga “(mouse trap)”(hiirelõks). 

Uus väljapanek käsitleb sümboolse antropomorfismi teemat kultuuris, kasutades ühiskonna veidrate vastuolude uurimiseks hiire arhetüüpi ja neuroose. 

Saade on üleval kaks nädalat ja seal näidatakse töid, mis on tehtud koostöös KUNO kursusega “Border as a Place” (Piir kui koht), mis toimus märtsi keskel Leedus, Druskininkais. 

Näitus on avatud 14. aprillini.

Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, märts, aprill“.

Maaliseeria lähtub arhitektuursest motiivist, minimalistlikust maalikäsitlusest ja nähtavuse kujundist. Arhitektuurifoto kasutamine toetab maali sisemist loogikat ning aitab võimendada tuttavates ruumides tekkivat kättesaamatuse tunnet, mis Saadoja ajast aega kummitanud on.

Kombates kujutise nähtavust ning värvuste nimesid, asuvad need maalid tasapinna ja ruumi üleminekul. Saadoja on püüdnud maalitehniliselt minimeerida nii palju kui võimalik ning tegutseda selle vähesega võimalikult optimaalselt. Maalide aluseks olevatel toonidel ei ole loogilist seost kujutatava koha ega fragmendiga, iga põhitoon on eelnevast ja järgnevast erinev.

Selgete reeglite ning korduste kõrval on tegemist üsna orgaanilise ning vabalt kulgeva protsessiga, mis ei lõppe loodetavasti ka käesoleval näitusel eksponeeritud teostega, vaid liigub vaikselt oma rada edasi.

Tõnis Saadoja (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Viimati esines ta Tartu Kunstimajas 2011. aastal.

Kunstnik tänab oma sõpru ja toetajaid.

Graafiline disain: Tuuli Aule

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näitus on avatud 1. maini

6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud EKA skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja, dotsent Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.

Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.

Hollis Frampton / filmitegija

Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.

Taavi Talve (1970) on erinevates meediumites töötav kunstnik, kes lähtub enda viimase aja filmides ja installatsioonides subjektiivsest kogemuslikkusest ja minevikusündmuste suhtest isiklikku. Neis vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Talve on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias, elab ja töötab Tallinnas. Viimane ülesastumine on isiknäitus „Ma olin Timbuktus” (2022), mida võib külastada kuni 10. aprillini Tallinna Linnagaleriis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2022.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

• Sisearhitektuur
• Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
• Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
• Kaasaegne kunst
• Arutelu

• Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud 
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
• Arutelu

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

REGISTREERU SIIN

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

EKA ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia koostöönäitus “Where is the body?” esimene osa avaneb Viini Vabade Kunstide Akadeemias 24. märtsil, kell 16.00.

Tegemist on EKA maali õppetooli ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia laiendatud maali kursuse juhendajate Daniel Richteri ja Nazim Ünal Yilmazi tudengite koostöönäitusega. Näituse kuraatoriteks on Eestist Lilian Hiob ja Austriast Julius Pristauz.

Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller

Grupinäitus “Kus on keha?” (Where is the body?) sünnib Viini Kaunite Kunstide Akadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostööst, mis koondab erinevaid tärkavaid kunstnikke, kes õpivad kahe akadeemia maaliosakondades.

“Kus on keha?” koondab eeldusi, väiteid ja küsimusi erinevate (enese)teostusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioonis on kesksel kohal küsimused selle kohta, kuidas keha praegu üliõpilaste praktikas esindatuse poolest paikneb. Näitus esitleb erinevaid kehakujutusi ja arusaamu kehast üha kiiresti pöörlevas maailmas, avades ruumi selle ümber toimuvateks aruteludeks.

Fantastiliste kehade kujutamine sulandub küsimusteks erinevate liikide hierarhiate kohta. Lõdvendades piire, kudesid ja ummikseisusid, leiame mitmesuguseid väljendeid alates mängulisemast lähenemisest kuni väga tõsiste ja intensiivsete teema lahkamisteni.

Maalikunsti meediumi võimalike skelettide visandid ja mõtted selles sisalduvate kehaliste žestide materiaalsetest ilmingutest käivad kõrvuti sisekaemustega ja mõtisklustega mina anatoomia üle. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehasid, nende võimeid ja piire, ekstreemolukordi ning keha kui manipuleerimise ja jõumängu tööriista. 

Teosed räägivad kehapoliitikast ja nende soo, identiteedi ja esindatuse suhetest. Erinevalt abstraktsetest ja hübriidsetest kujutistest, millel on transformatsioonipotentsiaal, võib leida selliseid teemasid nagu dekonstruktsioon ja lagunemine, jõudlus, sõltuvus ja kaassõltuvus. Alates traditsioonilisest kujutamisest kuni keha muutuva asendini ajas võivad teosed aidata positsioneerida ja määratleda, kuidas ja kus keha leiab noorte kaasaegsete kunstnike praktikas kodu. 

Näituse väljapanek ja arhitektuur laiendavad neid ideid veelgi. Oma risomaatilise struktuuriga loob ruumilise kogemuse erinevate jaamadega.

Uurides kuuluvuse, nähtavuse ja sooviga seotud küsimusi, kus on keha? aitab meil kaardistada erinevaid narratiive, mis on sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt läbi põimunud ning võtavad lähtepunktiks kehad laiemas mõttes.

Näitus toimub kahes peatükis.

Esimene peatükk Viinis:
24.03 – 15.04
Academy of Fine Arts, Lehargasse 8, Mehrzwecksaal (2.korrus)

Näituse teine osa avatakse 6. mail Narva Kunstiresidentuuri (NART) galeriis.
07–28.05
Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, Narva

Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz

Teisipäeval, 22. märtsil algusega kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A-501 kunstnikevestlus: kunstnik Karel Koplimets tutvustab oma kunstnikupraktikat ning kunstnik Sophie Thun vestleb fotograafia osakonna professori Marge Monkoga.

Samal nädalal viivad Sophie Thun ja Karel Koplimets fotograafia osakonnas läbi meistriklassi.

Vestlus toimub inglise keeles.

 Sophie Thun (sünd. 1985) töötab peamiselt analoogfotograafia tehnikates, kasutades kohaspetsiifilist lähenemist Enda kunstnikupraktikas huvitub Thun peamiselt kohaspetsiifilisusest ja fotograafia füüsilisusest, sealjuures keskendudes iseendale kui tehnikule ja operaatorile ning kohtadele ja tingimustele, milles ta fotot loob ja esitleb. Sophie’ teostes muutuvad nii koht kui protsess nähtavaks – teosed ja nende esitlemise koht saavad teineteise osaks. Kunstnikku käivitab küsimus, kuidas mingid kindel ruumiline situatsioon mõjutab kunstiteose loomist ning kuidas asukoht, formaat, protsess ja tootmine on seotud erinevate otsuste langetamisega.

Sophie Thun on sündinud Varssavis; hetkel elab ja töötab Viinis. Thun kaitses magistrikraadid Viini Kaunide Kunstide Akadeemias (2017, juhendajad Martin Guttmann ja Daniel Richter) ja Kraakovis (2010). Thun on korraldanud arvukalt isikunäitusi, sh. I Don’t Remember a Thing: Entering the Elusive Archive of Zenta Dzividzinska, Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia (2021); Merge Layers Sophie Tappeineri galeriis, Viin (2021); Stolberggasse, Secession, Viin (2020).

Kunstnik on osa võtnud paljudest grupinäitustest, sh. FRIEDL KUBELKA VOM GRÖLLER Songs of Experience, MACRO Muuseum, Rooma; Smart to the Core: Medium / Image, SMART Muuseum, Chicago (kõik 2021); Elisabeth Wild, kuraator Adam Szymczyk, Karma International, Zürich; Borderlinking, High Art, Pariis (mõlemad 2020). Sophie Thuni teosed kuuluvad mitmesse püsikogusse nagu Verbund Collection Viinis, SMART Museum Chicago, Museum der Moderne Salzburg, Lentos Kunstimuuseum Linzis ja OÖ Landesmuseum Linz.

https://www.sophietappeiner.com/artist/sophie-thun/

Karel Koplimets (1986) on foto-, video- ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu märksõnadeks on linnaruum, hirm, paranoia, eelarvamus ja kriminaalsus. Oma hiliseimate projektidega on ta vaatluse alla võtnud majandusliku ja geopoliitilise situatsiooniga seonduva reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.

Karel Koplimets on kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas (2013) ning lõpetanud kaheaastase kraadiõppe HISK’is (Kaunite Kunstide Kõrgkool  Belgias, 2021). 2020. a. valiti Koplimets üheks kunstnikupalga saajaks, 2013. a. esitati ta Köler Prize’i nominendiks. Koplimets on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja väljaspool. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad Belonging (Hunt Museum, Iirimaa, 2022), Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis (Kumu kunstimuuseum, Eesti, 2021) ja Sonsbeek’s Conjunctions programme (Park Sonsbeek, Holland, 2021). Tema teosed kuuluvad paljudesse kunstikogudesse Euroopas, sh. Eesti Kunstimuuseumi, Kiasma kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Musée de l’Elysée (Šveits) kogudesse. Koplimets on osalenud erinevates residentuuriprogrammides, nt. Euroopa Investeerimispanga kunstnike arendusprogrammis (Luksemburg, 2019) ja Helsingi rahvusvahelises kunstnikeprogrammis (Soome, 2015).

www.karelkoplimets.com

“Lugemistunnid” avamine toimub neljapäeval, 10. märtsil, kell 15.00 EKA raamatukogus. Näituseks on välja kasvanud maali oskonna 3. kursuse eelmise semestri stuudiopraktika tunnist.

EKA raamatukogus saab näha viie maalitudengi eriilmelisi tõlgendusi viiele raamatule, mida lugesime. Tervikuks kujunes näitus ehte- ja sepakunstniku Georg Arnoldi loomingu kaasamisega, kellelt on väljapanekus tööd seeriast “LP”, mis on on vinüüli meenutavad plasmakeevitus-tehnikas terasteosed. Kokku tuli mitmekesine ja tihedaid viiteid täis näitus, mis asub kusagil kirjanduse, muusika, maali- ja ehtekunsti vahealdel. Näituse pealkiri “Lugemistunnid” on võetud ühelt loetud raamatutest.

Kursuse juhendaja ja näituse idee autor, Mihkel Ilus: “Kursus keskendus raamatutele ja nende analüüsile, et pikema ringiga jõuda tagasi erialaste maaliküsimusteni. Raamatute valik on kirju ja mitmekesine, et rännata väga erinevates maailmatajudes ja stiilides. Kirjandusele proovisime leida vastet muusikast. Kujutlesime ja küsisime, et kui loetu oleks helikandajal, siis milline oleks selle plaadikujundus? Nii kujunesid stuudiopraktika lõpptulemusteks fiktiivsed vinüüliplaatide kaanekujundused.

Osalevad kunstnikud:
Gerda Hansen
Loora Kaubi
Jane Muts
Mari Steinberg
Helena Tääker
Georg Arnold

Loetud raamatute nimekiri:
Jorge Luis Borges “Hargnevate teede aed”
Robert Kurvits “Püha ja õudne lõhn”
Gaétan Soucy “Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke”
Alexander Genis “Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra”
Maarja Kangro “Minu auhinnad”

Kursuse juhendaja: Mihkel Ilus, VKT, maaliosakond, lektor/meister

Laura Kuusk 5. märts–16. aprill, Kanal galeriis, Võrus.

EKA fotograafia dotsendi Laura Kuuse esimene isikunäitus Võrus koosneb kahest hiljutisest tööst, millega kunstnik soovib dialoogi astuda inimestega, keda huvitavad toit, riided ja tehnoloogia ning kes soovivad esitada küsimusi meid ümbritseva mateeria päritolu ja olemise vormide kohta. Samuti on tähelepanu all inimlikud ja mitteinimlikud komponeerimise viisid. 

Installatsioon “Kuidas liikuda nagu limaseen?” (2021) koosneb nn helikookonist, mille loovad naishääl ja ambient-heli ning mis juhatavad külastaja rännakule läbi tema keha, viidates võimalusele muutuda mitte-inimorganismiks. Osalejatel palutakse leida enese jaoks meeldiv viis installatsiooniga suhestuda ning luua ruumiliste ja heliliste elementide kaudu oma isiklik tajukogemus. Installatsioon jätab tagaplaanile akumuleerimise ideaali ning keskendub muutustega kaasnevale taaskasutamisele ja kasvule. „Sa tead, kust läheb lühim tee labürindist välja. Sa oled kollane ja sa sööd seeneeoseid, baktereid ja teisi mikroobe. Sa oled võimeline õppima ja ümbritseva keskkonnaga kohanema. Inimesed peavad sind ideaalseks tulevikumaterjaliks ning bioinformaatikaseadmeks.” 

Fotoseeria “Mõned märkmed asjade kohta mu ümber ja sees” (2019) võtab vaikelufotode lähtepunktiks igapäevased esemed ja olukorrad. Kuidas suhestub meie keha materjalide ning esemetega, mis teda ümbritsevad ja läbivad? Kunstnik soovib end ümbritsevate esemete visuaalse organiseerimise ja jäädvustamise kaudu panna neid rääkima praegusest ajahetkest. Mulje, justkui kogu maailm oleks mõne näpuvajutuse kaugusel, võõrandab keha reaalsetest materjalidest ja objektidest, füüsiliselt keha ümbritsevas keskkonnas. 

Laura Kuusk (s. 1982) elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis (BA semiootikas ja kultuuriteoorias, 2005), Eesti Kunstiakadeemias (MA fotograafias, 2008) ja Annecy Kõrgemas Kunstikoolis (DSRA, 2014) ning hetkel töötab EKA fotoosakonna dotsendina. Suur osa Kuuse loomingust on seotud visuaalse antropoloogilise leidmaterjali ümbertöötamisega. Kunstnik huvitub kollektiivse teadvuse otsustusprotsessist ja viimaste aastate jooksul on ta töötanud inimkeha kogemustega keskkonnas: kodus, rõivastes ja suhetes tehnoloogiaga. Ta katsetab oma loomingus kehaliste kogemuste visuaalsete jälgede ja sellega, kuidas need on seotud üldisemate ühiskondlik-poliitiliste protsessidega. Kuusk tegutseb peamiselt fotograafia, video ja installatsiooni vallas.

Graafiline disainer Henri Kutsar.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Säsi Pruulikoda, Anderson’s Craft Beer, Camille Laurelli, Renzo van Steenbergen, Madis Kurss, Sigrid Liira, Agur Seim, Indrek Kits, Eleriin Seim, Kristel Onno, Janika Solmann, Edina Csüllög, Ago Paabusk, Tiina Mõttus, Robert Kähr, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond.

KANAL GALERII
Liiva 11a, Võru linn
N–L 12–18
või kui uksed lahti
www.liivaate.ee
Facebook, Instagram @kanalgalerii

Nädal aega kestnud EKA rahvusvaheline kunstitudengite meistriklass Narvas päädib prantsuse, leedu, soome ja eesti noorte kunstnike välknäitusega “Teisel pool”. 

Näitust saab näha ainult reedel 4. märtsil, kell 18.00–23.00, Narva inkubaatoris Objekt, Linda 2.
Meistriklassi juhendasid professorid Ene-Liis Semper ja Patrick Laffont de Lojo.

Narva linn Euroopa Liidu ja Venemaa piiril sai Teise Maailmasõja vaenutegevuses raskelt kannatada ja sealtmaalt on Narva identiteet baseerunud teadmisel, et nähtava linna taga, all ja sees on nähtamatu, kadunud linn. Linna piiripealne identiteet on sajandite vältel olnud seotud erinevate kultuuride kohtumise ja mineviku lugudega, mis on linnaruumis loetavad. Mõned lood on peidus hoonete sees, mõned kajavad meieni teiselt poolt jõge, Jaanilinnast.

Narva on sõbralik ja avatud linn – tulge ja vaadake, kuidas asjad siitpoolt paistavad!

Meistriklass Narvas toimus ERASMUS programmi rahvusvahelise projekti (BIP) raames.

Meistriklassi korraldas EKA Kujundliku Mõtte Labor, koostöös Pariisi kunstikõrgkooliga EnsAD (École nationale supérieure des Arts Décoratifs), Helsingi Uniartsi ja Vilniuse VDA-ga (Vilniaus Dailes Akademija).

Viimane rong tagasi Tallinna väljub 4. märtsil, kell 20.27.

Suur tänu abi eest: Narva Vaba Lava, OÜ Linda Kaks, OÜ Narva Gate, innovatsiooni-ja loomekeskus Objekt, Allan Kaldoja ja Jaanus Mikk.

Lähemalt “Ekspeditsioonist Narva”