Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Kuni 6. märtsini on Tallinna Kunstihoones avatud EKA maali osakonna dotsendi Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Möldri ühisnäitus „…ja teised valguse varjundid“.

Näituse kuraator on Siim Preiman.

Tallinna Kunstihoone näitusel „… ja teised valguse varjundid“ on kokku toodud maalikunstnik Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Mölder, kelle loomingus on eriline koht värvil, nõnda moodustavad nende tööd ainulaadse koosluse. Väljapanek on avatud laupäevast, 18. detsembrist.

Nii Kristi Kongi (snd 1985) kui ka Krista Mölder (snd 1972) on äratanud rahvusvahelist tähelepanu ja teeninud lugematu hulga tunnustusi, olles praegu Eesti kunsti kõige säravamate saadikute seas ja üheskoos esimest korda kodupubliku ees.

„Mõlema loomingus on oluline koht värvil, selle värelusel, muutlikkusel ning meelelisel mõjul, kuid üks eelistab ebamaiselt kirkaid, teine põhjamaiselt sombuseid toone,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman. „Mõlema mõttelõng algab ruumilisest kogemusest. Mõlemad võivad luua kõikehaaravaid kunstiruume, aga ka nelinurkseid, lapikuid riputatavaid esemeid. Iga näitusekülastaja saab ise avastada, kas koosviibimine tuleb meeldivalt harmooniline või ergutavalt dissonantne.“

Näitust „… ja teised valguse varjundid“ saab vaadata 6. märtsini, 2022.
Ringkäik näitusel koos kunstnike ja kuraatoriga toimub 29. detsembril kell 18!

Iganädalased ringkäigud giidiga toimuvad:
Kolmapäeviti kell 17 – vene keeles
Neljapäeviti kell 17 – eesti keeles
Laupäeviti kell 13 – eesti keeles

10.02.-07.03.2022 on Hobusepea galeriis avatud Eero Alevi, Marleen Suve ja Brenda Purtsaku ühisnäitus „Külaline“. Kunstnikud on lõpetanud EKA maali eriala bakalaureuseõppe ja jätkavad õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.

Ma ei tea, mis tunne on surnud olla, ütles kord üks kuueaastane tüdruk isale. Ta isa kuulas, mõtles ja mäletas – ka tema ei teadnud, kuid ihkas teada. Paarkümmend tuhat päeva tunduvad alguses nii pikad, kuid teljel edasi liikudes, juba märksa lühemad. Meil on algus ja meil on lõpp. Meie külastusaeg on üürike ja endalegi teadmata, millal, jätame selle kõik maha. Mida me leidsime? Kas me üldse otsisime? Kui palju me küsisime ja mida andsime? Me tuleme kusagilt, millest me midagi ei mäleta ja läheme kuhugi, millest me midagi ei tea.

Näitus jääb avatuks 7. märtsini 2022. 

Rohkem infot Facebookis

Neljapäeval, 17. veebruaril, kl 16.00 avatakse ARS Projektiruumis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna korraldatav Noore Skulptori Preemianäitus 2022.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 17. veebruaril. 

NSPN 2022 peapreemiaks on kuuajaline töötamise ja enesetäiendamise võimalus Maajaama loomeresidentuuris Lõuna-Eestis.

Samaaegselt Preemianäitusega on ARS Showroom galeriis avatud 2021. aasta Noore Skulptori Preemia laureaadi Sarah Nõmme isikunäitus “Wrap Me Up”.

Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

Osalevad kunstnikud: Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu, Junny Yeung.

Näitus on avatud kuni 5. märtsini, iga päev kell 14.00–20.00 ARS Kunstilinnakus, Pärnu mnt. 154.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, ARS Projektiruum, Eesti Kunstnike Liit.

Noore Skulptori Preemia laureaat 2021 Sarah Nõmm

11. veebruaril, kell 18.00, toimub Lugemikus raamatu “Neelatud aeg” esitlus.

Raamatu koostajad on Aap Tepper ja Annika Toots

Graafiline disain: Kert Viiart ja Carl-Robert Kagge
Väljaandja: Rahvusarhiiv

Raamat “Neelatud aeg” tegeleb fotograafia kaudu arhiivide tumeda potentsiaaliga, eeskätt nõukogude perioodil eksisteerinud erifondide ning salastatud arhiivimaterjalidega. Raamatu lähtekohaks on 2018. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis avatud Aap Tepperi näituseprojekt “Neelatud aeg: 10 fotot erifondidest”, mis tõi loodus- ja maastikuvaadete kaudu välja selle, kuidas Nõukogude võim kasutas arhiive repressiivse mehhanismina.

28. jaanuaril avati kaasaegse kunsti galeriis Hoib EKA kaasaegne kunst vilistlase Kadri Liis Rääki näitus „Xarkaadia“, mille kuraator on Marika Agu (KKEK). Näituse pidulikku avamist ei toimu, kuid kunstnik ja kuraator viibivad kohal alates kella 17.00-st. 

8. veebruaril kell 18.00 toimub vestlus kunstniku ja kuraatoriga @ccaestonia Instagram live’i vahendusel. 

Kadri Liis Rääk (1990) on kunstnik, kes kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, luues kõikehõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Tema loomingu keskseks ideeks on tajude võimestamine eri materjalide kasutuse kaudu. Kadri Liis kohtleb oma töid potentsiaalsete kehapikendustena, minapiiride hägustajatena, mida rakendades kasvab võimalus uutmoodi kontaktiks ümbritsevaga. 

Näitusel „Xarkaadia“ oleme tunnistajaks ühe olendi aegruumile, mis on lavastatud praegusest ajast etteulatuvalt. Eraldatuses, sunnituna loobuma ülejäänud maailmaga kontaktis olemisest, pesitseb ta kortermaja keldris, luues uusi maailmamõistmise aluseid. Selle tulemuseks on empaatiline, ümbritsevast sõltuv ning ruumiga ühilduv olend, kes sünteesib impulsse kadunud maailmast. Kõnealuses stseenis eksponeeritakse torketikandis ning mitmesugustest tekstiilidest pehmeid skulptuure, keraamilisi objekte ja töid paberil. 

Näitusega kaasneb paber-artefakt, mille kujundaja on Eva Rank ning millel esitatud kunstniku tekst laiendab näituse nimitegelase sisemonoloogi, täiendades füüsilisi objekte. 

Galerii Hoib on Tallinnas asuv näitusepind, mis on sisse seatud kortermaja keldriboksi Tehnika tänaval. Keldriboks tuli kaasa majas asuva üürikorteriga ning sinna ei juhata ükski silt ega viit. Hoibi galeriisse aadressil Tehnika tänav 15 pääseb eelneval kokkuleppel galeristiga. 

Näitust kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator Marika Agu. Koostööd väiksemate, iseorganiseerunud näitusepindadega, nagu Hoib galerii, on osa KKEKi eesmärgist võimestada ja toetada sisuliselt Eesti kunstiinstitutsioone. KKEK on varem teinud koostööd näiteks videomängude muuseumi LvLup!-iga (jaanuar 2021) ja raamatupoega Lugemik (september 2020). 

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Tänud: Kaarin Kivirähk, Raimond Põldmaa 

Lisainfo:
Lilian Hiob, galerist
Hoib galerii, Tehnika 15, 10149, Tallinn Galeriid saab külastada ettehelistamisel. +372 527 2556

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontserti “Motell Düskroonia” esietendus Kanut Gildi SAALis 07. veebruaril. 

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Reedel, 28. jaanuaril kell 18.00 avatakse Uus Rada galeriis Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’.  

EKA maalikunsti tudengi Lisette Lepiku isikunäitusel saab näha lillemotiivi kujutavat õlimaalide seeriat. Maaliseeria peegeldab kunstniku isiklikku kogemust menstruatsiooniga ning protsessi, mis kaasnes rasestumisvastaste vahendite valikuga. Galeriist saab üsk, kus maaliseeria astub dialoogi näituseruumi seintega. Tänu ekspressiivsele värvikasutusele ja žestikulaarsele väljendusviisile kõneleb iga maal täiesti erinevatest kogemustest igakuise tsükli jooksul.

Sealt sai kõik alguse. Maa ja ilm ja taevas ja maa ja muld ja vesi ja tuli ja maa. Mina ja sina ja meie ja sina. Sealt saab kõik alguse. Ma tegin pilti oma õe käest, mis hoidis roosi. See kaunis, punane, tukslev, verine, okkaline, kurb, viljakas roos meenutas mulle tuppe. Minus vallandus mingisugune alateadlik, ürgne, naiselik impulss, mis sundis mind sellele lillele rohkem tähelepanu andma. Ma ei seletanud seda iseendale. Hakkasin lihtsalt maalima ning maalimise käigus järk-järgult seda fenomeni lahti mõtestama. – Lisette Lepik

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini. Peale avamist saab külastada näitust kokkuleppel kirjutades aadressile lisette.lepik@gmail.com või helistades numbril +372 53313428.

Uus Rada on endises Raja galerii ruumis asuv kogukondlik galeriiruum, mida juhivad magistriõppe teise kursuse Kaasaegse Kunsti tudengid. 

Näituse kuraator on Sophie Durand.

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Kunstnik tänab: Elisa Margot Winters, Olivia Soans.

Näitus Facebookis

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud EKA maali vislistlase Kelli Gedvili isikunäitus „Nahahooldus“, mille kuraatoriks on Hanna-Liisa Lavonen.

Näitus keskendub viisidele, kuidas virtuaalsed ja füüsilised tööriistad muudavad inimnaha kui materjali väljanägemist ja tekstuuri. Reklaamide moonutatud nahk näib pehme, sile ja veatu. Ebakõla reaalse ja manipuleeritud naha tekstuuri vahel tekitab soovi pürgida tehislike ilustandardite poole ning reklaamitavad tooted näivad vaatajaile ebamaiste võlusalvidena. Sellest tekib aga frustreeriv ring, mille käigus ühele kõikvõimsana reklaamitud tootele järgneb teine sama vähe tulemusi pakkuv.

Eraldades nahalt nii füüsilised kui virtuaalsed manipulatsioonid, märkame selle mitmekülgset ja varjatud ökosüsteemi. Sellel kaitsval elastsel materjalil asuvad poorid, vistrikud, kortsud, rasu ja naha toimimisele kaasaaitavaid olendid. Näitusel olevate materjalide kaudu näeme, kuidas võltsvisuaalidest mõjutatud painav soov nahka parandada võib panna meid unustama selle reaalset ja loomulikku tekstuuri ning eripära.

Kelli Gedvil (s 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (BA) ja kaasaegse kunsti osakonna (MA) ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valandi Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online galerist ja veebiarendaja. Tegu on tema esimese isikunäitusega Tartus.

Teoseid saadab Natalia Anna Wójciku kujundatud helilahendus.

Näituse tehnilist abi osutas Ian-Simon Märjama.

Kunstnik tänab: Egle Ehtjen, Kaupo Haukanõmm, Anti Kidron, Leegi Kiis, Madli Lippur, Kristen Rästas, Sten Saarits, Liina Siib.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see on avatud 20. veebruarini.

www.kunstimaja.ee

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

“Vabaduse teadus” on osa Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”.

Avamine ja kuraatorituur 21. jaanuaril, kell 15.00, EKA Galeriis 

Kuraator: Róna Kopeczky
Kunstnikud: Olson Lamaj, Igor Eškinja, Flo Kasearu, Nada Prlja, Katja Novitskova ja Bojan Stojčić

Näitus on avatud 22.01—26.02.2022, T-L kl 12.00—18.00

Sissepääs Covid tõendiga.

“Vabaduse teadus” on kolmas vaatus Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”. Näitus jääb avatuks kuni 26. veebruarini.

“Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” on mitmeosaline näitus, mis keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, vaadeldes neid globaalses kontekstis ja universaalse absurdi võtmes. Näitusel astuvad üles Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad või sealt pärit nüüdiskunstnikud, kes käsitlevad julgelt ja kriitiliselt selliseid põletavaid küsimusi nagu paremäärmusliku poliitika esiletõus, nihestunud üleilmsed eesmärgid, demokraatia lagunemine, vabaduste vähenemine nii elus kui ka kunstis ning üldvalitsev hirmu ja vaenu õhkkond.

Näitus “Soe”, kuhu on olemasolevate ja uute teostega kutsutud osalema siinse piirkonna kaasaegse kunsti väljal tegutsevad kunstnikud, koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist, mille pealkirjad on “Rahvas armastab seda”, “Hapukurgipoliitika” ja “Vabaduse teadus”. See kujuteldav kontseptuaalne etendus, mis koosneb kolmest nimetatud vaatusest, rullub lahti üha laetuma draamanarratiivina. Näitus toob publiku ette absurdsed vaatemängud, soovides neid lahata, omastada ja moonutada, kuid kätkeb ühtlasi mänguliselt ka huumorit ja pilkeid kui intellektuaalset vastumürki või mõeldavat alternatiivi, mille aluseks on tulevikkuvaatav vastuhakk ja poeetiline eskapism.

Kolmas vaatus “Vabaduse teadus” pakub välja terve rea võimalusi tänapäeva rõhuvate oludega toime tulemiseks, ammutades ideid loodusteadustest ning bioloogilistest ja matemaatilistest süsteemidest, mis fantaasia tuules ja uut vormikeelt kasutades annavad ainest teistsuguste olemis-, tajumis- ja käitumisviiside kujutlemiseks. Selle peatüki vundament on huumor, poeesia ja absurd ning neid kasutatakse, et kindlaksmääratud rollide ja funktsioonide tasase eituse kaudu tegelikkust mänguliselt hajutada või lüüriliselt moonutada. Niisuguses uues olukorras jäävad kord ja distsipliin instinktidele alla ning tekib võimalus vankumatute reeglite ümber mõtestamiseks. Võimatu poole püüeldes ja seda lausa nõudes vabanemegi meid kammitsevatest raamidest.

Tallinna XVIII Graafikatriennaali asukohad: Kai kunstikeskus | Temnikova ja Kasela galerii | Põhjala pruulikoda | EKA Galerii | Liszti Instituut Tallinn | Flo Kasearu majamuuseum | Kanuti Gildi SAAL

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii