Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Kolmapäeval, 30. septembril kell 16.00 kõneleb ruumis A101 Paul O’Neill teemal “The Exhibition as Multiple Forms, Models, and Constellations (Näitus kui mitmikvorm, mudelid ja kooslused)”. 

Iiri kuraator, kunstnik, kriitik, õpetlane ning Helsingi kuratoorse agentuuri PUBLICS loominguline juht keskendub grupinäitusele kui võrdlemisi uuele fenomenile ja vaatleb sellise koostöövormi mõju kunstile ja kunstnikkonnale kuraatori vaatepunktist.

Jane Jacobs
“Kardina taga”
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35.
Toimumisaeg: 9. september – 5. oktoober 2020.

“Kardina taga” on pensionär, kes elab ja saab endaga vaikselt hakkama. Statistikaameti andmetel moodustavad pensionärid 25.1% rahvastikust. Mõnikord käime kardina taga külas, aga me ise ei ela seal, kus tuleb toime tulla väga vähesega. Eestis on EL riikidest enim pensionäre, kes elavad vaesuspiiril. Pensionärid ei marsi tänavatel pärast 2020. aasta veebruaris avaldatud Eurostati uuringuid, mis näitavad, et Eesti pensionärid on suhteliselt kõige vaesemad võrreldes teiste rikaste riikide eakaaslastega. Me ei lükka kardinat eest, et vaadata, kuidas vanem generatsioon päriselt hakkama saab. Kas astume isegi vaikselt kardina taha? Mis neist sammastest saab? “Kardina taga” on Jane Jacobsi installatsioon Vitriingaleriis, millega autor märgistab taolist paradoksaalset normaalsust.

Viited: Eurostat, ERR uudised

Jane Jacobs on kollektiiv, mis sekkub ja korraldab üritusi, et esile tõsta keskkonna- ja kogukonnaprobleeme. Kollektiiv alustas oma tegevust 2016. aastal New Yorgis Sandra Nuudi algatusel. Jane Jacobs kasutab ruume ja meediume vastavalt võimalusele, et tõsta esile aktuaalseid probleeme.
janejacobs.co

Näitus on avatud ööpäevaringselt kuni 5. oktoobrini 2020.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Põhja pst 35

Konverents kuulub Ars Electronica alaprogrammi: In Kepler’s Garden

Ars Electronica Garden Tallinn

Decoding New Technologies in Art and Design

Otseülekanne Youtube’is (kella 12-st): https://youtu.be/jeX-NjwJBwA

Nähtav samuti: https://tv.artun.ee/eka

Varvara Guljajeva peaettekanne: https://ars.electronica.art/keplersgardens/potentials-and-risks-of-ai/

REGISTREERUMINE

Lühikirjeldus:

Konverents arutleb tehnoloogia rolli üle loominguliste praktikate juures. Ühest küljest on eesmärk rõhutada muutusi, uusi ideid, trende, metodoloogiaid, mis on tulnud kunsti ja disaini tänu tehnoloogiatele. Teisalt, konverents pakub aja ja koha mõtestamaks lahti ideid ja ohtusid, mis on tingitud tehnoloogiatest praegu ja tulevikus. Eelkõige soovime vaadelda lähemalt tehisintellekti ja masinõppimist. Mida pakub tehisintellekt loomingulistele kogukondadele? Kas ta võimendab loomingulisust ja innovatsiooni või asendab inimliku loomingulisuse masinlikuga? Ja missugust mõju omavad need arvutuslikult kallid protsessid meie keskkonnale, disainile ja kunstile?

Konverents kutsub kohalikke eksperte ja praktikuid arutlema ja jagama oma ideid neil teemadel. See sündmus on seemneks tulevastele töötubadele akadeemias ja võimalikule publikatsioonile.

Kohalikud eksperdid ja praktikud:

• dr Raivo Kelomees
• dr Varvara Guljajeva
• Oliver Laas
• Mar Canet
• Dr Andi Hektor
• Jon Karvinen
• Dr Maximilian Schich

Ajakava: (Tallinna aeg)

1. 12.00 – 12.55 keynote dr Varvara Guljajeva, “Exploring Potentials and Risks of AI Technology from a Perspective of Creatives.”
2. 13.00 – 13.30: dr Raivo Kelomees “Creativity Algorithms from Surrealist Techniques to AI”
3. 13.30 – 14.00: Mar Canet, “Latent space – a wonderland to discover”
4. 14.00 – 14.15 Coffee break
5. 14.15 – 14.45: dr Maximilian Schich, “Cultural Data Analytics: Art, Design, and/or Science?”
6. 14.45 – 15.15: Andi Hektor ‘AI in art, tech & science: dream/hope/hype/fear?’
7. 15.15 – 15.45: Oliver Laas “Are We Witnessing the Dawn of AI-Artists?”
8. 15.45 – 16.15 Coffee break
9. 16.15 – 16.45: Jon Karvinen “AI and Garfield: The Future of Creativity”
10. 16.45 – 17.30 Panel discussion with dr Raivo Kelomees, dr Varvara Guljajeva, Oliver Laas, Mar Canet, Andi Hektor, Jon Karvinen, dr Maximilian Schich

Ajakava: CEST aeg

1. 11.00 – 11.55 keynote dr Varvara Guljajeva “Exploring Potentials and Risks of AI Technology from a Perspective of Creatives.”
2. 12.00 – 12.30: dr Raivo Kelomees “Creativity Algorithms from Surrealist Techniques to AI”
3. 12.30 – 13.00: Mar Canet “Latent space – a wonderland to discover”
4. 13.00 – 13.15 Coffee break
5. 13.15 – 13.45: dr Maximilian Schich “Cultural Data Analytics: Art, Design, and/or Science?”
6. 13.45 – 14.15: Andi Hektor ‘AI in art, tech & science: dream/hope/hype/fear?’
7. 14.15 – 14.45: Oliver Laas “Are We Witnessing the Dawn of AI-Artists?”
8. 14.45 – 15.15 Coffee break
9. 15.15 – 15.45: Jon Karvinen “AI and Garfield: The Future of Creativity”
10. 15.45 – 16.30 Panel discussion with dr Raivo Kelomees, dr Varvara Guljajeva, Oliver Laas, Mar Canet, Andi Hektor, Jon Karvinen, dr Maximilian Schich

Kontakt: Raivo Kelomees, raivo.kelomees@artun.ee

EKA klipid:

• https://youtu.be/rIEOF3WMnmw
• https://www.instagram.com/p/Bw8-DT3DVm9/?utm_source=ig_web_copy_link

Osalejate kokkuvõtted ja elulood: (inglise keeles)

Dr Varvara Guljajeva

“Exploring Potentials and Risks of AI Technology from a Perspective of Creatives”

Abstract:

It seems that AI is the ultimate solution, but also the biggest concern nowadays. In the beginning of AI technology development in the late 50s, the field did not reach set goals because the machines were not smart and fast enough. Today, when it is spoken about the third wave of AI and quantum computing, the dream is very close to come true – reaching the human-level of intelligence. However, what kind of consequences could bring these technological achievements?

Starting from the invention of the first computer, artists have always been the catalysts for the development of technology from one hand, and offering a critical vision from another.

What is the state of the art of AI today? I am going to explore the new trends in the art world and emerging tools used by creatives. Moreover, the talk points out the devil aspect of AI from the political and ethical point of view, and looks into the creative cases that hack the smart algorithms and fight back the system of control.

Biography:

Dr Varvara Guljajeva is an artist and researcher. She holds a position of researcher at the Estonian Academy of Arts, and also at the ELISAVA Barcelona School of Design and Engineering. Varvara has been invited as a visiting researcher to XRL, Hong Kong City University, IAMAS (Ogaki, Japan), LJMU (Liverpool, UK), Interface Cultures in the Linz University of Art and Design, and Blekinge Institute of Technology (Karlshamn, Sweden).

As an artist she works together with Mar Canet forming an artist duo Varvara & Mar. In their practice art meets technology, and technology an artistic concept. The duo has been exhibiting in international shows since 2009. Their works have been shown at MAD in New York, FACT in Liverpool, Santa Monica in Barcelona, Barbican in London, Onassis Cultural Centre in Athens, Ars Electronica museum in Linz, ZKM in Karlsruhe, and more.www.var-mar.info

Dr Raivo Kelomees

“Creativity Algorithms from Surrealist Techniques to AI”

Abstract:

Creativity is frequently a romantically mystified phenomenon in non-professional literature, but in history there are plenty of attempts to find methods and machines to mechanize the creative process. I explore parallels between traditional creative practices and computerised methods.

Bio:

Raivo Kelomees, PhD (art history), artist, critic and new media researcher. Presently working as senior researcher at the Estonian Academy of Arts, Tallinn. He studied psychology, art history, and design at Tartu University and the Academy of Arts in Tallinn. He has published articles in the main Estonian cultural and art magazines and newspapers  since 1985. His works include the book “Surrealism” (Kunst Publishers, 1993) and an article collection  “Screen as a Membrane” (Tartu Art College proceedings, 2007),  “Social Games in Art Space” (EAA, 2013).  His Doctoral thesis was “Postmateriality in Art. Indeterministic Art Practices and Non-Material Art” (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009).

In recent years he has been participating in conferences dedicated to new media, digital humanities, theatre and visual art in São Paulo, Manizales, Plymouth, Krems, Riga, Shanghai, Göteborg, Hong Kong, Dubai and other places.

www.kelomees.net

Dr Andi Hektor

‘AI in art, tech & science: dream/hope/hype/fear?’

Abstract:

AI is a mythological creature. Sometimes a beautiful dream, sometimes a nightmare. I will show and explain some limits of AI in art, technology and science. In the near future, the development of autonomous vehicles will be a test case of AI in technology. I will discuss the limitations there and draw some parallels in art and science.

Andi Hektor

Andi Hektor is a senior researcher working in astro-particle physics and cosmology at KBFI, Tallinn. He has worked at the Tartu, Uppsala, Helsinki and Cambridge University and at CERN in Geneva, Switzerland. He is a co-owner and a member of the boards of the companies GScan OÜ and Nosob OÜ. He is an active science communicator and a founder of the Estonian Chamber of Science. He is an enthusiast of hydrogen and nuclear energetics.

Oliver Laas

“Are We Witnessing the Dawn of AI-Artists?”

Abstract:

From the musical dice games popular in 18th century Europe to the mathematical literary experiments of Oulipo since the 1960s, there is a long history of using creativity aides in the arts. A relatively recent addition to the artist’s creative toolbox, artificial intelligence (AI), raises a number of questions about authorship, creativity and the nature of art. This paper applies a criterion for evaluating the creativity of recent prominent examples of AI creativity both within as well as outside the arts. After concluding that the evidence for AI creativity is inconclusive at present, it will be suggested that resistance to AI creativity, and the accompanying tendency toward moving the goalposts, is at least partly motivated by intuitions against artificial moral agents.

Bio:

Oliver Laas is an artist, cultural theorist and philosopher whose research interests include metaphysics, logic, philosophy of technology, and semiotics. He currently works as assistant professor and junior researcher at the Estonian Academy of Arts, visiting lecturer in philosophy at Tallinn University and the Estonian Business School, and visiting lecturer on the video game industry at the Estonian Entrepreneurship University of Applied Sciences. His artworks have been exhibited in the Impact International Printmaking Conference and the Tallinn Print Triennial. His recent publications include “Coordination Games and Disagreement” (in Controversies in the Modern World, eds. A. Fabris & G. Scarafile, 2019), “Instrumental Play” (in Jahrbuch Technikphilosohie: Arbeit und Spiel, eds. A. Friedrich, P. Gehring, C. Hubig, A. Kaminski & A. Nordmann, 2018), and “Questioning the Virtual Friendship Debate: Fuzzy Analogical Arguments from Classification and Definition” (Argumentation 32(1)).

Mar Canet Sola

“Latent space – a wonderland to discover”

Abstract:

In the latent space of the AI models that generate sound, image, text or other content are hidden all possibilities that can be used for creative purposes. The research explores novel methods to understand, characterise and navigate the latent space of cultural forms of meaning in the latest developments and products of machine learning – with an emphasis on Deep Learning. The presentation explores how Interactive art systems can be used to create meaningful and novel ways to navigate the latent space.

Bio:

Mar Canet Solà is an artist and researcher. He has two degrees: in art and design from ESDI in Barcelona and in computer game development from University Central Lancashire in the UK. Mar has gained a master’s degree from Interface Cultures at the University of Art and Design Linz. He is Phd candidate in the Cudan research group in BFM Tallinn university. He is a course instructor of the “Data visualization”course at MA of data science in Open University of Catalonia (UOC). Mar has been invited as a visiting researcher to XRL, Hong Kong City University, IAMAS (Ogaki, Japan), Blekinge Institute of Technology (Karlshamn, Sweden).

As an artist he works together with Varvara Guljajeva forming an artist duo Varvara & Mar. Often duo’s work is inspired by the information age. In their practice they confront social changes and impact of the technological era. In addition to that, Mar is fascinated by AI/ML, kinetics, participation, and digital fabrication, which are integral parts of her work.

The duo has been exhibiting in international shows since 2009. Their works have been shown at MAD in New York, FACT in Liverpool, Santa Monica in Barcelona, Barbican in London, Onassis Cultural Centre in Athens, Ars Electronica museum in Linz, ZKM in Karlsruhe, and more.

Link: http://var-mar.info/

Jon Karvinen

AI AND GARFIELD: THE FUTURE OF CREATIVITY

Creativity is an aspect of culture that is explored by machine learning more and more. In my presentation, I will be discussing the possibilities of AI in studying and thus understanding comics and to understand their value in the art world. I will discuss how AI can have the means to be a viable tool: how it could have the tools to teach us about creativity and how AI could be used in analysis as networks, machine learning and algorithms are becoming more common in life. My presentation focuses on comics; exploring and discussing the steps of how analysing AI-generated visual narratives could bring out more from the study of comics and visual art and vice versa. For this, I analysed the current direction of the comics scholarship by focusing on the most elementary of comic strips. Here comes Garfield.

Bio:

Jon Karvinen is a recent graduate from Tallinn University, holding a BA in Culture and Arts and MA in Art in Humanities. He works as an illustrator and artist in Finland, focusing on comics and how they are perceived in society.

Legendaarne ERKI Moeshow 2020 toimub sel aastal Põhjala tehases, Marati 5, laupäeval, 29.08. 

Esmakordselt Eestis toob ERKI Moeshow publikuni uudse moelavastuse showcase´ide vormis. Pealtvaatajatel on võimalik osa saada viieteistkümne andeka noore disaineri kollektsioonide esitlustest, millest igaüks toimub personaalsel “laval”, iseseisva muusika, keskkonna ja modellide liikumisega.

Juba 1982. aastast peale Tallinna glamuurielu ilmestav ERKI Moeshow selle aasta metateema on ingliskeeli savage ehk stiihia. Tänavune show on eriline selle poolest, et külastajad ei pea osasaamiseks saabuma punkti pealt — oma imetlusringi saab teha jooksvalt, kella 19.00 ja 20.00 vahel. Autasustamine toimub kell 21.20.

Kollektsioonidega osalevad:
Edvard Hiietam „Emperors of Solitude“
Karl-Christoph Rebane „The Significant Other“
Anneliis Reili „Põhjaallikad“
Susanna Belinda Kõgel „Bad Habit“
Kairi Getman „Don’t You See?“
Liisa Kanemägi „Gnidry“
Karolin Kärm „Solitude“
Milana Felicija Semjonova „Twinflame“
Anu Sirkas „Move“
Annika Kiidron „Give Me My Fairytale“
Kirke Talu „Black Rain“
Kerttu Reinmaa „The Abandoned-Self“
Sandra Luks „Rude“
Külli-Triin Laanet „Septem“
Mariliis Niine „Õile“

Ajakava:
17:30 – uksed
19:00 – show algus
21:20 – võitjate väljakuulutamine
22:00 – show lõpp

Etenduse audiolahenduse kureerib Remi Prual. Show koreograaf-lavastaja on Anni Zupping. Peakorraldaja Karin Kiigemägi sõnul valmib ERRi mehitusel “show korraldamise võlust ja valust ka dokumentaalsaade”, mis on eetris 31. 08, ETV2s.

Kuna Põhjala tehase territooriumil on sel päeval toimumas ka Koplifest ja Tallinn Music Week 2020, tabab ERKI Moeshow külalist saabudes lausa mitmekordne kultuuritõmbetuul.

ERKI showle pääseb trammi, TUULE tõuksi, taksoga või jala tulles. Kuna toimumiskohas pole parklaid, palutakse auto koju jätta ning igaks juhuks kaasa haarata vihmamantel.  Sissepääs toimub Ankru tänava kaudu.

ERKI Moeshow piletid müügil Ticketeris https://www.ticketer.ee/erki-moeshow-2020/

Kohapeal saab pileteid soetada nii sularahas kui kaardimaksega.

Lähem info: 

https://www.artun.ee/erki-moeshow/

https://www.facebook.com/ERKIMoeshow/

EKA animatsiooni osakond näitab värskeid tudengianimatsioone kinos Sõprus 21. augustil kell 18:00. 

Aastal 2020 kaitsevad animatsiooni osakonnas magistrikraadi Ingrid Pucci (IT), Maria Saveleva (RU), Aigar Vals (EE), Leonid Shmelkov (RU), Laura Benavides Ramirez (CO) ja Helo Irik (EE). Eesti keelse bakalaureuse õppe lõpetavad Siim Raud, Jaagup Metsalu, Meeri-Ann Ostrov, Alar Lilleväli ja Jelizaveta Mušnikova. 2020. aastal on animatsiooni osakonnas valminud 12 uut filmi. Lisaks tuleb näitamisele ka valik lõpetajate vanematest teostest.

“69 aastat armastust”, 2008, Jaagup Metsalu
“Aitäh”, 2020, Alar Lilleväli
“Aurora”, 2019, Ingrid Pucci
“Displaced”, 2020, Laura Benavides Ramirez
“Kassi silm”, 2020, Jelizaveta Mušnikova
“Kikivarvul”, 2020, Meeri-Ann Ostrov
“Mond”, 2020, Maria Saveleva
“Not Funny”, 2020, Helo Irik
“Room with a Sea View”, 2020, Leonid Shmelkov
“Run for the Bird Song”, 2020, Ingrid Pucci
“Sooner”, 2018, Aigar Vals
“Suutäis vett”, 2020, Siim Raud
“Touché”, 2020, Sofja Gorelova
“Treehouse Cult”, 2020, Aigar Vals
“You Are not a Kiwi”, 2020, Maria Saveleva

Sissepääs tasuta.

Carl-Robert Kagge
Nelja-sõela pilt
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35
14. august 2020 – 7. september 2020
Kuraator: Lilian Hiob

14. augustist on avatud Carl-Robert Kagge isikunäitus „Nelja-sõela pilt“ EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis. Näituse kuraator on Lilian Hiob.

Tegu on Vitriingalerii asukohast lähtuva kohaspetsiifilise teosega, mis toob vaataja ette hauntoloogilise kujutise Instagrami lõpmatust andmebaasist. Asendades galerii klaasist seinad väändunud plastikust lõuendiga, jätkab Kagge oma autoritehnika edasiarendamist.

Näituse nimi viitab ühelt poolt manuaalsele tehnikale, mida kunstnik motiivide plastikule kandmiseks kasutab, siiditrükile ehk sõeltrükile. Teisest küljest märgib see protsessi, mille internetti laetud kujutis vaatajani jõudmiseks läbib: teisendumine ekraani kaudu, millelt kujutist parasjagu tarbitakse.

Carl-Robert Kagge on maalikunstnik, kelle looming keskendub sotsiaalmeediast leitud piltidele ning nende teisendamisele füüsilisse vormi. Kunstniku autoritehnikaks on saanud siiditrüki kasutamine ning kujutiste kandmine erivormilisele sulatatud plastikule. Kogudes visuaalset materjali erinevatelt internetiplatvormidelt, loob Kagge subjektiivse arhiivi minevikust ja olevikust, millel on siiski vähe seost kollektiivselt tajutava reaalsusruumiga. Ta loob oma teostes juba eksisteeriva visuaalse materjali põhjal unikaalse pildivälja, mida ei pruugi olla lihtne selgepiiriliselt kategoriseerida. Kagge navigeerib osavalt mitme välja vahealal: maal, trükitehnika, disain, internetikultuur, tehnoloogia ning grafiti. Vaadates Kagge teoseid arvutiekraanil, võib jääda mulje, justkui oleks tegu Photoshopi compidega, kuid füüsilises ruumis eksponeerituna on need maal-hübriidid – hägustatud, peaaegu äratundmatuseni abstraheeritud fotod. Sarnane efekt tekib siis, kui telefon aeglase internetiühenduse tõttu Instagramis pilti täiskvaliteedis ei kuva. Kõik see jätab vaataja vastakuti hüperfüüsilisusega: seguga virtuaalsest ja materiaalsest, mis on võtnud peaaegu et kummituslikku vormi. Kagge looming peegeldab oskuslikult seisundit, mis inimest järjest enam valdab – aegruum, kus tehnoloogiast on saanud tehislik jäse, mis kehaga kõikjal kaasas käib, ning kus on võimatu vahet teha reaalsel ja simulatsioonil.

Näitus jääb avatuks 7. septembrini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

Lisainfo saamiseks vaata üritust Facebookis.

Pressikontakt: Lilian Hiob, lilian.hiob@artun.ee, +372 5272556

Kolmapäeval, 19. augustil 2020. a kell 15:00 toimub Tartu Kunstimaja väikses saalis kunsti ja disaini eriala doktorandi Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Arhiivist: Kogum kummalisi juhtumeid” eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 30.07-23.08.2020

Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt ja Jan Guy (Sydney Ülikool).

Näituse eelretsensendid on Villu Plink ja Ester Bardone.

Näituse fiktiivseks autoriks on Olive Puuvill, kes teeb kunsti brikolöörina, klopsides, kõpitsedes ja nokitsedes seda kokku kõigest käepärasest. Seekord kombineerib ta mustreid, jooni, tekstuure ja valgust ning loob neist installatsiooni, kus objektid, situatsioonid, materjalid ja ideed on kergelt kaootilises, kuid siiski sisemist loogikat omavas vahekorras. Kõiges selles paljastuvad tema kavatsused, eesmärgid ja ideed ning teos väljendab justkui füüsiliselt seda protsessi, mille tulemusena Olive’i igapäevaelu põrkub, kohtub ja sulandub tema kunstiliste praktikatega.

Ulvi Haagenseni doktoritöö teema vaatleb piiri kunsti ja igapäevaelu vahel. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele ta keskendub kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad teda kolm kujutletavattegelast – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse.

Tähistamaks ilusat suvekulgemist, näitab EKA animatsiooni osakond Põhjala kummitehases Botikus 4. augustil kell 21:00 oma tudengite filme.

Programm on suviselt värske ja lühike – 50 minutit. Samas mahutame vähem kui tunni sisse palju erakordseid animatsioonielamusi. Tule, vaatame koos filme ja võrdleme päevitust!

A Table Game / Nicolás Petelski Mesón 03’53”
Kut / Lucija Mrzljak 02’06”
Penelope / Heta Jäälinoja 04’08”
Kärbeste veski / Anu-Laura Tuttelberg 07’18”
Procrastination / Nata Metlukh 01’00”
In Between the Walls of Perception / Pablo Martínez Ballarín 03’50”
Muteum / Äggie Pak Yee Lee 04’10”
Toiduahel / Mari Kivi, Liis Kokk 08’30”
Velodrool / Sander Joon 06’12”
Eine murul / Erik Alunurm, Mihkel Reha, Mari-Liis Rebane, Mari Pakkas 04’30”
Oh Say Can You See? / Noam Sussman 01’58”

Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika

Kunstnikufilmide programm
26.07.2020 kell 15.00–16.10

Tartu Elektriteater
Tartu Ülikooli kirik, Jakobi 1

Sissepääs tasuta

Filmid:
– Ari Pelkonen. Remain. 2014. 6’09”
– Maria Valkeavuolle. S E O M / I W N M. 2019. 11′
– Claire Hannicq. L’Étoile dans la caverne. 2017. 16’27”
– Augustas Serapinas. Jõusaal (Gym). 2012 . 6’29”
– Ann Pajuväli. Play Sets. 2019. 4’30”
– Riin Maide. Alati on midagi, mida keegi ei mäleta. There Are Always Some Things That No One Recalls. 2020. 5’45”
– Tatu Tuominen. Standing in the Ruins. 2015. 3’19”
– Inma Herrera. Flaying. 2018. 7’39”

Filmiprogramm on osa Tartu Kunstimajas toimuvast näitusest, mille uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega. 

Näitused on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast. 

Info: Liina Siib, liina.siib@artun.ee

Alates 16.juulist on EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis avatud Eliis Lauli näitus ”NIVEA FOTODOSE”.

Näituse pealkiri viitab samanimelisele Nivea tootekampaaniale Saksamaal, mis võimaldab legendaarset Nivea kreemipurki personaliseerida enda valitud fotoga. Taoline igapäevane ja funktsionaalne laialt tuntud tarbeese võiks seeläbi omandada teatud sentimentaalse väärtuse.

Väljapanekuga püüab kunstik tõlgendada piire kunsti ja tarbeeseme vahel, kui vahendid nende kahe kombineerimisel on igapäevased ja kõigile kättesaadavad, ent sisu võib hakata määrama tellija ise.

Teos valmis 2020. aasta veebruaris Offenbachis Zollamt Galeries toimunud näituse “We all arrived with art” jaoks ning mille autor on kohandanud käesolevaks väljapanekuks Vitriingaleriis.

Näitust saab vaadata olenemata kellaajast ning see jääb avatuks kuni 10. augustini.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) seinal, Põhja pst 35

Vitriingalerii visuaalse kujunduse autorid on Mai Bauvald ja Ran-Re Reimann.

Üritus Facebookis.