Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Olete oodatud näituse “See pole labürint” avamisele kolmapäeval, 11. märtsil kell 17:00 EKA Väligaleriis. Väligalerii asub õues, EKA maja seinal, Kotzebue tn-l. Näitus jääb avatuks kuni 8. aprillini.

Linnad muutuvad neis kõndides millekski muuks: ühtegi tänavat mööda ei saa käia mitu korda, varjud ja valgused kasvavad ja kahanevad omasoodu. Eksime hommikust saati, kuigi see pole labürint. Ära lase lahti. Ära eksi ära. Ära ära eksi. See ei ole enam see koht, kuhu sa tulid.
Italo Calvino „Nähtamatute linnade” kombel näitame üht linna, kus me oma kursusega käisime, ent veelgi enam üht linna, kus me käisime oma kujutlustes. „See pole labürint” on kui fotoalbum ühest päevast mõnes uduses, unenäolises paigas.

Graafika osakonna kolmanda kursuse tudengid: Mark Hiir, Hanneleele Kaldmaa, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Riin Maide, Liis-Marleen Verilaskja

Juhendaja: Liina Siib

Ühisseminaris tutvustavad külalised, kuidas on jõutud sellise nähtuseni nagu neurokoreograafia ja millised on olnud eelnevad katsetused. Üheskoos publikuga viiakse läbi neurokoreograafia eksperiment nr 5 ning arutatakse tuleviku üle. Seminar toimub kolmapäeval kell 16:00 ruumis A501.

Neurokoreograafia eksperiment analüüsib võimalusi, kuidas kunsti vastuvõtja kehaline kogemus saab olla osa kunstiteose sünnist. Mis juhtub siis, kui kunstiteos ei allu kunstnikule, vaid flirdib publikuga juba enne valmimist? Mida pakub antud olukord kunstnikule, kunstipublikule ja kunstile?

Liis Vares on vabakutseline koreograaf, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna külalisõppejõud, EKA Kaasaegse kunsti magistrant.

Taavet Jansen on kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest. Tema doktoritöö uurimisteema on kunsti ja teaduse koostöö metodoloogia arendamine Tallinna Ülikoolis. Ta on kunsti ja tehnoloogia võrgustiku MIMproject üks asutajatest.

Aleksander Väljamäe on Neurotheatre Collective’i vedaja, Tallinna Ülikooli vanemteadur ja õppejõud, ning kunsti ja teaduse platvormi ēlektron üks liikmetest.

Mis ühendab Tobleronet Bill Gatesi, vesivoodite, apelsinimahla, Coca-Cola, Neitsi Maarja ja Immanuel Kantiga? Olof Olsson kutsub meid kaasa oma humoorikale ja meeliavardavale “infotainment” retkele.

“Driving the Blues Away” on infokomöödia, mis kihutab läbi erinevate teemade nagu kunstiajalugu, šokolaad, koolajoogid, personaalsed arvutid, filosoofia ja teoloogia. Kuskil tee peal leiame end romantilises melodraamas, kus Olofi tulevase abikaasa võrgutab Delhi Indira Gandhi lennujaama tax-free kaupluses ultrakuulus tarkvaraettevõtja. Kogu lugu on äkitselt seotud hoopis Olofi väänatud keelearmastusega: „Meie keel ja maailm pole alati üksteise külge üks ühele ühendatud. See on segadus ja see ajab meid närvi. Aga see on üks naljakas segadus.”

Olof Olsson on 1960. aastatel alguse saanud tšarterturismi tulem – tema hollandlasest ema ja rootslasest isa kohtusid Mallorcal. Nooruses on Olof tegelenud nii ajakirjanduse, dokumentaalfotograafia kui ka keemiatehnoloogiaga ning töötanud raadiodiskorina. Pärast keeleõpinguid, tõlketeooria ja filosoofiaõpinguid õppis Olof vabasid kunste Konstfackis Stockholmis ja Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias Kopenhaagenis.
1992-2007 tegi Olof peamiselt kontseptuaalset kunsti. Alates 2007. aastast on Olof keskendunud sõnalistele etteastetele – loengutele, kõnedele ja infokomöödiatele.

Olof Olssoni “Driving the Blues Away” toimub inglise keeles, EKA Kaasaegse Kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.

Kõik huvilised on oodatud!

20. veebruaril algusega kell 15.00 toimub EKA raamatukogus kunstnikuraamatute esitlemine. Oma raamatuid tutvustavad Pille Alasi, Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja, ning kohal on juhendaja Eve Kask. Ka lahtiste uste päeval 27. veebruaril kell 14.45-15.15 annavad tudengid huvilistele kunstnikuramatute kohta seletusi.

Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna III kursus kutsus kevadel Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu klubi liikmeid töötama ühisel teemal Zero Waste. EKA tudengite 2019. aasta kunstnikuraamatud on eksponeeritud EKA raamatukogu parempoolsetes vitriinides ja need on valdavalt teostatud traditsioonilistes graafikatehnikates – kasutatud on nii linoollõiget, kõrgtrükki, käsiladu, oforti kui ka siiditrükki. Näitus oli 2019. aasta suvel eksponeeritud graafika osakonna kunstnikuraamatu kogu laiendatud väljapanekuga Bristolis (UK), Bower Ashtoni raamatukogus.

Näitus on avatud 14. märtsini.

Ajal, kui digimaailm üha rohkem meie elu kontrollib, on ka inimkeha suhe keskkonnaga väga palju muutunud. Laura Kuuse isikunäitus „Armas algoritm“ (kuraator Niekolaas Johannes Lekkerkerk) uurib kohanemis- ja ellujäämissoovi ning koodide loogikale vastuhakkamise produktiivset pinget.

Näitus on Tallinna Kunstihoone galeriis avatud alates 20. veebruarist.

Näitus „Armas algoritm,“ on lavastatud igapäevaliigutuste koreograafiana: vaateaknast saab hübriidorgaaniliste rõivaskulptuuride väljapanek, galeriitöötaja täidab ühtlasi tajujuhi rolli, raamatukogunurk annab täiendavaid juhiseid sotsiaalsete ootuste, tingimuste mõjutamise põhimõtete ja käitumisharjumuste õõnestamiseks, videoinstallatsioon tutvustab kolme mitteinimnäitlejat, kes püüavad inimeste töökeskkondades hakkama saada ja nendega suhestuda, ning lõpuks võib kohata ka mitteinimorganisme, kes ei allu kellelegi.

Näitus avatakse 19. veebruaril kell 18 ja jääb avatuks 29. märtsini.

27. veebruaril kutsume teid Laura Cemini performance’ile „Püüa viga, viska erand“ („Catch Error Throw Exception“), mis mõtiskleb arvutusliku mõtlemise ja algoritmide üle meie igapäevaelus. Näituse raames kutsub kunstnik vaatajaid ka raamatukogunurgas toimuvatele lugemissessioonidele ja teeseenejoogi degusteerimistele.

Laura Kuusk elab ja töötab Tallinnas. Ta tegutseb peamiselt fotograafia, video ja installatsiooni vallas. Suurem osa tema loomingust on seotud visuaalse antropoloogilise leidmaterjali ümbertöötamisega. Kunstnik huvitub kollektiivse teadvuse otsustusprotsessist. Viimastel aastatel on ta töötanud inimkeha kogemustega keskkonnas: kodus, rõivastes ja suhetes tehnoloogiaga. Ta katsetab oma loomingus kehaliste kogemuste visuaalsete jälgede ja sellega, kuidas need on seotud üldisemate ühiskondlik-poliitiliste protsessidega.

Laura Kuusk on õppinud Annecy kõrgemas kunstikoolis (2014, kunstiuuringud MA, DSRA), Eesti kunstiakadeemias (2008, fotograafia MA) ja Tartu ülikoolis (2005, semiootika ja kultuuriteooria BA). Alates 2015. aastast on ta Tallinnas asuva ARS-i kunstistuudio liige. Tegutsenud ka Grenoble’i kunstikeskuses OUI (2009–2015).

Niekolaas Johannes Lekkerkerk töötab kuraatori- ja uurimisagentuuris The Office for Curating ning on Rotterdami mittetulundusliku kunstipinna A Tale of a Tub direktor. Lekkerkerki töö keskmes on igapäevaelu ja töökorralduse, kultuurinormide ning ideoloogiatega seotud sotsiaalsed ja poliitilised diskursused. Erilist tähelepanu pöörab ta debattidele antropotseeni, ökoloogia ja kliima, posthumanismi ning looduse ja kultuuri üha keerukama läbipõimumise teemal. Hiljuti avaldas Lekkerkerk teose „The Standard Book of Noun-Verb Exhibition Grammar“ (Onomatopee, 2018), kus käsitleb näitust ökoloogilise kooslusena. Aastal 2012 pälvis ta esimesena Demergoni kuraatoripreemia ja 2014. aastal sai ta kunstikeskuse Akbank Sanat rahvusvahelise kuraatoritöö võistluse laureaadiks.

Eesti animatsiooni juubeliaasta avab Elbert Tuganovi 100. sünniaastapäev, millele on pühendatud mitmed linastused Tallinnas ja Tartus ning sümpoosion animatsioonipärandi väärtustamisest tänasel päeval.

Mait Laas meenutab ettekandes „Pildilisi helikillukesi Tuganovist kui loojast“ isiklikke ja elavaid kokkupuuteid maestroga filmikaamera taga. Ettekanne on illustreeritud spetsiaalselt digiteeritud temaatiliste kroonikakaadritega. Sümpoosioni vestlusringi juhib Jaak Lõhmus. Koos animafilmitegijatega arutletakse Tuganovi rolli üle Eesti animatsiooni teerajajana. Samuti mõtestatakse tema tegevuse ja loomingulise pärandi tähendust tänases kontekstis.

Elbert Tuganov oli Eesti esimene professionaalne animaator, stsenarist ja lavastaja. Ta tõi Eesti vaimukultuuri uue vormi – professionaalse animatsiooni. Tema poeetilises maailmas sulatab liikumine helid, kujutava kunsti ja tehnoloogia ühtseks tervikuks. Tekib inimhingi puudutav maagia, mis on vahel lapsemeelselt ülemeelik („Krõll“, 1972), aga vajadusel vaatleb maailma ka täiskasvanulikult tõsiselt („Park“, 1966). Elbert Tuganovi enamiku filmide peateemaks on inimese ja masina vahekord ehk inimeseks jäämine ühiskonnas.

Sirge selja ja sihikindla Elbert Tuganovi südikast ja eksperimenteerivast pealehakkamisest on kujunenud enam kui 60-aastane animatsiooni traditsioon. Maailma kõrgkultuuris on seda hinnatud ja pärjatud rahvusvahelistel filmifestivalidel, aga samavõrd on see oodatud laste hulgas kodustel ekraanidel.

Tänu filmikunstile elustub Elbert Tuganovi vaim ekraanidel ikka ja jälle – ka sada aastat hiljem. Saagem osa sellest imest!

Elbert Tuganovi juubelinädal on esimene pikemas animapärandit väärtustavas programmis. 13. oktoobril 2020 tähistame Heino Parsi 95. sünniaastapäeva. Järgmisel aastal 20. märtsil 2021 tähistab 90. juubelit Rein Raamat ja 14. juunil 2021 täitub Eesti Joonisfilmil 50 tegevusaastat. 

Juubeliaasta sündmustega tõmbame tähelepanu nii konkreetsetele autoritele-kunstnikele kui ka laiemalt animatsiooni valdkonnale, mis annab võimaluse tõstatada arutelusid ja näidata-vaadata animatsiooni mitmekesist ajaloolist palet. 

Avatud on konkurss EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriisse perioodiks aprill 2020 – oktoober 2020. Osalema on oodatud EKA praegused tudengid. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. märts 2020. Projektid valib välja komisjon ning tulemused selguvad 13.märtsiks.

Taotlus peab sisaldama:

• Projekti sisulist kirjeldust ning võimalusel visuaalset materjali.
• Osaleja portfooliot või näiteid teostest.

Vitriingalerii välismõõdud on: L 580 x K 755 x S 160 mm.

Sisemõõdud on (ligikaudu): L 560 x K 740 x S 140 mm.

Ootame projekte, mis on kooskõlas Vitriingalerii mõõtmetega.

Taotlused palume saata aadressile: cloe.jancis@artun.ee

Berliini Kunstide Akadeemia (Akademie der Künste) Noorte Akadeemia näitusel Where The Story Unfolds 2.–23. veebruarini 2020 on esil Austria kirjaniku Anna Weidenholzeri ja EKA graafika osakonna professor Liina Siibi koostööprojekt – installatsioon, mis hõlmab Siibi 10 minuti pikkust video inimestest Helsingi metroojaamas ja bussis ning Anna Weidenholzeri Junge Akademie residentuuris valminud lühijuttu “Wo du die Zwiebeln finden wirst” (Kust leida sibulaid). Lühijutt on kakskeelsena loetav seinal ja brošüürina korvist kaasavõetav.

Käesolev näituseprojekt on Anna ja Liina teine ühistöö, kus nad vaatlevad inimeste igapäevasteid tegevusi. Installatsioon on nende ühine avastusretk, milles uuritakse küsimusi, kuidas me tajume oma keskkonda ja milliseid lugusid päästavad valla detailid ja stseenid, mida me märkame, ning laused, mida me möödaminnes kuuleme. Liina Siib jäädvustab suvepäeva maa-aluses metroos oma kaameraga, Anna Weidenholzer jutustab loo kohtumisest, mis võiks olla nende kujutiste taga.

Olete oodatud Brenda Purtsaki ja Eero Alevi näituse „Teesklus“ avamisele teisipäeval, 11. veebruaril kell 17 EKA Galeriis. Näituse kuraator on Holger Loodus. 

Noorte maalikunstnike Brenda Purtsaku (1994) ja Eero Alevi (1983) eesmärgiks on käesoleval näitusel portreteerida inimest läbi keha ja ruumi. Kohe projekti algul jõudsid kunstnikud kokkuleppele, et kordagi ei näidata portreteeritava nägu. Väljakutseks saab hoopis pinge tekitamine – kas vaataja suudab kaasa minna Purtsaku ja Alevi kokkupandud müsteeriumiga. Me saame teada, et portreteeritav on reaalne inimene koos heade ja vigadega. Ta on andnud kunstnikele nõusoleku eksperimendiks, lubanud enda lähedale ja avada iseennast, nii nagu portree puhul üldiselt kombeks.
Vaataja osaks jääb detektiivitöö ja terviku taasloomine tükikestest, ta on kutsutud osa saama Hitchcock’likust müsteeriumist maalikunsti vallas. Näitus jääb avatuks kuni 7. märtsini.

Brenda Purtsak (s. 1994) ja Eero Alev (s. 1983) õpivad Eesti Kunstiakadeemia maali eriala kolmandal kursusel. Purtsak on osalenud erinevatel ühisnäitustel  „Laske mul hingata enda moodi” (2018), „Ühine mõõt” (2019) jt. 

Alev on võtnud osa mitmest grupinäitusest, millest olulisemad on üles astumine Haapsalu linnagaleriis („Ühine mõõt“, 2019) ning Eesti kunstimuuseumis („Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“, 2019).

Holger Loodus (s. 1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala (BA, 2008) ning õppinud maali vabade kunstide osakonnas (MA, 2012). 2012. aastal pälvis ta noore kunstniku preemia. 2018. aastal autasustati teda Köler Prize’i publikupreemia ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Hetkel töötab Loodus Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja A. Le Coq

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

Vent Space on EKA kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti tudengite student-run projektiruum. Esimese hooaja tiimi kuulusid Katrin Enni, Aksel Haagensen, Hanna-Liisa Lavonen, Saskia Lillepuu, Kaisa Maasik, Kati Ots, Olesja Semenkova, Silvia Sosaar ja Annika Üprus. Vent Space’iga alustades seati eesmärgiks kiire reageerimisvõime, avatud suhtumise ja eksperimentaalsusega pakkuda tudengitele alternatiivset avalikku platvormi täienduseks ametlikuma funktsiooni, rangema joone ning jäigema struktuuriga EKA Galeriile.

Publikuprogramm:

• Tuur „7 viisi EKA Galeriisse pääsemiseks” (iga päev kell 13)
• “Vertikaalse perspektiivi tuur” (laupäeviti kell 14 ning muul ajal valvurilt küsides)
• Tugigrupi „Artists Anonymous” kohtumised Xenia Rammi läbiviimisel (K 29.01 ja N 6.02 kell 18)
• Ulvi Haagenseni „Thea Koristaja koristab” performance’id (K 5.02 kell 16:30 ja L 8.02 kell 17:30)
• Vestlus EKA galeristi Pire Sova ja Maarin Ektermanni vahel (K 5.02 kell 17)

Kunstnik-kuraatorid: Katrin Enni, Aksel Haagensen, Kaisa Maasik, Kati Ots

Katrin Enni (1976), Aksel Haagensen (1993), Kaisa Maasik (1994) ja Kati Ots (1993) õpivad Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes: Aksel, Kaisa ja Katrin Kaasaegse kunsti õppekaval ning Kati Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suunal. Katrin alustas äsja vahetusõpinguid Helsingi kunstiülikooli Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas ning Kaisa ja Kati osalesid eelmisel aastal sama kooli Praxise õppeprogrammis. Nii Aksel, Kati kui ka Katrin on varasemalt õppinud EKA Installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppes, Kaisa on lõpetanud fotograafia osakonna bakalaureuseõppe.

2018. aastal osalesid nad Vent Space projektiruumi loomises ning kuulusid esimese hooaja tiimi. 2019. aasta suvel korraldati ühiselt Vent Space’i liikmete grupinäitus „Pärast tööpäeva lõppu” ning 2019. aasta sügisel kureerisid Aksel ja Kati Vent Space’is grupinäituse „ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha”. Eelmisel aastal kandideerisid Aksel, Kaisa ja Katrin Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile ning Aksel valiti laureaadiks.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus, A. Le Coq

Täname: Maarin Ektermann, Anders Härm, Hilja Koplimets, Karel Koplimets, Marko Nautras, Anna-Kaisa Rastenberger, Pire Sova, Airi Triisberg