Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Tulvab olemisse. Eesti VIII pisiplastika näitus ja Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus, Galeriis Pallas

22.09.2021 – 23.10.2021

Pallase galeriis avatakse kolmapäeval, 22. septembril kell 17.30 kaheksas Eesti pisiplastika näitus, millest olulise osa moodustab Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus. 

Osalevate kunstnike seas ohtralt EKA vilistlasi, õppejõude, ümarplastitsiste ning kujureid. 

Osalevad kunstnikud: Luisa Harjak, Reelika Harlatšov, Elize Hiiop, Kadri Jäätma, Kristiina Jakimenko, Juhan Jõers, Elle Kannike, Kersti Karu, Kati Kerstna, Tiiu Kirsipuu, Ellen Kolk, Georg Kotter, Heiti Kulmar, Leena Kuutma, Ingrid Allik, Olger Lehtsaar, Elo Liiv, Karmen Machachor, Maarit Mälgi, Paul Mänd, Mari Männa, Eneken Maripuu, Piret Meos (Uibotalu), Mare Mikoff, Meiu Münt, Iris Müntel, Ann Nurga, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Tamar Paal, Tõnis Paberit, Hille Palm, Per William Petersen, Rait Prääts, Kaie Pungas, Silver Rannak, Hristina Rinasci, Elise Rohtaas, Ingmar Roomets, Anne Rudanovski, Kärt Seppel, Ahti Seppet, Uku Sepsivart, Gea Sibola Hansen, Kerttu Siplane, Tõnu Smidt, Hannes Starkopf, Mari-Liis Tammi, Nele Tiidelepp, Silja Truus, Andras Tukmann, Ines Villido, Ivan Zubaka.

Avatud konkursiga grupinäituste formaadile pani aluse Tartu Kunstimuuseumi pikaaegne skulptuurikogu hoidja ja skulptor Ahti Seppet aastal 1986. Väljapanek tähistab ühtlasi ka näitusesarja 35. aastapäeva, soovides jätkata selle kõrget taset ning innustada noori ja alustavaid kunstnikke julgelt osalema ning oma potentsiaali avastama.

Konkursil osalenud kunstnike esitatud loomingust valiti välja 53 autori pisiplastilised teosed, mille pikim mõõt ei olnud suurem kui 60 cm. Lisaks arvukatele teostele traditsioonilistest materjalidest nagu keraamika ja pronks, on väljapanekus ka mitmeid muudest materjalidest installatsioone. Osalejate hulgas on nii kunstitudengid kui ka karjääri tipus olevad professionaalid.

Näituse teemapüstitus kutsus kunstnikke otsima loomeprotsessis „kulgemist“, mis võimaldas autoritel käsitleda teemasid ja motiive, mis olid nende jaoks individuaalselt kõige põnevamad.

„Kulgemise“ või flow defineeris psühholoogilise nähtusena Ungari päritolu psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi. See peaks olema mänguline, rõõmu toov ja kriitikavaba protsess, millega võib kaasneda ajataju kadu, ennastunustav haaratus loomise rõõmust. Kuna enamik inimesi kogeb seda rohkemal või vähemal määral oma igapäevaelus, siis ei ole tegu ainult kunstnikele ja muusikutele määratud olekuga, vaid millegi üldinimlikuga. Niisiis, selmet anda näitusele teemaks ühist motiivi, innustati kunstnikke üles teadlikult saavutama loomingulist kulgemist ning uurida, milliseid trende ja nähtusi esile kerkib. Oluline on protsess, mille optimeerimine sõltub isiklikest eripäradest. 

Näitusega kaasneb pisiplastika näitusesarja ajalugu käsitlev trükis artikliga Ahti Seppetilt ja publikuprogramm kuraatorituuri, töötoa ja vestlusringiga loomeprotsessi teemadel.

Publikuprogramm:
29.09.2021, 16.00–18.00 Töötuba „Loominguline assamblaaž masstoodangu mänguasjadest“ (osalussoovist teada anda: heiti.kulmar@gmail.com, 58581678)

6.10.2021, 17.00 Kuraatorituur näitusel

13.10.2021, 17.00–17.30 Vestlusring teemal „Kulgemine loomingus“

Täname Pallase skulptuuriosakonda ja prof, Anne Rudanovskit, Ahti Seppetit, EKÜ juhatust, Eesti Kultuurkapitali ja Kõrgemat Kunstikooli Pallas.

Kuraator: Heiti Kulmar

Graafiline kujundaja: Tnxalatte disainikollektiiv

Näituse töögrupp: Richard Adang, Anne Rudanovski, Ahti Seppet, Peeter Talvistu, Anti Saar, Reet-Pulk Piatkowska, Pallase skulptuuriosakond

Lisainformatsioon:
Heiti Kulmar
Kuraator
+372  58581678
heiti.kulmar@gmail.com

Galerii Pallas
T-L 11-18
Riia 11, Tartu

Oled oodatud külastama rahvusvahelise linnaruumiga tegeleva kunstitriennaali CITYA programmi Tallinnas ja veebi vahendusel 17.09. – 16.11.2021.

CITYA on tänavu esmakordselt aset leidev kunstisündmus, mis hakkab toimuma iga kolme aasta tagant linnadevahelise kunsti jagamise platvormi ja uue koostöövormina. Esimene CITYA kannab pealkirja „Linn kui meedium”.

Sündmus toimub koostöös Hongkongi Baptisti Ülikooli (algataja), Eesti Kunstiakadeemia, Pekingi Kaunite Kunstide Akadeemia, California Berkeley Ülikooli, Belle Arti di Roma Akadeemia ja Macau Ülikooliga. CITYA kuraatorid on Jenny Balisle (San Francisco), Janet Fong (Hongkong), Kang Li (Peking), Laura Scaringella (Rooma), Reds Cheung ja Kati Ots (Tallinn). CITYA Tallinna platvormi kaaskureerivad lisaks Madis Luik ja Liina Siib ning sellesse panustavad kunstnikud Madli Kaljuste, Ulvi Haagensen, Liina Siib, Hans-Gunter Lock, Johannes Luik ja Laura De Jaeger.

CITYA programmi kuuluvad nii digitaalselt kui ka kõikides osalevates linnades füüsilises ruumis aset leidvad sündmused. Kogu sündmusest saab osa võtta ja programmi ülevaate leiab veebiaadressil citya.space (Programm avaneb 17.09.)

Kunstisündmuse Tallinna programmi kaaskuraator Kati Ots kommenteerib tänavust esimest CITYA-t:

“Selle-aastast Tallinnas aset leidvat programmi võib käsitleda linnaruumikunsti näituse või peitusena, sekkumiste- või žestidekomplektina. Moel või teisel on nii ettevalmistusprotsess kui valminud teosed toiminud hoole või hoolitsemise aktina. Lähtepunktiks oli nii kunstnikele kui linnaelanikele värskendavate kokkupuutepunktide ja kohtumispaikade loomine koroonaviirusest tingitud olukorra kontekstis. Kunstnike dialoogipartneriteks kujunesid Tallinna kohalikud elanikud lasnamäelaste ja Projekteerijate maja argitoimetajate näol, kuid ka liiklussaarte anonüümsete tänavakivide vahelised taimevõrsed ning liikumisrütmide lõhkujate või katkestajatena toimivad pealtnäha passiivsed aiapiirded. Algfaasis hargnesid kunstnike ideeniidid laiali üle kogu linna, valgudes kesklinnast kui tõmbekeskusest välja Lasnamäe, Maardu ja Saueni. Käsitlesime hargnemisi kui protsessi, mis võiks muuhulgas visualiseerida detsentraliseerumist ning rõhutada pandeemiatingimustega kaasnenud fookuse muutust. Kaardistusprotsessi käigus on kohtunud ja põrkunud distantsilt sündinud ideede ja käegakatsutava linna tasandid, kompides meie paindlikkuse piire. Nii nagu projekti alguses välismaal viibinud kunstnikud ja korraldustiimi liikmed jõudsid töö käigus tagasi Eestisse, koondusid meie pingutuste kiuste kummalisel kombel ka ideede väljundid ikka tagasi Tallinna kesklinna piirkonda. Kokkuvõtva tulemusena kasvanud ja kasvatatud koed ja võrsed peituvad Tallinna linnaruumis.”

CITYA-t toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kultuurkapital.

CITYA Tallinn meeskonda kuuluvad: Madis Luik, Liina Siib, Kati Ots, Reds Cheung.

Veebiaadress: citya.space

Alates 15. septembrist 2021 on EKA fotoosakonna Vitriingaleriis (EKKMi
fassaadil, Rumbi 3/Põhja pst. 35, Tallinn) avatud Joosep Kivimäe näitus „I Love You”. Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2021 satelliitprogrammist.

Oma loomingus tegeleb Joosep Kivimäe põhiliselt tarbimisühiskonnale omaste struktuuride ning valukohtade uurimisega. Samuti huvitab teda avaliku ning privaatse infovälja vaheliste piiride hägustumine tänapäevase infoajastu kontekstis.

Joosep Kivimäe käesolevast väljapanekust:
“Lõikelillede üürikesele ilule eelneb pikk ja kurnav kasvu- ja väetamisperiood, mille lõpus lilled tuhandete kilomeetrite ulatuses laiali veetakse. COVID on andnud hea võimaluse ühiskonna toimimisstruktuuride ülevaatamiseks. “Normaalse” elu juurde naasmise asemel peaks ühiskond proovima ümber sõnastada normaalsuse mõistet. Praegune aeg peaks looma viljaka pinnase tuleviku-ideede ja visioonide külvamiseks ning negatiivsete, iganenud harjumuste ja uskumuste väljajuurimiseks.”

Joosep Kivimäe (s. 1994) on fotokunstnik, kes elab, õpib ja töötab Tallinnas. Hetkel omandab EKA fotograafia osakonnas bakalaureusekraadi. 2020. aastal osales Joosep Kivimäe teosega „Umbrella of Illusion” Noorderlichti Rahvusvahelisel Fotofestivalil Hollandis. Samal aastal osales ta visuaalses dialoogis Rait Tuulasega Fotomuuseumi projektis „Isolatsioonidialoogid”. Kivimäe teoseid on eksponeeritud mitmel näitusel, sh „Lõuna“ endise Võru Kaubamaja vaateaknal (2020), Sirbi juubelinäitus „Hulgad” Balti jaama tunnelis (2020) ning „Vaikelu” EKA väligaleriis (2021).

Näitus jääb avatuks 24. oktoobrini 2021.

Vitriingalerii on vaadatav 24/7 ning ratastooliga ligipääsetav.

Rohkem infot:
Maris Karjatse
Vitriingalerii koordinaator
EKA fotograafia osakond
maris.karjatse@artun.ee

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

KANDIDEERIMISMATERJALID:

Konkursi kord

Ankeet

Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas sündinud Eesti Fotokunstnike Ühenduse ning Eesti Kaasaegse Kunsti Arendusekeskuse korraldataval Foto Tallinna messil, paljude nimekate rahvusvaheliste fotokunstnike seas EKA Noore Kunstniku preemia laureaat ja vilistlane Sten Eltermaa, EKA fotograafia vilistlane Sigrid Viir, EKA fotograafia magistrid Paul Kuimet ja Kristina Õllek, EKA vilistlane Krista Mölder ning EKA vabade kunstide magistrant Cloe Jancis.  

Kai kunstikeskuses on 2.–5. septembrini 2021 avatud kunstimess Foto Tallinn, mis toob publiku ette 37 Eesti ja rahvusvahelise kunstniku värske loomingu. Tänavu 10. korda toimuv Eesti ainus kunstimess on 6. Tallinna Fotokuu biennaali avaüritus. Mess pakub professionaalsetele fotokunstnikele ja galeristidele koostöö-, kohtumis- ja aruteluplatvormi ning võimalust tutvustada oma töid mitmekülgsele publikule.

Messi programmis toimuvad raamatuesitlused, kohtumised kunstnikega, paneeldiskussioonid, webinar ning viiakse läbi kolmes keeles tuure ja kureeritud ringkäike. Vaata lähemalt siit. Messil osalevate kunstnike, galeriide ja projektiruumidega saad tutvuda siin.

Kunstihuvilised saavad Foto Tallinnal ülevaate kõige värskemast kaasaegsest fotokunstist ning kohtuda kunstnike ja galeristidega, kes on messil kohapeal. Samuti saab Foto Tallinnal tutvuda kaasaegse (foto-) kunsti kogumise võimalustega. Messil väljas olevad teoseid saab osta ja huvi korral pakub messi tiim valiku tegemisel individuaalset nõustamist.

Foto Tallinn 2021 kuraator Isabella van Marle: “Tänavuse messi väljapaneku seas on mitmekülgne valik galeriisid ja põnevaid kunstnikke väga erinevate taustade ja praktikatega. Osalevad kunstnikud lähenevad fotograafiale multidistsiplinaarselt ja eksperimenteerivad materjalidega, kasutades muuhulgas näiteks fotogramm-meetriat, installatiivseid lähenemisi ja heli.”

Mess on avatud N–L kell 11–20 ja P kell 11–18. Messi pileti saad osta kohapealt või eelmüügist.

Foto Tallinna messi korraldavad Fotokunstnike ühendus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Valiku pressifotosid leiab siit.

Lisainfo:
Kadi-Ell Tähiste
Foto Tallinn 2021 korraldaja
kadiell@fototallinn.ee

* Palume messil osalemiseks esitada kõigil üle 18-aastastel inimestel COVID-19 tõend (vaktsineerimise, läbipõdemise või hiljutise testimise kinnituseks) ning isikut tõendav dokument. Kohapealset kiirtestimist ei toimu. COVID-19 tõendi puudumisel üritusel osaleda ei saa ja eelmüügist ostetud pileti eest raha ei tagastata.

Eesti Kunstiakadeemia alustab ROHEKA üritustesarjaga, mille raames hakkab EKA iga kuu ühel päeval jätkusuutliku mõtteviisi talgusid tegema. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. 

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Alustame sarja sel kolmapäeval, mil EKA tutvustab oma rohelisi põhimõtteid ning jagab näpunäiteid füüsilise- ja digiprügi sorteerimiseks.

Päev algab kell 10.00 ettekannetega, jätkub mängulise jäätmeteemalise veebiviktoriiniga ja lõppeb koristustalgutega. Ürituse esimene pool toimub digitaalselt ning seda kantakse üle ka EKA TV-s. Koristustalgud, algusega kell 12.30, toimuvad üle terve maja. Jälgi infot veebis.

1. septembri ajakava

10.00 Üritustesarja tutvustus (EKA TV)

10.15 Loeng “Roheline EKA” (EKA TV)

11.00 RING rakenduse tutvustus (EKA TV)

11.15 PAUS

11.30 Prügiviktoriin – registreerumisvorm SIIN. Auhinnaks EKA meened! (registreerunutele saadetakse link veebiviktoriinile)

12.00 Loeng “Digiprügi” (EKA TV)

12.30 Koristustalgud keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra juhendamisel. (Koguneme sisehoovis)

Noore kunstniku MA preemia näitus
07.09.–23.09.2021
Avamine: 07.09 kell 17. Sissepääs avamisele covid-tõendi alusel.

Näitusel “Keksurajad” esitavad Aksel Haagensen ja Triin Kerge elemente oma lapsepõlvest. Mõlemad kunstnikud lähenevad isiklike mälestuste kaudu üldisemale mälestuste analüüsile.

Kunstimessi Foto Tallinn raames toimubKai kunstikeskuse auditooriumis sündmus, kus esitletakse kaht Eesti Kunstiakadeemia fototeemalist raamatut.

– “Väike fototeooria lugemik: produktiivsest teadvusest reproduktiivsete kujutisteni”
– Walter Benn Michaels “Ühiskondliku probleemi ilu: fotograafia, autonoomia ja majandus”

Värskelt valminud fototeooria lugemik hõlmab tekste 20. sajandi algusest kuni tänapäevani 18 autorilt: László Moholy-Nagy, Siegfried Kracauer, Walter Benjamin, André Bazin, Roland Barthes, Pierre Bourdieu, Laura Mulvey, Peter Wollen, Joel Snyder, Rosalind Krauss, Christian Metz, John Tagg, David Bate, W. J. T. Mitchell, Hito Steyerl, Jacques Rancière, Ariella Azoulay ja Trevor Paglen. Lugemiku koostasid Neeme Lopp ja Marge Monko ning kujundas Ott Kagovere.

Aasta algusel ilmus EKA Kirjastuselt veel teinegi põnev raamat: Ameerika kunsti- ja kirjandusteadlase Walter Benn Michaelsi “Ühiskondliku probleemi ilu. Fotograafia, autonoomia ja majandus”, mis lahkab kaasaegse fotokunsti näitel ajastu vaimset ja majandusliku kliimat. Bertolt Brecht tundis kunagi muret, et meie kaastunne mõne ühiskondliku probleemi ohvrite suhtes muudab selle probleemi “ilu ja veetluse” nähtamatuks. Walter Benn Michaels uurib katseid seda raskust ületada mitmete kaasaegsete fotokunstnike näitel, kelle looming kõnetab originaalsel esteetilisel moel tänase poliitökonoomia küsimusi. Raamatu tõlkisid Neeme Lopp ja Hanno Soans ning kujundas Maria Muuk. Walter Benn Michaelsiga vestleb esitlusel telesilla teel Paul Kuimet.

Lisaks esitletakse samal sündmusel Lugemiku kirjastatud Paul Kuimeti fotoraamatut “Compositions with Passing Time“, mis kajastab autori töid ajavahemikust 2013–2020: peamiselt fotoinstallatsioone ja 16mm filme, mille aines ulatub maastikest ja arhitektuurist objektide ja kunstiteosteni. Laia valikut reproduktsioone Kuimeti loomingust saadavad viis esseed Nico Anklamilt, Anthea Buysilt, Piret Karrolt, Chris Sharpilt ja Jaak Tombergilt. Väljaande toimetas Laura Toots ja kujundas Indrek Sirkel. Kuimeti loomingust räägib esitlusel kunstnikuga Neeme Lopp.

Maryliis Teinfeldt-Grins avab Kärdla Kultuurikeskuse galeriis isikunäituse “luba ma igatsen sind, luba ma uotan”. 

Näitus toob vaatajate ette neli suuremõõtmelist tikandit –  neli igatsuslugu. Kunstnik on näitust luues lähtunud Prantsuse ajaloolase ja filosoofi Michel de Certeau ruumiliste lugude ideest (récits d’espace), milles kohtuvad omavahel maastik ja loojutustus. Iga lugu on reisijutt, mis tähendab seda, et iga lugu on ruumiline praktika, mis läbib maastikus erinevaid kohti. 

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) on peamiselt tuntud kui tekstiilikunstnik ja luuletaja. Oma loomingus keskendub kunstnik külamaastikule, loojutustusele ning Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet. Hilisemates töödes tegeleb kunstnik maastiku lugemisoskusega. Teinfeldt-Grins on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemia Tekstiilikunstnikateedris ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris Kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grinsi on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima Vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga. 

Kunstnik tänab: Mihkel Keerdo, Tartu Raamikoda.

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Kärdla Kultuurikeskus.