Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Flo Kasearu (1985) on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Tema tööd on olemuselt hooajalised ja uurimuslikud, lahates probleeme rohujuuretasandil ja tegeldes teemadega, nagu vabadus, patriotism ja rahvuslus, koduvägivald ning ühiskondliku ruumi ja privaatsfääri vastandused. Sageli kiiresti ja reaktsiooniliselt töötades reageerib Flo erinevatele sotsiaalsetele protsessidele peene huumoriga. Flole on omane muuta eluloolised sündmused kunstiteosteks.

Rohkem infot: www.flokasearu.eu

Loeng toimub inglise keeles, EKA kaasaegse kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.

Kõik huvilised on oodatud!

REKA toob teieni Vent Space’i uue hooaja!

Neljapäeval, 7. novembril kell 21.30 kuulutatakse Vent Space’is välja värske open call!

Järgides teise hooaja rõhuasetust koostööle, on Vent Space’i uus tiim ühendanud jõud REKA poistega ja toob teieni sündmuse täis head muusikat ja kunsti. Õhtu jooksul näeb kollektiivset installatsiooni ja Misa Asanuma samal õhtul avatud näituse satelliitnäitust, toimub üllatusloos ja esinevad DJ’d.

Muusikat mängivad:
Erjek
White Gloss
Karmo Jarv

22. novembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Claudia Pasquero doktoritööd “Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” (“Polycephalum: Aesthetic as a measure of ecological intelligence in Architecture and Urban Design”).

Avalik kaitsmine toimub 22. novembril kell 10.00 Barcelona Disaini Kolledžis BAU (Exhibition Space of BAU Design College of Barcelona, Carrer de Pujades, 118 Barcelona).

Doktoritöö juhendajad: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof Mario Carpo (The Bartlett School of Architecture, University College London)

Eelretsensendid: prof dr Christopher Pierce (Londoni Arhitektuuri Assotsiatsioon) ja prof dr Bart Lootsma (Innsbrucki Ülikool)

Oponent: prof dr Christopher Pierce

Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. Nimetatud distsipliinide sünergia oluliseks komponendiks on esteetika. Doktorikandidaat käsitleb esteetikat mitteverbaalse suhtlusviisina, metakeelena, mis kannab tulevikulinnade ökoloogilist agentsust.

Kandidaat järgis Melbourne’i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (RMIT) välja töötatud loomepõhise uurimistöö metodoloogilist mudelit (Creative Practice Research). Töö  on läbi viidud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorantuuris, kus Claudia Pasquero osales ADAPT-r (Architecture, Design and Art Practice Training-research) projektis.

Uurimistöö üheks olulisemaks tulemuseks on polycephalum-arhitektuuri kontseptsiooni väljatöötamine. See koondab endas mitmeid erinevaid, nii inimesest kui ka masinast lähtuvaid intellektivorme, mõtestamaks ümber antropotseenijärgse ajastu linnakeskkonda. Millist rolli mängib tulevikuarhitektuuri kujundamisel mitteinimese (non-human) intellekt, olgu see siis tehislik või bioloogiline? Polycephalum-arhitektuur heidab kõrvale modernistliku üldplaneeringu idee, vabastamaks inimkonda tema materiaalsetest piirangutest, mis tuginevad ratsionaalsusele. Nõnda muutub esteetika küberneetilise suhtluse käivitajaks, kus inim- ja mitte-inimökoloogiad loovad kaasevolutsioonilisi süsteeme.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Teisipäeval, 22.oktoobril kell 17 toimub EKA ruumis A501 Anne Pöhlmanni kunstnikupraktika avalik esitlus.

Kunstnik Anne Pöhlmann (s. 1978) elab ja töötab Düsseldorfis. Pöhlmanni kunstnikupraktika reflekteerib digitaalfotograafia kui meediumi pidevalt muutuvaid tingimusi. Lisaks teistele teemadele uurib kunstnik tarkvara mõju fotograafiliste kujutiste formuleerimisele ning viisi, kuidas me fotot monitoridelt näeme.

Digitaalse kujutise materiaalne tõlkimine prinditud fotoks on Anne Pöhlmanni praktikas kontseptuaalne küsimus. Tema fotod varieeruvad linna- ja loodusmaastikest portreede ja abstraktsete kompositsioonideni. Tekstiilile trükitud bännerid või plakatid muutuvad arhitektuuriga suhestuvateks installatsioonideks, mille kaudu arhitektuurne keskkond funktsioneerib nii ruumilise ekraani kui teose paigutuspinnana.

Viimasel ajal vormistab Pöhlmann oma fotokujutisi erinevatele materjalidele, näiteks siidile või puuvillale. Seejärel õmmeldakse need koos teiste trükistega fotokangaks, sageli kombineerides neid kunstniku kogust pärit vintage-tekstiilidega. Teoses “Japan Room” (2019) esitleb Anne Pöhlmann volditud fotosid ja fotokangast voolavate arhitektuursete vormidena, kus trükitud kujutis sulandub üheks oma kandjaga.

Anna Pöhlmann on paralleelselt loonud ka fototeoseid, mis esindavad kunstiliselt subjektiivse lähenemisviisi kunstiteose dokumenteerimisele ja näituse arhitektuurile, mille tulemusena valminud seeriaid on kunstnik esitanud fotoesseedena. 2012. aastal asutas ta koostöös kunstniku Diango Hernández’iga kunstnikeplatvormi Lonelyfingers. Pöhlmanni teosed on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning neid on näidatud erinevatel isiku- ja grupinäitustel üle maailma. Aastatel 2018 kuni 2019 töötas Anne Pöhlmann külalisprofessorina fotograafia osakonnas Braunschweigi Kunstiakadeemias (HBK), Saksamaal. Enne seda töötas ta külalislektorina Folkwangi kunstiülikoolis Essenis. Anne Pöhlmann osaleb regulaarselt erinevate rahvusvaheliste institutsioonide töötubades, loengutel ja konverentsidel.

Anne Pöhlmann viibib Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna kutsel ning viib siin 21.–25. oktoobrini läbi meistriklassi.

Loeng toimub inglise keeles.

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/681705208987400/
Lisainfo Anne Pöhlmanni kohta: http://www.annepoehlmann.net/

Neljapäeval 24. oktoobril kell 19:30 linastuvad EKA auditooriumis A101 Ruth Lingfordi filmid. Peale linastust toimub kohtumine autoriga.

Ruth Lingford on sündinud Londonis. Ta on õppinud Middlesex’i ülikoolis kunsti ja kunstiajalugu ning animatsiooni Royal College of Art’is, mille lõpetas 1992. aastal. Enne kunsti suunda pöördumist töötas ta tegevusterapeudina psühhiaatria ja geriaatria alal. Ta on loonud mitmeid lühifilme, dokumentaalfilme ja muusika videosid. Lingford on õpetanud Suurbritannias Royal College of Art’is ja National Film and Television School’is ning alates 2005. aastast õpetab ta animatsiooni Harvardi ülikoolis.

“What She Wants” 1994, 4’
“Death and the Mother” 1997, 11’
“Pleasures of War” 1998, 11’
“Silence” 1998, 11′
“The Old Fools” 2002, 6’
“Little Deaths” 2010, 11’
“Trump Dreams” 2017, 4’

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 18.00 avame Vent Space projektiruumis fototudengite grupinäituse „ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha“. Näituse raames toimub kahel korral Hans Jakob Vääri performance: neljapäeval, 31. oktoobril (eesti keeles) ja reedel, 1. novembril (inglise keeles) algusega kell 18.30. Näitus jääb avatuks 3. novembrini, iga päev kell 13-18.

Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Lisann Lillevere, Gerda Nurk, Ania Pażucha, Anna Tamm, Pille-Riin Vihtre, Hans Jakob Väär

Kuraatorid: Aksel Haagensen ja Kati Ots
Graafiline disainer: Moonika Maidre

„ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha“ on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia, kaasaegse kunsti ja kuraatoriõppe tudengite koostööprojekt. Näituse ettevalmistusprotsessis oli kesksel kohal tudengite omavaheline mõttevahetus. Lähtekohaks võeti fotoosakonna tudengite eelmise õppeaasta jooksul valminud stuudioprojektid. Aruteludest välja kasvanud edasiarendustest on käesoleval näitusel loodud uus tervik, milles avaldub iga kunstniku käekiri ning mida seovad uued temaatilised suunad.

Vent Space on EKA kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti magistrantide eksperimentaalne student-run projektiruum, mille eesmärk on pakkuda EKA tudengitele avalikku platvormi loometegevuseks.

Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2019 kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Tallinna Fotokuu, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus, EKA Galerii, Vaba Kunst MTÜ, Nudist, Õllenaut

Neljapäeval, 17.10.2019 kell 17.30 avavad Silvia Sosaar & Hanno Soans Hobusepea galeriis näituse „Akadeemia spordiklubi”.

Publikut kaasava kunstinäituse ajaks muudetakse galerii avatud treeningsaali keskkonnaks, kus igaühest võib saada elav skulptuur. Õhtuti kell 17.30‒18.30 toimuvad kohapeal juhendatud treeninguid, mille kava on inspireeritud jõusaali ringtreeningust (Silvia) ja kick-boxing aeroobikast (Hanno). Lisaks toimub pühapäeviti kell 12.30‒13.30 mängutund kummikeksu ja turnimispuuga (Silvia). Kõik treeningud on tasuta. Kaasa võtta vahetusjalanõud!

Vajaliku eelhäälestusena on soovitav läbi lugeda järgnev tekst: „Mängus on distsiplineeritud keha, mängus on masinlik keha ühtlases rütmilises liikumises. Venitus-pingutus, tõmme-lüke. Ja tsükkel on täis. Veelkord. Ja uuesti. Me liigume siiski, aga üksnes kohapeal. Kiirenev hingamine otsib oma rütmi. Kui see paigas, ei tule kontraktsioonidel lõppu. Treeningsaalimuusika? Jah! Ent sisimas on taustaks verekohin peas ja hingamise hääl, mis märgib selles hetkes ainukordsena kogetud tegelikkust. Hääl, mis pole ei märk, mis kaldub tähistaja suunas, ega mask, mis seda varjab. Hingamine pole otsustamise küsimus, see on iseenese sunnismaiseim tasand. Väljahingamist tuleb jälgida, sisse hingame me ise. Kui kopsud kõnelevad on see puhas kohalolu! Tähendustest vabastavad kordused dikteerivad serontoniinitaset ajus ja piimhappetaset lihastes, mõte libiseb kergelt tegelikkuse pinnal ja otsib valule ja monotoonsusele aseaineid. See on viis olla siin, olla olemas, olla kaasatud. See on viis ennast iseenesesse unustada: jooksutrenažööri aeroobsesse protsessi, ringtreeningu pingetsüklitesse, kick-boxing’ut mimikeerivasse kehadistsipliini.”.

Hanno Soans on tuntud eelkõige kunstiteadlase ja teoreetikuna. Koos Anders Härmiga on ta üks olulisemaid oma põlvkonna kunsti mõtestajaid. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kunstiteaduse eriala magistriõppe aastal 2003 ja jätkab hetkel õpinguid EKA doktorikoolis kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal. Aastatel 1999‒2008 töötas Hanno Soans Eesti Kunstimuuseumi kuraatorina. Kunstnikuna esineb näitustel alates 1997. aastast, sooloesinemistele lisaks on kuulunud kunstirühmitusse Stiilne Viisnurk (koos Anders Härmi, Kiwa, Andres Lõo, Martin Pedaniku ja Japser Zoovaga).

Silvia Sosaar on lõpetanud EKA fotograafia osakonna bakalaureuse kraadiga aastal 2017, samast aastast jätkab ta magistriõpinguid EKA kaasaegse kunsti õppekaval. Silvia Sosaar on kirjastuse ;paranoia asutajaliige, esinenud performance’itega aastast 2014 ja rühmanäitustel (mh Umbrella Gruppi näitused) aastast 2015. Silvia Sosaari eelmine isiknäitus „Teadvusetu patsient“ toimus 2019. aasta kevadel EKA fotoosakonna vitriingaleriis ja EKKM’i kohvikus.

„Akadeemia spordiklubi” Hobusepea galeriis on avatud kuni 4. novembrini. Galerii on näituse ajal avatud K-E kl 12.00‒19.00.

Saame koos piinlikkusest üle! Kohtumiseni „Akadeemia spordiklubis”!

Konsultant-treener Kadi Hunt, muusikaline kujundus Kiwa, graafiline disain Martin Rästa.

Koostööpartnerid: G-floors, Valge Kuup, KRK Jõusaalid, Red Dot.

Tänud: Andre Joosep Arming, Pierre Bourdieu, Aksel Haagensen, Tõnu Narro, Olesja Semenkova, Mauno Saari, Jaak Soans, Silva ja Aare Sosaar, Reimo Võsa-Tangsoo.

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 16 toimub EKA ruumis A501 vabade kunstide teaduskonna seitsmes ühisseminar. Sel korral külastab meid Kanada multimeediakunstnik Tyler Tekatch.

Kuulama on oodatud kõik huvilised!

Lisainfo:
tytekatch.com/

Neljapäeval, 10. oktoobril 2019 kell 19
avame Vent Space projektiruumis
Jose Aldemar Muñozi isikunäituse „Alkeemia”.

„Ma soovin ühendada alkeemia ja keha, kasutades mateeria, hinge ning vaimu transmutatsiooni ideed. Lähtudes laboratooriumi keskkonast, valisin instinktiivselt katsematerjale, sh paber, vill, kuldne ja hõbedane värv, tušš ja metall, et kirjeldada vedelike, organite ja ideede suhet elavas kehas. Lõppfaasis sidusin oma uurimuse Joseph Beuysi praktikaga, mille järgi elu on loominguline tööriist iseeneses ning kunst on muutev jõud, mis loob individuaalset ning kollektiivset teadvust.

Installatsioon põimib erinevaid materjale, emotsioone ja ideid: viltimisest saab minu uurimuse alus, justkui tarkade kivi, mis suunab mind mõtlema oma otsekui piire ületavast ning kullaks muutuvast kehast.”

Näitus jääb avatuks kuni 13. oktoobrini, iga päev kell 14-18.

Aldemar Muñoz on pärit Bogatast, Kolumbiast. Ta lõpetas 2013. aastal Jorge Tadeo Lozano ülikooli ning hetkel omandab Kaasaegse kunsti erialal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Oma praktika vältel on just keha olnud tema uurimisobjekt. Läbi selle, kuidas organid, vedelikud, emotsioonid ja tunded reageerivad, uurib ta keha ümbritsevaid nähtamatuid reaalsuseid.

Selle tulemusel valminud seeriat kehateemalistest joonistustest ning objekte, videosid ja performance’eid on seni eksponeeritud muuhulgas Kolumbias, Argentiinas ja Jaapanis.